S Li hagi S Li vastu ühisvara jagamise ja tahteavalduste asendamise nõudes S Li hagi S Li vastu ühisvara jagamise nõudes
Hagihind
hagi 3500 eurot vastuhagi 3500 eurot
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja/vastuhagis kostja S L (isikukood xxx), lepinguline esindaja A R Kostja/vastuhagis hageja S L (isikukood xxx), lepinguline esindaja vandeadvokaat Deniss Polman
Kohtuistungi toimumise aeg
20.10.2025, 16.12.2026
RESOLUTSIOON
1.Rahuldada S Li hagi osaliselt ja S Li vastuhagi täielikult.
2.Jagada S Li ja S Li ühisvara järgmiselt:
2.1.Müüa sõiduauto xxx (reg.nr xxx) avalikul enampakkumisel. Müügist saadavast rahast tuleb tasuda enampakkumise korraldamise kulud, millest järelejäänud raha jagada S Li ja S Li vahel võrdsetes osades.
2.2.Müüa korteriomand nr xxx avalikul enampakkumisel. Müügist saadavast rahast tasuda ASle SEB Pank (registrikood 10004252) laenulepingutest nr xxx ning xxx tulenevad S Li ja S Li rahalised kohustused ning enampakkumise korraldamise kulud; eeltoodud mahaarvamistest järelejäänud raha jagada S Li ja S Li vahel võrdsetes osades.
3.Jätta menetluskulud poolte endi kanda. Edasikaebamise kord ja selgitused Kohtuotsusele võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel käesoleva otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebuse esitamisel tuleb tasuda riigilõiv sõltuvalt tsiviilasja hinnast ja kaebuse ulatusest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada ringkonnakohtus kirjalikus menetluses, kui kaebuse esitaja ei taotle selle lahendamist istungil. Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi menetluskulude kandmiseks. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka
menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Hageja esitatud väited ja nõuded
1.Hageja esitas 07.08.2025 kohtule hagi kostja vastu. 11.08.2025 ja 31.10.2025 esitas hageja hagiavalduse täpsustused.
2.Hagi ja selle täpsustuste kohaselt lahutati poolte abielu xxx. Pooltel on jagamata ühisvara hulka kuuluv abielu kestel soetatud vara. Abikaasade ühisvara hulka kuuluvad: korteriomand asukohaga xxx (registriosa number xxx), mille turuväärtus on 118 000 eurot; AS-iga SEB Pank sõlmitud laenulepingust nr XXX (eluasemelaen) tulenev laenukohustuse jääk, mille suuruseks hagiavalduse esitamise seisuga on 14 731,35 eurot; AS-iga SEB Pank sõlmitud laenulepingust nr XXX (võetud xxx asuva korteri remondiks) tulenev laenukohustuse jääk, mille suurus hagiavalduse esitamise seisuga on 852,03 eurot ja sõiduk xxx, ehitusaasta 2005, registreerimisnumbriga xxx.
3.Hageja soovib poolte ühisvara jagada selliselt, et hageja ainuomandisse jääb korter asukohaga xxx (registriosa number xxx) turuväärtusega 118 000 eurot, hageja kanda jäävad AS-iga SEB Pank sõ1mitud laenulepingust nr XXX tulenev laenukohustuse jääk summas 14 731,35 eurot ja laenulepingust nr XXX tulenev laenukohustuse jääk summas 852,03 eurot ning sõiduk xxx, registreerimisnumbriga xxx müüakse avalikul enampakkumisel ja saadud raha jagatakse kaasomanike vahel vastavalt nende osa suurusele. Hageja on nõus kostjale hüvitama 51 208,31 eurot. Eeltoodust tulenevalt palub hageja lõpetada poolte varaühisus ning jagada poolte ühisomandis oleva vara järgmiselt: jätta hageja ainuomandisse korter aadressil xxx (registriosa number xxx); määrata, et laenulepingust nr XXX ja laenulepingust nr XXX, tulenevad kohustused jäävad hageja kanda; kohustada hagejat tasuma kostjale hüvitisena 51 208,31 eurot; kohustada kostjat andma nõusolek kinnistusraamatu registriosa nr xxx teises jaos tema kohta tehtud omanikukande kustutamiseks ja hageja ainuomanikuna kinnistusraamatusse kandmiseks; sõiduk xxx, ehitusaasta 2005, registreerimisnumbriga xxx müüa avalikul enampakkumisel ning saadud raha jagada kaasomanike vahel vastavalt nende osa suurusele; või alternatiivselt müüa korter aadressil xxx (registriosa number xxx) kaasomanike vahelisel enampakkumisel; määrata, et laenulepingust nr XXX ja laenulepingust nr XXX, tulenevad kohustused jäävad ostja kanda; sõiduk xxx, ehitusaasta 2005, registreerimisnumber xxx müüa avalikul enampakkumisel ning saadud raha jagada kaasomanike vahel vastavalt nende osa suurusele. Kostja seisukohad
4.Kostja tunnistab, et poolte ühisvara on siiani jagamata, kuid vaidleb hagile vastu ühisvara jagamise viisi osas. Pooled elavad koos lastega siiani ühises elukohas asukohaga xxx. Kostja leiab, et hageja pakutud kompensatsiooni, s.o 51 208,31 euro eest ei saa tema koos lastega mingisugust uut elukohta soetada. Kostja on seisukohal, et ühisvara tuleb jagada viisil, kus mõlemad osapooled saavad oma eludega edasi minna ja tagatud oleks nende inimväärne elujärg. Seda eesmärki on võimalik saavutada selliselt, et korterisse jäävad elama kostja ja poolte ühised lapsed ning enamsaadud ühisvara eest tasub kostja hagejale kompensatsiooni. Kostja leiab, et mõistlik oleks jätta sõiduauto hageja omandisse. Sõiduauto oli kogu aeg hageja
kasutuses. Kindlasti ei ole mõistlik sõiduauto müük avalikul enampakkumisel, sest sõiduauto registreerimistasu on võrreldes selle turuhinnaga liiga kõrge. Hageja poolt pakutud sõiduauto jagamise viis ei ole reaalne ega reaalses elus teostatav.
5.Kostja palub jätta hagi hageja soovitud viisil rahuldamata. Vastuhagi
6.Kostja esitas 25.09.2025 vastuhagi ja 17.11.2025 vastuhagi täpsustuse. Vastuhagi ja selle täpsustuse kohaselt peavad poolte ühisvaraks olevasse korterisse jääma elama kostja, poolte ühised lapsed ja koer. Vaidlusalune korter on kõigi nimetatud isikute elukoht. Hageja väited, et kostja ja lapsed tegelikult korteris ei ela, ei vasta tõele. Kostjal koos laste ja koeraga on väga oluline säilitada olemasolev elukoht ning mitte olla välja tõstetud. Kostja on nõus tasuma hagejale enam saadud vara arvel hüvitist. Alternatiivina on võimalik, et korter jäetakse laste ühisomandisse. Ka selline variant on kostjale aktsepteeritav. Kostja elab oma laste nimel ning tahab kindlustada neile elukoha olemasolu. Sõiduauto sooviks kostja jätta hageja omandisse, kuid on ka hageja ettepanekuga sõiduauto jagamise viisi osas. Kostja jaoks ei ole sõiduauto oluline. Kostja jaoks on oluline säilitada nii endale kui ka oma lastele elukoht. Eeltoodust tulenevalt palub kostja jagada poolte ühisvara järgmiselt: jätta kostja ainuomandisse korter aadressil xxx (kinnistusregistriosa number xxx); määrata, et laenulepingust nr XXX ja laenulepingust nr XXX tulenevad kohustused jäävad kostja kanda; kohustada kostjat tasuma hagejale hüvitisena 51 208,31 eurot ja kohustada hagejat andma nõusolek (KRS § 341 tähenduses) kinnistusraamatu registriosa nr xxx teises jaos tema kohta tehtud omanikukande kustutamiseks ja kostja ainuomanikuna kinnistusraamatusse kandmiseks sõiduk xxx, ehitusaasta 2005, registrinumbriga xxx müüa avalikul enampakkumisel ning saadud raha jagada kaasomanike vahel vastavalt nende osa suurusele. Alternatiivselt on kostja nõus jagama ühisvara järgmiselt: müüa korter aadressil xxx (kinnistusregistriosa number xxx) avalikul enampakkumisel ja määrata, et laenulepingust nr XXX ja laenulepingust nr XXX tulenevad kohustused jäävad ostja kanda ning sõiduk xxx, ehitusaasta 2005, registrinumbriga xxx müüa avalikul enampakkumisel ning saadud raha jagada ühisomandike vahel. Vastus vastuhagile
7.Hageja ei ole nõus ühisvara jagamiseks vastuhagis soovitud viisil. Hageja soovib korteriomandi jätta enda ainuomandisse, kuna ta elab korteris. Kostja küll vahepeal ööbib korteris, kuid tegelikkuses on kostjal uus elukaaslane ning uus elukoht. Kostja soovib jätta korterit enda ainuomandisse seetõttu, et see hiljem lapsele anda. Tegelikkuses kostja ise seda korterit ei vaja. Kostja väide, et korter peab jääma temale, kuna ta elab seal lastega, on eksitav. Poolte lapsed on täisealised (xxx- ja xxx-aastased) ning elavad eraldi, koer on lapse oma ja elab koos lapsega. Isegi kui lapsed oleksid alaealised, ei annaks antud asjaolu alust suurendada kotjale hüvitava kompensatsiooni suurust. Hageja ei ole huvitatud sõiduki endale jätmisest. Soovi korral võib sõiduk jääda kostja omandisse ja tema tasub hagejale hüvitist. Kostja ei saa nõuda sõiduki jagamist selliselt, et see jääb hageja omandisse ja panna hagejat kostjale hüvitist maksma, kui hageja on vastu. Kostja ei ole põhjendanud, ega tõendatud, et temale pakutav kompensatsiooni suurus peab olema suurem. Korteri sisustuse osas ei ole kostja esitanud ühtegi tõendit. Kohtu poolt tuvastatud asjaolud ja kohtuotsuse põhjendused
8.Kohus loeb abielulahutuse tõendi (dtl 49) alusel tõendatuks, et pooled olid abielus kuni xxx. Pooled ei vaidle selle üle, et abielu ajal kehtis nende varasuhetele varaühisus (PKS § 25), mis lõppes abielu lahutamisega (PKS § 35 p 3) ja abielu ajal omandati ühisvara hulka omandati korteriomand nr xxx ning sõiduauto xxx (reg.nr xxx) (hagiavalduse p I.2, 1 ja 4, kostja vastuse p 1.2). Samuti kuulub ühisvara hulka poolte ja AS-i SEB Pank vahel sõlmitud laenulepingutest
(laenuleping nr XXX, jääk hagi esitamise seisuga 14 731,35 eurot ja laenuleping nr XXX, jääk hagi esitamise seisuga 852,03 eurot) (hagiavalduse p 2 ja 3, hagivastuse p 3.3).
9.Pooled ei vaidle ka selle üle, et ühisvara on jagamata. PKS § 37 lg 1 esimese lause kohaselt jagavad abikaasad ühisvara varaühisuse lõppedes omavahel. Vastavalt PKS § 37 lg-le 3 jagatakse ühisvara abikaasade vahel kaasomandi lõpetamise sätete kohaselt võrdsetes osades, kui ei ole kokku lepitud teisiti. PKS § 38 sätestab, et ühisvaral lasuvad kohustused täidetakse vara jagamise käigus või jagatakse abikaasade vahel sarnaselt muu varaga. Kohustuste jagamisele kohaldatakse võlaõigusseaduses kohustuste ülemineku kohta sätestatut. Kohustuste jagamisele abikaasadevahelistes suhetes kohaldatakse käesolevas seaduses vara jagamise kohta sätestatut. AÕS § 77 lg 2 kohaselt otsustab kohus hageja nõudel, kas jagada asi kaasomanike vahel reaalosades, anda asi ühele või mitmele kaasomanikule, pannes neile kohustuse maksta teistele kaasomanikele välja nende osad rahas, või müüa asi avalikul või kaasomanikevahelisel enampakkumisel ning saadud raha jagada kaasomanike vahel vastavalt nende osa suurusele, kui kaasomanikud ei saavuta kokkulepet kaasomandis oleva asja jagamise viisi suhtes.
10.Pooled ei vaidle selle üle, et ühisvaras olev sõiduauto xxx (reg.nr xxx) müüakse avalikul enampakkumisel ning saadud raha jagatakse kaasomanike vahel vastavalt nende osa suurusele (hagi taotlus nr 7 (dtl 59), vastuhagi lk 3, taotlus nr 4 (dtl 89)). Pooled ei ole esitanud kohtule asjaolusid selle kohta, et nende osad sõiduauto omandis oleksid erinevad, võrreldes PKS § 37 lg-s 3 sätestatuga. Kuivõrd pooled ei vaidle sõiduauto jagamise viisi üle, siis lõpetab kohus poolte ühisomandi sõiduauto xxx osas, panna auto avalikule enampakkumisele vastavalt TMS sätetele ning saadud raha, millest arvestatakse maha enampakkumise kulud, jagada poolte vahel võrdsetes osades.
11.Pooled vaidlevad ühisvarasse kuuluva korteriomandi jagamise viisi üle. Riigikohus on oma 29.05.2025 otsuses nr 2-20-17399 kinnitanud varasemat kohtupraktikat selle kohta, et kohus peab lõpetama kaasomandi ühel AÕS § 77 lg-s 2 sätestatud viisil, mida on taotletud hagis või vastuhagis. Käesoleval juhul taotlevad mõlemad pooled korteriomandi jätmist enda ainuomandisse (hagiavaldus - dtl 6, vastuhagi dtl 89), hageja on alternatiivselt taotlenud lõpetada ühisomand korterile pannes selle ühisomanike vahelisele enampakkumisele (dtl 122). Kostja on alternatiivselt taotlenud ühisomandi lõpetamist, pannes korteri avalikule enampakkumisele (dtl 137).
12.Kui kohus peab otsustama, kas rahuldada kaasomandi (ühisomandi) lõpetamise nõue või mitte ning lõpetamise kasuks otsustamisel valiku tegemisel hagis ja vastuhagis taotletud lõpetamise viiside vahel, peab kohus kaaluma kaasomanike huve ja kõigi nende huve võimalikult suures ulatuses arvestama, lähtudes õiglusest, s.o hea usu põhimõttest (RKTKm 3-2-1-99-09, p 17).
13.Kumbki pool soovib korteriomandit enda ainuomandisse (hagiavaldus - dtl 6, vastuhagi dtl 89). Kohus loeb xxx hindamisaktiga tõendatuks, et korteriomandi harilik väärtus on 118 000 eurot, hindamisel ei ole arvestatud hüpoteekidega (dtl 10 – 45). Mõlemad pooled on esitanud kohtule tõendid selle kohta, et nad on võimelised korteri eest teisele poolele õiglast kompensatsiooni tasuma (dtl 123, 139, 140 – 145, 158 – 160). Kohtu hinnangul ei mõjuta kostja võimet kompensatsiooni tasuda asjaolu, et kostja on esitanud laenutaotluse AS-le Bigbank selliselt, et laenuvõtjatena on märgitud kaks isikut. Kohtu hinnangul on isiku võime hindamisel oluline võtta arvesse, kas isikul on võimalik saavutada olukord, kus teisele poolele õiglane hüvitis tasutakse. Käesoleval juhul on see täidetud.
14.Mõlemad on oma esmase nõude põhjendamisel tuginenud asjaolule, et vaidlusalune korteriomand on nende elukohaks ja kummagi poole soov on elukohta säilitada. Hageja on esitanud kohtule sõnumivahetuse, et tõendada hageja eesmärki korter tulevikus müüa, mitte seal elada (dtl 113). Kohtu hinnangul ei ole tõendi alusel üheselt võimalik tuvastada, kes konkreetselt sõnumivahetuses korteri müügist rääkis. Seda ei osanud kohtule usutavalt kohtuistungil selgitada ka pooled (16.12.2025 protokoll). Kohus on seisukohal, et lõppastmes ei oma see ka otsustavat tähendust, kas poolel on tulevikus oma elukoha müügi kavatsus või mitte. Riigikohus on oma 11.12.2002 otsuses nr 3-2-1-140-02 asunud seisukohal, et AÕS § 77 on kooskõlas Põhiseaduse §-ga 32, sest annab võimaluse arvestada kõigi kaasomanike huve ning tagab neile võimaluse saada oma osa eest õiglane ja kohene hüvitis. Põhiseaduse § 33 osas
märkis kolleegium, et AÕS §-s 77 sätestatud kaasomandi jagamise viisid ei riiva selles sätestatud õigust kodu puutumatusele. Eeltoodust tulenevalt ei ole ühisomandis oleva korteri poole elukohaks olemine ja soov seda säilitada määravaks asjaoluks, et otsustada korteriomandi emma-kumma poole ainuomandisse jätmine. Kostja on lisaks tuginenud asjaolule, et korter on poolte ühiste laste elukohaks. Kohus loeb rahavastikuregistri väljavõtetega tõendatuks, et E L on sündinud xxx ja on seega xxx. aastane (dtl 92). K L on sündinud xxx ja on seega xxx. aastane (dtl 91). Kohtule ei ole esitatud tõendeid selle kohta, et E Li ja K Li elukoht oleks muu kui vaidlusalune korteriomand. Kohus on seisukohal, et tegemist ei ole sellise kaaluka asjaoluga, mille alusel saaks teha õiglase otsustuste korteri jätmiseks emma-kumma poole ainuomandisse. Kohus on kokkuvõtlikult seisukohal, et kumbki pool ei ole esitanud selliseid kaalukaid asjaolusid, mille alusel saaks järeldada, et ühisomandi lõpetamine korteriomandi jätmisega emma-kumma poole ainuomandisse täidaks kohtuotsuse p-s 12 toodud kriteeriumid.
15.Seega tuleb kohtul otsustada, kas ühisomand tuleb lõpetada ühisomanikevahelisel enampakkumisel või avalikul enampakkumisel. Riigikohus on oma 10.04.2019 otsuses nr 2-1711516 asunud seisukohale, et olukorras, kus mitu kaasomanikku (ühisomanikku) soovivad jagatavat asja või õigust endale hüvitise maksmise vastu, on vähemasti üldjuhul mõistlik panna asi või õigus kaasomanike (ühisomanike) vahelisele enampakkumisele. Käesoleval juhul avaldas kostja, et tema soov on saada korteri ainuomanikuks, aga kui see ei ole võimalik, siis ta soovib selle eest saada nii palju raha kui on võimalik. Ühisomanikevaheline enampakkumine ei pruugi tagada õiglast tulemust, kuna hageja on rahaliselt paremini kindlustatud kui kostja (16.12.2025 kohtuistungi protokoll). Hageja oli 16.12.2025 toimunud kohtuistungil nõus, et asi müüakse avalikul enampakkumisel (ajamärk 00:24:01), kuid eelistas kaasomanikevahelist enampakkumist, kuna avaliku enampakkumisega kaasnevad kulud ja korteri lõplik hind ei ole teada.
16.Kohtu hinnangul on käesoleval juhul põhjendatud ühisomandi lõpetamine korteriomandi võõrandamisega avalikul enampakkumisel. Hagejal on võimalik omandada korteriomand avalikul enampakkumisel, millega on tagatud hageja huvi realiseerimine korteriomandi omandamiseks, samuti on selliselt tagatud kostja huvi saada oma osa eest maksimaalselt võimalik suur summa. Ka kohtupraktikas on nenditud, et kaasomanikevaheline enampakkumine ei pruugi anda õiglast tulemust mh poolte erineva varalise võimekuse tõttu (vt nt TlnRnKo 15.05.2025, 2-21-17763). Kostja vastuväited avaliku enampakkumise korraldamisele ei ole põhjendatud, sest asja lõplik hind ei ole ette teada ka kaasomanikevahelise enampakkumise korral. Samuti kaasnevad kulud ka kaasomanikevahelise enampakkumise korraldamisel, kusjuures avaliku enampakkumise kulu kannavad mõlemad ühisomanikud ja tasu suurus on väiksem. Vastavalt KTS § 36 lg-le 3 on kaasomanikevahelise enampakkumise korral kohtutäituri põhitasu 450 eurot. Tasu maksab parima pakkumise teinud kaasomanik. Vastavalt KTS § 36 lg-le 3 1 on kohtutäituri põhitasu avaliku enampakkumise korraldamise korral, millega lõpetatakse kaas- või ühisomand, 278 eurot. Täitekulud arvestatakse maha müügitulemist ning täitekulud kannavad kaas- või ühisomanikud võrdeliselt neile väljamaksmisele kuuluva tulemi osaga.
17.Kohus tuvastas kohtuotsuse p-s 8, et ühisvara koosseisu kuuluvad kaks laenukohustust AS-i SEB Pank ees. Hageja taotles hagis jätta mõlemad laenukohustused tema ainuomandisse (eeldusel, et ta saab ka korteriomandi ainuomandi). Kostja taotles vastuhagis, et laenukohustused jagataks selliselt, et laenulepingutest tulenevad kohustused jääksid poolte omavahelistes suhetes kostja kanda (eeldusel, et kostja saab korteriomandi ainuomandi). Riigikohus on oma 21.05.2014 lahendist nr 3-2-1-38-14 asunud seisukohale, et ühisvara jagades tuleb üldjuhul eelistada solidaarkohustuste täitmist nende jagamisele (PKS § 38) (p 14), sest täitmisega abikaasade solidaarkohustus lõppeb, kuid jagamine ei puuduta üldjuhul võlausaldajat ja abikaasade solidaarkohustus säilib.
18.Kohus arutas pooltega laenukohustuste jagamist 16.12.2025 kohtuistungil. Kostja avaldas, et kui korter müüakse avalikul enampakkumisel, siis tuleks laenukohustused tasuda saadavast tulemist (kohtuistungi protokolli ajamärk 00:24:01). Hageja nimetatud taotlusele vastu ei vaielnud. Riigikohus on oma 08.03.2023 otsuses nr 2-20-17125 asunud seisukohale, et kui
kohtulahendiga otsustatakse kaasomandi lõpetamine täitemenetluses kinnistu müügiga enampakkumisel, võib kohus poole taotlusel otsustada selle, et laenujääk makstakse tagasi enampakkumise tulemi arvel (vt nt Riigikohtu 10. aprilli 2019. a otsus tsiviilasjas nr 2-1711516/46, p 42; 21. mai 2014. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-38-14, p-d 16-17). Võttes arvesse eeltoodut on kohus seisukohal, et põhjendatud on, et laenukohustused makstakse tagasi enampakkumise tulemi arvel ja kohustused täidetakse täies ulatuses. Pooled ei ole taotlenud muus osas reguleerida kohtuotsuse täitmise korda.
19.Kooskõlas TsMS § 164 lg-ga 1 jätab kohus poolte menetluskulud poolte enda kanda. (allkirjastatud digitaalselt) Siiri Malmberg kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.