S. P. (P.) hagi H. P. (P.) vastu elatise nõudes 2700 eurot
Menetlusosalised
Hageja S. P. (isikukood XXX) Kostja H. P. (isikukood XXX)
Asja läbivaatamine
Poolte nõusolekul kirjalikus menetluses
RESOLUTSIOON
1.Hagi rahuldada osaliselt.
2.Mõista H. P.lt välja S. P. kasuks S. P. ülalpidamiseks elatis alates 14.08.2025 summas 200 eurot kuus kuni S. P. kõrghariduse omandamiseni, kuid mitte kauem kui 21-aastaseks saamiseni.
3.Mõista H. P.lt välja S. P. kasuks tagasiulatuv elatis perioodi 07.07.2024-05.06.2025 eest summas 1020,12 eurot.
4.Määrata kindlaks igakuise elatise tasumise kord, mille kohaselt on H. P. kohustatud käesoleva kohtuotsuse resolutsiooni punktis 2. nimetatud elatise maksma iga kuu 10. kuupäevaks S. P. arveldusarvele nr XXX, märkides selgitusse „S. P. elatis“. H. P. on kohustatud käesoleva kohtuotsuse resolutsiooni punktis 3. nimetatud elatise maksma S. P. arveldusarvele nr XXX.
Elatise maksmisel võtta arvesse H. P. poolt kohtumenetluse ajal tasutud elatist. Menetluskulude jaotus
6.Menetluskulud jätta poolte endi kanda. Kuna kohus jättis menetluskulud poolte endi kanda, ei määra kohus poolte menetluskulusid rahaliselt kindlaks. Edasikaebamise kord Kohtuotsusele võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada ringkonnakohtus kirjalikus menetluses, kui kaebuse esitaja ei taotle selle lahendamist istungil.
Menetlusabi andmise selgitus Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi menetluskulude kandmiseks. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Hageja nõue ja põhjendused
1.S. P. (hageja) esitas 07.07.2025 Harju Maakohtule hagiavalduse H. P. (kostja) vastu täisealise isiku elatise nõudes. Hagiavalduse (19.08.2025 terviktekst) kohaselt sai hageja täisealiseks XXX. Perioodil 01.09.2022 kuni 05.06.2025 õppis hageja XXX ja alates 14.08.2025 õpib hageja XXX nominaalse õppeajaga kuni 14.08.2028. Kostja ei ole täitnud seadusest tulenevaid kohustusi hagejale elatise tasumise osas. Hageja emal on lisaks hagejale veel 2 alaealist tütart, kellest ühega on ühine isa (I. P.). Hageja elab emaga ema 50 % osalusega kinnisasjal, mis asub aadressil XXX. Antud kinnisasi on ostetud laenuga, mille keskmised kulud hageja kohta kuus (kodulaen 313,79 eurot, elekter 65,43 eurot) on kokku summas 379,22 eurot. Lisanduvad kodune söök/jook kuus summas ca 150 eurot. Prügivedu, pere kulud seoses autoga, kodukindlustuse, kulud vee tarbimisele, koduse interneti ja televisiooni tasub hageja ema abikaasa. Igakuised elektrikulud (74,71 + 153,05 + 254,94 + 605,72 + 714,81 + 738,77 + 672,16 + 480,29 + 341,22 + 249,27 + 237,09 + 188,86)/2 (kulud on jagatud abikaasa T. V. kahasse) on 2355,40 eurot. Kuna hageja emal on kostjaga 2 last, tuleb kulud jagada 3-ga, et saada hageja osa kuludest, s.o 2355,40/3= 785,13 eurot. Kuus on hageja ema elektrikulud seoses hagejaga 785,13/12= 65,43 eurot. Igakuised kodulaenu maksed (942,16 + 942,16 + 942,16 + 881,30 + 881,30 + 881,30 + 868,65 + 868,65 + 868,65 + 868,65 + 783,80 + 783,80 + 783,80) on 11 296,38 eurot. Kuna hageja emal on kostjaga 2 last, tuleb kulud jagada 3-ga, et saada hageja osa kuludest, s.o 11 296,38/3= 3765,46 eurot. Kuumakse on seega 3765,46/12= 313,79 eurot. Hageja igakuised kulud on telefon/internet- 32 eurot, kuukaart transpordile 48 eurot, koolitoit ca 130 eurot, hügieen, arst, trennca 120 eurot, juuksur umbes 33 eurot, riided/jalanõud ca 47 eurot ja meelelahutus ca 30 eurot kuus, kokku ca 440 eurot. Elades emaga aadressil XXX on seega kulud 65,43 (elekter) + 313,79 (kodulaen) + 440 (tänased isiklikud kulud) + 150 (toit)= 969,22 eurot. Kui hageja emapoolseid laenukohustusi ei arvesta, on elamiskulud järgmised: 440 eurot (tänased isiklikud kulud) + 150 eurot (toit )+ 65,43 eurot (elekter)= 655,43 eurot. Kui hageja elaks samaväärsel elamispinnal nagu XXX, on vastavalt www.kv.ee (12.08.2025 seisuga) kuulutustele keskmiseks üürihinnaks ca 2400 eurot kuus, millele lisanduvad kommunaalkulud ja elekter. Kuna XXX on soetatud suure pere elamise tarvis, tuleks 3000 eurot jagada kahega, sest hageja ema ja hageja ema abikaasa jagavad kohustusi võrdselt (3000/2= 1500). Kuna hageja emal on kostjaga 2 last, tuleb 1500 eurot jagada 3-ga. Kulud seoses hageja elamisega XXX samaväärsel elamispinnal oleks seega 1500/3= 500 eurot/kuus. Hageja kulud oleksid seega kuus kokku 500 eurot (üür) + kommunaalid (u 100 eurot) + ca 65 eurot (elekter) + 440 eurot (tänased isiklikud kulud) + 150 eurot (toit)= ligikaudu 1255 eurot/kuus. Kui hageja elaks ühetoalises üürikorteris XXX, oleksid hageja kulud/kuus seega 440 eurot (üür) + kommunaalid (keskmiselt 100 eurot) + ca 25 eurot (elekter) + 440 eurot (tänased isiklikud kulud) + 150 eurot (toit)= vähemalt 1155 eurot. Lisaks on hagejal olnud muud ühekordsed kulud nagu näiteks klassi lõpureis, riided ning nägemisprillid, millesse kostja ei ole panustanud. 2637,94 euro eest plaanib hageja soetada koolitööde tarbeks vajamineva sülearvuti, muud vajalikud õppevahendid ning kasutada ettenägematute kulude katteks ja säästa iseseisva elu alustamiseks hoiustamise näol. Kulude koondtabel (üksi ühetoalises korteris elades) on järgmine: sidekulud 32 eurot, transport (ühistransport) 48 eurot, koolitoit, kodune toit 130 + 150= 280 eurot, hügieen 29 eurot, arst
(transport Viljandisse ortodondi juurde) 22 eurot, trenn 69 eurot, juuksur 33 eurot, riided/jalanõud 47 eurot, meelelahutus 30 eurot, elekter, kommunaalid ca 25 + 100= 125 eurot, eluasemekulud (üür) 440 eurot, kokku 1155 eurot. Kuna hageja on käinud alates 2021. aastast suviti tööl, on hageja nõus vähendama kostja elatise nõuet 300 euroni kuus. Lisaks eeltoodule toob hageja välja, et kostja on alates 2024. aasta 07.07. ja 05.06.2025 vahemikus teinud ülekandeid hageja kontole kokku summas 654 eurot. Hageja leiab, et heast tahtest oleks aus need summad algsest 3291,94 eurost maha arvestada ning jätta nõude summaks 2637,94 eurot, millele lisandub igakuiselt elatise summa 300 eurot alates 14.08.2025. Tagasiulatuva elatise arvutus on järgmine: 07.07.2024 kuni 31.07.2024 (300 eurot /31 päeva x 25 päeva) 241,94 eurot + augustikuu 2024 kuni mai 2025 (10 kuud x 300 eurot) 3000 eurot + 01.06.2025 kuni 05.06.2025 (300 eurot/30 päeva x 5 päeva) 50 eurot, kokku 3291,94 eurot (241,94 + 3000 + 50). Kogusummast (3291,94 eurot) tuleb lahutada kostja poolt vastaval perioodil 07.07.2024 kuni 05.06.2025 tasutud summa 654 eurot. Seega on lõppsumma 2637,94 eurot. Hageja palub kostjalt välja mõista igakuise elatise 300 eurot kuus alates 13.08.2025 kuni kõrghariduse omandamiseni, kuid mitte kauem kui 21-aastaseks saamiseni ja tagasiulatuva elatise perioodi 07.07.2024-05.06.2025 eest 2637,94 eurot. Kostja vastuväited
2.03.09.2025 esitas kostja kohtule vastuse hagile, milles vaidleb elatise nõudele vastu ja palub elatise ülevaatamist vastavalt kostja reaalsetele võimalustele. Tagasiulatuva elatise nõude palub kostja jätta rahuldamata, kuna seda pole varasemalt nõutud. Enne hagi esitamist toimis võimaluste piires toetamine. Hageja on saanud juuni 2024-2025 eest kokku toetust summa 1879 euro ulatuses. Kõik maksed ei ole tulnud kostja kontolt, aga on olnud mõeldud tema jaoks ja temale kasutamiseks ka vanaemalt (L.-L. P.). Kostja palub arvesse võtta ka asjaolu, et tal ei olnud 2025. aastal tööd 5 kuu vältel. Menetluse käik
3.22.09.2025 kohtunõudega teostas kohus päringud S. P., D. V. (V.) ja H. P. majandusliku seisundi kohta erinevatele ameti- ja krediidiasutustele.
4.15.10.2025 kohtunõudega täitis kohus tsiviilasjas selgitamiskohustust, sh kvalifitseeris nõude õigusliku aluse ja selgitas tõendamiskoormist. Kohus andis pooltele tähtaja kuni 29.10.2025 kompromissi sõlmimiseks. Juhul kui pooled kompromisskokkuleppele ei jõua, tuli pooltel esitada kohtule ülevaade kompromissi sõlmimise käigust ja kokkuleppe sõlmimata jätmise põhjustest koos vastusega kohtunõudele, arvestades kohtu eeltoodud selgitusi, hiljemalt 05.11.2025.
5.Pooled ei sõlminud kohtu poolt määratud tähtajaks kompromissi. Kostja esitas kohtule täiendava seisukoha 29.10.2025 ja hageja 02.11.2025.
6.07.11.2025 kirjaga andis kohus pooltele täiendava tähtaja kuni 17.11.2025 kompromissi sõlmimiseks. Kohus märkis, et juhul kui pooled kompromisskokkuleppele ei jõua, tuleb pooltel esitada kohtule ülevaade kompromissi sõlmimise käigust ja kokkuleppe sõlmimata jätmise põhjustest hiljemalt 18.11.2025.
7.Pooled ei sõlminud kompromissi ka täiendavalt määratud tähtajaks ning esitasid kohtule seisukohad 17.11.2025.
8.06.12.2025 ja 09.12.2025 esitas hageja kohtule täiendavad tõendid.
9.09.12.2025 määrusega lõpetas kohus eelmenetluse 10.12.2025.
10.16.12.2025 määrusega määras kohus hagi menetleda poolte nõusolekul kirjalikus menetluses. Kohus määras pooltele tähtaja kohtule menetluskulude nimekirjade esitamiseks kuni 23.12.2025 ja vastaspoole menetluskulude nimekirjale vastamiseks kuni 30.12.2025. Kohus teatas, et kohus teeb lahendi avalikult teatavaks Harju Maakohtu Tallinna kohtumaja kantselei kaudu ja avalikus e-toimikus 16.01.2026. Kohtuotsuse põhjendused
11.Kohus, tutvunud tsiviilasja materjalidega, on seisukohal, et hagi tuleb rahuldada osaliselt. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 5 lg 1 kohaselt menetletakse hagi poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Sama paragrahvi lõike 2 kohaselt on pooltel võrdne õigus ja võimalus oma nõuet põhjendada ja vastaspoole esitatu ümber lükata või sellele vastu vaielda. Pool määrab ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab. TsMS § 436 lg 2 esimese lause kohaselt rajab kohus otsuse üksnes asjas esitatud ja kogutud tõenditele. Sama paragrahvi lõikest 6 tulenevalt ei ole kohus esitatud asjaolude ja seisukohtadega seotud perekonnaasjas. TsMS § 436 lg 7 järgi ei ole kohus otsust tehes seotud poolte esitatud õiguslike väidetega.
12.Perekonnaseaduse (PKS) §-ist 96 ja PKS § 97 p-ist 2 tuleneb, et laps, kes täisealiseks saanuna omandab põhi-, kesk- või kõrgharidust või õpib kutseõppe tasemeõppes, kuid mitte kauem kui 21aastaseks saamiseni, on õigustatud saama oma vanematelt ülalpidamist, mida PKS § 100 lg-te 1 ja 4 kohaselt antakse üldjuhul raha perioodilise maksmisega (elatis) iga kalendrikuu eest ette. PKS § 99 sätestab, et ülalpidamise ulatus määratakse kindlaks ülalpidamist saama õigustatud isiku vajadustest ja tema tavalisest elulaadist lähtudes. Ülalpidamise kindlaksmääramisel arvestatakse õigustatud isiku kõiki eluvajadusi, sealhulgas tema võimete ja kalduvuste kohase hariduse ja kutsealase ettevalmistusega seotud kulutusi, alaealise ülalpeetava puhul ka tema kasvatamise kulutusi.
13.Poolte vahel ei ole vaidlust järgmiste asjaolude osas: − hageja on täisealine laps; − kostja on hageja isa; − hageja elab ema juures ning on tema ülalpidamisel; − kostja on hagejale pärast tema täisealiseks saamist maksnud elatist ebaregulaarselt (dtl 7; dtl 48; dtl 589-590); − täisealiseks saamisel (XXX) õppis hageja XXX (kuni 05.06.2025, dtl 92) ja − alates 14.08.2025 omandab hageja kõrgharidust XXX (dtl 6; dtl 91; dtl 112-114).
14.Hageja palub mõista kostjalt välja: − igakuise elatise 300 eurot kuus alates 14.08.2025 kuni hageja kõrghariduse omandamiseni, kuid mitte kauem kui 21-aastaseks saamiseni ja − tagasiulatuva elatise 2637,94 eurot perioodi 07.07.2024 kuni 05.06.2025 eest (dtl 737-739).
15.Kostja vaidleb hagile vastu ning märgib, et tema majanduslik olukord ei võimalda nõutavas ulatuses elatist tasuda, hageja ei ole varasemalt tagasiulatuvat elatist nõudnud, hageja on saanud
perioodil juuni 2024-2025 toetust 1879 eurot ning nõude rahuldamisel jääksid kostja 3 alaealist last majanduslikult vähem kindlustatuks.
16.Täisealiseks saanud laps peab oma vajadusi kohtumenetluses tõendama ning talle ei kehti PKS § 101 lg-s 1 sätestatud elatise miinimummäär. Kohus selgitab, et PKS § 101 lg-s 1 sätestatud elatise alampiir reguleerib alaealise lapse elatise minimaalset ulatust, mistõttu ei ole seda võimalik ega ka põhjendatud laiendada täisealise lapse elatisele (vt Riigikohtu tsiviilkolleegiumi 19.10.2015 määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-119-15, p 10). Hageja on esile toonud, et tema igakuised kulud on vastavalt 884,34 eurot (dtl 609-610). TsMS § 230 lg 1 kohaselt peab kumbki pool hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millel tuginevad tema nõuded ja vastuväited. Arvestades hageja poolt hagiavalduses ja seisukohtades esile toodud põhistusi, hageja poolt esitatud tõendeid, mis tõendavad tema kulutusi, samuti asjaolu, et inimene vajab elamiseks toitu, riideid, jalanõusid ja hügieenitarbeid, samuti eluaset ning et nende ostmiseks on vaja rahalisi vahendeid, asub kohus seisukohale, et hageja põhjendatud ja tõendatud vajadused on järgmised: Kulu nimetus
Hageja märgitud suurus (eurot)
Kohtu märgitud suurus (eurot)
Kohtu kommentaar
Eluasemekulud
357,79 (eluasemelaenumaksed)
357,79
Mis puudutab laenumakseid (dtl 39; dtl 691696), siis kohus selgitab, et kostja ei pea hageja isana hagejale elatist makstes kinni maksma hageja ema poolt eluaseme soetamiseks tehtud kulutusi, mh eluasemelaenu makseid ega laenukindlustusmakseid. Eluasemevajaduse ulatuse ja rahalise väärtuse saab määrata kindlaks eluaseme kasutamisest saadava varaliselt hinnata eelise (kasutuseelise) väärtuse kaudu, kuna laps saab vanema kasutuses olevas eluruumis elades kasutuseeliseid tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 62 lg 1 mõttes. Korteri kasutuseelise väärtuse saab TsÜS § 65 vastavalt kohaldades määrata kindlaks eluruumi kasutamisest saadava eelise kohaliku keskmise turuhinna järgi, s.o eluruumi üürimisel saadava üüri järgi. Nii saab kohus määrata ka kasutuseelise väärtuse, mille saab laps vanema eluaset kasutades (vt Riigikohtu tsiviilkolleegiumi 16.10.2013 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-69-13, p-id 16, 20 ja 21). 19.08.2025 hagi terviktekstis selgitas hageja, et praeguse elukohaga (XXX alevikus asuv maja) samaväärsel pinnal elades oleks üür 2400 eurot kuus (dtl 86), mis teeks hageja osaks 480 eurot (jagatud leibkonna s.o 5 inimese vahel). Kuivõrd hageja ja tema pere ei ela ühetoalises korteris, jätab kohus tähelepanuta hageja poolt esitatud ühetoaliste korterite üürihindade osas esitatud kuulutused (dtl 87-90) tulenevalt TsMS § 238 lg-st 5. Kuivõrd hageja on siiski oma eluasemekuluks märkinud 357,79 eurot, loeb kohus eeltoodud summa hageja kasutuseelise suuruseks. Mis puudutab ülejäänud kulusid (s.o elekter ja vesi), siis kulud on põhjendatud ja vajalikud
78,51 + 3,80 = 82,30 (elekter, vesi) 82,30
ning tõendatud (elekter- dtl 68-80 ja vesi- dtl 698).
Sidekulu
15,24 (TV, kodune internet)
15,24
Kostja ei ole vastuväiteid esitanud. Kohus saab aru, et 7 euro näol on tegemist hageja telefoni kasutamise kuluga. Hageja on eeltoodu tõendamiseks esitanud Elisa erinevate pakettide ülevaate (dtl 49-50). Eeltoodud tõendist ei selgu, millist konkreetset paketti hageja kasutab. Samuti ei ole hageja esitanud kohtule tõendeid, et tema igakuise sidekulu suuruseks on 7 eurot. Kohus leiab, et antud kulu ei ole tõendatud, mistõttu on see põhjendamatu. TV ja koduse interneti osas on hageja tõendid esitanud (dtl 690). Kulu on põhjendatud, tõendatud ja vajalik. Lisaks ei ole kostja eeltoodu osas vastuväiteid esitanud.
Toit
Riided ja jalanõud
On üldteada asjaolu, et inimesed vajavad elamiseks toitu. Hageja on eeltoodu osas kohtule tõendid esitanud (dtl 53-54; dtl 637689; dtl 742771). Kohus ei eelda, et hageja üksikasjalikult kulu koosseisu tõendaks, kuivõrd see oleks ebamõistlik. Kohtu hinnangul ei ole kulu suurus ülemäärane, arvestades sealjuures hageja vanust, elulaadi ja toiduainete maksumust. Kostja ei ole vastuväiteid esitanud. Antud kulud on hageja poolt tõendatud (dtl 5761). Kohus märgib, et üldteada on asjaolu, et inimesed vajavad riideid ja jalanõusid, mistõttu leiab kohus, et nimetatud kulud on põhjendatud 47 euro ulatuses kuus (s.o 564 eurot aastas). Kohus arvestab siinjuures asjaoluga, et hageja ei ole enam kasvueas ning täiskasvanu riiete kasutusiga on nende eluviisist tulenevalt pikem kui nt algkooliealistel. Kostja ei ole vastuväiteid esitanud.
Transport
48 (ühistransport) 30 (kulutused kütusele)
Kohus saab aru, et hageja kasutab XXX jm kohtadesse liikumiseks nii ühistransporti, mis on tasuline (dtl 51-52; dtl 741), kui ka autot, millega kaasneb kütusekulu (Circle K, kütusekulu nähtub hageja ema AS-i XXX arvelduskonto väljavõttest, dtl 521551). Kulu on põhjendatud, tõendatud ja vajalik. Lisaks ei ole kostja eeltoodu osas vastuväiteid esitanud.
Hügieen
33 (juuksur)
Kohus märgib, et hügieenikulu on tõendamata. Siiski on ilmne, et kõigil vastav kulu tekib. Juuksurikulu osas on hageja märkinud, et see kajastub kontoväljavõtetel (näiteks Kamm hair, dtl 366). Kohus, arvestades hageja sugu, vanust ja tavapäraste hügieenivahendite ja juuksuriteenuse keskmist maksumust, loeb kulu põhjendatuks kokku summas 63 eurot. Lisaks ei ole kostja eeltoodu osas vastuväiteid esitanud.
Trenn
Trenni kuutasu 54 eurot (dtl 636) on tõendatud. Kulu on põhjendatud, tõendatud ja vajalik. Lisaks ei ole kostja eeltoodu osas vastuväiteid esitanud.
Meelelahutus
Arvestades hageja vanust, on meelahutusega seonduva kulu tekkimine tõenäoline. Hageja XXX AS-i kontoväljavõttest (dtl 342-375) nähtuvad erinevad tasumised söögikohtades ja baarides (Boost Juice, Hesburger, McDonalds, Kennedys Baar ja Köök, Labor, Vapiano, MySyshi, Nimeta Baar jne, Maskiball, TalTechi Linnakupidu, Apollo, kulutused Amsterdamis, Kreetas). Kohus leiab, et selle suurus ei ole elatise kontekstis ülemäärane. Kohus loeb kulu põhjendatud suuruseks 30 eurot kuus.
Kokku
884,33
877,33
Eeltoodu alusel loeb kohus hageja põhjendatud kulutuste suuruseks 877,33 eurot kuus. Kummalgi vanemal tuleks kanda hageja põhjendatud kulutusi summas 438,67 eurot kuus (877,33/2).
17.Nagu kohus käesoleva kohtuotsuse punktis 13 märkis, siis omandab hageja haridust. Nimetatud asjaolu on ka tõendatud. Kogutud tõenditest nähtub kohtule, et hagejale on väljamakseid sooritanud tööandja C Aktsiaselts (dtl 256) juunis 2025 662,03 eurot, juulis 2025 1332,82 eurot ja augustis 2025 2332,04 eurot (dtl 324). Hagejal on XXX AS-is arvelduskontol nr XXX 01.09.2025 jääk 1007,75 eurot (dtl 296). XXX AS-i pangakontol nr XXX on perioodil 26.03.2025-26.09.2025 käive olnud 11 430,32 eurot (dtl 375) ja pangakontol nr XXX käive 4840,94 eurot, jääk 600 eurot (dtl 341). AS-i XXX pangakontolt nr XXX nähtuvad dividendide laekumised (dtl 520). Hageja omab väärtpabereid (aktsiad, aktsiafondid ja võlakirjad) koguväärtuses 2854,78 eurot (dtl 518) ja 408.619 tk XXX Pensionifond Indeks (2. samba fond) osakut väärtusega 532,65 eurot (dtl 517). Hageja on täiendavalt selgitanud, et tal ei ole igakuist sissetulekut töötasu näol. Tegemist oli suvise tööampsuga. Hageja ei käi kooli kõrvalt töö, sest päevaõppe kõrvalt sellist aega ei leidu. Hagejal on reservhoius XXX summas 1000 eurot ning rahatagavara Swedbankis 400 eurot. XXX on suvetööst kõrvale pandud raha, mida hageja saab jooksvalt kasutada erinevate vajaduste täitmiseks. Kohus leiab, et hageja on piisavalt põhistanud, et tal ei ole võimalust õppetöö kõrvalt enesele hankida sedavõrd suurt sissetulekut, et täiendav vanematepoolne ülalpidamine ei oleks vajalik. Lisaks ei nähtu ka kohtu poolt kogutud tõenditest, et hageja käiks kooli kõrvalt tööl. Kohus märgib, et asjaolu, et laps on koolivälisel ajal tööampse teinud, ei tähenda, et seda oleks võimalik kooliaasta käigus teha. Seega on hagejal õigus kostjalt ülalpidamist nõuda. Riik on maksnud hagejale kuni 30.06.2025 lapsetoetust 80 eurot kuus. Kohus leiab, et eeltoodut igakuise elatise väljamõistmisel arvesse võtta ei saa, kuna kohus menetleb hageja tulevikku suunatud elatisenõuet alates 14.08.2025. Elatise suuruse määramisel võtab kohus arvesse ka seda, et hageja on
täisealine ning 3-kuuse suvepuhkuse (juuni-august) vältel võimeline enesele ise sissetulekut teenima. Seega vajab ta rahalises mõttes ülalpidamist üksnes 9 kuul aastast, mil sissetuleku teenimine on õppetööst tulenevalt välistatud. Lähtuvalt nimetatud eeldusest on kohus elatise summat korrigeerinud, jaotades hageja 9-kuuse elatise kogusumma (9 x 438,67= 3948,03) ühtlaste ja korrapäraste maksetena kogu aasta peale, mille tulemusel on igakuise elatise suuruseks 329 eurot (3948,03 / 12). Hageja on palunud kostjalt välja mõista igakuise elatise 300 eurot.
18.Riigikohtu tsiviilkolleegium on 19.10.2015 määruses tsiviilasjas nr 3-2-1-119-15 p-is 11 märkinud järgmist. Kuigi ülalpidamise ulatus on PKS § 99 lg 1 järgi määratud ülalpidamist saama õigustatud isiku vajadustest lähtudes, tuleb ülalpidamiseks kohustatud isikult elatist välja mõistes arvestada PKS § 102 ja § 105 lg 3 järgi ka tema varalist seisundit. Esmalt tuleb elatist välja mõistes arvestada, et PKS § 105 lg 3 järgi täidavad mitu sama astme sugulast ülalpidamiskohustust osavõlgnikena ning iga osavõlgniku kohustuse suurus määratakse kindlaks võrdeliselt tema sissetuleku ja varalise seisundiga, arvestades ka tema ning ülalpidamist saama õigustatud isiku vahelisi suhteid. Lisaks tuleneb PKS § 102 lg-st 1, et isik vabaneb ülalpidamiskohustusest selles ulatuses, milles ta ei ole tema muid kohustusi ja varalist seisundit arvestades võimeline andma teisele isikule ülalpidamist, kahjustamata enese tavalist ülalpidamist. PKS § 102 lg 2 järgi ei vabane vanem üksnes alaealise lapse ülalpidamise kohustusest ning peab sellises olukorras kasutama tema käsutada olevaid vahendeid enda ja lapse ülalpidamiseks ühetaoliselt, kuid alla miinimummäära saab elatist vähendada üksnes mõjuval põhjusel. PKS § 102 lg 2 kohaldub juba selle sõnastuse järgi üksnes alaealise lapse ülalpidamise korral ning muudel juhtudel võib ülalpidamist andma kohustatud isik PKS § 102 lg 1 alusel ülalpidamiskohustusest vabaneda.
19.Kostja on märkinud, et tema majanduslik seisukord ei võimalda nõutavas ulatuses elatist tasuda. Järgnevalt analüüsib kohus hageja vanemate majanduslikku seisundit. Töötukassa vastuse kohaselt ei ole hageja ema töötuna arvele registreeritud ning viimasel kuuel kuul ei ole talle tehtud ühtegi väljamakset (dtl 280-281). Hageja ema omab sissetulekut igakuise töötasu näol (tööandja C AS; dtl 244; dtl 328). Hageja ema töötasu suuruseks oli juulis 2025 summas 370,73 eurot ja augustis 2025 summas 947,42 eurot (AS-i XXX arvelduskonto nr XXX). Sotsiaalkindlustusameti vastuse kohaselt on hageja emale makstud: peretoetused 04.-06.2025 igakuine summa 710 eurot (B. V., S. P., I. P. eest lapsetoetus 260 ja lasterikka peretoetus 450), 07.08.2025 igakuine summa 160,00 eurot (B. V., I. P.), 09.2025 summa 80 eurot (B. V. eest); jagatav vanemahüvitis (B. V. eest): 04.2025 netosumma 2080,45 eurot, 05.2025 netosumma 2013,34 eurot, 06.2025 netosumma 2080,45 eurot, 07.2025 netosumma 2013,34 eurot, 08.-09.2025 igakuine netosumma 2080,45 eurot ning elatisabi (I. P. eest): 08.2025 summa 354,84 eurot, 09.2025 summa 200 eurot (dtl 511-512). Lisaks on hageja emale välja makstud dividendid perioodil märts-juuli 2025 summas 246,52 eurot (dtl 329). Hageja emale kuulub kinnisasi asukohaga XXX, mis on kaasomandis hageja ema abikaasaga (kummagi isiku mõttelise osa suuruseks on 1⁄2 kaasomandist; dtl 615-617). Ühtlasi on eeltoodud kinnisasi hageja ja tema pere elukohaks. Lisaks kuulub hageja emale korteriomand asukohaga XXX (dtl 618-620). Hageja emaga on seotud S. OÜ, kus hageja ema on juhatuse liige, osanik ja tegelik kasusaaja (dtl 247). XXX korter on välja üüritud läbi S. OÜ. Hageja emale kuulub XXX AS-is arvelduskonto nr XXX, mille lõppjääk seisuga 05.09.2025 oli 2600 eurot (dtl 307), arvelduskonto nr XXX, mille lõppjääk seisuga 06.09.2025 oli 50 eurot (dtl 314) ja arvelduskonto nr XXX, mille lõppjääk seisuga 08.09.2025 oli 2,43 eurot (dtl 316). Hageja ema omab tähtajalisi hoiuseid: 3 kuud, 08.09.2025-08.12.2025 (91 päeva) summa 300 eurot ja 3 kuud, 02.08.2025-02.11.2025 (92 päeva) summa 1547,71 eurot. Hageja ema omab XXX AS-is arvelduskontot nr XXX, mille lõppsaldo seisuga 26.09.2025 oli 0,54 eurot (dtl 379) ja arvelduskontot nr XXX, mille lõppsaldo seisuga 26.09.2025 oli 178,38 eurot (dtl 378). Lisaks omab hageja ema väärtpabereid: aktsiad turuväärtusega kokku 6007,40 eurot, aktsiafondid turuväärtusega kokku 946,09 eurot, võlakirju turuväärtusega kokku 3371,95 eurot ja muid väärtpabereid
turuväärtusega kokku 11,92 eurot (dtl 519). Hageja ema omab 898.921 tk XXX Pensionifond L (2. samba fond) osakut väärtusega 2304,39 eurot, 953.464 tk XXX Pensionifond Indeks (2. samba fond) väärtusega 1242,87 eurot, 849.049 tk XXX Pensionifond XL (2. samba fond) osakut väärtusega 2009,82 eurot, 2142.925 tk XXX Pensionifond M (2. samba fond) osakut väärtusega 3778,77 eurot, 1709.336 tk XXX Pensionifond Aktiivne III (3. samba fond) osakut väärtusega 4534,01 eurot ja 2460.873 tk XXX Pensionifond Indeks III (3. samba fond) osakut väärtusega 3433,90 eurot (dtl 516517; dtl 519). Hageja ema omab AS-is XXX arvelduskontot nr XXX, mille lõppsaldo seisuga 01.10.2025 oli 76,66 eurot (konto on igapäevases kasutuses, perioodil 01.04.2025-01.10.2025 olid väljaminekud 26 611,39 eurot ja sissetulekud 26 681,05 eurot; dtl 551); arvelduskontot nr XXX, mille lõppsaldo seisuga 01.10.2025 oli 723,24 eurot (dtl 567); arvelduskontot nr XXX, mille lõppsaldo seisuga 01.10.2025 oli 0,49 eurot (dtl 572); arvelduskontot nr XXX, mille lõppsaldo seisuga 15.10.2025 oli 32,22 eurot (dtl 576); arvelduskontot nr XXX, mille lõppsaldo seisuga 01.10.2025 oli 150,47 eurot (dtl 563), arvelduskontot nr XXX, mille lõppsaldo seisuga 01.10.2025 oli 100,05 eurot (dtl 568); arvelduskontot nr XXX, mille lõppsaldo seisuga 01.10.2025 oli 100 eurot (dtl 573) ja arvelduskontot nr XXX, mille lõppsaldo seisuga 01.10.2025 oli 0 eurot (dtl 578). AS-i XXX arvelduskontole nr XXX on tehtud sularaha sissemakseid vahemikus 15-450 eurot. Hageja selgitas, et sularaha sisaldab säästusid, pulma, sünnipäeva ja lapse sünni puhul tehtud kingitusi, mida on vajadusel pangakontole lisatud. Muu registrisse kantud vara hageja emal puudub (dtl 248). Kohus leiab, et hageja ema majanduslik seisund (s.o töötasu, arvelduskontodel olevad rahalised vahendid, väärtpaberid ja üüritulu) võimaldab kanda hagejaga seotud kulutusi summas 438,67 eurot kuus, arvestades et hageja emal on kohustus ülalpidamist anda ka oma alaealistele lastele (I. P. ja B. V.). Lisaks tuleb arvestada, et hageja elab koos oma emaga, mistõttu annab hageja ema hagejale ülalpidamist vahetult. Järgmisena teeb kohus kindlaks kostja majandusliku seisundi. Kostja on omandanud XXX rakenduskõrghariduse (õppekava- masinaehitus) 14.06.2021 (dtl 595-596; dtl 604). Alates 15.08.2023 õpib kostja XXX magistriõppes (õppekava- tootearendus ja tootmistehnika) (dtl 592593). Alates 01.08.2024 töötab kostja S AS-is XXX. Enne seda töötas kostja A OÜ-s XXX perioodil juuli 2018november 2019 (dtl 585-586). Kuni 01.08.2024 oli kostja töötuna 5 kuud arvel (dtl 599). Kostja igakuine sissetulek on 2000 eurot (neto). Kostja igakuised kohustused on 2256 eurot järgmiselt: − laenumaksed (autolaen, väikelaen, kodulaen ja krediitkaardi intressid): 476 eurot. − Elatis teistele 3 lapsele (koondsumma): 430 eurot. − Kostja vältimatud püsikulud: 1350 eurot, mis koosnevad järgmisest: • Eluasemekulud kokku: 245 eurot (maksimaalne talvine kulu, suvekuudel ca 100 eurot): ▪ Kommunaalkulud (hõlmab üüri/laenu osakulu, kütet, vett, prügivedu, kodukindlustust (20 eurot) ning elektri aasta keskmist kulu (37,50 eurot), ülejäänud kommunaalkulu arvestus vastavalt tegelikele kuludele). • Kulutused toidule: 400 eurot. • Kulutused transpordile: 455 eurot (sh kütus, hooldusreserv ja kindlustused). • Hügieenitarbed: 40 eurot. • Riided: 30 eurot. • Juuksur: 20 eurot. • Sidekulud: 60 eurot. • Tervishoiukulud: 100 eurot.
Kostja on selgitanud, et arvestades, et kostja kogukulud ja kohustused (2256 eurot) ületavad sissetulekut (2000 eurot) 256 euroga, ei ole tal võimalik maksta hagejale elatist taotletud summas (300 eurot). Kostja on valmis panustama hageja ülalpidamisse 75 eurot kuus. Töötukassa vastuse kohaselt ei ole kostja töötuna arvele registreeritud ning viimasel kuuel kuul ei ole talle tehtud ühtegi väljamakset (dtl 280-281). Kostja omab sissetulekut igakuise töötasu näol (tööandja S AS; dtl 250; dtl 326). Kostjale kuuluvad XXX AS-is arvelduskontod nr XXX (perioodi lõppjääk 0 eurot); XXX (perioodi lõppjääk 0,34 eurot); XXX (perioodi lõppjääk 0,79 eurot, arvelduskonto väljavõttelt nähtub valdavalt laenukohustuste täitmisega seonduv); XXX (perioodi lõppjääk 0 eurot) ja XXX (perioodi lõppjääk -600 eurot, arvelduskonto väljavõttelt nähtub laenukohustuste täitmisega seonduv) (dtl 291-292; dtl 297-305). Kostja omab XXX AS-is arvelduskontot nr XXX, arvelduskontot nr XXX (jääk 0,19 EUR ja toimingud puudusid) ja hoiukontot nr XXX. Arvelduskonto nr XXX on kostja igapäevases kasutuses ja seisuga 26.09.2025 oli lõppsaldo 159,16 eurot (perioodil 26.03.2025-26.09.2025 sissetulekud kokku 15 335,41 eurot ja väljaminekud kokku 15 301,76 eurot). Eeltoodud kontoväljavõttelt (dtl 429-509) nähtuvad tasumised erinevates toidu- jt poodides, (kiirtoidu)restoranides, Keila Tervisekeskuses, 24-7 Fitnessklubis, MTÜ-le Spordiselts ülekanne, apteekides, juuksuris, Bowlingus, tanklates, sissemaksed rahakogujasse, erinevates summades ülekanded kostja alaealiste laste ülalpidamiseks, sidekulude kandmine, väikelaenude laekumised (E AS-ilt 350 eurot, 100 eurot, 500 eurot, 200 eurot, 200 eurot, 100 eurot), Lennu 2455 korteriga seonduvate kulude tasumine, töötasu laekumised, laenukohustuste täitmised (E AS, AB XXX Eesti filiaal, XXX AS), ülekanded kindlustusele ja ülekanne C. C. summas 490 eurot. Hoiukonto nr XXX lõppsaldo oli 26.09.2025 seisuga 4,93 eurot. Eeltoodud kontoväljavõttelt (dtl 380-428) nähtuvad ülekanded rahakogujasse. Kostjale kuulub korteriomand XXX, mootorratas/maastikusõiduk (registreerimismärgiga XXX) ja sõiduauto Honda Accord Tourer (registreerimismärgiga XXX). Sotsiaalkindlustusameti vastuse kohaselt on kostjale laste J. P., H. M. P. ja I. P. eest makstud peretoetuseid alates 01.09.2025- igakuine summa 710 eurot (lapsetoetus 260 ja lasterikka pere toetus 450) (dtl 511-512). Muu registrisse kantud vara kostjal puudub. Mis puudutab kostja poolt võetud erinevaid kohustusi (sh 29.09.2025 XXX AS-i ees võetud kohustus 6500 eurot, dtl 726-736), siis kohus selgitab, et tegemist on kostja poolt juba võetud kohustusega, millega kohus peab arvestama kostja majanduslikku seisundit kindlaks tehes. Küll on kostjal võimalik edaspidi oma väljaminekute suurust optimeerida, arvestades sissetulekute suurust ja erinevate laenukohustuste võtmise vajadust. Mis puudutab ülekannet C. C., siis kohtu hinnangul oli tegemist ühekordse väljaminekuga. Hinnates kostja vältimatuid püsikulutusi, nähtub kohtule, et kostja kulutused transpordile 455 eurot kuus on ebamõistlikult suured. Kostja ei ole selgitanud ega tõendanud, milles antud kulu täpsemalt seisneb. Kostja arvelduskonto nr XXX väljavõttest nähtuvalt on kostja tanklates (Circle K ja Olerex) kulusid kandnud kokku 304,66 eurot, mis teeb ühes kuus 50,78 eurot. Kuivõrd kostjale kuulub sõiduauto, mida kostja eeldatavalt ka igapäevaselt kasutab ning sõiduauto kasutamisega kaasnevad lisaks kütusele ka muud kulud, loeb kohus transpordikulude mõistlikuks ja põhjendatuks suuruseks kokku 100 eurot. Kostja ei ole tõendanud endale kuuluva mootorratta tehnilist olukorda. Juhul kui kostja endale kuuluvat mootorratast ei kasuta, on see võimalik võõrandada (kasvõi viia vanametalli kokkuostu). Mis puudutab kostja toidukulusid, siis kohus loeb toidukulude põhjendatuks suuruseks 250 eurot. Kostjal on võimalik eeltoodud kulusid optimeerida selliselt, et kostja soetab sõiduauto, mille kasutamise kulud on väiksemad, ja kostja külastab vähem erinevaid söögikohti. Ülejäänud kostja püsikulutused on kohtul hinnangul vajalikud ja põhjendatud, s.o kokku 1751 eurot (476 + 430 + 245 + 250 + 100 + 40 + 30 + 20 + 60 + 100). Seega jääb kostjal rahalisi vahendeid peale kohustuste täitmist ja püsikulutuste kandmist järgi 249 eurot (2000 – 1751). Arvestades hageja ja kostja majanduslikku seisundit, hageja põhjendatud kulutusi, elukorraldust ja vanust ning ka asjaolu, et kostja on tööealine ja -võimeline, leiab kohus, et kostjalt tuleb hageja kasuks välja mõista elatis summas 200 eurot kuus. Nimetatud elatisraha on piisav katmaks hageja
põhjendatud ja tõendatud vajadused. Nimetatud elatisemäär arvestab ka kostja majandusliku olukorraga ega ole talle ülemäära koormav. Kohus mõistab elatise välja kuni hageja kõrghariduse omandamiseni, kuid mitte kauem kui hageja 21 aastaseks saamiseni. Olukorras, kus hageja lõpetab õpingud, ei ole kostjal kohustust hagejale elatist tasuda ega hagejal õigust elatist nõuda. Alates 01.07.2025 ei tasuta hageja eest enam riiklikke peretoetusi, kuid kohus siiski ei suurenda sellest tulenevalt elatise makseid, kuivõrd kostjal puudub majanduslik võimekus hagejat suuremas summas ülal pidada.
20.Hageja palub mõista kostjalt hageja kasuks välja tagasiulatuva elatise. PKS § 108 sätestab, et õigustatud isik võib nõuda ülalpidamiskohustuse täitmist ja kohustuse täitmata jätmise tõttu tekkinud kahju hüvitamist tagasiulatuvalt kuni ühe aasta eest enne elatishagi kohtule esitamist. Riigikohtu tsiviilkolleegium on 04.12.2013 otsuses tsiviilasjas nr 3-2-1-136-13 p-is 12 märkinud, et nimetatud sätte mõtteks on kaitsta ülalpidamiseks kohustatud isikut tagantjärgi esitatud ulatuslike ülalpidamisnõuete eest, mille rahuldamine ei täidaks enam õigustatud isiku ülalpidamise ülesannet ning paneks kohustatud isiku tõenäoliselt äärmiselt raskesse majanduslikku olukorda. Kolleegium möönab, et teatud juhtudel võib ka tagasiulatuvalt kuni ühe aasta eest enne nõude esitamist nõutud elatise väljamõistmine asetada isiku äärmiselt raskesse olukorda ning olla kohustatud isikule ebamõistlikult koormav, kui õigustatud isik ei ole nimetatud ajavahemikul kohustatud isikult kordagi enda ülalpidamist nõudnud. Kolleegiumi arvates saab nimetatud asjaolu arvestada tagasiulatuvalt välja mõistetava elatise suurust määrates. Riigikohus on sama otsuse p-is 14 märkinud, et elatist tagasiulatuvalt välja mõistes tuleb arvestada nii vanema toonast kui ka kohtulahendi tegemise ajal olemasolevat ülalpidamisvõimet ja elatise vähendamise aluseks olevaid asjaolusid, et vältida vanema (ja tema teise lapse või teiste laste) asetamist äärmiselt raskesse majanduslikku olukorda põhjusel, et õigustatud isik ei ole esitanud kohe vajaduse ilmnedes tema vastu nõuet ning on teinud seda hiljem, nõudes ülalpidamist tagantjärgi (vt ülal p 12). Kolleegium märgib, et õigustatud isik saab kohustatud isiku vastu õigel ajal hagi esitades vältida olukorda, kus kohustatud isiku muutunud varalise seisundi tõttu saab viimaselt haginõude esitamisele eelnenud ajavahemiku eest välja mõista väiksema elatise. Hageja on kohtule esitanud sõnumivahetuse kostjaga perioodil maikuu 2024 kuni juuli 2025, millest nähtub, et hageja on kostjal palunud ennast toetada (nt autokool, silmaarsti visiiditasu, uued prilliraamid, uus mantel, sünnipäeva kingituse soetamine, lühikesed püksid jne; dtl 9-31). Kohtu hinnangul on eeltooduga tõendatud, et hageja on kostjalt järjepidevalt enda ülalpidamist nõudnud. Seetõttu ei saanud tagasiulatuva elatise nõue kostjale üllatav olla. Hagi esitati kohtule 07.07.2025. Kuna hageja lõpetas gümnaasiumi 05.06.2025 seisuga ja hageja igakuise elatise summa suurus on 300 eurot, kujuneb tagasiulatuv elatise nõue järgmiselt: 07.07.2024 kuni 31.07.2024 (300 eurot /31 päeva x 25 päeva) 241,94 eurot + 08.2024 kuni 05.2025 (10 kuud x 300 eurot) 3000 eurot + 01.06.2025 kuni 05.06.2025 (300 eurot/30 päeva x 5 päeva) 50 eurot, kokku 3291,94 eurot (241,94 + 3000 + 50). Kogusummast (3291,94 eurot) tuleb lahutada kostja poolt vastaval perioodil 07.07.2024 kuni 05.06.2025 tasutud summa 654 eurot. Seega lõppsumma on 2637,94 eurot. Arvestades, et kohus on käesoleva kohtuotsuse punktis 19 tuvastanud, et kostjalt tuleb hageja kasuks välja mõista elatis summas 200 eurot kuus, mis on kohtu hinnangul piisav katmaks hageja põhjendatud ja tõendatud vajadused, leiab kohus, et eeltooduga tuleb arvestada ka tagasiulatuva elatise summa suuruse kindlakstegemisel. Seega kujuneb hageja tagasiulatuva elatise nõude summaks 2194,62 eurot. Mis puudutab kostja väidet, et hageja on saanud perioodil juuni 2024-2025 toetust 1879 eurot, siis asjaolu, et hagejale on elatist maksnud tema vanaema (dtl 234-235; dtl 58711
588), ei ole arvestatav kostja ülalpidamiskohustuse täitmisena. Kostja on perioodil 16.07.202404.06.2025 teinud hagejale ülekandeid 694,50 eurot (719,50 – 25) (dtl 7; dtl 48; dtl 589-590). Arvestades kostjapoolseid tasumisi, kujuneb hageja tagasiulatuva elatise nõude summaks 1500,12 eurot (2194,62 – 694,50). Lisaks on riik maksnud hagejale kuni 30.06.2025 lapsetoetust 80 eurot kuus, mida tuleb pooles ulatuses (s.o 40 eurot x 12 kuud- juulikuu 2024 kuni juunikuu 2025) samuti arvesse võtta. Maksu- ja Tolliameti andmetel hageja eeltoodud perioodil töötanud ei ole (dtl 256). Kokkuvõttes kujuneb hageja tagasiulatuva elatise nõude lõplikuks suuruseks 1020,12 eurot (1500,12 – 480). Kostja on tagasiulatuvale elatisele vastuväiteid esitanud. Arvestades hageja poolt taotletud summat (s.o 2637,94 eurot) ja kohtu poolt väljamõistetavat summat (s.o 1020,12 eurot), leiab kohus, et kostja majanduslik seisukord on kohtu poolt välja selgitatud ulatuses tagasiulatuva elatise tasumiseks piisav, arvestades sealhulgas ka kostja kohustust ülal pidada oma alaealisi lapsi.
21.TsMS § 445 lg 1 sätestab, et kohus võib otsuses poole taotlusel kindlaks määrata otsuse täitmise viisi ja korra ning täitmise tähtaja või tähtpäeva. Kohus määrab kindlaks kohtuotsuse täitmise korra vastavalt hageja taotlusele.
22.Kohus selgitab hagejale, et olukorras, kus käesolev kohtuotsus pööratakse sundtäitmisele, tuleb sundtäidetava nõude suuruse puhul arvesse võtta kostja poolt juba tasutud ülalpidamismaksetega, arvestades sealjuures käesolevast otsusest tulenevat elatise suurust ning tasumise kohustuse alguskuupäeva. Vastasel juhul võib kostjal tekkida alus esitada hageja vastu sundtäitmise lubamatuks tunnistamise hagi. Tsiviilasja hinna kindlaksmääramine
23.Tsiviilasja hinna määramisel juhindub kohus TsMS § 122 lg 1 sätestatust, mille kohaselt on tsiviilasja hind hagihind. TsMS § 129 lg 2 kohaselt on seadusest tuleneva ülalpidamiskohustuse täitmise üle peetava vaidluse ning surma põhjustamisest, kehavigastuse tekitamisest või tervise kahjustamisest tulenevate perioodiliste rahaliste maksete nõude üle peetava vaidluse korral hagihinnaks nõutavate maksete kogusumma, kuid mitte suurem kui hagi esitamisele järgneva üheksa kuu eest saadav summa. Hageja on esitanud hagi kostjalt igakuise elatise summas 300 eurot väljamõistmiseks alates 14.08.2025 kuni hageja kõrghariduse omandamiseni, kuid mitte kauem kui 21-aastaseks saamiseni. Eeltoodust tulenevalt on tsiviilasja hinnaks 2700 eurot (9 kuud x 300 eurot). Menetluskulude jaotus
24.TsMS § 173 lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses. TsMS § 174 lg 1 kohaselt määrab menetluskulude rahalise suuruse menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. TsMS § 163 lg 1 kohaselt kannavad hagi osalise rahuldamise korral pooled menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. Kohus rahuldas hagi osaliselt, sh väiksemas ulatuses, kui hageja nõudis. Siiski on kohus kostjalt elatise välja mõistnud. Seega on kohus seisukohal, et eeltoodu alusel tuleb menetluskulud jätta poolte endi kanda. Kuivõrd kohus on jätnud menetluskulud poolte endi kanda, siis kohus menetluskulude rahalist suurust kindlaks ei määra. /allkirjastatud digitaalselt/ Anu Saaliste Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.