Peeter Pällin, Kairi Piirisild ja Aleksandr Kondrašov
Määruse tegemise aeg ja koht
06.01.2026, Tallinn
Kohtuasja number
2-24-11085 Q.P ja J.U hagi L.A vastu elatise suurendamiseks
Kohtuasi
Vaidlustatud kohtulahend
Harju Maakohtu 31.10.2025 otsus
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
L.A apellatsioonkaebus Hageja Q.P (isikukood XXX)
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja J.U (isikukood XXX) Hagejate seaduslik esindaja Q.Q Hagejate lepinguline esindaja Monika Sulg Kostja L.A (isikukood XXX) Kirjalik menetlus
Menetluse liik
2-24-11085
RESOLUTSIOON
1.Jätta L.A apellatsioonkaebus Harju Maakohtu 31.10.2025 otsuse peale menetlusse võtmata.
2.Jätta apellatsioonimenetluse kulud poolte endi kanda. Menetluskulusid rahaliselt kindlaks ei määrata. Edasikaebamise kord ja tähtajad Määruse peale võib kassatsiooni korras edasi kaevata, esitades kaebuse Riigikohtule 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest. Riigikohtus võib hagimenetluses menetlustoiminguid teha, sealhulgas avaldusi ja kaebusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Selgitused Vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 187 lõikele 6 juhul, kui määruskaebuse esitaja taotleb menetlusabi, peab ta seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.
1.Q.P (hageja I) ja J.U (hageja II, koos hagejad) esitasid 22.07.2024 Harju Maakohtule hagi L.A (kostja) vastu paludes: 1) suurendada kostjalt hageja I kasuks välja mõistetud elatist alates 22.07.2024 perekonnaseaduse (PKS) § 101 kohaselt muutuva summani (s.o hagi esitamise seisuga 287,72 eurot kuus); 2) suurendada kostjalt hageja II kasuks välja mõistetud elatist alates 22.07.2024 PKS § 101 kohaselt muutuva summani (so hagi esitamise seisuga 244,56 eurot kuus); 3) määrata, et igakuine elatis tuleb tasuda iga kuu 5. kuupäevaks hagejate ema arvelduskontole.
1.1.Hagiavalduse kohaselt elavad hagejad emaga ning kostja ei suhtle lastega. Kostjalt mõisteti tsiviilasjas nr 2-14-33202 tehtud lahendiga (maksekäsk) kummagi hageja kasuks välja igakuine elatis 200 eurot kuus. Seoses elukalliduse tõusuga ning hagejate kasvamisega on hagejate vajadused suurenenud. Kummagi hageja igakuised vajadused on 1130 eurot kuus, sh eluasemekulud 760 eurot (üür ja kommunaalid), toidukulu 170 eurot, kulu hügieenile 50 eurot, koolikulu 50 eurot ning kulu riietele 100 eurot.
2.Kostja vaidles hagile vastu leides, et hagejate väidetavad vajadused seoses eluaseme, hügieeni, riiete ja kooliga on ülepaisutatud. Õige ei ole väide, et kostja ei suhtle lastega. Kostja on kohtunud lastega nende kodus ning ostnud neile asju. Kostja kolis Norrast tagasi Eestisse ning otsib tööd. Kostjal ei ole võimalik taotletud ulatuses hagejatele ülalpidamist anda. 2025. a diagnoositi kostja abikaasa isal dementsus ning seetõttu elab kostja abikaasa isa kostja juures ning vajab kallist hooldust. Kostja peab toetama ka oma ema, kes on üksik pensionär, kellel on diagnoositud skisofreenia. Kostja palus jätta hagi rahuldamata. Maakohtu otsus ja põhjendused
3.Harju Maakohus rahuldas 31.10.2025 otsusega hagi ning muutis Pärnu Maakohtu 08.12.2024 määrusega tsiviilasjas nr 2-14-33202 (maksekäsk) määratud igakuise elatise suurust määrates: 1) suurendada alates 22.07.2024 kuni 31.03.2025 kostjalt hageja I kasuks väljamõistetud elatise suurust 287,72 euroni kuus; 2) suurendada alates 01.04.2025 kuni hageja I täisealiseks saamiseni (s.o kuni 01.08.2028) kostjalt hageja I kasuks väljamõistetud elatise suurust 301,74 euroni kuus (so indekseeritud baassumma 282,31+59,43 (viimane keskmine brutokuupalk 1981 × 3%) - 40 (pool lapsetoetusest 80 eurot)), mis muutub iga aasta 1. aprillil (esimest korda 1. aprillil 2026), lähtudes baassumma indekseerimisest ja brutokuupalga muutusest vastavalt PKS § 101 lg-tele 3 ja 4 ning lapsetoetuse (kehtiva perehüvitiste seaduse § 17 lg 3 esimene lause) suuruse muutumisest; 3) suurendada alates 22.07.2024 kuni 31.03.2025 kostjalt hageja II kasuks väljamõistetud elatise suurust 244,56 euroni kuus; 4) suurendada alates 01.04.2025 kuni hageja II täisealiseks saamiseni (s.o kuni 05.07.2030) kostjalt hageja II kasuks väljamõistetud elatise suurust 256,48 euroni kuus (so indekseeritud baassumma 282,31+59,43 (viimane keskmine brutokuupalk
2-24-11085 1981×3%) - 40 (pool lapsetoetusest 80 eurot))×0,85 PKS § 101 lg 7)), mis muutub iga aasta 1. aprillil (esimest korda 1. aprillil 2026), lähtudes baassumma indekseerimisest ja brutokuupalga muutusest vastavalt PKS § 101 lg-tele 3 ja 4 ning lapsetoetuse (kehtiva perehüvitiste seaduse § 17 lg 3 esimene lause) suuruse muutumisest. Maakohus määras, et suurendatud elatis tuleb tasuda iga kuu eest ette hiljemalt vastava kuu 5. kuupäevaks hagejate ema pangakontole. Menetluskulud jättis maakohus poolte endi kanda.
3.1.Maakohus selgitas, et tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 459 lg 1 kohaselt pärast otsuse jõustumist, millega kostjalt mõisteti välja perioodilised maksed või kohustati kostjat täitma muid korduvaid kohustusi, on poolel õigus uues hagis nõuda maksete suuruse ja tähtaegade muutmist otsuses, kui: oluliselt on muutunud maksete suurust või kestust mõjutavad asjaolud, mille alusel on tehtud nõude rahuldamise otsus ja hagi esitamise aluseks olevad asjaolud on tekkinud pärast asja arutamise lõpetamist, mille kestel oleks võinud haginõuet suurendada või vastuväiteid esitada. Elatise suuruse muutmise üle otsustades peab kohus võtma üldjuhul aluseks eelmise kohtulahendi asjaolud ja tuvastama, kas need on sedavõrd muutunud, et annavad alust elatise suurust muuta, kusjuures kumbki pool peab üldjuhul tõendama nende asjaolude muutumist, millele tema väited või vastuväited tuginevad. Olukorras, kus kohtulikku kompromissi kinnitavast kohtumäärusest ei nähtu, et kohus oleks tuvastanud ülalpidamisnõude aluseks olevad asjaolud, tuleb elatise suuruse muutmise hagi lahendamiseks tuvastada, kas ja millises ulatuses on isik kohustatud teisele isikule ülalpidamist andma. Praegusel juhul oli eelmine menetlus maksekäsu kiirmenetlus, mistõttu menetluses asjaolusid välja ei toodud.
3.1.Maakohus leidis, et pooled ei vaidle selle üle, et hagejad ei viibi kostja juures seitse ööpäeva kuus või enam (PKS § 101 lg 6). Hagejate vanusevahe on väiksem kui kolm aastat, seega kohaldub praeguses asjas PKS § 101 lg 7. Maakohus selgitas, et elatise baassumma ühe lapse kohta on 200 eurot kuus, mida indekseeritakse iga aasta 1. aprillil Statistikaameti poolt ametlikult avaldatud eelneva aasta tarbijahinnaindeksi muutusega. Pärast indekseerimist loetakse järgmisel aastal baassummaks eelmisel aastal indekseerimise tulemusel saadud baassumma. PKS § 101 lg 4 kohaselt baassummale lisandub kolm protsenti eelneva kalendriaasta kohta Statistikaameti kodulehel avaldatud Eesti Vabariigi keskmisest brutokuupalgast. Lisanduv summa arvutatakse vastavalt brutokuupalga muutusele iga aasta 1. aprillil. Alates 01.04.2024 on indekseeritud baassumma 272,76 eurot ning alates 01.04.2025.a. 282,31 eurot.
3.2.Maakohus arvutas 101 lg 1 alusel välja hagejate õiguse ülalpidamisele järgmiselt: hageja I - alates 22.07.2024 kuni 31.03.2025 287,72 eurot kuus (272,76+54,96 (viimane keskmine brutokuupalk 1832×3%) - 40 (pool lapsetoetusest 80 eurot)); - alates 01.04.2025 301,74 eurot kuus (282,31+59,43 (viimane keskmine brutokuupalk 1981×3%) - 40 (pool lapsetoetusest 80 eurot)); hageja II - alates 22.07.2024 kuni 31.03.2025 244,56 eurot kuus ((272,76+54,96 (viimane keskmine brutokuupalk 1832×3%) - 40 (pool lapsetoetusest 80 eurot)×0,85); - alates 01.04.2025 256,48 eurot kuus ((282,31 + 59,43 (viimane keskmine brutokuupalk 1981×3%) - 40 (pool lapsetoetusest 80 eurot))×0,85).
2-24-11085
3.3.Maakohus leidis, et kostja ei ole välja toonud ühtegi asjaolu, mis võiks kujutada endast mõjuvat põhjust ülalpidamiskohustuse vähendamiseks alla PKS § 101 sätestatud ulatuse. Selliseks asjaoluks ei ole kostja väljatoodu, et kostja toetab ka oma abikaasa isa ja oma ema. Abikaasa isa suhtes ei ole kostjal ülalpidamiskohustust. PKS § 98 lg 1 kohaselt, kui ülalpidamist saama õigustatud isikuid on mitu ja ülalpidamiskohustuslane ei ole võimeline neile kõigile ülalpidamist andma, eelistatakse alaealist last teistele lastele, lapsi kaugema astme alanejatele sugulastele, alanejat sugulast ülenejale sugulasele ning ülenejate sugulaste puhul lähema astme sugulast kaugema astme sugulasele. See tähendab, et esimeses järjekorras peab kostja andma ülalpidamist oma alaealistele lastele.
3.4.Ülalpidamiskohustuse vähendamiseks ei anna alust ka kostja selgitus, et tema majanduslik seisund ei võimalda nõutud ulatuses ülalpidamist anda. Kohtupraktikas on selgitatud, et vanemal on kohustus hankida nii enda kui ka oma laste vajaduste rahuldamiseks vajalikud vahendid; vanemal on lapse ülalpidamise kohustusest tulenevalt kohustus teenida sissetulekut ning vanem ei vabane lapse ülalpidamise kohustusest üksnes selle tõttu, et tal ei ole sissetulekut või et tema sissetulek on liiga väike; piisava sissetuleku teenimise kohustuse täitmise hindamisel tuleb arvestada vanema vanust, haridust, kvalifikatsiooni, tervislikku seisundit jm sissetulekut mõjutada võivaid asjaolusid. Maakohus leidis, et kostja ei ole välja toonud ühtegi objektiivset, kostjast sõltumatut asjaolu, mis takistaks tal piisava sissetuleku teenimist, et võimaldada hagejatele vähemalt PKS § 101 sätestatud ulatuses ülalpidamist. Asjassepuutuvad ei ole vastuväited hagejate vajadustele, sest nõuded on esitatud üksnes PKS §-s 101 sätestatud määras, s.o seadusest tulenevas minimaalses elatise määras.
3.5.Eelnevaid asjaolusid arvestades rahuldas maakohus hagi ning muutis Pärnu Maakohtu 08.12.2024 määrusega tsiviilasjas 2-14-33202 (maksekäsk) kostjalt hagejate kasuks välja mõistetud elatise suurust selliselt, et alates 22.07.2024 kuni 31.03.2025 on kostja kohustatud tasuma hageja I eest elatist 287,72 eurot kuus ja samal ajavahemikul tasuma hageja II eest elatist 244,56 eurot kuus ning alates 01.04.2025 PKS § 101 alusel muutuvate summadeni, mis kohtuotsuse tegemise ajal on hagaja I osas 301,74 eurot kuus hageja I ja hagaja II osas 256,48 eurot kuus.
3.6.Menetuluskulud jättis maakohus TsMS § 164 lg 1 alusel poolte endi kanda, mistõttu neid ei olnud vaja rahaliselt kindlaks määrata. Apellatsioonkaebus
4.Kostja esitas apellatsioonkaebuse, milles palub maakohtu otsuse resolutsiooni p-i 2 tühistada ning määrata elatise suurendamise alates otsuse tegemisest, mitte tagasiulatuvalt. Kostja palus kohtul rakendada hagejate suhtes pettuse vastaseid meetmeid. Kostja leidis, et maakohus ei saanud muuta tagasiulatuvalt otsust tsiviilasjas nr 2-14-33202. Maakohus ei pööranud tähelepanu hageja korduvaltele pettustele.
RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
5.Kolleegium leiab, et apellatsioonkaebus tuleb jätta menetlusökonoomia kaalutlustel TsMS § 637 lg 1 p 6 järgi menetlusse võtmata. Ringkonnakohus lähtub apellatsioonkaebuse menetlusse võtmist kaaludes TsMS §-s 2 sätestatud tsiviilkohtumenetluses valitsevast põhimõttest lahendada kohtuasi õigesti, mõistliku aja jooksul ja võimalikult väikeste kuludega.
2-24-11085
6.Ringkonnakohus ei võta TsMS § 637 lg 1 p 6 järgi apellatsioonkaebust menetlusse, kui apellatsioonkaebuses toodud väidete õigsust eeldades ei saaks kaebust ilmselt rahuldada. Riigikohus on selgitanud, et apellatsioonkaebuse õiguslik perspektiivitus tähendab seda, et apellatsioonkaebus tuleks jätta rahuldamata juhul, kui faktilised asjaolud, millele apellatsioonkaebuses tuginetakse, osutuksid tõendatuks (RKTKm 24.04.2013, 3-2-1-35-13, p 12). Kohus peab apellatsioonkaebuse menetlusse võtmisel apellatsioonkaebuse aluseks olevate faktiliste asjaolude õigsust eeldades analüüsima, kas on olemas sellele faktikogumile vastav õigusnorm, mis võiks anda aluse kaebuse rahuldamiseks (RKTKm 03.04.2018, 2-16-18835/64, p 10.1). Seega hindab ringkonnakohus praeguses menetlusetapis üksnes apellatsioonkaebuse väiteid ega hinda nende kohta asjas esitatud tõendeid.
7.Kostja vaidlustas maakohtu otsuse eelkõige põhjusel, et maakohus kohaldas valesti materiaalõigust, kui leidis, et elatise suurus tuleb muuta alates hagi esitamisest, mitte kohtuotsuse tegemisest. Kolleegium leiab, et maakohus kohaldas materiaalõigust õigesti. Kohtupraktikas on selgitatud, et asjaolude muutumisel saab nõuda kohtulahendi muutmist TsMS § 459 alusel alates muutmise hagi esitamisest (RKTKKo 09.06.2017, 3-2-1-35-17, p 12.3). Seega järeldas maakohus õigesti, et varem kindlaks määratud elatist tuleb muuta alates hagi esitamisest ja mõista elatis välja PKS 101 lg 1 järgi.
8.Apellatsioonkaebuses heidab kostja maakohtule ette, et maakohus ei reageerinud hageja pettuslikule tegevusele. Kolleegium mõistab kostja väidet nii, et kostja arvates esitati laste ema ja kostja varalise seisu kohta ebaõigeid andmeid. Tuleb märkida, et kuigi menetluses esitasid pooled väiteid laste ema ja kostja varalise seisu kohta, siis otsuse tegemisel maakohus vanemate varalist seisu ei tuvastanud ega sellest ei lähtunud. Maakohus määras elatise kindlaks PKS § 101 lg 1 järgi seadusest tulenevatel eeldustel. Et poolte väited laste ema ja kostja varalise seisu kohta ei olnud asjakohased, ei pidanud maakohus nende väidete kohta seisukohta võtma ega võimalikele valeväidetele reageerima.
9.TsMS § 639 lg 1 ja TsMS § 168 lg 1 alusel kannab apellant menetluskulud, kui kohus keeldub kaebuse menetlusse võtmisest ja tagastab selle. Sellest reeglist teeb erandi TsMS § 164 lg 1 ning kohtupraktikas on leitud, et see kehtib kõigis kohtuastmetes. Kuna menetluskulud jäävad poolte endi kanda, ei ole vaja neid kindlaks määrata.
10.Kostja ei ole apellatsioonkaebuselt riigilõivu tasunud, kuna riigilõivuseaduse § 22 lg 1 p-i 2 kohaselt on elatisenõude hagemine ja edasikaebamine riigilõivu vaba. Seega ei tule riigilõivu tagastada.
11.TsMS § 638 lg-st 9 tulenevalt saab praeguse määruse peale esitada määruskaebuse. (allkirjastatud digitaalselt)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.