Perekonnaõigus › Elatise nõudmine

Tsiviilasi nr 2-23-3026

seejärel laste arvuga, kes saavad toetust (3), jagatakse) = 290,22 eurot – 40 eurot (pool lapsetoetusest 80 eurot)) = 250,22 eurot – 15% (37,53 eurot)); - ajavahemiku 1.04.2025–1.10.2025 eest (kuna A M sai XXX täisealiseks, siis hagejate pere ei ole enam lasterikas pere) 224,60 eurot kuus (baassumma 282,31 eurot + 59,43 eurot (viimane keskmine brutokuupalk 1981 × 0,03 (3%)) = 341,74 eurot – 37,50 eurot (pool lasterikka peretoetusest (450 eurot), mida kahega ja seejärel laste arvuga, kes saavad toetust (3), jagatakse) = 304,24 eurot -– 40 eurot (pool lapsetoetusest 80 eurot)) = 264,24 eurot – 15% (39,64 eurot)); - alates 1.10.2025 kuni M M täisealiseks saamiseni (XXX) 225 eurot kuus. Kohtuotsuse täitmisel tuleb arvestada A M poolt tasutud elatisega Viru Maakohtu

EDASIKAEBAMISE KORD JA TÄHTAEG

Kohtuotsuse peale on menetlusosalistel õigus apellatsiooni korras edasi kaevata Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse tervikuna apellandile (apellatsioonkaebuse esitajale) kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Menetluskulude jaotust saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. TsMS § 633 lg 7 kohaselt tuleb apellatsioonkaebuses märkida, kas apellant soovib asja arutamist kohtuistungil. Vastasel juhul loetakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses. Kohus selgitab, et vastavalt TsMS § 187 lg-le 6 peab menetlusabi taotlemise korral menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. ASJAOLUD, NÕUDED, MENETLUSE KÄIK, VASTUVÄITED JA PÕHJENDUSED

Tsiviilasi nr 2-23-3026

keskmisest brutokuupalgast, millest maha arvestada pool makstavast lapsetoetusest (käesoleval ajal 40 eurot; PKS § 101 lg 5).

Tsiviilasi nr 2-23-3026

Kostja võtab omaks hagejate väited tasutud rahasummade kohta. Pole vaidlust osas, et kostja tasus hagejatele detsembris 2022 elatisena 500 eurot. Kostja ei ole nõus hagejate väidetega, et detsembris 2022 tasutud 500 eurot on kaetud elatisvõlgnevus 2022. a septembri eest. Kostja tasus 14.12.2022 500 eurot elatisena hagejatele detsembri 2022 ja sellele järgneva perioodi eest. Kostjal ei olnud/ei ole kohustusi tasuda hagejatele igakuiselt 500 eurot. Kostja ei võta omaks hagejate väiteid elatisvõlgnevuse kohta. Pole vaidlust, et kaks hagejat ja nende ema kolmas laps saavad lasterikka pere toetust, mille suurus 2022 detsembris oli 300 eurot kuus ja alates 01.01.2023 650 eurot kuus. Hagejad tuginevad hagis PKS § 101 lg-le 1, s.o hagejad nõuavad elatist seaduse alusel. PKS § 101 lg 7 kohaselt kui on isik kohustatud elatist tasuma sama pere mitmele lapsele, vähendatakse järgnevate laste puhul elatise summat 15 protsenti esimese lapse elatise summaga võrreldes. Elatise summat ei vähendata mitmike puhul ja laste puhul, kelle vanusevahe on suurem kui kolm aastat. Hagejate vanuse vahe on vähem kui kolm aastat. Seetõttu on täidetud eeldus ühele hagejale elatise vähendamiseks 15% võrra. 2022. a detsembris PKS § 101 alusel arvestatav elatise suurus esimesele lapsele (A M) oli 125,64 eurot (209,20 eurot (baassumma) + 46 eurot 44 senti (kolm protsenti 3 Eesti Vabariigi keskmisest brutokuupalgast) – 30 eurot (50% lapsetoetusest) – 100 eurot (50% 1/3 lasterikka pere toetusest 300 eurot)). 2022. a detsembris PKS § 101 alusel arvestatav elatise suurus teisele lapsele (M M) oli 109,25 eurot (209,20 eurot (baassumma) + 46 eurot 44 senti (kolm protsenti Eesti Vabariigi keskmisest brutokuupalgast) – 30 eurot (50% lapsetoetusest) – 100 eurot (50% 1/3 lasterikka pere toetusest 300 eurot) – 15% (PKS § 101 lg 7)). Seega oli kostja kohustus 2022. detsembris tasuda elatise mõlemale hagejale kogusummas 234,89 eurot (125,64+109,25). 2023. a jaanuaris PKS § 101 alusel arvestatav elatise suurus esimesele lapsele (A M) oli 0 eurot (209,20 eurot (baassumma) + 46 eurot 44 senti (kolm protsenti Eesti Vabariigi keskmsest brutokuupalgast) – 40 eurot (50% lapsetoetusest) – 216,67 eurot (50% 1/3 lasterikka pere toetusest 650 eurot)). 2023. a jaanuaris PKS § 101 alusel arvestatav elatise suurus teisele lapsele (M M) oli ka 0 eurot (209,20 eurot (baassumma) + 46 eurot 44 senti (kolm protsenti Eesti Vabariigi keskmisest brutokuupalgast) – 40 eurot (50% lapsetoetusest) – 216,67 eurot (50% 1/3 lasterikka pere toetusest 650 eurot) – 15% (PKS § 101 lg 7)). Seega oli kostja kohustus 2023. jaanuaris tasuda elatise mõlemate hagejale kogusummas 0 eurot. Alates 1.02.2023 PKS § 101 alusel arvestatav elatise suurus esimesele lapsele (A M) on 161,47 eurot (209,20 eurot (baassumma) + 46 eurot 44 senti (kolm protsenti Eesti Vabariigi keskmisest brutokuupalgast) – 40 eurot (50% lapsetoetusest) – 54,17 eurot (50% poolest 1/3 lasterikka pere toetusest)). Alates 1.02.2023 PKS § 101 alusel arvestatav elatise suurus teisele lapsele (M M) on 140,41 eurot (209,20 eurot (baassumma) + 46 eurot 44 senti (kolm protsenti Eesti Vabariigi keskmisest 4(1

Tsiviilasi nr 2-23-3026

brutokuupalgast) – 40 eurot (50% lapsetoetusest) – 54,17 eurot (50% poolest 1/3 lasterikka pere toetusest) - 15% (PKS § 101 lg 7 alusel)). Seega. alates 1.02.2023 on kostja kohustus tasuda elatise hagejatele igakuiselt kogusummas 301,88 eurot (161,47+140,41). Seega, perioodi 1.02.2023-21.02.2023 (s.o enne hagi esitamist 22.02.2023) eest pidi hageja tasuma A M 121,10 eurot (161,47/28x21) ja M M 105,31 eurot (140,41/28x21), s.o kokku 226,41 eurot. Kuna kostja tasus 2022. a detsembris 500 eurot detsembri 2022 ja sellelr järgneva perioodi eest, kuid kostja kohustus oli tasuda perioodis 1.12.2022-21.02.2023 kokku 461,30 eurot (234,89+0+226,41), siis puudub alus tagasiulatuva elatise nõudmiseks. Samuti viidatud arvestuse järgi on kostjal ettemaks edasiulatuva perioodi eest (s.o alates 22.02.2023) summas 38,70 eurot (500-461,30 eurot). Viidatud asjaoludel hagi tagasiulatuva elatisnõue rahuldamisele ei kuulu. PKS § 101 lg 1 järgi, arvestades asjas olevaid asjaolusid, ei saa elatise summa hagi esitamise ajal, s.o 22.02.2023, olla hageja A M puhul suurem kui 161,47 eurot ja hageja M M puhul suurem kui 140,41 eurot kuus. Seetõttu tuleb viidatud summade ületava edasiulatuva ülalpidamisnõuded jätta rahuldamata.

Tsiviilasi nr 2-23-3026

Kostja esitas andmed oma töötasu kohta 2022. aasta seisuga firmalt W Osaühing alla EV Valitsuse poolt kehtestatud alammäära, mis tekitab kahtlusi hagejates. Vastavalt tõendile puhkab kostja rohkem, kui töötab. Samuti on ta firma W OÜ esindaja. Hagejatel pole andmeid kostja tulude kohta selles firmas. Hagejate andmetel sai kostja töövõimetuspensioni. Võimalik, et saab ka käesoleval ajal. Neid andmeid pole hagejatel samuti. Hagejad leiavad, et kostja poolt esitatud andmed oma tulude kohta ei vasta täielikult tegelikkusele. Riigikohus on selgelt ja korduvalt öelnud, et täisealise töövõimelise inimese kohustus on teenida raha sellises määras, et maksta elatisraha oma alaealiste laste ülalpidamiseks. Arvestades kostja vastuväiteid, soovivad hagejad täpsustada oma nõuded üle. A M palub välja mõista kostjalt elatist alates 1.01.2023 summas 225 eurot kuus kuni täisealiseks saamiseni. Ühtlasi palub hageja välja mõista kostjalt elatise võlgnevust 2022. aasta septembrikuu eest summas 250 eurot ning 2022. aasta novembrikuu eest summas 100 eurot. M M palub välja mõista kostjalt elatisraha alates 1.01.2023 summas 225 kuus kuni täisealiseks saamiseni. Samuti palub hageja välja mõista kostjalt elatise võlgnevust 2022. aasta septembrikuu eest summas 250 eurot, 2022. aasta novembrikuu eest summas 100 eurot.

6(1

Tsiviilasi nr 2-23-3026

Arvestades kostja kehva majanduslikku seisu, põhjustab tagasiulatuva nõude rahuldamine kostjale kahju, kuna kostja ei suuda seda nõuet täita ning täitemenetlus piirab kostja võimalust anda ülalpidamist oma perekonnale. Pole vaidlust osas, et kostja tasus hagejatele 2022. detsembris elatisena 500 eurot. Kostja ei ole nõus hagejate väidetega, et detsembris 2022 tasutud 500 euroga on kaetud elatisvõlgnevus 2022. a septembri eest. Kostja tasus 14.12.2022 elatisena 500 eurot hagejatele detsembri 2022 ja sellele järgneva perioodi eest. Kostjal ei olnud/ei ole kohustust tasuda hagejatele igakuiselt 500 eurot. Hagile antud vastuses esitatud arvestuste kohaselt kohustus kostja tasuma mõlemale hagejale aastal 2022 kogusummas 234,89 eurot kuus. Hagejate ema pangakontode väljavõttest nähtub, et perioodil 2022. a august-september tasus kostja kokku 1300 eurot. Arvestades ettemaksena tasutud 1300 eurot ja igakuist kohustust 234,89 eurot, on summaga 1300 eurot täidetud ülalpidamiskohustus viie ja poole kuu eest (1300 eurot/234,89=5,5 kuud). Seega, kostja on täitnud hagejate suhtes ülalpidamiskohustuse ning see annab alust tagasiulatuva nõude rahuldamata jätmiseks. Kostja majanduslik seis ei võimaldanud kunagi tasuda kummalegi hagejale 250 eurot kuus, so kokku 500 eurot kuus. Kostja sissetulekuks on töötasu W OÜ-lt ja töövõimetoetus, mille määrati kostja psüühikahäire tõttu, mis takistab kostjal leida paremini tasustatud tööd. Kostjal on veel üks laps E D (ik XXX), kelle ülalpidamise kohustus tuleb ka arvestada tsiviilasja lahendamisel PKS § 102 lg 2 järgi mõjuva põhjusena elatise vähendamiseks, kuna hagi täielikul rahuldamisel E D osutub varaliselt vähem kindlustatuks kui kumbki hageja. Kostja on tasunud hagejatele elatise katteks ajavahemikul 29.10.2024 kuni 31.10.2025 kohtutäituri vahendusel (täitedokument on 20.03.2024. a määrus käesolevas asjas) 2226,81 eurot, mida tuleb arvestada asja lahendamisel. Hageja A M sai XXX täisealiseks, mistõttu elatisperiood tema suhtes lõpeb viidatud kuupäeval. Kostja palub kohtul jätta tagasiulatuva nõude täielikult rahuldamata, vähendada nõutavat elatist arvestades kostja esitatud asjaolusid ja vastuväited ning jätta menetluskulud poolte endi kanda.

KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED

Kohus, tutvunud toimiku kirjalike materjalidega, hinnanud tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 232 lg-st 1 tulenevalt tsiviilasjas esitatud tõendeid igakülgselt, täielikult ja objektiivselt nende kogumis, leiab oma siseveendumuse kohaselt, et hagi on põhjendatud osaliselt ja seeläbi tuleb seda rahuldada osaliselt. Kohtule 22. veebruaril 2023 esitatud hagiavalduses palusid hagejad mõista kostjalt välja nende kasuks elatist alates 1. detsembrist 2022 summas 225,64 igaühele (s.h baassumma 209,20 eurot, lisandub 3% keskmisest brutokuupalgast 46,44 eurot, millest on maha arvatud pool lapsetoetust 30 eurot), kuid mitte alla PKS § 101 lg-des 3-5 sätestatud määra. Kohtule 31. märtsil 2023 esitatud menetlusdokumendis „Vastus kostja vastuväitele“ täpsustasid hagejad elatise suuruse ja tähtaja nõuded üle. Mõlemad hagejad paluvad mõista kostjalt nende kasuks välja elatis 225 eurot kuus alates 01.01.2023 kuni hagejate täisealiseks saamiseni. Ühtlasi paluvad mõlemad hagejad mõista kostjalt välja elatise võlgnevus 250 eurot 2022. aasta septembrikuu eest ning 100 eurot 2022. aasta novembrikuu eest. Kohus ei nõustu kostja käsitlusega, et hagejate 31. märtsil 2023 esitatud nõuete puhul on tegemist hagi muutmisega. 7(1

Tsiviilasi nr 2-23-3026

TsMS § 376 lg 4 p 2 nähtub, et hagi muutmiseks ei peeta hageja põhinõude suurendamist, vähendamist, laiendamist või kitsendamist. Kohtu hinnangul on hagi nõuete täiendamine elatise võlgnevuse väljamõistmise nõudega käsitatav tagasiulatuva elatise väljamõistmise nõudena perekonnaseaduse (PKS) § 108 mõttes, mille kohaselt võib õigustatud isik nõuda ülalpidamiskohustuse täitmist ja kohustuse täitmata jätmise tõttu tekkinud kahju hüvitamist tagasiulatuvalt kuni ühe aasta eest enne elatishagi kohtule esitamist. Kohus leiab, et tegemist on hagi laiendamisega TsMS § 376 lg 4 p 2 mõttes. Seega lahendab kohus järgmised hagejate nõuded:

Tsiviilasi nr 2-23-3026

- 1.11 2022 – 300 eurot; - 14.12.2022 – 500 eurot. Hagejate ema pangakontole kanti raha üle ka kostja abikaasa J D pangakontolt (tl 22) 31.12.2021 summas 500 eurot ja 22.05.2022 summas 50 eurot selgitusega „Alimentq it A M“ ehk elatis A M ning M D pangakontolt 1.10.2022 summas 500 eurot selgitusega „Alimentq“ ehk elatis. Hagejate ema pangakontolt on näha, et elatist ei olnud sugugi tasutud 2021. a septembris, 2022. a veebruarist maini, juunist augustini ning septembris. 2021. a juulis oli tasutud kõigest 470 eurot, oktoobris 400 eurot, novembris 240 eurot; 2022. a jaanuaris oli tasutud kõigest 200 eurot, mais 50 eurot, novembris 300 eurot. Kokku võttes tasus kostja elatist ebaregulaarselt ja erinevas suuruses. Seega loeb kohus tõendamatuks, et hagejate vanemate vahel on sõlmitud kokkulepe elatise tasumiseks 500 euro ulatuses iga kuu. Hagejate sellekohane väide ikka on jäänud paljasõnaliseks. Kohus 4. novembri 2025. a menetluse korraldamise ja kirjaliku menetluse määramise määruses tegi kostjale ettepaneku esitada kohtule (andmeid), kas ja millises suuruses andis ta ülalpidamist hagejatele (elatise väljamaksmisega või muul viisil) ajavahemikul 2022. a septembrist kuni käesoleva ajani. Kostja selgitas kohtule 28. novembril 2025 esitatud menetlusdokumendis, et on ära tasunud hagejatele elatise katteks ajavahemikul 29.10.2024 kuni 31.10.2025 kohtutäituri vahendusel (täitedokument on hagi tagamise 20.03.2024. a määrus käesolevas asjas) 2226,81 eurot. Kostja tasus hagejatele elatisena 2022. a detsembris 500 eurot. Kostja ei ole nõus hagejate väidetega, et detsembris 2022 tasutud 500 euroga on kaetud elatisvõlgnevus 2022. a septembri eest. 14.12.2022 tasus kostja elatisena 500 eurot hagejatele detsembri 2022 ja sellele järgneva perioodi eest. Kostjal ei olnud/ei ole kohustusi tasuda hagejatele 500 eurot iga kuu. Hagi vastuses esitatud arvestuste kohaselt kohustus kostja tasuma mõlemale hagejatele aastal 2022 kogusummas 234,89 eurot kuus. Hagejate esitatud nende ema pangakontode väljavõtte kohaselt tasus kostja perioodil 2022. a august-september kokku 1300 eurot. Arvestades ettemaksena tasutud 1300 eurot ja igakuist kohustust 234,89 eurot, on 1300 euroga täidetud ülalpidamiskohustust viie ja poole kuu eest (1300 eurot/234,89=5,5 kuud). Seega, kostja on täitnud hagejate suhtes ülalpidamiskohustust ning sellest tuleneb alus tagasiulatuva nõude rahuldamata jätmiseks. Toetudes hagejate täpsustatud nõudele, paluvad nad mõista kostjalt välja muuhulgas elatise võlgnevus 250 eurot (kummalegi hagejale) 2022. aasta septembrikuu eest ning 100 eurot (kummalegi hagejale) 2022. aasta novembrikuu eest. PKS § 108 järgi võib õigustatud isik nõuda ülalpidamiskohustuse täitmist ja kohustuse täitmata jätmise tõttu tekkinud kahju hüvitamist tagasiulatuvalt kuni ühe aasta eest enne elatishagi kohtule esitamist. Seetõttu on 2022. a septembri- ja novembrikuu elatise nõude puhul tegemist tagasiulatuva elatise nõudega PKS § 108 mõttes. PKS § 100 lg 4 kohaselt makstakse elatist iga kalendrikuu eest ette. Kuna kohus on juba jõudnud seisukohale, et hagejate vanemate poolt elatise tasumise kohta sõlmitud kokkulepe jääb tõendamata, pidi elatis olema tasutud kalendrikuu eest ette. Riigikohus 09.06.2017. a otsuse p-s 13.5 asjas nr 3-2-1-35-17 muuhulgas esile tõi, et PKS § 100 lg 4 järgi makstakse elatist iga kalendrikuu eest ette, st hiljemalt iga kuu esimeseks kuupäevaks. 9(1

Tsiviilasi nr 2-23-3026

Seega, kohtu hinnangul tasus kostja 29. augustil 2022 elatist 500 eurot 2022. a septembrikuu eest ja 1. novembril 2022 elatist 300 eurot 2022. a novembrikuu eest. Kohus ei nõustu kostja käsitlusega, et kuna hagejate vanemate vahel ei olnud igakuise 500 euro suuruse elatise tasumise kokkulepet, siis kostjal on tekkinud elatise ettemaks viie ja poole kuu eest. Seadus (PKS § 101 lg 1) näeb ette, et igakuine elatis ühele lapsele ei või olla väiksem kui käesoleva paragrahvi alusel arvutatud summa. Seadus ei keela kostjal tasuda elatist suuremas ulatuses, kui on PKS § 101 alusel välja arvutatud. 500 euro suuruse elatise tasumise kohta vanemate vahel sõlmitud kokkuleppe puudumise tõttu ei ole hagejate nõue 2022. a septembri- ja novembrikuu elatise võlgnevuse väljamõistmise kohta põhjendatud. Selles osas jätab kohus hagejate nõuded rahuldamata. Täpsustatud nõude järgi nõuavad hagejad mõista kostjalt elatise välja alates 1. jaanuarist 2023 kuni hagejate täiealiseks saamiseni suuruses 225 eurot igaühele. Hagi on esitatud 22. veebruaril 2023. Seega, elatis ajavahemikul 2023. aasta 1. jaanuarist kuni 21. veebruarini on tagasiulatuv PKS § 108 mõttes. Poolte vahel puudub vaidlus, et kostja ei tasunud elatist vabatahtlikult hagejate ülalpidamiseks alates 1. jaanuarist 2023, seega oli hagejatel võimalik pöörduda kohtusse elatise saamiseks. Kuna lapsed vajavad ülalpidamist iga kuu, rikkus kostja hagejate ülalpidamiskohustust alates 1. jaanuarist 2023, mistõttu on hagejatel võimalik nõuda elatist alates 1. jaanuarist 2023. Alates 1. jaanuarist 2022 ei ole enam ühtset miinimumelatise suurust, vaid igakuine elatis arvutatakse PKS § 101 alusel, mis võib iga lapse puhul olla erinev, kuna PKS § 101 lg-tes 5-7 toodud asjaolud mõjutavad miinimumelatise suurust ja tõendamiskoormise jaotust (Riigikohtu 31.03.2025. a otsus 2-17-6713/196, p 34; 22.06.2022. a otsus 2-19-19160/42, p 14). PKS § 101 lg-te 1–7 kohaselt ei või igakuine elatis olla väiksem kui PKS § 101 alusel arvutatud summa (lg 1). Kohus võib elatise välja mõista kindla summana või muutuva suurusena, määrates ette kindlaks elatissumma suuruse arvutamise alused (lg 2). Igakuise elatise arvutamise aluseks on baassumma. Baassumma ühe lapse kohta on 200 eurot, mida indekseeritakse iga aasta 1. aprillil Statistikaameti poolt ametlikult avaldatud eelneva aasta tarbijahinnaindeksi muutusega. Pärast indekseerimist loetakse järgmisel aastal baassummaks eelmisel aastal indekseerimise tulemusel saadud baassumma (lg 3). Baassummale lisandub kolm protsenti eelneva kalendriaasta kohta Statistikaameti kodulehel avaldatud Eesti Vabariigi keskmisest brutokuupalgast. Lisanduv summa arvutatakse vastavalt brutokuupalga muutusele iga aasta 1. aprillil (lg 4). Vanem ei pea andma ülalpidamist ulatuses, milles lapse vajadused saab rahuldada lapsetoetuse ja lasterikka pere toetuse arvel. Loetakse, et lapse vajadused saab rahuldada kogu lapsetoetuse arvel ja poole lasterikka pere toetuse arvel, mis on jagatud võrdselt toetust saava pere kõigi laste vahel (lg 5). Kui laps viibib kohustatud vanema juures aasta jooksul keskmiselt seitse kuni viisteist ööpäeva kuus, vähendatakse elatise summat proportsionaalselt kohustatud vanemaga koos veedetava ajaga (lg 6). Kui isik on kohustatud elatist tasuma sama pere mitmele lapsele, vähendatakse järgnevate laste puhul elatise summat 15 protsenti esimese lapse elatise summaga võrreldes. Elatise summat ei vähendata mitmike puhul ja laste puhul, kelle vanusevahe on suurem kui kolm aastat (lg 7). Poolte vahel ei ole vaidlust, et hagejate ema peres on kasvatamisel kolm last, hagejad ja veel üks laps, poeg D S (tl 5). PKS § 101 lg 5 järgi ei pea vanem andma ülalpidamist ulatuses, milles lapse vajadused saab rahuldada lapsetoetuse ja lasterikka pere toetuse arvel. Loetakse, et lapse vajadused saab 10(

Tsiviilasi nr 2-23-3026

rahuldada kogu lapsetoetuse arvel ja poole lasterikka pere toetuse arvel, mis on jagatud võrdselt toetust saava pere kõigi laste vahel. Perehüvitiste seaduse (PHS) § 17 lg 1 järgi on lapsetoetuse saamise õigus igal lapsel sündimisest kuni 19-aastaseks saamiseni. Sama paragrahvi lg 3 esimese lause kohaselt on lapsetoetuse suurus pere esimese ja teise lapse kohta on 80 eurot alates 1. jaanuarist 2023. PHS § 21 lg 2 kohaselt on lasterikka pere toetuse suurus kolme kuni kuut last kasvatavale perele 650 eurot ajavahemikul 1. jaanuarist 2023 kuni 31. detsembrini 2023 ning alates 1. jaanuarist 2024 on 450 eurot. Seega tuleb hagejate elatise suuruse kindlaksmääramisel arvestada maha poole lapsetoetusest ja poole lasterikka pere toetusest, mida jagatakse poolega ja seejärel ka võrdselt toetust saava pere kõigi laste vahel (3). Vaatamata sellele, et elatise kalkulaator arvestab lapsetoetuse ja lasterikka pere toetuse suuruse muutmist alates 1.02.2023, arvestab kohus oma arvutustes toetuste muutmisega alates 1.01.2023, sest PHS §-des 17 ja 21 on välja toodud, et muudatused jõustuvad 1.02.2023, kuid rakendatakse tagasiulatuvalt alates 1.01.2023. Poolte vahel ei ole vaidlust, et hagejad ei viibi kostja juures aasta jooksul keskmiselt seitse kuni viisteist ööpäeva kuus, seega ei ole alust vähendada elatise suurust PKS § 101 lg 6 alusel. Hagejate vanusevahe on väiksem kui kolm aastat, seetõttu saab noorem hageja (hageja II) 15% vähendatud elatise määra PKS § 101 lg 7 alusel. Toodu alusel oli 2023. a jaanuaris PKS § 101 järgi arvutatud elatise suurus seega: - hageja I kohta 161,47 eurot (baassumma 209,20 eurot + 46,44 eurot (viimane keskmine brutokuupalk 1548 × 0,03 (3%)) = 255,64 eurot – 54,17 eurot (pool lasterikka peretoetusest (650 eurot), mida kahega ja seejärel laste arvuga, kes saavad toetust (3), jagatakse) = 201,47 eurot - 40 eurot (pool lapsetoetusest 80 eurot); hageja II kohta 137,25 eurot (baassumma 209,20 eurot + 46,44 eurot (viimane keskmine brutokuupalk 1548 × 0,03 (3%)) = 255,64 eurot – 54,17 eurot (pool lasterikka peretoetusest (650 eurot), mida kahega ja seejärel laste arvuga, kes saavad toetust (3), jagatakse) = 201,47 eurot - 40 eurot (pool lapsetoetusest 80 eurot) = 161,47 eurot – 15% (24,22 eurot)). Ajavahemikul 1. veebruarist kuni 21. veebruarini 2023 (21 päeva eest) PKS § 101 järgi arvutatud elatise suurus seega: - hageja I kohta 121,10 eurot (baassumma 209,20 eurot + 46,44 eurot (viimane keskmine brutokuupalk 1548 × 0,03 (3%)) = 255,64 eurot – 54,17 eurot (pool lasterikka peretoetusest (650 eurot), mida kahega ja seejärel laste arvuga, kes saavad toetust (3), jagatakse) = 201,47 eurot - 40 eurot (pool lapsetoetusest 80 eurot) = 161,47 eurot/28 päeva × 21 päeva); hageja II kohta 102,94 eurot (baassumma 209,20 eurot + 46,44 eurot (viimane keskmine brutokuupalk 1548 × 0,03 (3%)) = 255,64 eurot – 54,17 eurot (pool lasterikka peretoetusest (650 eurot), mida kahega ja seejärel laste arvuga, kes saavad toetust (3), jagatakse) = 201,47 eurot - 40 eurot (pool lapsetoetusest 80 eurot) = 161,47 eurot – 15% (24,22 eurot) = 137,25 eurot/28 päeva × 21 päeva). Seega, ajavahemikul 1. jaanuarist 2023 kuni 21. veebruarini 2023 PKS § 101 järgi arvutatud elatise suurus on kokku 282,57 eurot hageja I kohta ning 240,19 eurot hageja II kohta. Lapse igapäevaste vajaduste rahuldamiseks ühe vanema tehtavate kulutuste suurus on PKS § 101 lg 1 järgi eelduslikult sama sätte alusel arvutatud summa ning selles ulatuses ei tule lapse 11(

Tsiviilasi nr 2-23-3026

vajaduste rahuldamise kulusid tõendada (vt RKTKo 22.03.2017, 3-2-1-174-16, p 13 teine lõik ja sealsamas viidatud kohtupraktika). Hagejad nõuavad ajavahemikul 2023. aasta 1. jaanuarist kuni 21. veebruarini elatist 225 eurot kuus ehk PKS §-i 101 alusel väljaarvutatud miinimumsuurusest suuremas ulatuses, mistõttu pidid nad oma kulutuste suurust tõendama. Hagejad ei ole esitanud tõendeid kulutuste suuruse kohta, mis ületavad PKS §-s 101 sätestatud elatise miinimummäära ajavahemikul 2023. aasta 1. jaanuarist kuni 21. veebruarini. Hagejate poolt 31. märtsil 2023 esitatud menetlusdokumendile on küll lisatud Instrumentarium Optika/Narva kaardimakse kviitung (tl 27, koopia tl 27) 13. jaanuarist 2023. a hageja II jaoks prilliraami ja -klaaside ostu ettemakse kohta summas 111 eurot. Ent kohtu hinnangul ei ole tegemist igakuise kulutusega ja seda ei saa arvestada elatise suuruse määramisel. Hageja I kohta on esitatud vaid nägemise kontrollimise andmed (tl 23, koopia tl 26), andmeid prilliraami ja/või -klaaside ostmise kohta ei ole esitatud. Kohus leiab, et hagejate nõue elatise väljamõistmiseks tagasiulatuvalt ajavahemiku 2023. aasta

Tsiviilasi nr 2-23-3026

Ajavahemikul 01.01.2024–31.03.2024 on PKS § 101 järgi arvutatud igakuise elatise suurus: - hageja I kohta 222,83 eurot (baassumma 249,78 eurot + 50,55 eurot (viimane keskmine brutokuupalk 1685 × 0,03 (3%)) = 300,33 eurot – 37,50 eurot (pool lasterikka peretoetusest (450 eurot), mida kahega ja seejärel laste arvuga, kes saavad toetust (3), jagatakse) = 262,83 eurot - 40 eurot (pool lapsetoetusest 80 eurot); hageja II kohta 189,41 eurot (baassumma 249,78 eurot + 50,55 eurot (viimane keskmine brutokuupalk 1685 × 0,03 (3%)) = 300,33 eurot – 37,50 eurot (pool lasterikka peretoetusest (450 eurot), mida kahega ja seejärel laste arvuga, kes saavad toetust (3), jagatakse) = 262,83 eurot - 40 eurot (pool lapsetoetusest 80 eurot) = 222,83 eurot – 15% (33,42 eurot)). Ajavahemikul 1.04.2024–16.09.2025 (hageja I sai täisealiseks 17.09.2025) on PKS § 101 järgi arvutatud igakuise elatise suurus hageja I kohta: - ajavahemikul 1.04.2024–31.03.2025 250,22 eurot (baassumma 272,76 eurot + 54,96 eurot (viimane keskmine brutokuupalk 1832 × 0,03 (3%)) = 327,72 eurot – 37,50 eurot (pool lasterikka peretoetusest (450 eurot), mida kahega ja seejärel laste arvuga, kes saavad toetust (3), jagatakse) = 290,22 eurot – 40 eurot (pool lapsetoetusest 80 eurot); - ajavahemikul 1.04.2025–31.08.2025 264,24 eurot (baassumma 282,31 eurot + 59,43 eurot (viimane keskmine brutokuupalk 1981 × 0,03 (3%)) = 341,74 eurot – 37,50 eurot (pool lasterikka peretoetusest (450 eurot), mida kahega ja seejärel laste arvuga, kes saavad toetust (3), jagatakse) = 304,24 eurot – 40 eurot (pool lapsetoetusest 80 eurot); - ajavahemikul 1.09.2025–16.09.2025 140,93 eurot (baassumma 282,31 eurot + 59,43 eurot (viimane keskmine brutokuupalk 1981 × 0,03 (3%)) = 341,74 eurot – 37,50 eurot (pool lasterikka peretoetusest (450 eurot), mida kahega ja seejärel laste arvuga, kes saavad toetust (3), jagatakse) = 304,24 eurot – 40 eurot (pool lapsetoetusest 80 eurot) = 264,24 eurot/30×16). Kuna hageja I nõudeks on igakuine elatis 225 eurot, kohus aga ei või TsMS § 439 järgi otsuses ületada nõude piire ega teha otsust nõude kohta, mida ei ole esitatud, siis põhjendatud on hageja I elatise nõue 225 eurot kuus ajavahemikul 1.04.2024–31.08.2025 (17 kuud) ja 120 eurot ajavahemikul 1.09.2025–16.09.2025 (225/30×16). Seoses hageja I 17. septembril 2025 täisealiseks saamisega ei saa kohus mõista elatist igakuise elatisena välja ja peab ajavahemiku 1. jaanuar 2023–16. september 2025 eest mõistma välja kindlas summas 6953,34 eurot (161,47 + 121,10 + 40,37 + 161,47 + 1855,44 (206,16 × 9) + 668,49 (222,83 × 3) + 3825 (225 × 17) + 120 eurot). Ajavahemikul 1.04.2024–31.03.2026 PKS § 101 järgi arvutatud igakuise elatise suurus hageja II kohta on järgmine: - ajavahemikul 1.04.2024–31.03.2025 212,69 eurot kuus (baassumma 272,76 eurot + 54,96 eurot (viimane keskmine brutokuupalk 1832 × 0,03 (3%)) = 327,72 eurot – 37,50 eurot (pool lasterikka peretoetusest (450 eurot), mida kahega ja seejärel laste arvuga, kes saavad toetust (3), jagatakse) = 290,22 eurot – 40 eurot (pool lapsetoetusest 80 eurot)) = 250,22 eurot – 15% (37,53 eurot)); - ajavahemikul 1.04.2025–1.10.2025 (kuna hageja I sai 17.09.2025 täisealiseks, siis hagejate pere ei ole enam lasterikas pere) 224,60 eurot kuus (baassumma 282,31 eurot + 59,43 eurot (viimane keskmine brutokuupalk 1981 × 0,03 (3%)) = 341,74 eurot – 37,50 eurot (pool lasterikka peretoetusest (450 eurot), mida kahega ja seejärel laste arvuga, kes saavad toetust (3), jagatakse) = 304,24 eurot -– 40 eurot (pool lapsetoetusest 80 eurot)) = 264,24 eurot – 15% (39,64 eurot)); - ajavahemikul 1.10.2025–31.03.2026 301,74 eurot ((baassumma 282,31 eurot + 59,43 eurot (viimane keskmine brutokuupalk 1981 × 0,03 (3%)) = 341,74 eurot – 40 eurot (pool lapsetoetusest 80 eurot). Seoses hageja I täiealiseks saamisega ei ole enam alust vähendada hageja II elatise suurust 15% võrra ega arvestada lasterikka pere toetust. 13(

Tsiviilasi nr 2-23-3026

Kuna alates 1. oktoobrist 2025 ületab PKS § 101 järgi arvutatud igakuise elatise suurus hageja II elatise nõude suurust (225 eurot kuus), kohus aga ei või TsMS § 439 järgi otsuses ületada nõude piire ega teha otsust nõude kohta, mida ei ole esitatud, siis põhjendatud on hageja II elatise nõue 225 eurot kuus alates 1. oktoobrist 2025 kuni hageja II täisealiseks saamiseni 20.08.2027. PKS § 101 alusel võib väljaarvutatav elatise suurus muutuda tulenevalt baassumma indekseerimisest ja perekonnaseaduse § 101 lg-te 3-5 kohasest brutokuupalga muutusest ning lapsetoetuse ja lasterikka peretoetuse suuruse muutumisest. Kostja ei ole nõus nõutud igakuise elatise suurusega, kuna hagejate nõutava elatise suurus on põhjendamatult suur. Kostjal on kehv majanduslik seis. Kostja sissetulekuks on töötasu W OÜ-lt ja töövõimetoetus, mille määrati kostja psüühikahäire tõttu, mis takistab kostjal leida paremini tasustatud tööd. Kostjal on veel üks laps E D (ik XXX), kelle ülalpidamise kohustus tuleb kostja hinnangul ka arvestada tsiviilasja lahendamisel PKS § 102 lg 2 järgi mõjuva põhjusena elatise vähendamiseks, kuna hagi täielikul rahuldamisel E D osutub varaliselt vähem kindlustatuks kui kumbki hageja. Kostja on tasunud hagejatele elatise katteks ajavahemikul 29.10.2024 kuni 31.10.2025 kohtutäituri vahendusel (täitedokument on 20.03.2024. a määrus käesolevas asjas) 2226,81 eurot, mida tuleb arvestada asja lahendamisel. Alla seaduses sätestatud alammäära saab alaealisele lapsele elatise välja mõista üksnes PKS §-s 102 sätestatud alustel. PKS § 102 lg 1 kohaselt vabaneb isik ülalpidamiskohustusest selles ulatuses, milles ta ei ole tema muid kohustusi ja varalist seisundit arvestades võimeline andma teisele isikule ülalpidamist, kahjustamata enese tavalist ülalpidamist. Sama paragrahvi lg-st 2 tuleneb, et vanemad ei vabane lõike 1 kohaselt oma alaealise lapse ülalpidamise kohustusest. Kui vanem on lõikes 1 nimetatud olukorras, peab ta kasutama tema käsutada olevaid vahendeid enda ja lapse ülalpidamiseks ühetaoliselt. Kohus võib mõjuval põhjusel vähendada elatist alla käesoleva seaduse § 101 alusel arvutatud elatise summa. Mõjuv põhjus võib olla muu hulgas vanema töövõimetus või olukord, kus vanemal on teine laps, kes elatise väljamõistmise korral käesoleva seaduse §-s 101 sätestatud ulatuses osutuks varaliselt vähem kindlustatuks kui elatist saav laps. Kostjal on Eesti Töötukassa 21. juuli 2022. a otsusega TVT/22/036902 (tl 143-144) tuvastatud osaline töövõime ja määratud töövõimetoetus maksmise perioodiks 23.06.2022 – 22.06.2027. Kostja pangakonto väljavõttest (tl 95-106) ajavahemiku 8.01.2023 – 08.05.2024 eest on näha, et ta sai Eesti Töötukassalt 2023 veebruarist novembrini kokku 3106,55 eurot. Kostja pangakonto väljavõttest (tl 146) ajavahemiku 30.11.2023 – 28.11.2025 eest on näha, et ta sai Eesti Töötukassalt 2023 detsembrist 2025 novembrini (k.a) kokku 8542,94 eurot. Seega, ajavahemikul 2023. aasta veebruarist kuni 2025. aasta novembrini sai kostja Eesti Töötukassalt kokku 11 649,49 eurot, mis teeb keskmiselt 342,63 eurot kuus (11 649,49/34). Maksu- ja Tolliameti töötajate registri andmetel (tl 61) töötab kostja W osaühingus autolukksepana alates 1.08.2017. Maksu- ja Tolliameti teatise (tl 83) kohaselt tehti ajavahemikul 1.04.2023–31.03.2024 pärast tulumaksu ja kohustusliku kogumispensioni ning töötuskindlustusmaksete maha arvamist kostjale väljamakseid 7098,26 eurot. Maksete tegijateks (tl 84-89) on Swedbank (intress), tööandja (makstud haigushüvitis), tööandja (palgatulu), Tervisekassa (Haigekassa ajutise töövõimetuse hüvitis). 14(

Tsiviilasi nr 2-23-3026

Hagi vastusele lisatud 2022. aasta deklaratsiooni (tl 135) ja andmete (tl 14) kohaselt sai kostja 2022. a-l palka (neto) 6588,28 eurot, mis teeb keskmiselt 549 eurot kuus. 2023. aasta deklaratsiooni kohaselt (tl 136) sai kostja netopalka 5467,36 eurot, mis teeb keskmiselt 455,61 eurot kuus. 2024. aasta deklaratsiooni kohaselt (tl 137) sai kostja netopalka 7941,53 eurot, mis teeb keskmiselt 661,79 eurot kuus. 2025. aasta jaanuar-oktoober (k.a) kohta käiva deklaratsiooni kohaselt (tl 138) sai kostja netopalka 7073,93 eurot, mis teeb keskmiselt 707,39 eurot kuus. Seega, iga aasta suureneb kostja sissetulek hoolimata osalise töövõimetuse tuvastamisest. Kostja keskmisele palgatulule tuleb lisada Eesti Töötukassalt saadud raha ning kostja sissetulek on 1000 euro ringis igakuiselt. Transpordiameti liiklusregistri (tl 63-66) andmetel on kostja omandis kokku seitse sõiduautot: - C-auto ja mootorratta haagis MAZ 8114, ehitusaasta 1990, registreerimistunnistuse väljastamise kuupäev 30.01.2023; - Volkswagen Amarok pikap, ehitusaasta 2013, registreerimistunnistuse väljastamise kuupäev 21.03.2024; - Citroen Jumper kaubik, ehitusaasta 1996, registreerimistunnistuse väljastamise kuupäev 19.09.2012; - SSANGYONG Rodius, ehitusaasta 2007, registreerimistunnistuse väljastamise kuupäev 30.08.2018; - SUBARU Legacy universal, ehitusaasta 1998, registreerimistunnistuse väljastamise kuupäev 24.01.2024; - MERCEDES-BENZ Sprinter XXX, kaubik, ehitusaasta 1998, registreerimistunnistuse väljastamise kuupäev 16.06.2014; - MERCEDES-BENZ Sprinter XXX, ehitusaasta 2005, registreerimistunnistuse väljastamise kuupäev 15.07.2022. Lisaks on kostja ka hooneühistu liige (tl 67). Kostjale kuulub aadressil XXX asuv 39,80 m2 eriomand (tl 62). Tsiviiltoimikust nähtuvalt elab kostja teisel aadressil. Kostja Swedbank AS pangakonto väljavõttest ajavahemiku 08.12.2023-08.05.2024 (tl 95-106) eest on näha, et ta teostab maksed tanklates, millest on järeldada, et ta kasutab sõiduautot. Samuti võtab ta välja sularahas piisavalt suured rahasummad. Kostja pangakontolt on näha sissetulekuid AS-ilt K, mis viitab lisasissetulekule vanametalli üleandmise eest. Ka on kostja hoiukonto väljavõttest ajavahemiku 08.12.2023-08.05.2024 (tl 93-94) eest näha, et talle tehakse pidevalt ülekanded Rahakogujasse seoses kaardimaksega OLEREX-is Narva või autovärvide kaupluses Narvas. Kohtu hinnangul on kostjal ikka küllaldane sissetulek, tasumaks hagejatele elatist PKS §-s 101 sätestatud ja kohtu poolt väljaarvutatud suuruses. Samuti on kostjal piisavalt vara, mille müügist või rendile andmisest võib ta saada täiendavad rahalised vahendid hagejatele ülalpidamist andmiseks. 15(

Tsiviilasi nr 2-23-3026

Kohus ei ole nõus kostja väitega, et elatise väljamõistmise korral osutub tema kolmas laps vähem kindlustatuks kui elatist saavad hagejad. Kostja peres on kasvatamisel ka kolm last, kelle kasvatamisele tasutakse lapsetoetused ja lasterikka pere toetused (tl-d 154, 156, 157, 159). Kohtu hinnangul võimaldavad kostja sissetulek ja olemasolev vara anda kõikidele oma lastele ülalpidamist PKS §-s 101 märgitud määras. Kostja arvutas välja oma menetlusdokumentides ise elatisraha suurused, mida ta peaks tasuma hagejate ülalpidamiseks, ning arvas kõne all olevast rahast maha lastetoetus ja lasterikka pere toetus (kuigi seaduses sätestatust suuremas suuruses) ning 15%, sest hagejate vanusevahe on väiksem kui kolm aastat. Sellest võiks järeldada, et kostja on nõus tasuma elatist PKS § 101 alusel väljaarvutatud suuruses. Küll aga kostja hoopis elatist ei tasunud ja hagejate ema pidi taotlema hagi tagamist. Kui kostja oleks tasunud elatist kasvõi tema poolt väljaarvutatud suuruses, oleks tema elatisevõlg tunduvalt väiksem. Eeltoodu alusel rahuldab kohus hagi osaliselt ning mõistab kostjalt hagejate kasuks välja elatis suurustes ja ajavahemikel, mida kohus tunnistas põhjendatuks. Kohtuotsuse täitmisel tuleb arvestada tasutud elatisega Viru Maakohtu 20. märtsi 2024. a hagi tagamise määruse alusel (tl 40,41, 148-149, 150-152). Kohus juhib poolte tähelepanu TsMS § 430 lg-s 1 sätestatud võimalusele lõpetada menetluse kompromissiga kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni. Kohus selgitab menetlusosalistele, et kui väljamõistetud elatise suurust mõjutavad asjaolud oluliselt muutuvad, on huvitatud isikul õigus esitada TsMS § 459 lg 1 ja PKS § 102 alusel hagi elatise suuruse muutmise nõudes. Hagi tagamise tühistamine Kohus 20. märtsi 2024. a määrusega tagas hagi ja kohustas kostjat maksma tsiviilasja nr 2-233026 menetluse ajal A M kasuks elatist 222,83 eurot kuus alates määruse tegemisest kuni tsiviilasjas tehtava kohtulahendi jõustumiseni ning M M kasuks elatist 189,41 eurot kuus alates määruse tegemisest kuni tsiviilasjas tehtava kohtulahendi jõustumiseni. TsMS § 445 lg 2 järgi, kui hagi otsusega rahuldatakse või kui kohus lõpetab menetluse kompromissi sõlmimisega, jätab kohus kohaldatud hagi tagamise abinõu jõusse kohtulahendi täitmist tagava abinõuna, kui see on lahendi täitmise tagamiseks ilmselt vajalik ja pool, kelle kasuks otsus tehti, või kompromissilepingu pooled ei taotle abinõu tühistamist. Kohus on seisukohal, et hagi tagamise abinõu tuleb tühistada, kuna see on tsiviilasja menetluse ajaks seatud ning ei ole vajalik kohtulahendi täitmiseks pärast otsuse jõustumist. Pärast kohtuotsuse jõustumist tuleneb elatise maksmise kohustus kohtuotsusest.

MENETLUSKULUD

TsMS § 173 lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses. 16(

Tsiviilasi nr 2-23-3026

TsMS § 164 lg 1 järgi kannab alaealise lapse ülalpidamisasjas kumbki pool oma menetluskulud ise. Menetluskulud jäävad TsMS § 164 lg 1 alusel poolte endi kanda. Lähtudes menetluskulude jaotusest, kohus menetluskulude rahalist suurust kindlaks ei määra. (allkirjastatud digitaalselt) Tamara Šabarova kohtunik

17(

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.