Harju Maakohtu 03.07.2025 otsus Vaidlustatud kohtulahend 1719,45 eurot Tsiviilasja hind apellatsioonimenetluses Q.J-i 28.07.2025 apellatsioonkaebus (täiendatud 28.07.2025) Kaebuse esitaja ja kaebuse liik Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja (apellatsioonimenetluses apellant): Q.J (isikukood XXX), seaduslik esindaja M.I (isikukood XXX), lepinguline esindaja Aleksei Smelov Kostja (apellatsioonimenetluses vastustaja): B.Y (isikukood XXX)
Kirjalik menetlus
1(10)
Menetluse liik
RESOLUTSIOON:
1.Harju Maakohtu 03.07.2025 otsus tühistada osas, milles elatise kogusumma hageja kasuks mõisteti kostjalt välja väiksemas ulatuses kui 2 749,87 eurot. Muus osas jätta otsus lõppjärelduses muutmata, täpsustades otsuse resolutsiooni.
2.Q.J-i apellatsioonkaebus rahuldada osaliselt.
3.Kehtiv otsuse resolutsioon on järgmine: 3.1.Hagiavalduse esitamisest tagasiulatuv ja osaliselt edasiulatuv Q.J-i elatise nõue B.Y vastu perioodi 01.06.2023.a kuni 31.08.2023.a eest jätta rahuldamata. 3.2.Mõista B.Y-lt välja elatis perioodi 01.09.2023.a kuni 30.06.2025.a eest kokku summas 2 749,87 eurot. 3.3.Jätta rahuldamata B.Y taotlus elatise võlgnevuse 1374 eurot tasaarvestamiseks. 3.4.B.Y-l tuleb tasumisele kuuluv elatis tasuda M.I arvelduskontole nr
4.Poolte menetluskulud maa- ja ringkonnakohtus jätta poolte endi kanda.
5.Võtta asja materjalide juurde hageja poolt apellatsioonimenetluses esitatud võlatunnistus ja kostja poolt apellatsioonimenetluses esitatud kontoväljavõte, muude hageja tõendite asja materjalide juurde võtmisest keelduda. Otsuse peale võib kassatsiooni korras edasi kaevata, esitades kaebuse vahetult Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kassaatorile kättetoimetamisest, kuid mitte pärast viie kuu möödumist otsuse avalikult teatavaks tegemisest. Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada Riigikohtule menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Menetlusabi andmise taotlus ei peata seaduses sätestatud ega kohtu poolt määratud tähtaja kulgemist. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb. Hagi nõue ja põhjendused
1.Hageja esitas 24.08.2023.a kohtule hagi kostja vastu elatise nõudes. Hagiavalduse kohaselt kolis hageja Hispaaniast Eestisse isa juurde elama 25.05.2023.a. Kostja hagejale elatist ei maksa, kuigi hageja on küsinud. Taskuraha kandmine hagejale ei ole elatise tasumine. Hageja taotleb elatise väljamõistmist seaduses ettenähtud miinimumsummas alates 01.06.2023.a. Kostja vastuväited ja põhjendused
2.Kostja hagi ei tunnista ja vaidleb sellele vastu. Hageja läks isa juurde elama tegelikult september 2023.a, enne seda elas hageja vanaema juures. Kostjal on peale hageja veel kaks alaealist last ning kostjal puudub sissetulek, mille tõttu ei ole võimalik elatist täies ulatuses maksta. Mingeid peretoetusi ega hüvitisi kostja Hispaanias laste eest ei saa. Kostja on saatnud hageja kontole taskuraha ning ostnud hagejale telefoni, lennupiletid, riided ja prillid. Samuti 2(10)
on hageja on viibinud vahepeal ka kostja juures. Alates september 2024.a on kostja maksnud hageja pangakontole, mis on kostjale teadaolevalt hageja ja tema isaga ühine, elatist 150 eurot kuus. Kostja saab tasuda hagejale elatist 150 eurot kuus. Hageja isa on kostjale võlgu elatisraha 1374 eurot ning kostja palub selle tasaarveldada väljamõistetava elatise summaga. Alates 01.07.2025.a hakkab hageja elama jälle kostja juures Hispaanias. Esimese astme kohtu otsus 3.Maakohus rahuldas hagi osaliselt. Tagasiulatuva elatise nõude perioodi 01.06.2023.a kuni 23.08.2023.a eest jättis rahuldamata, mõistis välja elatise perioodi 01.09.2023.a kuni 30.06.2025.a eest kokku summas 1524,14 eurot, jättis rahuldamata kostja B.Y taotluse elatise võlgnevuse summas 1374 eurot tasaarvestamiseks. Märkis otsuses, et B.Y-l tuleb tasumisele kuuluv elatis tasuda M.I arvelduskontole nr XXXXXXXXXXXXXXXXXX märkides maksekorralduse selgitusse „elatisraha“. Menetluskulud jättis menetlusosaliste enda kanda Otsuse põhjenduste kohaselt on kostjal rahvastikuregistrist nähtuvalt kolm alaealist last. Kostja elab Hispaanias ning ei tööta. Kostja on esitanud tõendina Hispaania Sotsiaalkindlustusameti tõendi, millest nähtub, et kostja ei ole registreeritud Hispaania sotsiaalkindlustussüsteemi. Kostja arvelduskonto väljavõttest perioodil 01.04.202321.09.2023.a ei nähtu töötasu laekumisi (dtl 37-39, 72, 165, 167, 253, 254). Kohus on teinud kooskõlas TsMS § 230 lg 3 ja lg 5 päringud äriregistrisse, kinnistusraamatusse ja liiklusregistrisse ning nimetatust nähtub, et kostjal puudub Eestis kinnisvara, mootorsõidukid ning osalused äriühingutes (dtl 261-264). Hageja isa varaline seisund on parem kui kostja oma. Hageja isal on üks ülalpeetav. Samuti kuulub talle kinnisvara ning ainuisikuliselt äriühing ning osalus veel ühes äriühingus. Kuivõrd aga kostja ei ole esitanud kohtule pangakontode väljavõtteid peale 21.09.2023.a, siis ei ole kohtul võimalik kontrollida, kas peale 21.09.2023.a on kostja rahaline seisund paranenud või kas on toimunud rahalisi laekumisi kontole. Samuti ei ole kohtule esitatud tõendeid, kas kostja omab Hispaanias kinnisvara või sõidukit. Ühtegi tõendit enda igakuiste elamiskulude kohta kostja samuti esitanud ei ole. Seega ei ole üksnes vanemate varalisest seisundist lähtudes võimalik elatist vähendada. Kostja on avaldanud, et tal on peale hageja veel kaks alaealist last ning ta ei tööta, mistõttu palub ta vähendada elatist. Kostja on märkinud, et on võimeline hagejale tasuma elatist 150 eurot kuus (dtl 33, 96-97). Hageja leiab, et elatist ei tuleks vähendada, kuna teistel lastel on isa, kes peab neid ise üleval pidama (dtl 97). Kohus leiab, et arvestades asjaoluga, et kostjal on lisaks hagejale veel kaks alaealist last (sünniaastad 2018 ja 2019) ning kostja ei tööta, siis on see mõjuvaks põhjuseks elatise vähendamiseks. Kohus ei nõustu hageja väitega, et kuivõrd teistel lastel on isa, siis peab isa neid üleval pidama. See seaks teised alaealised lapsed halvemasse seisu. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et igakuise elatise summat tuleb vähendada 150 euroni kuus. Kostja palub elatise väljamõistmisel arvestada sellega, et ta on saatnud hagejale taskuraha ning tasunud hageja kontole alates september 2024.a elatist 150 eurot (dtl 113-114, 138-146). Hageja leiab, et taskuraha näol ei ole tegemist elatisega PKS mõttes (dtl 77). Kostja on esitanud kohtule pangakonto väljavõtte, millest nähtub, et kostja on hagejale teinud perioodil 18.07.2023.a kuni 06.09.2024.a igakuiselt ülekandeid 20-75 eurot kuus (dtl 113-114, 122). Kohus nõustub hagejaga, et taskuraha andmine ei ole ülalpidamise kohustuse täitmine.
3(10)
Kostja on kohtule avaldanud, et asus alates september 2024.a tasuma hagejale elatist 150 eurot kuus. Kostja saatis elatise hageja pangakontole, kuna ei usaldanud hageja isa ning kostjale teadaolevalt on hagejal ja hageja isal ühine konto (dtl 96-97). Hageja ei ole seda väidet ümber lükanud. Kohus leiab, et üldjuhul on taskurahana käsitletavad väiksemad summad 5-15 eurot. 150 eurot on aga juba selline summa, mida üksnes taskurahaks pidada ei saa, vaid selle eest saab tasuda juba igapäevaseid vajalikke kulusid (osta toitu, riideid, tasuda koolitarvete eest, sidekulude eest jne). Kostja on välja toonud, et hakkas septembrist 2024.a tasuma elatist 150 eurot hageja arvele. Hageja ei ole esitanud kohtule ühtegi tõendit ega ka väidet, et oleks pöördunud kostja poole (nt kirja, telefoni teel) palvega lõpetada elatise tasumine otse hageja kontole ning tasuda see hageja isa kontole. Hageja ei ole ka väitnud, et ta ei kasutanud kostja saadetud raha enda igapäevaste vajaduste rahuldamiseks. Seega leiab kohus, et alates september 2024.a kostja poolt üle 100 euro tasutud summasid, tuleb käsitleda elatise tasumisena. Kostja esitatud tõenditest nähtub, et kostja on tasunud hageja kontole elatist järgmiselt: 30.09.2024.a 150 eurot, 01.11.2024.a 150 eurot, 03.12.2024.a 150 eurot, 08.01.2025.a 200 eurot, 31.01.2025.a 150 eurot (dtl 139, 141-143). Kuigi kostja on esitanud kohtule ka koondtabeli väidetavalt tasutud elatiste summade osas (dtl 218), lähtub kohus siiski esitatud maksekorraldustest. Esitatud maksekorraldustega on tõendatud, et kostja on menetluse ajal tasunud hagejale elatist kokku 800 eurot. Kostja on palunud elatist vähendada hagejaga viibitud aja võrra (dtl 97). Hageja ei ole sellele vastu vaielnud. Hageja kinnitas kohtuistungil, et viibis kostja juures Hispaanias ajavahemikul 15.12.2024.a kuni 12.01.2025.a (dtl 95). Kuivõrd mõlemad pooled on kinnitanud, et hageja viibis 15.12.2024.a kuni 12.01.2025.a Hispaanias, kus kostja andis talle ülalpidamist vahetult, siis leiab kohus, et elatist tuleb vähendada selle aja võrra. Kuivõrd kostja andis vahetut ülalpidamist kokku 29 päeva, siis tuleb elatist vähendada 140,36 euro võrra (150 : 31 = 4,84 x 29). Mis puudutab kostja väidet, et hageja viibis kostja juures ka kaks suvekuud (dtl 97), siis selles osas ei ole kohtule tõendeid esitatud ning seega on see ajaperiood tõendamata. Kostja on palunud elatise väljamõistmisel arvestada ka hagejale ostetud lennupiletite, telefoni, prillide ja riietega (dtl 163, 243, 255-259). Hageja ei ole nendele kuludele vastu vaielnud. Kostja esitatud tõenditest nähtub, et kostja on tasunud hageja telefoni eest 340 eurot, hageja prillide eest 189 eurot, hageja riiete eest 40,05 eurot ning lennupiletite eest 266,45 eurot (dtl 148-149, 243, 255, 259). Kokku on kostja teinud hageja osas kulutusi 835,50 eurot. Kuivõrd kostja on esitanud tõendid hagejale tehtud kulutuste osas ning hageja ei ole nendele vastu vaielnud, siis leiab kohus, et see on mõjuvaks põhjuseks elatissumma vähendamiseks 835,50 euro võrra. Kõige eelpool toodu alusel asub kohus kokkuvõtlikult seisukohale, et hagi on põhjendatud osaliselt ja kuulub rahuldamisele osaliselt. Hagejale tuleb elatis välja mõista perioodi 01.09.2023.a kuni 30.06.2025.a eest kokku summas 1524,14 eurot (150 x 22 = 3300 - 800 – 140,36 – 835,50). Kostja on palunud käesolevas menetluses arvestada sellega, et hageja isa ei tasunud kostjale varasemalt väljamõistetud elatist 1374 eurot (tsiviilasi nr 2-21-12205) ning palub elatise võlgnevuse tasaarvestada käesoleva elatise nõudega (dtl 126, 188). Kohus selgitab, et kuivõrd tegemist on teises tsiviilasja menetluses väljamõistetud elatisega, siis ei arvesta kohus käesolevas menetluses sellega seotud nõudeid. Kostjal on õigus algatada elatise võlgnevuse osas täitemenetlus.
4(10)
Hageja palub kostjalt välja mõista tagasiulatuva elatise perioodi 01.06.2023.a kuni 24.08.2023.a eest seaduses sätestatud miinimumsummas (dtl 22). Kohus leiab, et elatise väljamõistmine tagasiulatuvalt ei ole põhjendatud ega tõendatud. Kohtule ei ole esitatud ühtegi tõendit, et hageja oleks enne käesoleva hagiavalduse esitamist kostjalt ülalpidamist küsinud. Samuti ei ole hageja ümber lükanud kostja väidet, et hageja elas kuni september 2023.a vanaema juures, mitte isa juures. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et hageja tagasiulatuva elatise nõue perioodi 01.06.2023.a. kuni 24.08.2023.a eest tuleb jätta rahuldamata.
Hageja apellatsioonkaebus
4.Hageja palub apellatsioonkaebuses tühistada maakohtu otsus ja teha uus otsus, millega rahuldada Q.J-i hagi B.Y vastu täies ulatuses, mõistes kostjalt välja elatise alates 01.06.2023 kuni 30.06.2025perekonnaseaduse (PKS) § 101 alusel arvutatud miinimummääras, ehk kokku summas 6 961,19 eurot. Apellatsioonkaebuse põhjenduste kohaselt on maakohus otsuses ekslikult asunud seisukohale, et hageja asus isa juurde elama alles alates 01.09.2023. See järeldus on otseses vastuolus kostja enda kohtuistungil antud selgitustega. Hageja ei ole kunagi kostja väidetega nõustunud, vaid on püsinud oma hagis esitatud seisukohtade juures. On vaidlustamata, et kostja elas kogu vaidlusaluse perioodi Hispaanias ega elanud lapsega koos alates 25.05.2023. Seega tekkis tal ülalpidamiskohustus alates 01.06.2023. Maakohus on vähendanud kostjalt väljamõistetud elatise summat oluliselt alla PKS § 101 alusel arvutatava miinimummäära, tuginedes üksnes kostja paljasõnalistele väidetele tema halva majandusliku olukorra ja kahe teise alaealise lapse olemasolu kohta. Sellega on kohus eiranud tõendamiskoormise jaotuse põhimõtet ja kohaldanud vääralt elatise vähendamise aluseid. Vaidlust ei ole selles, et kostja on täisealine ja töövõimeline isik. Kostja ei ole esitanud tõendeid, et ta oleks Hispaanias registreeritud töötuna, mis viitab sellele, et tema ja ta leibkonna majanduslik olukord võimaldab tal mitte tööl käia ega ka tööd otsida. Pärast maakohtu otsuse tegemist on ilmnenud uued asjaolud, mis tõendavad, et kostja on kohtule esitanud teadlikult valeandmeid oma maksete kohta ja eksitanud kohut. Nimelt väitis kostja kohtus, et on alates septembrist 2024 maksnud lapsele elatist 150 eurot kuus. Nüüd nõuab kostja lapselt tagasi 600 eurot, väites, et 150 eurost oli lapsele mõeldud vaid 50 eurot kuus. Kostja on koostanud ka võlatunnistuse, mille kohaselt maksab laps talle väidetavat võlga tagasi, saades kuus kätte vaid 20 eurot. Maakohus on resolutsioonis väljamõistetud elatise summa arvutamisel ilmselt arvestanud kostja poolt lapse pangakontole kantud 150 euro suuruseid makseid elatisena. Selline käsitlus on aga vastuolus nii seaduse, kohtupraktika kui ka kohtuniku enda istungil antud selgitusega. Hageja esitas hagi augustis 2023 ja näitas selgelt, kellele (M.I) ja millisele arvelduskontole tuleb elatis maksta. Kostja oli sellest teadlik, kuid kandis raha teadlikult valele isikule (lapsele), rikkudes seega oma kohustuse kohase täitmise nõuet.
5(10)
Lisaks on kostja väide, et ta ei usalda hageja isa ja seetõttu kandis raha otse lapsele, ilmselgelt vastuoluline ja ebaloogiline. On absurdne väita, et kostja ei usalda isa lapse elatisrahaga, kuid samal ajal usaldab ta sama isa piisavalt, et saata laps tema juurde elama kaheks aastaks. Selline vastuoluline käitumine viitab selgelt sellele, et usalduse puudumine on vaid ettekääne, mille eesmärk on hoiduda kõrvale oma seadusjärgse kohustuse kohasest täitmisest. Hageja juhib eraldi apellatsioonikohtu tähelepanu asjaolule, et kuigi kostja viitas menetluses hageja isa varasemale elatisvõlale, on see kohustus käesoleva apellatsioonkaebuse esitamise hetkeks täies ulatuses täidetud. Kuna hageja isa on oma kohustused täitnud, on kostja igasugused etteheited selles osas alusetud ega oma käesoleva vaidluse lahendamisel enam tähtsust. Vastus kaebusele 5.Kostja vaidles apellatsioonkaebusele vastu. Ringkonnakohtu seisukoht 6.Ringkonnakohus, tutvunud asja materjalidega, leiab, et maakohtu otsus tuleb tühistada osas, milles elatise kogusumma hageja kasuks mõisteti kostjalt välja väiksemas ulatuses kui 2 749,87 eurot. Muus osas jätta otsus lõppjärelduses muutmata, täpsustades otsuse resolutsiooni.
7.Asja materjalidest nähtub: -Kostja on hageja ema. -Hageja elas koos oma emaga Hispaanias 24.maini 2023. -Alates 25.05.2023-30.06.2025.a elas hageja Eestis. -Eelnimetatud perioodil käis hageja kostja juures Hispaanias külas ning oli seal kostja ülalpidamisel. -Kostja tegi perioodil, kui hageja elas Eestis, hageja kontole ülekandeid sh, selgitusega elatis. -Kostja ostis hagejale sõiduks Hispaaniasse ja tagasi Eestisse lennupiletid, tasus prillide ja telefoni eest, ostis riideid. -Kostjal on lisaks hagejale veel 2 alaealist last, kes elavad koos kostjaga.
8.Alates 1. jaanuarist 2022 ei või alaealisele lapsele makstava igakuise elatise suurus PKS § 101 lg 1 järgi olla väiksem kui PKS § 101 alusel arvutatud summa. Igakuise elatise arvutamise alus on baassumma (PKS § 101 lg 3), millele lisandub kolm protsenti eelneva kalendriaasta Eesti Vabariigi keskmisest brutokuupalgast (PKS § 101 lg 4) ning millest arvatakse maha pool lapsetoetusest ja lapsele langev osa poolest lasterikka pere toetusest (PKS § 101 lg 5). Kui laps viibib kohustatud vanema juures rohkem kui seitse päeva kuus, mil vanem annab lapsele ülalpidamist vahetult, vähendatakse PKS § 101 lg-te 3-5 alusel arvutatud elatise summat proportsionaalselt kohustatud vanemaga koos veedetava ajaga (PKS § 101 lg 6).
9.Asjas puudub vaidlus, et hageja igakuise elatise seaduses sätestatud miinimummäära suuruseks oli ajavahemikul hagi esitamisest kuni 31.03.2024 260,33 eurot, 01.04.2024 - 31.03.2025 287,72 eurot ja 01.04.2025 - 30.06.2025 301,74 eurot.
10.Apellatsioonkaebuse alusel tuleb tuvastada, kas maakohtu otsus, millega mõisteti kostjalt välja elatis väiksemas ulatuses kui seaduses sätestatud miinimummäär on põhjendatud. Maakohtu menetluses avaldas kostja, et ta ei ole oma majanduslikust 6(10)
seisundist tulenevalt võimeline tasuma hagejale elatist suuremas summas kui 150 eurot, kuna ta ei tööta ning tema ülalpidamisel on veel kaks alaealist last. Maakohus leidis, et kostja seisukoht elatise vähendamiseks on põhjendatud, kuivõrd kostjal on lisaks hagejale veel kaks alaealist last keda ta peab lisaks hagejale ülal pidama, lisaks on tõendatud, et kostja ei tööta.
11.PKS § 102 lg 1 alusel vabaneb isik ülalpidamiskohustusest selles ulatuses, milles ta ei ole tema muid kohustusi ja varalist seisundit arvestades võimeline andma teisele isikule ülalpidamist, kahjustamata enese tavalist ülalpidamist. PKS § 102 lg 2 järgi vanemad ei vabane lõike 1 kohaselt oma alaealise lapse ülalpidamise kohustusest. Kui vanem on lõikes 1 nimetatud olukorras, peab ta kasutama tema käsutada olevaid vahendeid enda ja lapse ülalpidamiseks ühetaoliselt. Kohus võib mõjuval põhjusel vähendada elatist alla PKS § 101 alusel arvutatud elatise summa. Mõjuv põhjus võib olla muu hulgas vanema töövõimetus või olukord, kus vanemal on teine laps, kes elatise väljamõistmise korral PKS §-s 101 sätestatud ulatuses osutuks varaliselt vähem kindlustatuks kui elatist saav laps.
12.Kostja väidete järgi ta ei tööta ja asjas on esitatud ka tõend, et hageja ei ole töötajana registreeritud. Samas puudub vaidlus selles, et kostja on töövõimeline. Hagiavalduse esitamise ajal olid kostja teised lapsed vanuses 4 ja 5 aastat. Seega teiste laste eest hoolitsemise kohustus kostjal nende vanust arvestades sissetuleku teenimise võimalust ei takistanud. Asjaolu, et kostja otsustas tööle mitte minna, et hoolitseda temaga kooselava perekonna eest koduperenaisena, ei anna aga alust elatise vähendamiseks alla miinimummäära.
13.Maakohus tuvastas järelepäringute tulemusel, et kostjal Eestis registreeritud vara puudub. Lähtudes kostja esitatud pangakonto väljavõtetest seisuga kuni 21.09.2023 ning asjaolust, et kostja ei tööta arvestas maakohus, et kostjal tuleb tasuda hagejale igakuist elatist alates 01.09.2023 150 eurot kuus.
14.Asjast nähtuvalt ei nõudnud maakohus kostjalt pangakonto väljavõtete esitamist edasiulatuvalt alates 21.09.2023. See aga tõi ringkonnakohtu arvates kaasa ebaõige lahendi, sest sisuliselt jäi tuvastamata kostja majanduslik seisund peale hagiavalduse esitamist. Maakohus eeldas, et kuna kostja ei tööta, siis puuduvad tal ka igasugused sissetulekud. See eeldus on aga ekslik. Ringkonnakohus kõrvaldas maakohtu minetuse ja nõudis kostjalt pangakontode väljavõtte esitamist. Kostja esitas oma pangakonto väljavõtte, selgitades põhjuseid sinna märkimisväärselt suurte summade laekumise kohta.
15.Ringkonnakohus leiab, et igakuist sissetulekut, millest võiks järeldada, et kostja töötab või osutab näiteks käsunduslepingu alusel igakuiselt teenuseid, pangakonto väljavõttest ei nähtu. Samas on kostja kontole laekunud erinevatel aegadel märkimisväärselt suured summad, näiteks 07.11.2023 25 000 eurot, 15.11.2023 9 340 eurot, 12.02.2024 850 eurot, 22.02.2024 22 000 eurot, 22.02.2024 21 000 eurot. Ringkonnakohus leiab, et usutav on kostja selgitus, et tema arveldusarvele laekunud 07.11.2023 25 000 eurot ja 15.11.2023 9 340 eurot on seotud kolmanda isiku ja kostja pereliikmete (kostja vend ja ema) vaheliste tehingutega. Sellele viitavad vastavad ülekanded. Siiski tuleb esile tuua, et neist tehingutest jäi kostja edaspidiste igapäevaste kulude katteks kostja kontole kasutada ligikaudu 6 000 eurot. Selle kohta ei ole kostja mingeid selgitusi andnud. Ringkonnakohtu arvates tuleb nimetatud ligikaudu 6 000 eurot käsitleda kostja sissetulekuna. Ülekannete 12.02.2024 850 euro, 22.02.2024 22 000 euro, 22.022024 21 000 euro kohta on kostja avaldanud, et need ei olnud tema vahendid ning summad tagastati tegelikule omanikule. Need väited on aga tõendamata. Nimetatud
7(10)
ülekannete selgituste järgi on summad laekunud ja seejärel üle kantud kostja enda teisele pangakontole kostja isiklikuks tarbeks, mitte kolmandale isikule nagu väidab kostja. Seega tuleb neid summasid pidada kostja sissetulekuks. Arvestades elatise nõude perioodi pikkust tuleb asuda seisukohale, et kostjal oli piisavalt rahalisi vahendeid, et tasuda hagejale elatist miinimummääras. Keskmiselt moodustavad kostja sissetulekud jaotatuna elatise nõude perioodile umbes 2 000 eurot kuus. Seega on ebaõige maakohtu seisukoht, et kostja kohustuseks on tasuda hagejale igakuiselt elatist vähendatud suuruses, st summas 150 eurot. Kostja sissetulekute suurust arvestades, ei jää halvemasse olukorda ka tema teised lapsed, keda kostja peab võrdsel määral hagejaga ülal pidama, samuti ei kahjusta miinimummääras elatise hageja kasuks väljamõistmine kostja enda ülalpidamist.
16.Ringkonnakohus nõustub siiski maakohtu seisukohaga, et elatise maksmise kohustuse algusajaks tuleb lugeda 01.09.2023, kuivõrd hageja ei vaielnud menetluses vastu sellele, et suvel 2023.a viibis hageja vähemalt osaliselt oma vanaema, st kostja ema juures. Kuna eelduslikult kandis sel ajal hageja vanaema hageja ülalpidamiseks vajalikke kulusid kostjaga kokkuleppel kostja eest, siis ei ole kuni 01.septembrini 2023 elatise nõue põhjendatud. Maakohus tuvastas põhjendatult ka selle, et enne hagi esitamist hageja seaduslik esindaja kostjalt elatise maksmist ei nõudnud. Ringkonnakohtu arvates viitab ka see asjaolule, et suvel 2023.a viibis hageja ka kostja lähisugulaste juures ning oli nende ülalpidamisel. Ringkonnakohus leiab, et hageja on apellatsioonkaebuses esile toodud maakohtu istungil kostja avaldatu, et hageja viibib alates 25.maist 2025 oma isa juures, kontekstist välja rebinud. Asjas ei vaielda selle üle, et hageja lahkus Hispaaniast 25.05.2023 ja asus elama Eestisse. Kostja istungil avaldatut tulebki mõista selles kontekstis. Asjas on kostja korduvalt esile toonud, et tegelikult elas hageja 2023.a suvel ka kostja sugulaste, sh kostja ema juures.
17.Maakohus arvestas elatisesummast maha vahetult kostja poolt hageja ülalpidamiseks tehtud kulud (kostja poolt menetluse ajal hagejale tasutud elatise kokku 800 eurot; 15.12.2024.a kuni 12.01.2025.a Hispaanias vahetu ülalpidamise kulu kokku 29 päeva 140,36 eurot (150 : 31 = 4,84 x 29); telefoni eest 340 eurot, hageja prillide eest 189 eurot, hageja riiete eest 40,05 eurot ning lennupiletite eest 266,45 eurot. Maakohus mõistes perioodi 01.09.2023.a kuni 30.06.2025.a eest välja elatise kokku summas 1524,14 eurot (150 x 22 = 3300 - 800 – 140,36 – 835,50).
18.Ringkonnakohtu arvates arvestas maakohus põhjendatult maha elatisenõude perioodi eest, kui hageja oli kostja vahetul ülalpidamisel Hispaanias 15.12.2024-12.01.2025. Maakohus on siiski arvestuse aluseks võtnud elatise maksmise kohustuse 150 eurot. Samuti pole arvestatud seda, et hageja oli kogu Hispaanias viibimise aja kostja täielikul ülalpidamisel, mis tähendab, et ta tasus ülalpidamist ka hageja isa eest. Asjas ei vaielda selle üle, et hageja isa ei pidanud hageja Hispaanias viibimise ajal hageja ülalpidamiskulusid kandma ning hageja läks Hispaaniasse vanemate kokkuleppel. Seega oleks hea usu põhimõtte vastane jätta arvestamata asjaolu, et hageja isa hageja pikemaajalistel Hispaanias viibimise perioodidel hageja ülalpidamiskulusid kandma ei pidanud. Eelduslikult ajal, mil laps viibib lahuselava vanema juures, kannab see vanem lapse vajaduste rahuldamiseks tehtavad kulud vahetult (RKTKo 31.03.2025, 2-17-6713/196, p 35). Seega tuleb sel perioodil kostja kantud kahekordses miinimummääras ülalpidamiskulude suurust 287,72:31= 9,28x32 päeva =296,96x2=593,92 eurot elatise väljamõistmisel arvestada. Maakohus leidis, et kuigi kostja väitel viibis hageja kostja ülalpidamisel Hispaanias lisaks veel 2 kuud ei esitanud kostja selle kohta tõendeid. Ringkonnakohus sellega ei nõustu. Esiteks ei vaielnud hageja menetluses sellele vastu, et hageja viibis ka 2024.a suvel kostja ülalpidamisel, 11.02.2025.a istungi protokolli järgi väitis hageja lepinguline esindaja, et ta ei tea, kas hageja Hispaanias viibis (dtlk 97). Asjas on aga
8(10)
juba maakohtus esitatud kostja poolt hagejale ostetud lennupiletite koopiad (dtlk 120121,123). Seega on tõendatud, et hageja viibis kostja täielikul ülalpidamisel, sh kandes ka kostja isa ülalpidamiskohustuse kulud 48 päeva jooksul 2024.a suvel, mistõttu tuleb analoogselt eeltooduga arvestada, et kostja kandis sel ajal hageja ülalpidamiskulusid kahekordses miinimummääras 9,28x48 päeva= 445,44x2=890,88 eurot.
19.Maakohus arvestas, et kostja kandis maakohtu menetluse jooksul hagejale elatisraha 800 eurot. Ringkonnakohus nõustub apellatsioonkaebuse väidetega, et hageja arveldusarvele summade tasumist selgitusega elatis, ei saa pidada elatise tasumiseks kohasel viisil, sest hagiavalduse järgi tuli elatis tasuda hageja isa kontole. Kostja esitas asjas ka hageja ja kostja vahelise kirjavahetuse, millest nähtub hageja kurtmine kostjale, et hageja isa nõuab temalt raha. Seega oli kostjale teada, et selliste igapäevaste kulude katmiseks nagu eluasemega seotud kulud või toidukulud kodus, kostja ülekantud summasid ei kasuta. Siiski leidis maakohus õigesti, et ülekantud summasid saab osaliselt pidada vahetuks ülalpidamiskulude kandmiseks. Hageja on hagiavalduses nimelt esile toonud, et ülalpidamise muudeks kuludeks on ka taskuraha 50 eurot. Kuna hageja isale oli teada, et kostja teeb hagejale ülekandeid (sest muidu ta poleks ju hagejale kostja poolt kantud summasid nõudnud), siis tuleb ülekantu lugeda nn taskuraha katteks, millega eeldatavalt hageja tasus näiteks meelelahutuse ja väljas toitlustamise muu taolise kulud. Asjas ei ole tõendatud, et ülekantud summade eest ostis hageja endale rõivaid või jalanõusid nagu pidas võimalikuks maakohus. Asjas on tõendamata ka see, et osaliselt andis hageja talle kostja poolt ülekantu oma isale majapidamiskulude või teenuste eest tasumise katteks. Kuigi kogumina on kostja kandnud hagejale üle rohkem kui 22 kuud x 50 eurot kuu taskuraha= 1100 eurot, ei ole enam ülekantut võimalik käsitleda miinimummääras elatise tasumisena.
20.Maakohus on põhjendatult arvestanud kostja vahetu ülalpidamiskohustuse täitmisena telefoni ostu 350 eurot, ostetud riiete kulu 40,05 eurot, prillide ostu kulu 189 eurot ja lennupiletite kulu 266,45 eurot. Maakohtus esitas kostja mitmeid tõendid selle kohta, et ta on ostnud lennupiletid 266,45 euro eest (dtlk 116, 120, 132,149), kuid need tõendid on seotud ühe ja sama lennuplaaniga. Ülejäänud hageja huvides soetatud lennupiletite kulu on tõendamata. Kuna hagiavalduse kohaselt on hageja ülalpidamiskuludeks ka transpordikulud, siis 266,45 euro osas saab neid kulusid arvestada kostja vahetu ülalpidamisena. Eeltoodu alusel kujuneb kostja võlgnevus järgmiselt. (7x260,33)+(12x287,72)+(3x301,74)=6 180,17 eurot. Arvestades nimetatud summast maha vahetult kostja poolt hageja ülalpidamiseks tehtud ja tõendamist leidnud kulud 3 430,3 eurot, moodustab koguvõlgnevuse suurus 2 749,87 eurot.
21.Apellatsioonkaebuses tõi hageja esile järgmised asjaolud: kostja väitis maakohtus, et on alates septembrist 2024 maksnud hagejale elatist 150 eurot kuus, kuid nüüd nõuab kostja hagejalt tagasi 600 eurot, väites, et 150 eurost oli lapsele mõeldud vaid 50 eurot kuus, kostja on koostanud ka võlatunnistuse, mille kohaselt maksab laps talle väidetavat võlga tagasi, saades kuus kätte vaid 20 eurot. Ringkonnakohtu arvates ei võimalda hageja esiletoodu muuta eeltoodud välja arvestatud elatise suurust. Isegi juhul, kui eeldada nimetatud väidete õigust, mille kohta on kostja esitanud vastuväite, nähtub asja materjalidele lisatud kostja maksekorraldustest (dtlk 139, 141-143) ja täiendavalt igakuiselt hagejale ülekantust (dtlk 113114), et kogusumma suurus ületab 1100 (arvestatud taskuraha)+600 eurot. Seega saab summat 1100 käsitleda viidatud perioodil kogumina tasutuks nn taskuraha katteks ning selles osas lugeda kostja ülalpidamiskohustus vahetult siiski täidetuks.
22.Ringkonnakohus peab vajalikuks täpsustada ka otsuse resolutsiooni. Maakohtu otsuse järgi jäi rahuldamata hageja nõue perioodi 24.08.2023 kuni 31.08.2023, kuid resolutsioonis see piisavalt selgelt ei kajastu. Ringkonnakohus kõrvaldab selle puuduse.
9(10)
23.Vastavalt TsMS § 652 lg 3 p-le 2 tuvastab ringkonnakohus esimese astme kohtu otsuses tuvastamata asjaolusid ja hindab kohtuotsuses hindamata tõendeid mh juhul, kui asjaolu või tõendit ei saanud varem esitada põhjusel, et asjaolu või tõend tekkis või sai poolele teatavaks või kättesaadavaks pärast asja lahendamist esimese astme kohtus. Üldjuhul tuleb apellatsioonimenetluses uued asjaolud ja tõendid ning nende esitamise põhjendused kohtu ette tuua apellatsioonitähtaja jooksul või apellatsioonkaebusele vastuse esitamiseks määratud tähtaja jooksul. Hageja esitas apellatsioonimenetluses võlatunnistuse, mis on sõlmitud samal päeval maakohtu otsusega. Ringkonnakohus leiab, et see tõend tuleb vastu võtta, kuna maakohtu menetluses seda esitada ei saanud. Kostja esitas apellatsioonimenetluses uued väited hagejale ostetud lennupiletite maksumuse kohta ja uue tõendi hagejale ostetud telefoni maksumuse kohta. Ülejäänud apellatsioonkaebusele lisatud tõendid on juba asja materjalide juures. Ringkonnakohtu arvates tuleb nimetatud uued väited ja tõend jätta tähelepanuta. Maakohus selgitas toimunud istungil kostjale kohustuse esitada täiendavaid tõendeid, määrates selleks tähtaja. Seega ei saa apellatsioonimenetluses hilinenult esitatut arvestada TsMS § 652 lg-e 4 järgi. Ringkonnakohtu nõudel esitatud konto väljavõtte võtab kohus asja materjalide juurde. Menetluskulude jaotus 24.TsMS § 164 lg 1 kohaselt kannab alaealise lapse ülalpidamisasjas kumbki pool oma menetluskulud ise. Ringkonnakohus leiab eeltoodust juhindudes, et arvestades vaidluse olemust ja asjaolusid tuleb poolte menetluskulud ka ringkonnakohtus jätta poolte endi kanda. /allkirjastatud digitaalselt/
10(10)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.