nr 2-25-13795 Alaealiste L.A., L.A. , G.A. ja O.A. hagi G.A. vastu elatise 500 eurot kuus väljamõistmiseks kirjalik menetlus
Hagihind
4500 eurot (TsMS § 129 lg 2)
Kohtunik
Kadi Karting
Hageja I
L.A. (isikukood: XXX)
Hageja II
L.A. (isikukood: XXX)
Hageja III
G.A. (isikukood: XXX)
Hageja IV
O.A. (isikukood: XXX)
Hagejate seaudslik esindaja
K.A. (isikukood: XXX)
Kostja
G.A. (isikukood: XXX)
RESOLUTSIOON
1.Rahulda hagi.
2.Mõista L.A. G.A. kasuks alates 19.12.2025 kuni tema täisealiseks saamiseni (XX.XX.XXXX) välja elatis 125 eurot kuus ja ühekordne sissenõutavaks muutunud elatis perioodi 25.08.2025-18.12.2025 eest kokku 425 eurot.
3.Mõista G.A.-lt L.A. kasuks alates 19.12.2025 kuni tema täisealiseks saamiseni (XX.XX.XXXX) välja elatis 125 eurot kuus ja ühekordne sissenõutavaks muutunud elatis perioodi 25.08.2025-18.12.2025 eest kokku 425 eurot.
Mõista G.A.-lt G.A. kasuks alates 19.12.2025 kuni tema täisealiseks saamiseni (XX.XX.XXXX) välja elatis 125 eurot kuus ja ühekordne sissenõutavaks muutunud elatis perioodi 25.08.2025-18.12.2025 eest kokku 425 eurot.
5.Mõista O.A. G.A. kasuks alates 19.12.2025 kuni tema täisealiseks saamiseni (XX.XX.XXXX) välja elatis 125 eurot kuus ja ühekordne sissenõutavaks muutunud elatis perioodi 25.08.2025-18.12.2025 eest kokku 425 eurot.
6.Kohtuotsuse täitmisel arvestada resolutsiooni p-des 2-5 sissenõutavaks muutunud summadest maha kohtumenetluse kestel (25.08.2025–18.12.2025) kostja poolt hagejatele täiendavalt elatisena juba tasutud maksed (v.a 300 eurot).
7.Määrata jooksva elatise tasumine iga kalendrikuu eest ette. Kohtuotsusega väljamõistetud elatis tuleb iga kuu 5. kuupäevaks üle kanda laste X K.A. pangakontole.
8.Jätta menetluskulud poolte endi kanda.
9.Toimetada kohtuotsus kätte hagejate seaduslikule esindajale ja kostjale. Edasikaebamise kord
Kohtumenetluse poolel on õigus kohtuotsusele edasi kaevata Tartu Ringkonnakohtule apellatsioonkaebuse esitamisega. Apellatsioonkaebuse esitamise tähtaeg on 30 päeva, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil (TsMS § 630, 632). Selgitus Kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta esitama tähtaja kestel apellatsioonkaebuse; kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui see taotlus ei ole esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil (TsMS § 187 lg 6).
ASJAOLUD
Hageja nõue ning vastuväited kostjale
1.Hagejad esitasid Tartu Maakohtule 25.08.2025 hagi kostja vastu elatise nõudes, taotledes elatise suuruseks kokku 500 eurot kuus (dtl 2-3). Hagejate seaduslik esindaja leiab, et nõue on põhjendatud asjaoluga, et pooltel on viis ühist last, kellest neli elavad temaga ning üks kostjaga. Lapsed viibivad hageja juures ligikaudu 98% ajast ning kõik laste igapäevased kulud jäävad peamiselt hageja kanda. Hageja palub asja läbivaatamist kirjalikus menetluses ega anna nõusolekut tagaseljaotsuse tegemiseks juhuks, kui kostja hagile ei vasta. Täiendavalt märgib hagejate seaduslik esindaja 25.08.2025 (dtl 8-9) ja 29.08.2025 (dtl 14-15) vastustes, et lastetoetused ning suurpere toetus laekuvad esindaja arvele. Nelja käesolevas menetluses käsitletava lapse lastetoetuste summa on kokku 380 eurot. Lisaks makstakse lasterikaste perede toetust 450 eurot kuus viie lapse eest. Ühe lapse, kes elab kostjaga ja ei ole käesolevas menetluses osaline, lastetoetus 80 eurot laekub kostja arvele. Esindaja sissetulekuks on kuus 1000 eurot (bruto), lisaks lastetoetused ja ühe lapse elatis, kes käesoleva menetlusega ei ole seotud. Esindaja varaline seis seisneb korteris ja isiklikus autos. Kostja panus laste ülalpidamisse on praegu varieeruv ning ulatub ligikaudu kuni 300 euroni kuus. Kostja veedab hagejatega aega kaks nädalavahetust kuus, laupäeva lõunast kuni pühapäeva õhtuni, ülejäänud ajal viibivad lapsed esindajaga, kes katab kogu igapäevase hoolduse ja kulud. Kõik kooli- ja lasteaiakulud, elamiskulud, riided, jalanõud, muud hädavajalikud tarbed ning laste sõidutamised tasub täielikult esindaja. Arvestades lastega seotud kulusid ja esindaja üksinda kanda jäävat koormust, ei pea esindaja kuni 300 eurost igakuist panust piisavaks ega võrdseks. Seetõttu soovib esindaja, et kostja panuseks määrataks 500 eurot kuus, mis on juba kompromissina esitatud summa. Kohtuvälisele kokkuleppele jõuda ei ole seni õnnestunud.
2.Hagejate seaduslik esindaja märgib 29.09.2025 seisukohas kostja vastusele, et kostja ei ole ilmselgelt tutvunud hagejate poolt esitatud avalduse sisuga täies mahus (dtl 69-70). Hageja seaduslik esindaja esitas elatisenõude nelja lapse osas ning ühe lapse suhtes arvestas tasaarvestust, mistõttu ei nõuta elatist viie lapse eest. Kostja väide, justkui ei suhtle hagejate seaduslik esindaja vanima lapsega, ei vasta tõele. Vanim laps käib X ning veedab pärast kooli aega hagejate esindaja vanemate juures, kus pooled sageli kohtuvad ja suhtlevad. Kostja vastusest jääb arusaam nagu vajaks üksnes tema juures elav laps elementaarseid kulutusi, kuid tegelikkuses vajavad seda kõik neli hagejat, kelle igapäevased kulud on täielikult hagejate esindaja kanda. Kostja panus on olnud 300 eurot kuus, mis kolme lapse peale tasaarvestuse järel tähendab sisuliselt 100 eurot lapse kohta. Arvestades praegust majandusolukorda ja hinnataset, on selline panus ebaproportsionaalselt väike ning jätab 90% lastega seotud kulud täielikult hagejate esindaja kanda.
3.Kostja viidatud juhilubade tegemise kulud ei ole laste ülalpidamisega seotud ega saa olla aluseks elatise vähendamisele, kuna tegemist on kostja isikliku huvi ja vabatahtliku väljaminekuga. Samuti on ekslik kostja väide, et hageja ei panusta laste transporti. Hagejate esindaja on korduvalt ise lapsi kostja juurde viinud ja sealt koju toonud. Samuti ei vasta tõele kostja väide nagu elaks hagejad väga kaugel, sest hagejad kolisid X alles augustist ning lapsed käivad jätkuvalt X, mis asub kodust ligikaudu 50 kilomeetri kaugusel. Paljudel nädalavahetustel
on hageja seaduslik esindaja ise lapsi ka X vastu toonud. Kostja väited ühisvara müügi kohta on samuti osaliselt väärad. Kinnistu müügist saadud raha jäi hagejate seaduslikule esindajale üksnes seetõttu, et kostjale jäid abielu kestel soetatud väärtuslikud varad, sealhulgas kaks sõiduautot (X; X), 2021. aastal soetatud Respo kerghaagis ning mitmesugused tööriistad ja muud suurema väärtusega esemed. Seetõttu ei saa kostja väita, et hagejate seadusliku esindaja majanduslik olukord oleks nende jaotuste tõttu parem.
4.Hagejal puudub kohustus esitada täiendavaid sissetulekute ja kulude tõendeid, kuna nõutav elatis ei ületa elatise seaduslikku miinimummäära. Hageja on algusest peale pakkunud kompromissina 500 euro suurust elatist kuus ning jääb selle ettepaneku juurde. Kostja väide, et tema sissetulek on 1100 eurot, on hagejale teadaolevalt ebatäpne, sest kostja on laenutaotlustes ise deklareerinud oma lisasissetulekut ligikaudu 500 euro ulatuses kuus. Kui kostja käiks regulaarselt tööl ja täidaks töölepingujärgseid kohustusi, oleks tema sissetulek märkimisväärselt suurem kui vastulauses märgitud. Kostja vastused ja tõendid
5.Kostja avaldab 14.09.2025 vastuses, et ei nõustu hagejate esindaja poolt esitatud elatisnõudega kokku 500 eurot kuus ning selgitab kohtule üksikasjalikult perekonna tegelikku olukorda, sh seda, et viiest alaealisest lapsest elab üks laps alaliselt kostja juures ja on tema täielikul ülalpidamisel (dtl 22-25). Kostja kirjeldab, et ta katab selle lapse igapäevased kulud, sh toidu, riided, jalanõud, koolivahendid, huvitegevused ja muud vajalikud väljaminekud. Samuti selgitab kostja oma majanduslikku seisu, märkides, et tema sissetulek on ligikaudu 1100 eurot kuus ja eluase on kaetud tema elukaaslase poolt, kes tasub elamiskuludest valdava osa. Kostja osutab, et lisaks igakuistele kuludele tuleb tal katta ka kulud laste juurde sõitmiseks, kuna lapsed elavad kostjast märkimisväärsel kaugusel, mis toob kaasa suured transpordikulud. Samuti kirjeldab kostja tasaarvestuse vajadust, kuna hagejate esindajal lasub kohustus maksta elatist selle lapse eest, kes elab kostja juures, kuid hagejate esindaja seda ei tee. Lisaks juhib kostja tähelepanu, et hagejate esindaja ei ole esitanud kohtule tõendeid oma sissetulekute ega laste tarbeks tehtavate kulutuste kohta ning on esitanud ebaõigeid andmeid laste elukoha kohta, mis ei vasta tegelikkusele. Kostja selgitab ka ühisvara müügist saadud raha jaotust, rõhutades, et pärast ühiste kohustuste tasumist jäi ülejäänud summa täielikult hagejate esindaja kasutusse. Kõiki neid asjaolusid arvestades palub kostja kohtul hinnata elatise suurust tegelikust olukorrast ja poolte majanduslikust võimekusest lähtuvalt.
6.Kostja selgitab oma 05.10.2025 vastuses, et hagejate esindaja poolt esitatud elatisenõude ulatus ei ole selgelt arusaadav, kuna seal oli märgitud nõue nelja lapse ülalpidamiseks 500 eurot, kuid nüüd väidetakse, et nõue puudutab kolme last, ühe lapse osas toimub tasaarvestus. Kostja avaldab, et tegelik suhtlus X poolt vanema lapsega on olnud juhuslik ja episoodiline, mitte regulaarne ega sisuline. Laps õppis eelmise õppeaasta X ja hiljem asus X alles 2025. aasta septembris, mil X regulaarset suhtlust lapsega ei olnud. Laps elab alaliselt kostja juures ja kostja katab tema igapäevased vajadused täies mahus. Kostja lükkab ümber hagejate esindaja väited lisasissetuleku või suurema maksevõime kohta, kinnitades, et tal ei ole kõrvalist ega lisasissetulekut ning tema sissetulek on tõendatud pangaväljavõtetega. Samuti peab kostja alusetuks väidet, nagu ei käiks ta „ilusti tööl“, sest sellised oletused ei põhine ühegi tõendi peal ning võivad kahjustada kostja mainet. Kostja elab elukaaslase eluasemes, tasudes igakuiselt osa eluaseme kommunaalkuludest ning kattes seejuures oma igapäevased kulud, transpordikulud ning 300 euro suuruse igakuise elatise kolme lapse eest. Kostja majanduslik olukord on pingeline ja ei võimalda suurema elatise tasumist. Kostja selgitab, et tema juures elava vanima lapse kõik kulud, sh elamine, toit, koolitarbed, riided, transport ja huvitegevused, katab täielikult kostja ning varasem rõhutus tema kuludele tulenes asjaolust, et need kulutused on vältimatud ning suuremad kui hagejate esindaja kirjeldab. Kostja peab eksitavaks hagejate esindaja seisukohta nagu kataks kostja vaid 10% laste ülalpidamiskuludest, kuna selline väide tugineb oletustele, mitte tõenditele. Kostja juhib tähelepanu, et hagejate esindaja ei ole esitanud kohtule ühtegi dokumenti oma sissetulekute, laste kulude ega majandusliku olukorra kohta, kuigi esitab kostja suhtes tõendamata väiteid võimaliku lisasissetuleku ja kõrgema maksevõime kohta. Kostja hinnangul varjab see
olulist majanduslikku teavet ning takistab kohtul objektiivset hindamist. Transpordi ja juhilubade osas selgitab kostja, et juhilubade tegemine ei ole isiklik luksus, vaid laste huvidest lähtuv kulutus, mis parandab võimalusi laste juurde sõitmiseks ja nendega suhtlemiseks. Ühisvara jagamise osas selgitab kostja, et pärast kinnisvara müüki sai hagejate esindaja lisaks rahalisele osale endale X 2006. aasta sõiduki, kogu endise eluaseme sisustuse, tehnika ja tööriistu, samal ajal kui kostjale jäid kaks autot, kerghaagis ja osa tööriistu. Seetõttu peab kostja ebaõigeks hagejate esindaja väidet, nagu oleks kostja saanud ebaproportsionaalselt suure osa varast. Kostja hinnangul on hagejate esindaja varaline seis parem ning seda tuleb menetluses arvestada, eriti kuna hagejate esindaja ei ole esitanud oma majandusliku olukorra kohta tõendeid. Kostja teeb kompromissettepaneku maksta elatist kolme lapse eest 300 eurot kuus, s.t 100 eurot lapse kohta, mis vastab tema majanduslikule olukorrale ja arvestab asjaolu, et viies laps elab kostja juures. Kostja palub kohtul jätta hagejate esindaja nõue summas 500 eurot kuus rahuldamata, määrata elatis summas 300 eurot kuus kolme lapse eest, arvestada tasaarvestust vanima lapse osas ning kohustada hagejate esindajat esitama oma sissetulekuid ja lastega seotud kulusid tõendavad dokumendid, et tagada õiglane ja läbipaistev menetlus.
7.Kohus jättis 17.10.2025 määrusega kostja 05.10.2025 taotluse hagejate esindaja sissetulekuja kulutõendite esitamiseks rahuldamata ning määras tsiviilasja lahendamise kirjalikus menetluses. Samuti määras kohus pooltele lõplike õiguslike seisukohtade ja menetluskulude nimekirja esitamise tähtajaks 24.11.2025 ning vastaspoole menetluskulude nimekirjale arvamuse andmise tähtajaks 28.11.2025. Kohtuotsuse avalikult teatavakstegemise ajaks määras kohus 18.12.2025.
KOHTU PÕHJENDUSED
8.Kohus, olles tuvastanud tsiviilasja lahendamiseks vajalikud asjaolud ning hinnanud poolte esitatud tõendeid tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 232 lg 1 kohaselt igakülgselt, täielikult ja objektiivselt, leiab, et hagi tuleb rahuldada.
9.Kohus märgib esmalt, et tsiviilmenetluses on pooltel võrdne õigus ja võimalus oma nõuet põhjendada ning vastaspoole väiteid ümber lükata või neile vastu vaielda. Hageja ja kostja määravad ise asjaolud, millele nad oma nõuded ja vastuväited rajavad, ning esitatud tõendid nende asjaolude kinnitamiseks. Kohus menetleb hagi poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel. Samas ei ole kohus TsMS § 436 lg 6 kohaselt perekonnaasjades seotud poolte esitatud asjaolude ega seisukohtadega ning võib lapse ülalpidamise vaidlustes TsMS § 230 lg 3 kohaselt koguda tõendeid ka omal algatusel.
10.Perekonnaseaduse (PKS) §-de 96 ja 97 p 1 kohaselt on vanem kohustatud andma oma alaealisele lapsele ülalpidamist. Kui vanem ei ela lapsega koos ega osale lapse kasvatamises, täidab ta PKS § 100 lg 1 ja lg 2 esimese lause kohaselt ülalpidamiskohustust üldjuhul lapsele perioodilist rahalist elatist makstes. PKS § 99 lg 1 järgi määratakse ülalpidamise ulatus kindlaks lapse vajadustest ja tema tavalisest elulaadist lähtudes. Elatise eesmärk on lapse igapäevaste vajaduste rahuldamine ja arenguks vajalike vahendite tagamine. Mõlemal vanemal lasub kohustus lapse piisava ülalpidamise tagamiseks (vt RKTKo nr 3-2-1-118-12, p 13). Kohus võib PKS § 101 lg 2 kohaselt mõista elatise välja kindla summana või muutuva suurusena, määrates ette elatise arvutamise alused. Vanem rikub ülalpidamiskohustust, kui ta ei maksa elatist või teeb seda ebapiisavas suuruses või ebaregulaarselt.
11.Kohus tuvastas Rahvastikuregistri päringu tulemusel, et K.A.-l ja G.A.-l on viis alaealist last, M. G.A., L.A., L.A., G.A. ja O.A.. Vaidlust ei ole selles, et vanem laps elab X juures ning neli nooremat last elavad koos Xga. Kohtu hinnangul on G.A. pangakontoväljavõtetest tuvastatav, et ta on tasunud elatist järgnevalt: 12.05.2025 tasunud 100 eurot, 12.06.2025 tasunud 150 eurot, 10.07.2025 tasunud 200 eurot, 08.08.2025 tasunud 300 eurot ning 10.09.2025 tasunud 300 eurot (dtl 40-55). PKS § 100 lg 3 võimaldab vanematel omavahel kokku leppida ülalpidamise täitmises, kuid selline kokkulepe ei välista seadusest tuleneva elatisenõude esitamist ega vähenda vanema kohustust osaleda igapäevaselt laste kasvatamises ja ülalpidamises. PKS § 101 kohaselt ei või igakuine elatis ühele lapsele olla väiksem kui seadusest tulenev miinimumäär. Kohus märgib, et kuivõrd pooltel oli Kohtute infosüsteemi andmetel võlgade ümberkujundamise menetlus, mis lõpetati 12.08.2025 ümberkujundamiskava ennetähtaegse täitmise tõttu, võis see olla põhjendatud
tegur, miks kostja maksis seni kolme lapse eest kokku 300 eurot kuus. Samas arvestab kohus, et ümberkujundamismenetlus lõpetati 12.08.2025 ning juba enne lõpetamist ei kajastu pangakontol ümberkujundamiskava makseid. Seetõttu leiab kohus, et hagejate elatisenõue, mis esitati 25.08.2025 on põhjendatud ning arvestas kostja varasemat olukorda. Samas rõhutab kohus, et esikohal on laste heaolu ja igale lapsele on kohustatud elatist maksma vanem, kes ei ela lapsega koos.
12.PKS § 101 lg 1 kohaselt ei või igakuine elatis olla väiksem kui baassumma ja sellele lisanduv Statistikaameti avaldatud keskmise brutopalga 3% ulatuses arvutatav osa. Baassumma on 2025. aastal 282,31 eurot ning seda indekseeritakse tarbijahinnaindeksi alusel. PKS § 101 lg 5 järgi vähendatakse elatist ulatuses, milles lapse vajadused on kaetud lapsetoetuse ja lasterikka pere toetusega. Samuti vähendatakse PKS § 101 lg 7 kohaselt elatise summat 15% ulatuses juhul, kui õdede-vendade vanusevahe on kuni kolm aastat (välja arvatud mitmikud). Nende sätete kohaldamisel tuleb sisestada andmed kõikide alla 18-aastaste ühiste laste kohta, kes elavad elatist taotleva vanema peres. Kuivõrd hagejate peres kasvab viis alaealist last, on perel perehüvitiste seaduse (PHS) § 21 lg 2 kohaselt õigus lasterikka pere toetusele summas 450 eurot kuus. PKS § 101 lg 5 alusel tuleb seetõttu arvestada, et osa laste vajadustest on nimetatud toetustega juba kaetud ning see mõjutab elatise lõplikku suurust. PKS § 101 lg 7 kohaldamise tulemusel vähendatakse teise, kolmanda, neljanda elatist 15%, kuna nende vanusevahe on alla kolme aasta.
13.Elatiskalkulaatori ja PKS § 101 alusel arvutatud elatiste suurused alates 25.08.2025 on järgmised: L.A. (Xa) elatis on 279,24 eurot, L.A. (Xa) elatis 237,35 eurot, G.A. (Xa) elatis 228,85 eurot ning O.A. (Xa) lapse elatis samuti 228,85 eurot. Kokku 974,29 eurot kuus.
14.Kostja on avaldanud, et kuna esimene laps (Xa) elab X juures, tuleks nõuded tasaarvestada. Kohus märgib, et nende summade omavaheline tasaarvestamine ei ole lubatud, sest võlaõigusseaduse (VÕS) § 200 lg 1 p 1 kohaselt ei saa tasaarvestada elatise nõuet. Elatisnõuded on olemuselt ülalpidamisnõuded, mis on suunatud laste vajaduste rahuldamisele, ning neid ei saa vanemate vahel vastastikku tasaarvestada. Seega tuleb mõlemat ülalpidamiskohustust käsitleda eraldi, ilma omavahel kokku arvamata.
15.Kohus juhib tähelepanu, et PKS § 101 kohaldamine eeldab lapse vajadustest ja seaduses toodud arvutuslikest alustest lähtumist, mistõttu võivad igakuised elatised laste lõikes erineda. Elatise suuruse määramisel ja tõendamiskoormise jaotamisel tuleb arvestada Riigikohtu praktikaga (vt RKTKo nr 2-17-6713, p 34; RKTKo nr 2-19-19160, p 14).
16.Kuigi PKS § 101 järgi ei või igakuine elatis olla väiksem kui seaduses sätestatud miinimummäär ning seadus näeb ette lapse vajaduste eeldusliku ulatuse sõltumata hageja tõendamisest, lahendab kohus hagi siiski üksnes selles ulatuses, milles hageja on nõude esitanud. TsMS § 5 lg 1 ja § 439 kohaselt määravad hagi piirid pooled ise ning kohus ei või nõuet omal algatusel laiendada ega mõista välja suuremat summat, kui on hagis nõutud. Käesolevas asjas nõuavad hagejad kostjalt elatist kokku 500 eurot kuus, s.o 125 eurot lapse kohta kuni nende täisealiseks saamiseni. Kuna hagejate nõue on seadusest tulenevast miinimumelatisest väiksem, ei ole kohtul vaja hinnata lapse vajaduste täpset ulatust ega kululiikide tõendatust, sest Riigikohus on kinnitanud, et PKS § 101 alusel arvutatava miinimumelatise puhul ei pea lapse vajadusi eraldi tõendama (vt RKTKo nr 3-2-1-174-16, p 13). Kohus menetleb ja lahendab nõude täpselt hageja esitatud mahus, ületamata hagi piire.
17.Kohus märgib, et kostja on tööealine, esitatud andmetest ei nähtu töövõimeprobleeme ega muid asjaolusid, mis piiraksid tema teenimisvõimet. Riigikohtu praktika kohaselt lasub vanemal ülalpidamiskohustuse täitmiseks kohustus hankida nii enda kui laste vajaduste katteks vajalikud vahendid (vt RKTKo 2-16-2343, p 13; 2-16-118651, p 10 ja 18; 2-20-9571, p 3). Vanem ei vabane ülalpidamise kohustusest ainuüksi seetõttu, et tema sissetulek on madal, vaid tal tuleb teha mõistlikke jõupingutusi oma sissetuleku suurendamiseks, et laste vajadused oleksid igakülgselt kaetud. Olukorras, kus pooltel on viis alaealist last, ei saa pidada laste suhtes õiglasemaks ega põhjendatuks seda, et nende ülalpidamine jääks puudulikuks üksnes seetõttu, et vanem ei teeni piisavalt. PKS § 102 lg 2 eesmärk ei ole vähendada lapse ülalpidamist vanema mugavuse, eluviisi või passiivsuse tõttu, vaid üksnes olukorras, kus vanem objektiivselt ei ole võimeline rohkem andma.
18.Kohus leiab, et kostja sissetulekust 1100 eurost kuus tuleb maha arvata Eesti Statistikaameti kajastatud arvestusliku elatusmiinimumi, s.o 345,80 eurot (s.o viimane avaldatu 2024.a.), mis on nn väikseim summa, millega on võimalik katta ühe liikmega leibkonna 30 päeva igapäevavajadused. Sellest jääb üle ligikaudu 754 eurot. Juhul kui seda summat jagada viie lapse vahel ühetaoliselt, oleks õiglane panus ühe lapse kohta ligikaudu 150 eurot kuus. Arvestades, et hagejad nõuavad kostjalt kokku 500 eurot kuus, s.o 125 eurot iga X juures elava lapse kohta, tuleb arvestada ka hagejate seadusliku esindaja kohustust panustada laste ülalpidamisse võrdsetel alustel. PKS § 97 ja § 100 kohaselt lasub ülalpidamiskohustus mõlemal vanemal võrdselt, mistõttu tuleb eeldada, et ühe lapse igakuised vajadused kaetakse mõlema vanema poolt ligikaudu võrdse mahuga. Kui kostja panustab ühe lapse kohta 125 eurot, tähendab see, et ühe lapse ülalpidamiseks arvestatav keskmine kulu on vähemalt 250 eurot lapse kohta kuus (125 eurot kummaltki vanemalt).
19.Sellest lähtuvalt, kui kostja tasub hagejate nelja lapse eest kokku 500 eurot kuus, jääb talle pärast elatise tasumist ligikaudu 250 eurot kuus tema juures elava lapse ülalpidamiseks. See summa on sisuliselt samas suurusjärgus, kui hagejate eest kantavad kulud (125 eurot isa poolt + 125 eurot ema poolt lapse kohta) ning tagab kõigi laste suhtes võrdse ja proportsionaalse panuse. Kohtu hinnangul ei sea selline jaotus ühtegi last varaliselt halvemasse olukorda ning vastab PKS §-des 97, 99 ja 102 sätestatud ülalpidamise proportsionaalsuse ja võrdsuse põhimõtetele.
20.Seega mõistab kohus iga hageja kasuks kostjalt alates 19.12.2025 kuni nende täisealiseks saamiseni välja jooksva elatise 125 eurot kuus.
21.Sissenõutavaks muutunud elatisena on põhjendatud välja mõista kostjalt ühekordne hüvitis perioodi 25.08.2025-18.12.2025 eest igale hagejale 425 eurot (4 kuud x 125 - 75). Kuivõrd on tuvastatav, et kostja on tasunud menetluse ajal hagejate esindajale 10.09.2025 laste elatist 300 eurot (dtl 55), siis on kohus selle sissenõutavaks muutunud elatiselt 75 eurot lapse kohta (4x75) maha arvestanud (500-75). Kohus selgitab, et kui ka kohtumenetluse ajal (25.08.2025-18.12.2025) on kostja hagejatele veel täiendavalt mingis ulatuses elatist tasunud, tuleb kohtuotsuse täitmisel ka need summad eelnimetatud ühekordsest hüvitisest maha arvestada.
22.Kohus selgitab, et PKS § 100 lg 4 kohaselt makstakse elatist iga kalendrikuu eest ette. Asjaolude muutumisel võib kas elatist saama õigustatud isik või elatist maksma kohustatud isik edaspidi nõuda väljamõistetud elatise muutmist TsMS § 459 lg 1 alusel. Kehtiva kohtupraktika kohaselt on elatise suuruse muutmiseks alust, kui lapse vajadused ja/või vanema(te) varaline seisund on võrreldes kohtulahendi tegemise aluseks olnud asjaoludega oluliselt muutunud.
MENETLUSKULUD
23.TsMS § 164 lg 1 kohaselt kannab mh alaealise lapse ülalpidamisasjas kumbki pool oma menetluskulud ise. /allkirjastatud digitaalselt/ Kadi Karting kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.