K.Z apellatsioonkaebuse hind 2589 eurot ja 48 senti
Menetlusosalised ja nende esindajad ringkonnakohtus
Hageja I.U (isikukood XXX), lepinguline esindaja Õnneli Matt-Tohter Hageja seaduslik esindaja N.G (isikukood XXX) Kostja K.Z (isikukood XXX), lepinguline esindaja Raivo Salumäe
Menetluse liik
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Tühistada Harju Maakohtu 09.04.2025 otsus osas, milles mõisteti perioodil 27.01.2026–26.07.2026 kostjalt välja elatis hageja kasuks suuremas ulatuses kui 50% PKS §-s 101 sätestatud miinimummäärast, perioodil 27.07.2026–26.07.2027 suuremas ulatuses kui 30% PKS §-s 101 sätestatud miinimummäärast ning igakuine elatis PKS §-s 101 sätestatud miinimummääras alates 27.07.2027 kuni hageja täisealiseks saamiseni. Ringkonnakohus teeb selles osas uue otsuse vastavalt tervikresolutsioonis märgitule. Ülejäänud osas jätta maakohtu otsus muutmata.
4.1.Rahuldada I.U hagi K.Z vastu elatise väljamõistmiseks osaliselt, s.o kuni 26.07.2027.
2-24-15660
4.2.Välja mõista K.Z-ilt igakuine elatis I.U (sünd. XX.XX.XXXX) kasuks perioodil 01.09.2024–26.01.2026 summas 287,72 eurot (baassumma 272,76 eurot, millele lisandub 3% keskmisest brutokuupalgast 54,96 eurot ja millest on maha arvatud pool lapsetoetust 40 eurot), perioodil 27.01.2026–26.07.2026 50% PKS §-s 101 sätestatud miinimummäärast ning perioodil 27.07.2026– 26.07.2027 30% PKS §-s 101 sätestatud miinimummäärast.
4.3.Resolutsiooni p-s 4.2 märgitud elatise summat indekseeritakse iga aasta 01.04 (esimest korda 01.04.2025), lähtudes baassumma indekseerimisest ja brutokuupalga muutusest vastavalt perekonnaseaduse (PKS) § 101 lg-tele 3 ja 4 ning lapsetoetuse (kehtiva perehüvitiste seaduse § 17 lg 3 esimene lause ja § 21 lg 2) suuruse muutumisest alates lapsetoetuse suuruse muutumisele järgnevast kuust.
4.4.K.Z-il tuleb kanda igakuine elatis iga kalendrikuu viiendaks kuupäevaks N.G kontole nr XXXXXXXXXXXXXXXXXXX Swedbank AS-is selgitusega „Elatisraha I.U-le (kuu nimetus + aasta number) eest“.
4.5.Menetluskulud maa- ja ringkonnakohtus jätta poolte endi kanda ning rahaliselt kindlaks määramata. Edasikaebamise kord ja kohtu selgitused Otsuse peale võib Riigikohtule esitada kassatsioonkaebuse 30 päeva jooksul alates otsuse kassaatorile kättetoimetamisest, kuid mitte pärast viie kuu möödumist otsuse avalikult teatavaks tegemisest. Hagimenetluses võib menetlusosaline Riigikohtus menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada Riigikohtule menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Kui menetlusosaline taotleb kassatsioonkaebuse esitamiseks menetlusabi, tuleb kaebetähtaja kestel lisaks menetlusabi taotlusele esitada ka kassatsioonkaebus.
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
Hageja nõue ja selle aluseks olevad asjaolud
1.I.U (hageja) esitas 15.10.2024 Harju Maakohtule K.Z (kostja) vastu hagi, milles palus kostjalt hageja kasuks välja mõista alates 01.09.2024 kuni hageja täisealiseks saamiseni elatise igakuiselt 287,72 eurot (baassumma 272,76 eurot, millele lisandub 3% keskmisest brutokuupalgast 54,96 eurot ja millest on maha arvatud pool lapsetoetust 40 eurot), mis muutub iga aasta 1. aprillil (esimest korda 01.04.2025), lähtudes baassumma indekseerimisest ja brutokuupalga muutusest vastavalt PKS § 101 lg-tele 3 ja 4 ning lapsetoetuse (kehtiva perehüvitise seaduse § 17 lg 3 ls 1) suuruse muutumisest alates lapsetoetuse suuruse muutumisele järgnevast kuust. Hageja palus määrata kindlaks otsuse täitmise korra selliselt, et kostja tasub elatist iga kuu viiendaks kuupäevaks hageja seadusliku esindaja arvelduskontole nr XXXXXXXXXXXXXXXXXXX (Swedbank AS), selgitusega „Elatisraha I.U-le (kuu nimetus + aasta number) eest“. Menetluskulud palus hageja jätta poolte endi kanda.
2.Hagiavalduse kohaselt on hageja kostja ja hageja seadusliku esindaja laps, kes elab koos hageja seadusliku esindajaga. Kostja tasus elatist kokkuleppeliselt kuni septembrini 2024. Hageja ja kostja suhtlevad igakuiselt alla seitsme ööpäeva kuus.
2-24-15660 Kostja vastuväited
3.Kostja nõuet ei tunnistanud. Vanematel ei ole varasemat kokkulepet elatise tasumise osas. Hageja vajadused on ülepaisutatud. Kostja peab hagejat vahetult üleval u 130 euro ulatuses kuus. Lisaks on kostja ülalpidamisel 10-aastane tütar C ja 7-aastane tütar F. Kostja on kahele tütrele tasunud elatist igakuiselt kokku 282,50 eurot. Lisaks suhtleb kostja hagejaga keskmiselt kümme päeva kuus. Menetluskulud palus kostja jätta hageja kanda ning mõista hagejalt kostja kasuks menetluskuluna välja 1401,86 eurot, millele lisandub seadusjärgne viivis. Maakohtu otsus ja põhjendused
4.Harju Maakohus rahuldas 09.04.2025 otsusega hagi ning mõistis kostjalt hageja kasuks välja igakuise elatise alates 01.09.2024 summas 287,72 eurot (baassumma 272,76 eurot, millele lisandub 3% keskmisest brutokuupalgast 54,96 eurot ja millest on maha arvatud pool lapsetoetust 40 eurot) kuni hageja täisealiseks saamiseni, s.o kuni 26.01.2041. Elatise summat indekseeritakse iga aasta 01.04 (esimest korda 01.04.2025), lähtudes baassumma indekseerimisest ja brutokuupalga muutusest vastavalt PKS § 101 lg-tele 3 ja 4 ning lapsetoetuse (kehtiva perehüvitise seaduse § 17 lg 3 ls 1 ja § 21 lg 2) suuruse muutumisest alates lapsetoetuse suuruse muutumisele järgnevast kuust. Maakohus määras, et kostjal tuleb kanda igakuine elatis iga kalendrikuu viiendaks kuupäevaks N.G kontole nr XXXXXXXXXXXXXXXXXXX (Swedbank AS), selgitusega „Elatisraha I.U-le (kuu nimetus + aasta number) eest“. Menetluskulud jättis maakohus kummagi poole enda kanda.
5.Maakohtu otsuse põhjenduste kohaselt ei ole vaidlust selles, et hageja seaduslikul esindajal ja kostjal on ühine 2-aastane poeg (dtl 17). Poolte vahel puudub vaidlus selles, et kostja on töövõimeline isik. Kostja on tõendanud, et tema ülalpidamisel on täiendavalt kaks alaealist last (dtl 66–67). Pooltel on erimeelsusi lapse suhtluse mahu osas vanematega. Sellest tulenevalt vaidlevad pooled miinimumelatise suuruse üle.
6.Maakohus oli seisukohal, et kostja ei ole tõendanud PKS § 101 lg-s 6 sätestatud erandi olemasolu. Selleks, et kohus saaks elatise väljamõistmisel arvestada PKS § 101 lg-s 6 sätestatud erisust, tuleb kostjal seda tõendada. Kohus on seda kostjale selgitanud (dtl 259– 260). Ainuüksi asjaolu, et vanemate vahel on pooleli hagejaga suhtlemise menetlus tsiviilasjas nr 2-23-7881, ei anna alust asuda teistsugusele seisukohale. Isegi, kui võtta aluseks jõustumata Tallinna Ringkonnakohtu 18.03.2025 määruse tsiviilasjas nr 2-23-7881 p-d 4.2.1– 4.2.2, siis suhtleksid laps ja isa kuni 26.01.2025 6 päeva kuus ja ajavahemikul 27.01– 26.07.2025 6,5 päeva kuus (dtl 279).
7.Maakohtu hinnangul ei olnud põhjendatud väljamõistetava elatise vähendamine alla miinimummäära ka muudel alustel. Asjaolu, et kostja on hagejaga veetnud koos aega ja ostnud hagejale esemeid (dtl 59–60, 61–62, 63–64), ei ole aluseks PKS § 101 lg-tes 5–7 sätestatud erandite kohaldamiseks. Kuigi kostja on esile toonud, et tema ülalpidamisel on lisaks hagejale 10-aastane tütar C ja 7-aastane tütar F, siis ei ole kostja tõendanud, et tema majanduslik võimekus ei luba hagejale taotletud määras elatist tasuda. Hageja on esitanud tõendina konto väljavõtte (dtl 101), mille järgi on kostja tasunud hagejale elatist veebruarist kuni augustini 2023 200 eurot kuus, septembrist 2023 kuni aprillini 2024 260 eurot kuus ja maist kuni augustini 2024 290 eurot kuus. Sellise kokkuleppe olemasolu on kinnitanud ka kostja kirjavahetuses (dtl 104). Samuti on kostja ise kinnitanud, et tal ei ole lisaks elatise tasumisele võimalik teha täiendavaid kulutusi lapsele (dtl 112–113). Swedbank AS-i konto väljavõttega on tõendatud, et kostja teeb ise enda kontole sularaha sissemakseid ning saab
2-24-15660 üüritulu keskmiselt 585 euro ulatuses kuus (dtl 212–222). Seega on põhjendatud mõista kostjalt hageja kasuks välja miinimumelatis hagi esitamise aja seisuga 287,72 eurot kuus.
8.Järgnevalt hindas maakohus, kas on põhjendatud mõista elatis kostjalt välja tagasiulatuvalt. Poolte vahel ei ole vaidlust selles, et kostja konto väljavõtte (dtl 101) järgi on kostja tasunud hagejale elatist veebruarist kuni augustini 2023 200 eurot kuus, septembrist 2023 kuni aprillini 2024 260 eurot kuus ja maist kuni augustini 2024 290 eurot kuus. Sellise kokkuleppe olemasolu on kinnitanud ka kostja kirjavahetuses (dtl 104). Seega on põhjendatud kostjalt tasumata elatise väljamõistmine ka ajavahemiku 01.09.2024–14.10.2024 eest miinimummääras.
9.Maakohus jättis tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 164 lg 1 alusel menetluskulud kummagi poole enda kanda ega leidnud, et praegusel juhul oleks alust kohaldada TsMS § 164 lg-t 2. Apellatsioonkaebus
10.Kostja esitas apellatsioonkaebuse, milles palub vaidlustatud maakohtu otsuse täies ulatuses tühistada, teha uus otsus vastavalt Tallinna Ringkonnakohtu 18.03.2025 määrusega tsiviilasjas nr 2-23-7881 kindlaks määratud suhtluskorrale ning jätta ülejäänud osas hagi rahuldamata. Kostja palub jätta menetluskulud nii maakohtus kui ka ringkonnakohtus hageja kanda.
11.Apellatsioonkaebuse kohaselt mõistis maakohus kostjalt välja elatise seadusjärgses täissummas kuni lapse täisealiseks saamiseni (26.01.2041), jättes arvestamata vähendusi kuni 26.07.2027 ja asjaolu, et alates 27.07.2027 võrdsustub hageja viibimine mõlema vanemaga. Kohus tõi esile vaid andmed kuni 26.07.2025 kohta ega käsitlenud kostja esitatut. Kohus peab põhjendama, miks ta kostja põhjendustega ei arvesta. Kostja on toonud esile, et hageja viibib kostjaga ajavahemikul 27.01–26.07.2025 keskmiselt 8,3 päeva ja 2,08 ööd ning lisapäevade tunnid kokku 116,2 tundi ning ajavahemikul 27.07.2025–26.01.2026 keskmiselt 8,6 päeva ja 4,16 ööd ning lisapäevade tunnid kokku 151,2 tundi, mis teeb ka tundide järgi juba ligi 7 ööpäeva. Kostja on toonud esile, et hageja viibib kostjaga ajavahemikul 27.01–26.07.2026 keskmiselt 8,6 päeva ja 6,24 ööd ning lisapäevade tunnid (sh isa puhkus) kokku 257,76 tundi, mis teeb ka tundide järgi juba ligi 11 ööpäeva ning ajavahemikul 27.07.2026–26.07.2027 keskmiselt 8,6 päeva ja 8,32 ööd ning lisapäevade tunnid kokku 288,96 tundi, mis teeb ka tundide järgi 12 ööpäeva. Kostja arvates tuleks ka perioodil kuni 26.01.2025 seaduse mõtte kohaselt arvestada kostja hoolduskoormust hagejaga tegelemisel, mis toimub lapse nooremas eas rohkem päevasel ajal. Tsiviilasjas nr 2-23-7881 tehtud ja suhtluse aluseks olnud maakohtu 16.07.2024 lahendi järgi oli kostja üheksal päeval (lisaks lisapäevad) hagejaga, sh pooled nädalavahetused. Asjaolu, et hageja on ema nõudel öösiti temaga, aga päevasel ajal, sh nädalavahetused, tegeleb lapsega kostja, on käsitatav kõrvalekaldena, mille puhul seaduse mõttest tulenevalt ei tuleks hageja ema juures magamise aega arvestada. Poolte vahel ei ole vaidlust, et hageja kostjaga viibimise aluseks on olnud ja on tsiviilasjas nr 2-23-7881 kohtu poolt määratu.
12.Maakohus ei toonud esile oluliste asjaoludena, et kostja on tasunud oma kahele teisele lapsele (ühiselt) pidevalt igakuiselt 230–435 eurot, kuid alates 2024. a septembrist ei ole kostja enam hagejale elatist maksnud põhjusel, et kostja oli eelnevalt sattunud püsivatesse majanduslikesse raskustesse ning hageja oli teiste lastega võrreldes rohkem saanud. Kostja tasus seejuures hageja vajalikke kulusid. Vastuoluline on kohtu seisukoht, et kostja poolt hagejale tasutud erinevad summad ja alusetu viide kirjavahetusele tõendavad elatise
2-24-15660 kokkulepet. Kui kostja nõustus mingil perioodil elatist tasuma, siis on ka fakt, et kostja sellest taganes. Ühtlasi ei ole kohus analüüsinud kostja 04.11.2024 menetlusdokumendiga esitatud asjaolusid ja kostja Swedbank konto väljavõtet, mis neid asjaolusid tõendab. Maakohus ei ole arvestanud kostja teisi lapsi ja ettevõtte kohustuste tõttu püsivat rasket majanduslikku olukorda (sissetulekuks vaid kohtu märgitud üüritulu 775 eurot kuus). PKS § 102 lg 2 mõtte kohaselt ei tohiks kostja teised lapsed osutuda hagejast vähem kindlustatuks. Hageja kasuks kostjale määratav elatis enne vähendusi ei peaks olema suurem kui teiste kostja laste elatis (lapse kohta keskmiselt 127,50 eurot), arvestades kostja rasket majanduslikku olukorda.
13.Maakohus on ka tagasiulatuva elatise välja mõistmisel jätnud käsitlemata kostja majanduslikud võimalused, elatise võrdse tasumise kõigile kostja lastele ning hageja kostjaga koos oldud aja. Lisaks ei ole kohus põhjendanud kostja poolt korduvalt (sh 04.11.2024 ja 24.03.2025 menetlusdokumentides) käsitletud enda poolt septembris ja oktoobris tasutud 149,30 euroga, mis on hagejaga seotud vajalik kulu ning kuulub välja mõistetava elatisega tasaarvestamisele.
14.Kostja taotleb enda menetluskulude väljamõistmist hagejalt nii maakohtus kui ka ringkonnakohtus põhjusel, et hageja seaduslik esindaja on teadvalt esitanud hageja nimel kostja vastu hagi, olles teadlik asjaoludest, et kostjalt ei ole alust nõuda kostja kantud hageja vajalikke kulusid ning asjaolust, et kostja on esitanud 30.05.2023 kohtule suhtluskorra kindlaks määramise avalduse. Hageja seaduslik esindaja põhjustas ka suhtluskorra avalduse esitamise ja menetluse, kusjuures sellega kostjale tekitatud suured menetluskulud jäid kostja kanda talle majanduslikus raskes olukorras. Vastustaja seisukoht
15.Hageja vaidleb apellatsioonkaebusele vastu, palub jätta menetluskulud kostja kanda.
selle rahuldamata
ja
RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
16.Ringkonnakohus leiab, et maakohtu otsus tuleb TsMS § 657 lg 1 p 2 alusel tühistada osas, milles mõisteti perioodil 27.01.2026–26.07.2026 kostjalt välja igakuine elatis hageja kasuks suuremas summas kui 50% PKS §-s 101 sätestatud miinimummäärast, perioodil 27.07.2026– 26.07.2027 suuremas summas kui 30% PKS §-s 101 sätestatud miinimummäärast ning igakuine elatis PKS §-s 101 sätestatud miinimummääras alates 27.07.2027 kuni hageja täisealiseks saamiseni. Ringkonnakohus teeb selles osas uue otsuse vastavalt tervikresolutsioonis märgitule. Muus osas jääb maakohtu otsus muutmata. Apellatsioonkaebus rahuldatakse osaliselt. Menetluskulud jäävad ka ringkonnakohtus poolte endi kanda.
17.Ringkonnakohus kontrollib apellatsiooni korras esimese astme kohtu otsuse seaduslikkust ja põhjendatust üksnes osas, mille peale on edasi kaevatud (TsMS § 651 lg 1). Kostja vaidlustab maakohtu otsust tervikuna.
18.Ringkonnakohus nõustub kostjaga, et maakohus on rikkunud vaidlustatud otsust tehes menetlusõigust, arvestades Tallinna Ringkonnakohtu 18.03.2025 määrusega tsiviilasjas nr 223-7881 kindlaks määratud hageja ja kostja suhtlemise korda (dtl 278–281) üksnes osaliselt, s.o perioodil kuni 26.01.2025 ning 27.01.2025–26.07.2025. Maakohus jättis tähelepanuta, et lapsega suhtlemist korraldav kohtumäärus kehtib ja seda tuleb täita sõltumata jõustumisest viivitamata alates päevast, kui see tehakse teatavaks isikutele, kelle kohta on määrus tehtud
2-24-15660 (TsMS § 5621 lg 3). Kohus võib määrata, et määrust tuleb osaliselt või täielikult täita alates hilisemast ajast, kuid mitte hiljem kui määruse jõustumisest. Kuivõrd ringkonnakohus ei määranud suhtluskorra määruses, et seda tuleb osaliselt või täielikult täita hilisemast ajast, tuli selles sätestatud suhtluskorraga elatisnõude lahendamisel arvestada PKS § 101 lg-s 6 sätestatud vanema juures viibimise keskmise aja kindlaksmääramisel (vt RKTKo 13.06.2025, 2-23-8691, p 17). Seega tuleb ringkonnakohtul järgnevalt kontrollida, kas tulenevalt poolte vahel kindlaks määratud suhtlemise korrast (jõustunud 14.04.2025) on põhjendatud PKS § 101 lg 6 alusel elatise summat proportsionaalselt kostjaga koos veedetava ajaga vähendada. Seejuures tuvastab ringkonnakohus, et pooled ei vaidle selle üle, et hageja viibib kostjaga tsiviilasjas nr 2-23-7881 kindlaks määratud suhtluskorra järgselt (dtl 325, dtl 339, p 1.3).
19.Apellatsioonkaebuse kohaselt leiab kostja, et elatis kuulub PKS § 101 lg 6 alusel vähendamisele alates 27.01.2025 ning alates 27.07.2027 võrdsustub hageja viibimine mõlema vanemaga, mistõttu on elatis alates sellest perioodist välja mõistetud põhjendamatult. Kostja arvates tuleks perioodil kuni 26.01.2025 arvestada tsiviilasjas nr 2-23-7881 tehtud ja suhtlemise aluseks olnud Harju Maakohtu 16.07.2024 määrust, mille järgi oli kostja üheksal päeval (lisaks lisapäevad) hagejaga, sh pooled nädalavahetused (dtl 38–50).
19.1.Ringkonnakohus märgib, et PKS § 101 lg 6 kohase hageja kostja viibimise keskmise aja kindlaksmääramisel ei ole põhjendatud arvesse võtta lisapäevadena erinevate tähtpäevade puhuks määratud suhtlemise korda. Mõlemad vanemad viibivad erinevatel tähtpäevadel hagejaga koos võrdselt.
19.2.Nii Harju Maakohtu 16.07.2024 määrusega kindlaks määratud suhtluskorrast tsiviilasjas nr 2-23-7881 kui ka Tallinna Ringkonnakohtu 18.03.2025 määrusega kindlaks määratud suhtluskorrast tsiviilasjas nr 2-23-7881 nähtub, et kuni 26.01.2025 kohtub isa lapsega igal teisipäeval kell 09.00–18.00 ja igal pühapäeval kell 09.00–18.00. Seega viibis isa lapsega perioodil kuni 26.01.2025 keskmiselt 3,25 ööpäeva kuus (52 nädalat x 18 tundi = 39 ööpäeva / 12 kuud = 3,25 ööpäeva kuus), mistõttu PKS § 101 lg 6 kohaldamiseks selle perioodi puhul alust ei ole. Kostja ei ole tõendanud, et perioodil kuni 26.01.2025 oleks hageja viibinud kostjaga rohkem kui 18 tundi nädalas. Seda, et kuni 26.01.2025 toimusid isa ja lapse kohtumised nimetatud korra järgi kinnitavad ka kostja esitatud kirjavahetused (dtl 51–58).
19.3.Suhtluskorrast nähtub, et alates 27.01.2025–26.07.2025 kohtub isa lapsega iga paaritu nädala teisipäeval ja pühapäeval kell 09.00-18.00 ning iga paaris nädala laupäeval kell 09.00 kuni pühapäeval kell 18.00. Kui isal ei ole võimalik paaritu nädala teisipäeval resolutsiooni ps 4.2.2.1.1 nimetatul juhul last teisipäeval ema kodust võtta, siis kohtub isa lapsega paaritu nädala teisipäeval kell 16.00–19.00. Seega viibis isa lapsega ajavahemikul 27.01.2025– 26.07.2025 keskmiselt 3,95 ööpäeva kuus (13 paaritut nädalat x 18 tundi = 9,75 ööpäeva + 13 paaris nädalat x 33 tundi = 17,88 ööpäeva / 7 kuud = 3,95 ööpäeva kuus), mistõttu PKS § 101 lg 6 kohaldamiseks selle perioodi puhul alust ei ole.
19.4.Suhtluskorrast nähtub, et alates 27.07.2025–26.01.2026 kohtub isa lapsega iga paaritu nädala teisipäeval ja pühapäeval kell 09.00–18.00 resolutsiooni p-s 4.2.2.1 sätestatud korda arvestades ja iga paaris nädala reedel kell 16.00 kuni pühapäevani kell 18.00. Seega viibib isa lapsega ajavahemikul 27.07.2025–26.01.2026 keskmiselt 6,14 ööpäeva kuus (13 paaritut nädalat x 18 tundi = 9,75 ööpäeva + 13 paaris nädalat x 50 tundi = 27,1 ööpäeva / 6 kuud = 6,14 ööpäeva kuus), mistõttu PKS § 101 lg 6 kohaldamiseks selle perioodi puhul alust ei ole.
19.5.Suhtluskorrast nähtub, et alates 27.01.2026–26.07.2026 kohtub isa lapsega iga paaritu nädala teisipäeval kell 09.00–18.00 resolutsiooni p-s 4.2.2.1 sätestatud korda arvestades ja iga
2-24-15660 paaris nädala neljapäeval kell 16.00 kuni pühapäevani kell 18.00. Seega viibib isa lapsega ajavahemikul 27.01.2026–26.07.2026 keskmiselt 7,5 ööpäeva kuus (13 paaritut nädalat x 9 tundi = 4,9 ööpäeva + 13 paaris nädalat x 74 tundi = 40,1 ööpäeva / 6 kuud = 7,5 ööpäeva kuus). Seega esineb perioodil 27.01.2026–26.07.2026 alus PKS § 101 lg-s 6 sätestatu kohaldamiseks ning tuleb eeldada, et kostja täidab sellel ajal hageja ülalpidamiskohustust vahetult. Ülejäänud 7,5 ööpäeva eest tuleb kostjal täita ülalpidamiskohustus elatise maksmise teel. Kostja katab vahetult 50% elatise kohustusest ([7,5 ööpäeva x 100%] / 15 päeva) ning selle võrra tuleb väljamõistetavat elatist vähendada. Kostjalt tuleb perioodil 27.01.2026– 26.07.2026 hageja kasuks välja mõista 50% miinimumelatisest (100%-50%).
19.6.Suhtluskorrast nähtub, et alates 27.07.2026–26.07.2027 kohtub isa lapsega iga paaritu nädala teisipäeval kell 09.00–18.00 resolutsiooni p-s 4.2.2.1 sätestatud korda arvestades ja iga paaris nädala kolmapäeval kell 16.00 kuni pühapäevani kell 18.00. Seejuures tuleb arvestada ka sellega, et suhtluskorra järgi kooskõlastavad vanemad alates 01.01.2026 aprillis puhkuste ajad ja lapse suhtlemise ajakava puhkuste ajal ning laps viibib puhkuse ajal koos isaga kaks nädalat. Seega viibib isa lapsega ajavahemikul 27.07.2026–26.07.2027 keskmiselt 10,5 ööpäeva kuus (26 paaritut nädalat x 9 tundi = 9,75 ööpäeva + 25 paaris nädalat x 98 tundi = 102,1 ööpäeva + 14 ööpäeva puhkuse ajal / 12 kuud = 10,5 ööpäeva kuus). Seega esineb perioodil 27.07.2026–26.07.2027 alus PKS § 101 lg-s 6 sätestatu kohaldamiseks ning tuleb eeldada, et kostja täidab sellel ajal hageja ülalpidamiskohustust vahetult. Ülejäänud 4,5 ööpäeva eest tuleb kostjal täita ülalpidamiskohustus elatise maksmise teel. Kostja katab vahetult 70% elatise kohustusest ([10,5 ööpäeva x 100%] / 15 päeva) ning selle võrra tuleb väljamõistetavat elatist vähendada. Kostjalt tuleb perioodil 27.07.2026–26.07.2027 hageja kasuks välja mõista 30% miinimumelatisest (100%-70%).
19.7.Suhtluskorrast nähtub, et alates 27.07.2027 kohtub isa lapsega iga paarisnädala esmaspäeval kell 16.00 kuni paaritu nädala esmaspäeval kella 09.00ni. Lisaks tuleb arvestada ka 14 ööpäevaga, mil laps viibib puhkuse ajal koos isaga. Seega viibib isa lapsega alates 27.07.2027 aasta jooksul keskmiselt 16,3 ööpäeva kuus (26 paaris nädalat x 7 ööpäeva nädalas = 182 ööpäeva + 14 ööpäeva puhkuse ajal = 196 ööpäeva / 12 kuud = 16,3 ööpäeva kuus), s.o nädal-nädal põhimõttel. Seetõttu täidavad mõlemad vanemad alates 27.07.2027 hageja ülalpidamiskohustust vahetult. Seega ei ole põhjendatud alates 27.07.2027 mõista kostjalt hageja kasuks välja igakuist elatist, kuivõrd kostja täidab alates sellest ajast hageja ülalpidamiskohustust vahetult ning võrdselt hageja emaga.
19.8.Eeltoodust tulenevalt viibib hageja perioodil 27.01.2026–26.07.2026 kostja juures keskmiselt 7,5 ööpäeva kuus, 27.07.2026–26.07.2027 keskmiselt 10,5 ööpäeva kuus ning alates 27.07.2027 võrdsustub hageja viibimine mõlema vanema juures. Seega tuleb kostjalt välja mõista perioodil 27.01.2026–26.07.2026 50% PKS § 101 alusel arvutatavast miinimumelatisest, 27.07.2026–26.07.2027 30% PKS § 101 alusel arvutatud miinimumelatisest. Elatis mõistetakse välja kuni 26.07.2027.
20.Kostja heidab apellatsioonkaebuses maakohtule ette, et maakohus ei arvestanud septembris ja oktoobris 2024 tasutud 149,30 eurot hagejaga seotud vajalikku kulu, mille oleks pidanud välja mõistetava elatisega tasaarvestama. Ringkonnakohus sellega ei nõustu. Maakohus on õigesti märkinud, et asjaolu, et kostja on ostnud hagejale esemeid ei ole aluseks PKS § 101 lg-tes 5–7 asuvate erandite kohaldamiseks. Ringkonnakohus märgib, et olukorras, kus vanematel ei olnud kokkulepet kulude vahetu kandmise kohta, tuli kostjal maksta hageja ülalpidamiseks elatist, mitte teha hagejale vahetult kulutusi (vt nt TlnRnKo 26.06.2025, 2-2315462, p 25; TlnRnKo 28.03.2025, 2-23-8037, p 8.5; TlnRnKo 18.03.2025, 2-24-523, p 48).
2-24-15660 Asja materjalidest ei nähtu kolleegiumile vanemate vahel sellise kokkuleppe sõlmimist. Seega on maakohus jätnud õigesti vastava kuluga elatise välja mõistmisel arvestamata.
21.Kostja leiab, et lisaks PKS § 101 lg-s 6 sätestatule tuleks arvestada ka PKS § 102 lg 2 kohaselt seda, et kostja teised lapsed C ja F ei tohiks osutuda hagejast vähem kindlustatuks ning elatis ei peaks enne vähendusi olema suurem kui teiste kostja laste elatis (lapse kohta keskmiselt 127,50 eurot), arvestades kostja rasket majanduslikku olukorda. Kolleegium leiab, et PKS § 102 lg 2 kohaldamiseks praegusel juhul alust ei ole. Kostja ei ole esile toonud ega tõendanud ka ringkonnakohtu menetluses, et tema majanduslik võimekus ei luba hagejale taotletud määras elatist tasuda ega esile toonud seda, millisel alusel toimub elatise tasumine kostja teistele alaealistele lastele ning kuidas osutuvad kostja teised lapsed hagejale elatise määramise tõttu vähem kindlustatuks. Asjaolu, et kostjale kuuluval ettevõttel on majanduslikud raskused, ei takista kostjal sissetulekut teenida muul viisil, mis võimaldaks hagejale tasuda miinimumelatist. Lisaks on maakohus tuvastanud, et kostja teeb iseenda kontole sularaha sissemakseid ning saab üüritulu 775 eurot kuus (maakohus märkinud ekslikult keskmiselt 585 eurot kuus) (dtl 212–222). Menetluse kestel on hageja esile toonud, et kostja on töömaastikul aktiivne, sh laeb üles nii sotsiaalmeediasse kui ka oma kodulehele töö ja tööriistade rentimise kuulutusi, ning osaleb ka ehitusmessidel (dtl 340, p 1.12.1). Eeltoodust tulenevalt ei anna apellatsioonkaebuse väited alust maakohtu otsuse muutmiseks perioodil 01.09.2024–26.01.2026 välja mõistetava elatise osas.
22.Kostja palub enda menetluskulud nii maakohtus kui ka ringkonnakohtus välja mõista hageja emalt põhjusel, et hageja ema teadis hagi esitamisel nii seda, et hagejal ei ole alust nõuda kostjalt elatist arvestades kostja kantud vajalikke kulusid kui ka seda, et kostja on esitanud kohtule avalduse suhtluskorra kindlaksmääramiseks. Ringkonnakohus ei jäta hageja elatisnõuet rahuldamata, mistõttu ei kohaldu TsMS § 164 lg 1 2, mis võimaldaks menetluskulud jätta täielikult või osaliselt lapse nimel hagi esitanud seadusliku esindaja kanda, kui seaduslik esindaja ei kasutanud hagi esitamisel või menetlemisel oma menetlusõigusi heauskselt. Kostja esile toodud asjaolud ei anna alust asuda teistsugusele seisukohale. Maakohus on õigesti kohaldanud menetluskulude jaotamisel TsMS § 164 lg-t 1 ning leidnud, et puuduvad alused TsMS § 164 lg 2 kohaldamiseks. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine
23.Ringkonnakohus jätab poolte ringkonnakohtus tekkinud menetluskulud TsMS § 164 lg 1 alusel poolte endi kanda. Menetluskulude jaotusest tulenevalt ei teki vajadust menetluskulude rahalise suuruse kindlaksmääramiseks.
(allkirjastatud digitaalselt)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.