Eesistuja Liis Arrak, liikmed Kairi Piirisild ja Kaija Piirmets
Määruse tegemise aeg ja koht 09.12.2025, Tallinn Kohtuasja number
2-22-13122
Kohtuasi
F.X-i avaldus lastega kindlaksmääramiseks
Vaidlustatud kohtulahend
Pärnu Maakohtu 24.10.2024 määrus
Kaebuse esitaja ja liik
F.X-i määruskaebus
Menetlusosalised ja nende esindajad ringkonnakohtus
Avaldaja (ema) F.X (isikukood XXX), riigi õigusabi korras määratud esindaja vandeadvokaat Olavi Järve
suhtlemise
korra
Puudutatud isikud (lapsed) L.Y (isikukood XXX) ja W.A (isikukood XXX), riigi õigusabi korras määratud esindaja advokaat Kadi Sitska Puudutatud isik (isa) N.T (isikukood XXX), lepingulised esindajad vandeadvokaadid Piret Rummi ja Armand Reinmaa Eestkosteasutus Pärnu linn esindaja Galina Rannama Menetluse liik
(linnavalitsuse
kaudu),
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Võtta vastu F.X-i ja N.T esitatud uued tõendid.
2.Jätta Pärnu Maakohtu 24.10.2024 määrus muutmata.
Jätta määruskaebemenetlusega seotud menetluskulud F.X-i kanda, v.a riigi õigusabi tasu ja kulu, mis jätta Eesti Vabariigi kanda.
5.Mõista F.X-ilt N.T kasuks välja menetluskulude hüvitis 2011,8 eurot. Nimetatud summalt tuleb alates määruse jõustumisest kuni kohustuse kohase täitmiseni maksta võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras viivist.
2-22-13122 Edasikaebamise kord ja kohtu selgitused Määruse peale võib Riigikohtule esitada määruskaebuse 15 päeva jooksul alates määruse kättetoimetamisest. Määruskaebemenetluses võib menetlusosaline Riigikohtus menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada ise või advokaadi vahendusel. Kui menetlusosaline taotleb määruskaebuse esitamiseks menetlusabi, tuleb kaebetähtaja kestel lisaks menetlusabi taotlusele esitada ka määruskaebus.
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
Avaldus ja selle aluseks olevad asjaolud
1.F.X (avaldaja, ema) esitas 05.09.2022 Pärnu Maakohtule avalduse, milles palus määrata kindlaks L.Y (puudutatud isik I, tütar) ja W.A (puudutatud isik II, poeg) ning N.T (puudutatud isik III, isa) vahelise suhtluskorra. Avalduse kohaselt sündis vanemate kooselust XX.XX.XXXX tütar ja XX.XX.XXXX poeg. Vanemad läksid 2022 veebruaris lahku ja lapsed jäid elama emaga. Vanemad ei ole saavutanud isa ja laste suhtlemise küsimustes kokkulepet. Isa võtab lapsi siis kui talle sobib, kuid lapsed vajavad ülitundlikkuse ja ärevuse tõttu stabiilset keskkonda. Isa on lastele rääkinud, et lapsed hakkavad veetma kaks nädalat isaga ja kaks nädalat emaga, kuid isa ei sea esiplaanile laste huve. Isa on jätnud nad autos turvavarustuseta, viinud haige lapse veekeksusesse ja lubanud lastele ebatervislikku toitu. Isa on laste eest hoolitsedes vastutustundetu, ei näe ohte ega huvitu laste haridusküsimustest. Isa on laste peale karjunud, neid karistanud ja teinud neile haiget. Isaga viibides veedavad lapse harva kvaliteetaega. Ema tegi ettepaneku määrata isa ja laste kohtumisteks järgmine suhtluskord: 1) laste põhielukohaks on ema elukoht 2) isa suhtleb lastega igal paarisnädalavahetusel reedest pühapäevani; 3) I ja IV koolivaheaja veedavad lapsed isaga, III koolivaheaja emaga; 4) paaris aastatel veedavad lapsed II koolivaheaja (jõuluvaheaeg) esimesed 8 päeva emaga ja ülejäänud isaga, paaritutel aastatel vastupidi; 5) V koolivaheaja (suvevaheaja) veedavad lapsed 2 nädala kaupa vaheldumisi ema ja isaga; 6) kummalgi vanemal on õigus lastega koos olla isade-/emadepäeval ja oma sünnipäeval ning neile järgneval päeval; 7) tavasuhtluskorra ja erisündmustega seotud suhtluskorra vastuolu korral kehtib erisündmustega seotud suhtluskord; 8) mõlemal vanemal on õigus lapsega suhelda suhtluskorra välisel ajal, kui nad võtavad osa üritustest (nt koolis, lapse sünnipäeval, avalikel üritustel jne); 9) vanemal on õigus suhelda lapsega privaatselt telefoni või muu sidevahendi vahendusel, kui laps viibib teise vanema juures; 10) suhtlemiskorraga reguleerimata küsimustes ja/või suhtlemiskorra muutmiseks loetakse vanemate vahel vastav kokkulepe sõlmituks, kui mõlemad on sellega kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis (sh kirja, e-posti, SMS-i vms teel) selgesõnaliselt nõustunud.
2-22-13122 Lisaks sisaldas suhtluskord ka muid hooldusõiguse teostamise ja suhtluskorra täitmisel tekkivate küsimustega seotud täpsemaid tingimusi. Menetluse käik
2.Koos avaldusega esitas ema esialgse õiguskaitse taotluse, milles palus määrata kohtumenetluse ajaks kindlaks suhtluskorra selliselt, et lapsed viibivad isaga igal paaris nädalavahetusel reedest pühapäevani. Isa toetas kohtumenetluse ajaks suhtluskorra määramist, kuid palus määrata, et lapsed viibivad vaheldumisi nädal aega isa juures ja nädal aega ema juures.
3.Pärnu Maakohus rahuldas 27.09.2022 määrusega osaliselt ema esialgse õiguskaitse taotluse ja määras kohtumenetluse ajaks astmelise suhtluskorra, mille viimase astme kohaselt: 1) lapsed viibivad nädal isaga (paarisarvuline nädal); 2) lapsed viibivad nädal emaga (paarituarvuline nädal); 3) esmaspäevast kolmapäeva hommikuni (kooli/lasteaia viimiseni) on lapsed emaga, kolmapäeva õhtuks lasteaiast/koolist lähevad lapsed isa juurde ja on isaga kuni pühapäevani (paarisarvuline nädal); 4) lapsed viibivad nädal emaga (paarituarvuline nädal), misjärel suhtluskord algab uuesti.
4.Pärnu Maakohus suunas 21.11.2022 määrusega vanemad perelepitusteenusele, kuid see osutus nelja kohtumise järel edutuks. Puudutatud isikute seisukohad
5.Isa nõustus ema pakutud suhtluskorraga, v.a osas, milles ema palus määrata kindlaks laste elukoha ning tavasuhtluse. Isa palus määrata, et lastel on vahelduv elukoht ema ja isa juures ning lapsed viibivad vaheldumisi nädal aega laste isa juures ja nädal aega laste ema juures. Lisaks palus isa määrata, et jõulupühade ajal (vahemikus 24.–26.12.) veedavad lapsed ühe ööpäeva teise vanema juures, s.o paaris aastatel isa juures ja paaritutel aastatel ema juures. Lapsed on elanud kogu elu vanematega ühise perena. Laste huvides on suhelda mõlema vanemaga võimalikult võrdselt ning kummalgi lapsel on eraldiseisev ja võrdne õigussuhe mõlema vanemaga, mida võib piirata ainult kaalukatel põhjustel. Vanemate kooselu on kahjuks lõppenud. Samas arvestades laste huve, soove ja vajadusi, samuti nende senist väljakujunenud elukorraldust, vanemate elukohti ja muid olulisi asjaolusid, on võimalik ja kõige enam laste huvides leppida kokku suhtluskord, mille kohaselt lapsed viibivad vaheldumisi nädal aega laste isa juures ja nädal aega laste ema juures. Laste selline elukorraldus toimib hästi, isa on osalenud laste kasvatamisel ning saab sellega hästi hakkama.
6.Pärnu linn oli seisukohal, et kui vanemad ei jõua kohtumenetluses kokkuleppele, võiks jätkuda esialgse õiguskaitse korras määratud suhtluskord. Isa suhtluskorra ettepanek eeldab head vanemlikku koostööd, mida praegu napib. Ema ettepanek, et isa kohtumised lastega on ainult üle nädala nädalavahetustel, ei ole laste huvides ega taga piisavat suhtlust. Esialgse õiguskaitse korras määratud suhtluskord on toiminud ning vanemad on saanud vajadusel ka kokkuleppele päevade muutmise osas. Isa hinnangul toimib määratud suhtlus hästi, ema hinnangul on laste käitumises murekohti ning ema ei usalda isa. Lapsed olid kohtumisel rõõmsameelsed ning rääkisid oma tegemistest heal meelel. Laste sõnul on neile kindlaksmääratud suhtlus sobinud ning see sobiks ka edaspidiselt. Nii ema kui ka isa juures
2-22-13122 on hea olla ning kõik vajalik tagatud. Lapsed ei osanud välja tuua, kas vanemate vahel liikudes on midagi, mis neile ei sobi või võiks teistmoodi olla.
7.Lastele riigi õigusabi korras määratud esindaja hinnangul ei ole 50/50 suhtluskord hetkel teostatav, sest vanemate vahel puudub usaldus ja hea vanemalik koostöö. Vanemad peaksid osalema koolitusprogrammis „Dialoog laste nimel“. Kui vanemad ei jõua kokkuleppele, tuleks kaaluda, kas lastel peaks olema isaga hoopis erinev suhtluskord. Maakohtu määrus ja põhjendused
8.Pärnu Maakohus rahuldas 24.10.2024 määrusega ema avalduse osaliselt, jättis menetluskulud menetlusosaliste endi kanda, v.a riigi õigusabikulud, mis jäid Eesti Vabariigi kanda, ning määras kindlaks järgmise suhtluskorra: 1) lapsed suhtlevad 1 nädal isaga (paarisarvuline nädal); 2) lapsed suhtlevad 1 nädal emaga (paarituarvuline nädal); 3) esmaspäevast kolmapäevani (s.o koolipäeva alguseni) suhtlevad lapsed emaga; 4) kolmapäevast (pärast koolipäeva lõppu või muul ajal alates kella 13-st) pühapäevani (s.o kella 13-ni) suhtlevad lapsed isaga (paarisarvuline nädal); 5) lapsed suhtlevad 1 nädal emaga (paarituarvuline nädal), 6) suhtlemise kord algab uuesti isa nädalaga; 7) vaatamata regulaarsele suhtlemisele, suhtlevad vanemad koolivaheaegadel lastega järgmiselt (kui vanemad ei lepi kokku teisiti): - õppeaasta I ja IV koolivaheaja suhtlevad lapsed isaga; - õppeaasta III koolivaheaja suhtlevad lapsed emaga; - paaris aastatel suhtlevad lapsed II koolivaheaja (jõuluvaheaja) esimesed 8 päeva isaga ja ülejäänud koolivaheaja emaga. Paaritutel aastatel suhtlevad lapsed II koolivaheaja (jõuluvaheaja) esimesed 8 päeva emaga ja ülejäänud koolivaheaja isaga; - kui vanemad ei lepi kokku teisiti, suhtlevad lapsed õppeaasta V koolivaheajal (suvevaheajal) ühe nädala kaupa vaheldumisi kummagi vanemaga (esmaspäevast pühapäevani). Paaris aastatel suhtlevad lapsed esimese vaheaja nädala emaga. Paaritutel aastatel suhtlevad lapsed esimese vaheaja nädala isaga; 8) vanemad suhtlevad lastega tähtpäevadel järgmiselt: - kui vanemad ei lepi kokku teisiti, suhtlevad lapsed isadepäeval ja sellele järgneval päeval isaga ning emadepäeval ja sellele järgneval päeval emaga ka juhul, kui suhtluskorra järgi peaksid lapsed sel ajal suhtlema teise vanemaga; - vanematel on õigus lastega suhelda oma sünnipäeval ja sellele järgneval päeval; - jõulude ajal ajavahemikus 24.–26.12. suhtlevad lapsed ühe ööpäeva teise vanema juures (konkreetse kuupäeva lepivad vanemad omavahel kokku), s.o paaris aastatel emaga ja paaritutel aastatel isaga; - vanematel on õigus lastega suhelda kui nad võtavad osa üritustest (nt kooli või avalikud üritused, laste sünnipäevad vms); 9) tavasuhtluskorra ja erisündmusega seotud suhtluskorra vastuolu korral kehtib erisündmusega suhtluskord; 10) vanem võib ilma teise vanema täiendava nõusolekuta lastega suhtlemise ajal reisida lastega väljaspoole Eesti Vabariiki. Teist vanemat tuleb reisi sihtpunktist ja kestusest teavitada ette vähemalt 14 päeva enne reisi toimumist. Kui reisi planeerimisel on arvestatud laste huvide ja koolikohustuse täitmise vajadusega, ei ole teisel vanemal õigust keelduda laste reisile lubamisest;
2-22-13122 11) ajal, mil lapsed viibivad teise vanema juures, on vanemal õigus lastega telefoni või muu sidevahendi vahendusel privaatselt suhelda; 12) vanemad on kohustatud teineteist viivitamatult informeerima laste haigestumisest ja vigastustest. Lastega viibiv vanem on kohustatud tagama asjakohase ravi. Juhul, kui laps viibib haiglas, on mõlemal vanemal õigus lapse juures viibida. Kui haiglas saab viibida vaid üks vanem, on selleks vanemaks ema (kui vanemad ei lepi kokku teisiti); 13) vanemad vahetavad lastega seotud teavet sõnumite või e-kirja teel. Erakorralistel ja ettenägematutel juhtudel tuleb vanemal valida teise vanema teavitamiseks viis, mis tagab olulise teabe viivitamatu kättesaamise. Vanem kohustub teise vanema vastamist nõudvale teatele vastama esimesel võimalusel; 14) vanemad on kohustatud teineteist koheselt teavitama enda või laste elukoha ja sidevahendite andmete (sh telefoninumber, e-posti aadress) muutumisest; 15) vanem, kelle juures lapsed viibivad, peab tagama lastele nõuetekohase järelevalve juhul, kui ta peab ise mingil põhjusel lastest eemal viibima; 16) lapsi puudutavate otsuste tegemisel juhinduvad vanemad laste huvidest ja heaolust; 17) vanem austab lapse kiindumust teise vanemasse ja tal on keelatud lapse juuresolekul teist vanemat või tema lähikondseid halvustada, samuti ei tohi mõjutada last tegema valikuid vanemate vahel. Vanem, kelle juures laps viibib, peab tagama, et lapse psüühikat ja tema suhteid vanematega ei saaks kahjustada kolmandad isikud; 18) suhtlemiskorraga reguleerimata küsimustes või suhtlemiskorra muutmiseks loetakse vanemate vahel vastav kokkulepe sõlmituks, kui mõlemad vanemad on sellega kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis (sh kirja, e-posti, sõnumi vms teel) selgelt nõustunud.
8.1.Maakohtu määruse põhjenduste kohaselt tuleb perekonnaseaduse (PKS) § 143 lg-d 1 ja 21 alusel määrata kindlaks isa ja laste suhtluskord.
8.2.Esialgse õiguskaitse korras määratus suhtluskord on kehtinud kaks aastat, vanemad ja lapsed on sellega harjunud ning selle muutmine ei oleks laste huvides. Laste jaoks on tekkinud rutiin ja teatud järjepidevus ning see annab lastele kindluse ja võimaluse suhelda isaga, kellega on välja kujunenud kiindumussuhe. Ema soovitud suhtluskord ei vasta laste huvidele, sest isa ja laste vahel on tugev side, milles kohus veendus lastega kohtumisel, lapsed soovivad olla koos isaga ja isa lastega ning isa juures on lastele tagatud vajalikud elamistingimused (maja, kus varem perekond ühiselt elas), järelevalve ja turvalisus. Suhtluse vähendamine ei oleks laste huvides. Lastel on vaja suhelda isaga vähemalt samal määral, nagu see siiani on olnud. Suhtluse vähendamist võiks õigustada see, kui isa kahjustaks lapsi või oleks neile ohtlik, kuid selliseid asjaolusid ei ole kohtule teada. Kohtule esitatud tõendid kinnitavad, et laste füüsilist karistamist ja väärkohtlemist puudutavad sündmused leidsid aset 2021 või varem. Kuigi selliseid juhtumid on vastuvõetamatud, ei ole kohtul alust arvata, et isa oleks praegu lastele ohtlik või kahjustaks nende tervist, elu või julgeolekut. Isa on kinnitanud, et pärast lahkuminekut ei ole selliseid juhtumeid esinenud. Kuigi turvavarustuse mitte kasutamine sõidu ajal ja haigete laste puhul koduse režiimi järgimata jätmine ei ole aktsepteeritav ja laste huvides, ei anna see alust vähendada isa ja laste suhtlemist. Tegemist on olnud üksikjuhtumitega, mille puhul ei saa järeldada, et osa soovis lapsi ohustada või kahjustada. Pigem on tegemist isa teistsuguste vaadete, arusaamise või väärtushinnangutega või konkureerivate kohustuste täitmise vajadusega. Vanematel on erinev taust ja kasvatusstiil, millega nad peavad lahuselu korral toime tulema.
2-22-13122 Suhtlemiskorraga on probleem vanematel, kes ei suuda teha koostööd, mitte lastel. Vanematel on ilmselgelt üksteise suhtes usaldamatust, süüdistusi ja konfliktsust. Nad ei suuda reguleerida oma emotsioone ega üksteist aktsepteerida. Nii perelepitus kui ka pereteraapia ebaõnnestusid. Isa läbis vanemlusprogrammi „Imelised aastad“, kuid ema keeldus selles osalemast. Vanemad on teinud edusamme ja on võimelised laste küsimustes omavahel suhtlema.
8.3.Koolivaheaegadel tuleb suhtlemine kehtestada ema avalduse kohaselt. Jõuluvaheaeg isa ettepaneku kohaselt. Ülejäänud tingimuste osas vanematel vaidlust ei ole (sh reisimise, haiglas viibimise või info jagamise küsimused).
8.4.Menetluskulud jäävad tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 172 lg-te 1 ja 3 alusel menetlusosaliste endi kanda, v.a riigi õigusabi kulud, mis jäävad Eesti vabariigi kanda. Määruskaebus ja menetlusosaliste seisukohad
9.Ema esitas määruskaebuse, milles palus tühistada maakohtu määruse osas, millega maakohus jättis tema avalduse rahuldamata, ja teha uue määruse, millega rahuldada ema avaldus täielikult.
9.1.Määruskaebuse kohaselt ei vasta suhtluskord laste huvidele. Maakohus käsitles kõiki isa käitumist puudutavaid asjaolusid eraldiseisvalt ja jättis tähelepanuta selle, et tegemist on osadega tervikust, mis kokku moodustavad isa vanemlikud oskused ja meetodid ning käitumismustri. Isa on nii ema kui ka lastega olnud vägivaldne kooselu ajal ja ka hiljem. Maakohus on isa vägivaldsust pisendanud ja ei ole seda suhtluskorda määrates kohaselt arvestanud. Väär on maakohtu järeldus, et sündmused lastega leidsid aset 2021. Ka 2023 on isa olnud poja suhtes vägivaldne ning ta ei oska lastega olukordi rahumeelselt lahendada. Isa on vägivaldne ja manipuleeriv ka emaga (surus emale padja näkku, ähvardas ema tuttavat, viskas ema pere ühisest kodust välja ning ei nõustu vanemate kaasomandit pere ühisele eluasemele lõpetama ega lase ema kaasomandis olevasse majja). Maakohus pidas põhjendamatult ebatähtsaks isa poolt laste sõidutamist autos ilma turvavarustuseta ja haigete lastega ringiliikumist. Ka 2024 on isa sõidutanud tütart turvavööta. See on süsteemne käitumismuster. Laste tervis ja turvalisus on olulisemad kui isa õigus lastega koos olla või ka laste soov isaga koos olla. Isa ei järginud ema ja raviarsti soovitusi seoses poja allergiaga. Isa ei täida lastega seotud kohustusi. Ta ei ole osalenud ühelgi lasteaia ega kooli vestlusel ega koosolekul. Samuti hoolitseb isa laste koduste kooliülesannete eest lünklikult ega tee pojaga kõneharjutusi. Kõik kohustused on ema kanda. Samas on see raskendatud, kui lapsed viibivad isaga. Seega oleks laste huvides määrata kindlaks suhtluskord, kus lapsed viibivad enamus aega emaga. Nii on tagatud, et lastega seotud kohustused on täidetud ja kohustuste täitmise osas on ülevaade vanemal, kes nendega ka reaalselt tegeleb. Kooselu ajal tegeles vanema kohustuste täitmisega ema, sest isa keeldus sellest, tuues ettekäändeks oma töö. Isa soovib teha lastega vaid lõbusaid asju, mistõttu on laste huvides viibida koolipäevadel isaga minimaalselt. Väär on maakohtu järeldus, et isa käitumine on tekkinud vanemate vahelise suhtlemise ja koostöö puudumise tõttu. Emale ei saa ette heita suhtlemise puudumist. Ema suhtleb isaga ja on andnud edasi info laste kohta, kuid isa ei järgi ema juhiseid. Näiteks poja allergia puhul ei
2-22-13122 ole isa kinni pidanud arsti ettekirjutustest ega pidanud vajalikuks täita toitumispäevikut. Järelikult ei ole tegelikult küsimus vanemate vahelise suhtluse puudumises või erinevates kasvatusmeetodites, vaid isa vanemlikes oskustes ja isa soovimatuses ema kuulata. Isast tingituna puudub vanematel vahelduva kodu mudeli eelduseks olev hea läbisaamine. Ei kehti eeldust, et lastel peaks olema vahelduv elukoht.
9.2.Määratud suhtluskord ei ole toiminud, sest isa ei täida oma kohustusi ja seab lapsed ohtu, mistõttu langeb emale ebamõistlik koormus.
10.Isa vaidles määruskaebusele vastu, palus jätta selle rahuldamata ja menetluskulud ema kanda või poolte endi kanda.
10.1.Maakohtu määratud suhtluskord on elukorralduslikult võimalik ja enim laste huvides. Lastel on olnud vahelduv elukoht juba aastaid, mis on toiminud ja millega on lapsed harjunud. Laste normaalseks arenguks ja lähedussuhte hoidmiseks mõlema vanemaga on kõige efektiivsem lahendus vahelduv elukoht. Suhtluskord on võimaldanud mõlemal vanemal säilitada lastega lähedased suhted. Väljakujunenud elukorralduse muutmine ja ühe vanemaga suhtlemise oluline piiramine ei toeta lapsi ja tooks lastele kaasa ebavajalikke emotsionaalseid läbielamisi. Ema vastumeelsus ja rahulolematus isa suhtes ei ole asjaolu, mis annaks alust isa ja laste suhtlust vähendada. Kohtumenetlus ei ole mõeldud ema esile toodud üksikute igapäevaelu korraldamist puudutavate intsidentide lahendamiseks, need tuleb omavahel lahendada. Vanemad peavad oma erimeelsused ise lahendama. Isa täidab oma kohustusi, sh järgib samuti laste koolikohustuse täitmist, ning hoolitseb laste eest. Laste vahelduv elukoht ei ole mõjunud lastele halvasti. Mõlemad vanemad elavad Paikusel ning lapsed on harjunud iseseisvalt koolist või huviringidest vanemate kodudesse liikuma. Ema soov, et isa kasvataks lapsi nii, nagu ema õigeks peab, ning sellest tulenevad ema etteheiteid isale ei anna alust suhtluskorda muuta. Ema ei arvesta laste arvamust, et neile sobib senine elukorraldus. Ka Pärnu linn ja lastele määratud esindaja ei toetanud ema taotletud suhtluskorra määramist.
10.2.Maakohus on nõuetekohaselt arvestanud ema väiteid isa vägivaldsuse kohta. Asjas esitatud tõendid ei kinnita isa vägivaldset käitumismustrit. Seejuures ei näe ema selles probleemi koolivaheaegadel, mil lapsed võivad olla vaheldumisi ema ja isaga. Kuna isal esines ebameeldiv olukord pojaga, läbis ta vanemlusprogrammi „Imelised aastad“. Isa suudab rahumeelselt laste olukordi lahendada.
10.3.Kuna isa eesmärk ei ole lapsi kahjustada ega seada lapsi ohtu, ei saa üksikute juhtumite põhjal piirata isa ja laste suhtlemist. 2024 turvavööta sõit oli erandlik ning isa mõistab, et seda ei peaks juhtuma. Poja allergiaga seotud küsimusi on menetluses korduvalt arutatud ning ema väiteid ei vasta tõele.
11.Laste esindaja ei toetanud määruskaebust. Maakohus on põhjalikult kaalunud kõiki asjaolusid, mis võivad mõjutada laste heaolu ja parimaid huvisid. Suhtluskord on kehtinud kaks aastat ning lapsed on sellega kohanenud. Lapsed vajavad oma elus isa osalust ning vanuse kasvades ei tohiks suhtluse maht kindlasti väheneda.
2-22-13122
12.Pärnu linna esindaja ei toetanud määruskaebust. Maakohtu määratud suhtluskord vastab laste huvidele. Ema suhtub laste hooldusesse väga rangelt ja kohusetundlikult, isa aga järeleandlikumalt ja paindlikumalt, kuid kumbki vanem ei ole teadaolevalt lapsi tahtlikult kahjustanud ning mõlemad vanemad on laste osas hoolivad. Laste huvides ei ole isa ja laste suhtlust vähendada või piirata üksnes seetõttu, et vanemate vahel puudub tahe teha koostööd, milleks suutlikkus on tegelikkuses olemas, kui jätta kõrvale vanema enda vajadused ja huvid ning tõsta esile laste heaolu ja vanema kohustus teha laste osas koostööd. Menetluse edasine käik
13.Maakohus jättis määruskaebuse rahuldamata ja edastas selle TsMS § 663 lg 5 alusel läbivaatamiseks ringkonnakohtule.
14.Ema esitas 08.04.2025 ja 31.10.2025 ülevaate vahepeal toimunust ja lisas uued tõendid. Isa on jätkuvalt lasknud pojal turvavööta sõita ning ei tegele poja allergiaga. Isa ei teavita ema terviseprobleemidest ega tegele laste kooli ja huviringidega. Ema on laste usaldusisik ka siis, kui lapsed viibivad isa juures. Pojale ei sobi määratud suhtluskord, sest ta ei tule sellest tekkiva emotsionaalse pingega toime ning elab end kaasõpilaste peal välja. Poeg käitub koolis halvasti kaasõpilaste suhtes, on vägivaldne ning esines juhtum, kus poeg hakkas hüsteeriliselt koolis nutma. Pärast isa juurest naasmist on poeg ülbe ja ebaviisakas.
15.Isa palus jätkuvalt jätta määruskaebuse rahuldamata, sest ema alusetud etteheited isale ei anna alust suhtluskorda muuta. Isa nõuab lastelt alati turvavöö kasutamist. Poja käitumisega tuleb vanematel tegeleda, kuid sellist olukorda ei paranda see, kui muuta lapse harjumuspärast elukorraldust ema soovitud viisil. Poeg vajab mõlema vanema tähelepanu ja mõistmist. Vanematel tuleb ühiselt tegutseda ja poja nimel pingutada, kasutades vajadusel spetsialisti abi. Ka isa ei ole rahul ema käitumise ja suhtumisega, kuid üksikute intsidentide arutamine ja lõputud etteheited ei aita kaasa vanemate vaheliste suhete parandamisele ega ole laste huvides.
RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
16.Kolleegium leiab, et määruskaebus tuleb jätta TsMS § 657 lg 1 p 1 alusel koosmõjus TsMS §-ga 659 rahuldamata ja maakohtu määrus muutmata, sest määruskaebuse väited ei anna alust kahelda maakohtu otsuse seaduslikkuses ja põhjendatuses.
17.Ringkonnakohus kontrollib maakohtu määrust TsMS § 651 lg 1 järgi koosmõjus TsMS §-ga 659 üksnes osas, mille peale on edasi kaevatud. Ema vaidlustas maakohtu määruse üksnes osas, millega maakohus jättis ema avalduse osaliselt rahuldamata ja määras tavasuhtluskorra (resolutsiooni p-d 1 ja 2). Ülejäänud osas ei ole menetlusosalised maakohtu määrust vaidlustanud.
18.Ringkonnakohus võtab TsMS § 662 lg 3 ja § 238 lg 1 I lause alusel vastu ema 07.11.2024, 08.04.2025 ja 31.10.2025 esitatud uued tõendid (videod tütrest ja pojast, tütre sõnum sõbrannale, isa 03.12.2023 e-kiri, vanemate sõnumid, e-kooli väljavõtted), samuti isa 07.11.2025 esitatud uued tõendid (e-kooli väljavõtted) ning arvestab neid määruskaebuse lahendamisel.
2-22-13122
19.Kolleegiumi hinnangul ei anna määruskaebuse väited alust maakohtu määrust vaidlustatud osas muuta. Ringkonnakohus nõustub TsMS § 654 lg 6 kohaselt koosmõjus TsMS §-ga 659 maakohtu määruse põhjendustega ega korda neid. Vastuseks määruskaebuse väidetele ja täienduseks maakohtu määruse põhjendustele märgib kolleegium järgmist.
19.1.Lapsel on PKS § 143 lg 1 järgi õigus isiklikult suhelda mõlema vanemaga ning mõlemal vanemal on kohustus ja õigus suhelda lapsega isiklikult. Vanemate lahuselu korral peavad vanemad PKS § 143 lg 21 järgi leppima kokku lahuselava vanema ja lapse suhtlemises ning kui nad seda ei suuda, määrab vanemate vaidluse korral kohus lapse ja lahus elava vanema suhtlemise korra. Seejuures võib kohus PKS § 143 lg 3 järgi lapse huvides ka piirata suhtlusõigust, kui vanema ja lapse suhtlemine ei ole kooskõlas lapse huvidega ning kahjustaks lapse tervist ja arengut. Vanema ja lapse suhtlemise korda määrates ja piirates peab kohus PKS § 123 lg 1 järgi lähtuma esmajoones lapse huvidest, kuid arvestama seejuures ka nii vanemate hooldusõigust, vanemate õigust ja huvi lapsega suhelda kui ka lapse õigust ja huvi vanematega suhelda, samuti iga üksikjuhtumi asjaolusid, ja tegema kõike seda arvesse võttes lapse huvidest juhinduva lahendi. Sobiv suhtluskord tuleb määrata üksikjuhtumi asjaoludest lähtudes, arvestades lapse väljakujunenud elurütmi, arengut ja vanust. Seejuures peab suhtlemiskorra regulatsioon tagama lahus elava vanema ja lapse suhtlemisõiguse määral, mis vastab lapse huvidele ning tagab isiklikud suhted ja kontakti mõlema vanemaga (vt RKTKm 15.02.2023, 2-21-5895, p 14–15; RKTKm 06.04.2018, 2-15-16111, p 18, RKTKm, 09.11.2011, 3-2-1-83-11, p 21–22; RKTKo 21.03.2007, 3-2-1-13-07, p 33). Eelneva kohaselt määrab kohus lahus elava vanema ja lapse suhtlemise korra lapse huvidest lähtudes, kaaludes kõiki asjas esitatud asjaolusid, ning kõrgema astme kohus sekkub alama astme kohtu kaalutlusotsusesse üksnes juhul, kui alama astme kohus on eksinud asjaolude kaalumisel, kohaldanud vääralt materiaalõiguse norme või rikkunud oluliselt menetlusõiguse normi.
19.2.Kolleegiumi hinnangul ei ole maakohus suhtluskorda määrates asjaolude kaalumisel eksinud. Maakohus arvestas ja kaalus kõiki esitatud asjaolusid kogumis ning asus asjas kogutud teavet, tõendeid ja esitatud arvamusi arvestades põhjendatult seisukohale, et kohtumenetluse ajaks esialgse õiguskaitse korras määratud suhtluskord peab jätkuma, sest see vastab laste huvidele PKS § 123 lg 1 tähenduses.
19.2.1.Määruskaebemenetluses esitatud ema väited ei anna alust järeldada, et isa oleks lastele ohtlik ja kahjustaks neid vägivaldse käitumise, piisavate vanemlike oskuste puudumise või vanema kohustuste täitmata jätmisega. Maakohus järeldas asjas kogutud materjalidest põhjendatult, et isa ei ole lastega vägivaldne. Ka isa e-kirjast lastekaitsespetsialistile (dtl 503–504) ei saa järeldada, et isa on laste suhtes vägivaldne, kasutab sobimatuid kasvatusmeetodeid või väärkohtleb lapsi. Kirjast nähtub, et isa andis lastekaitsespetsialistile teada laste vahel puhkenud tülist, kus poeg oli hakanud tütart lööma, kirjeldas olukorra lahendamist ja vajadust viimaks füüsiliselt sekkuda (poja jõuga eemale viimist pärast seda, kui sõnad ei olnud piisavad) ning seejärel pojaga olukorra läbiarutamist. Kirjast ei saa järeldada, et isa lahendab lastega tekkinud probleeme vägivallaga. Pigem kinnitab kiri seda, et isa võtab vanemlikku vastutust tõsiselt ning on valmis vajadusel laste kaitseks sekkuma ning lahendama laste vahelisi potentsiaalselt ohtlikke olukordi ennast mittesäästval viisil. Maakohtu määratud tavasuhtluskorra muutmiseks ei anna alust ka asjaolu, et lapsed on isaga koos olles sõitnud mõnikord autos ilma turvavööta, sh ka pärast maakohtu määruse tegemist
2-22-13122 (dtl 495, 505, 613). Ema esile toodud juhtumid kinnitavad, et lapsed on isaga viibides sõitnud autoga, kasutamata enda ohutuse tagamiseks turvavööd, mis võib ettenähtavate riskide realiseerumise korral seada ohtu laste elu ja/või tervise. Kohtule ei ole teada, millisel põhjusel on see juhtunud, kuid laste elu ja tervise huvides ning liiklusseaduse § 30 lg-st 1 tuleneva kohustuse täitmiseks peab isa tagama selle, et lastel oleks sõidu ajal turvavöö nõuetekohaselt kinnitatud. Turvavöö kinnitamine ei ole pelgalt seaduse nõue. See on vajalik selleks, et liiklusõnnetuse vms ootamatu sündmuse korral ei saaks lapsed vigastada või oleks nende vigastused kergemad. Vanem peab lapse eest hoolitsedes tagama PKS § 124 lg 1 järgi lapse igakülgse heaolu ning kaitsma mh tema isiklikke huve. Seega ei või vanem alustada sõitu enne, kui ta on veendunud, et lapse turvavöö on nõuetekohaselt kinnitatud. Samas ei anna eeltoodud juhtumid alust muuta maakohtu määratud suhtluskorda. Juhtumid näitavad seda, et isa ei ole hooldusõigust teostades neil kordadel taganud nõuetekohaselt laste ohutust, kuid need eksimused ei anna alust järeldada, et isa vanemlikud oskused on sedavõrd puudulikud, et lapsed ei võiks viibida tema juures vahelduva elukoha põhimõttel ning peaksid viibima üksnes üle nädala nädalavahetustel. Turvavöö mõnel korral kasutamata jätmine ei kaalu üles laste õigust ja huvi kasvada üles mõlema vanemaga ning säilitada isaga senine kontakt. Ringkonnakohus märgib, et kui vanem ei suuda või ei soovi täita oma kohustusi või ei ole võimeline ohtu lapse heaolule ära hoidma, võib kohus PKS § 134 lg 1 järgi rakendada ohu ärahoidmiseks vajalikke abinõusid, sh teha vanemale PKS § 134 lg 3 kohaselt hoiatusi ja ettekirjutusi. Arvestades määruskaebemenetluses isa antud kinnitust, et ta nõuab nüüd lastelt alati turvavöö kinnitamist, on usutav, et isa muudab oma käitumist, ning kohtul ei ole vaja selleks meetmeid rakendada. Maakohtu määratud tavasuhtluskorra muutmiseks ei anna alust ka ema väited selle kohta, et isa ei ole taganud haigele lapsele vajalikku tubast režiimi ning ei tee emaga koostööd seoses pojal avalduva allergiaga. Ema esitatud sõnumivahetus ja foto lapse lööbest (dtl 610–612) näitab seda, et isa vastab ema küsimustele seoses sellega, mida laps enne löövet sõi, kuid ema jaoks ei ole isa vastus piisav. Ema menetluse jooksul esitatud väited on kantud ema murest poja tervise pärast ning soovist kontrollida täielikult laste tervist puudutavate küsimuste lahendamist. Ühise hooldusõiguse korral peavad aga vanemad teostama lapse suhtes ühist hooldusõigust ja täitma hoolduskohustust PKS § 118 lg 1 järgi omal vastutusel ja üksmeeles, pidades silmas lapse igakülgset heaolu. Seejuures otsustavad vanemad nende lahuselu korral PKS § 145 lg-te 1 ja 2 järgi lapsega seotud olulisi asju ühiselt, kuid igapäevaelu (tavahooldamise) asju otsustab see vanem, kelle juures laps parasjagu viibib. Arvestades ema etteheiteid isale, ei aktsepteeri ema sisuliselt isa otsustusi laste igapäevaelu korraldamisel. See ei anna aga alust vähendada isa ja laste koosviibimise aega. Ringkonnakohus ei tähelda, et isa oleks laste tervist puudutavaid igapäevaelu otsuseid tehes seadnud laste elu või tervise ohtu või lapsi kahjustanud. Ka ema etteheited isale seoses vanema kohustuste täitmata jätmisega seonduvad sellega, et ajal, mil lapsed viibivad isa juures, ei täida isa vanema kohustusi selliselt, nagu ema seda õigeks peab, sh ei käi lastevanemate koosolekutel ja vestlustel, ei taga laste kooli- jm ülesannete täitmist ema soovitud viisil jne. Sisuliselt soovib ema, et lapsed elaksid valdava osa ajast temaga, sest ainult selliselt on tal täielik kontroll laste käekäigu üle ja ta saab ise otsutsada kõiki laste igapäevaelu puudutavaid küsimusi. See ei anna aga alust vähendada isa ja laste koosveedetavat aega. Ringkonnakohus mõistab, et lahus elavatel vanematel on keerulisem korraldada laste igapäevaelu, kui lapsed elavad vahelduvalt mõlema vanemaga, sest vastutus võib vanemate vahel hajuda, samuti kaotab vanem kontrolli laste igapäevaelu puudutavate küsimuste otsustamise üle, mis muudab laste kasvatamise keerulisemaks. See ei anna aga siinsel juhul alust vähendada isa ja laste koosveedetavat aega. Ema ei ole toonud esile ega tõendanud selliseid asjaolusid, mis annaksid alust järeldada, et isa ei tule iseseisvalt
2-22-13122 vanema kohustuste täitmisega toime või ei soovi neid vajalikus ulatuses täita, ohustades sellega laste heaolu või kahjustades lapsi muul viisil. Ainuüksi sellest, et vanematel tekivad omavaheliste pingete tõttu arusaamatused laste igapäevaelu korraldamisel, ei anna alust maakohtu määratud laste huvidele vastavat suhtluskorda muuta.
19.2.2.Suhtluskorra muutmiseks ei anna alust ka ema väited selle kohta, et pojal on tekkinud koolis käitumisega probleemid. E-kooli sõnumivestlus (dtl 630–634) kinnitab, et õpetaja andis vanematele teada, et pojal tekkis arusaamatus vanema astme liikumisõpetuse õpetajaga, mis viis poja tõsiselt endast välja, samuti et pojal esinevad käitumisprobleemid kaasõpilastega. Mõlemal juhul palus õpetaja vanematel pojaga neil teemadel rääkida. E-kooli sõnumivestlus (dtl 665–666) kinnitab sedagi, et isa vastas õpetaja sõnumile ning suhtus olukorda poega toetava ja mõistva vanemana vastutustundlikult. Ringkonnakohtul ei ole ema esitatud asjaolude ja tõendite valguses alust järeldada, et poja pingeid ja käitumisprobleeme põhjustab poja vahelduv elukoht ning neid parandaks see, kui poeg elaks valdava osa ajast ema juures.
19.2.3.Ringkonnakohtu hinnangul ei anna siinsel juhul alust muuta seni toimivat laste vahelduvat elukohta ka see, et ema väitel ei suuda vanemad teha koostööd ja et määratud suhtluskord ei toimi. Asjas esitatud asjaolud ja tõendid ei kinnita, et maakohtu määratud suhtluskord oleks lastele koormav. Lapsed on ka ise ärakuulamisel kinnitanud, et neile meeldib praegune elukorraldus. Küll aga nõuab laste vahelduv elukoht vanemate koostööd, mis võib osutuda vanemale koormavaks. Isa kinnitusel toimib maakohtu määratud suhtluskord suures plaanis hästi. Kuigi ka temal on ema käitumisele etteheiteid, suudab isa need tahaplaanile jätta ja emaga laste elu puudutavates küsimustes vajalikul määral suhelda. Seejuures on ka Pärnu linna esindaja leidnud, et vanemad suudavad vajalikul määral laste elu korraldamiseks koostööd teha. Seega on maakohtu määratud suhtluskord üksnes ema hinnangul mittetoimiv ja koormav ning seda eelkõige selle tõttu, et emal ei ole kontrolli laste igapäevaelu ning isa tehtavate otsustuste üle. See aga ei anna alust vähendada isa ja laste koosviibimise aega. Nagu ülal märgitud, tuleb emal aktsepteerida, et ajal, mil lapsed viibivad isa juures, otsustab laste igapäevaelu puudutavaid küsimusi isa ning kogu laste elu puudutav ei ole ega peagi olema üksnes ema kontrolli all. Küll tuleb vanematel laste elu korraldades vahetada omavahel lapsi puudutavat teavet.
19.3.Ülaltoodud põhjendustel jätab ringkonnakohus ema määruskaebuse rahuldamata ja maakohtu määruse muutmata. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine
20.Kuna määruskaebus jääb rahuldamata, jäävad määruskaebemenetlusega seotud menetluskulud TsMS § 171 lg 1 järgi määruskaebuse esitaja kanda, v.a nii lastele kui ka emale riigi õigusabi korras määratud esindajate tasu ja kulud, mis jäävad TsMS § 172 lg 3 teise lause alusel Eesti Vabariigi kanda.
21.Ringkonnakohus määrab menetluskulude jaotuse alusel TsMS § 174 lg-te 1 ja 3 ning TsMS § 175 lg 1 järgi vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks hüvitatavate menetluskulude suuruse. Isa esitatud menetlusekulude nimekirjade järgi on tema määruskaebemenetlusega seotud menetluskuludeks lepingulise esindaja kulud 2011,8 eurot (koos käibemaksuga). Nimekirjade kohaselt kulus isa lepingulisel esindajal määruskaebemenetluse toimingutele kokku 10 tundi 54 minutit, sh maakohtu lahendi ja määruskaebusega tutvumiseks ning vastuse koostamiseks kokku 5 tundi 6 minutit, kohtu kirjadega ja ema 08.04.2025 seisukohaga tutvumiseks ning
2-22-13122 seisukoha esitamiseks 2 tundi 42 minutit, ema 31.10.2025 seisukohaga tutvumiseks ja seisukoha esitamiseks 3 tundi ning menetluskulude nimekirja koostamiseks 6 minutit. Arvestades maakohtu määruse, määruskaebuse, vastuse ning täiendavate seisukohtades sisu ja mahtu, on kolleegiumi hinnangul esindaja tehtud toimingud ja toimingutele kulunud aeg olnud kogu ulatuses põhjendatud ja vajalik. Menetluskulude nimekirja järgi on isa esindaja tunnitasu 150 eurot (lisandub käibemaks), mis ei ületa vandeadvokaadi keskmist tasumäära sarnase keerukusega asja puhul. Seega on isa vajalikud ja põhjendatud kulud esindajale kokku 2011,8 eurot, mis tuleb emalt isa kasuks välja mõista. Vastavalt isa taotlusele tuleb emal TsMS § 177 lg 4 järgi tasuda hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt alates menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest kuni täitmiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud määras viivist. Pärnu linnal ei ole hüvitatavaid menetluskulusid tekkinud.
22.Hagita menetluses maakohtu menetlust lõpetava määruse peale esitatud määruskaebuse kohta tehtud ringkonnakohtu määruse peale võib TsMS § 696 lg 3 järgi esitada määruskaebuse isik, kelle õigust on määrusega kitsendatud. Menetluskulude jaotust saab TsMS § 178 lg 1 järgi vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega jaotus kindlaks määrati.
(allkirjastatud digitaalselt)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.