Mõista A.K-lt I.M-i kasuks alates 01.12.2025 kuni I.M-i täisealiseks saamiseni (08.06.2028) välja igakuine elatis 282 eurot 31 senti (200 eurot (baassumma) + 59 eurot 43 senti (kolm protsenti Eesti Vabariigi keskmisest brutokuupalgast) – 40 eurot (50% lapsetoetusest)), mis muutub iga aasta 1. aprillil (esimest korda 1. aprillil 2026), lähtudes baassumma indekseerimisest ja brutokuupalga muutusest vastavalt perekonnaseaduse § 101 lg-tele 3 ja 4 ning lapsetoetuse (kehtiva perehüvitiste seaduse § 17 lg 3 esimene lause) suuruse muutumisest alates lapsetoetuse suuruse muutumisele järgnevast kuust.
4.1.Muuta Pärnu Maakohtu 19.06.2017 kohtumäärusega tsiviilasjas nr 2-17-5348 väljamõistetud elatist järgmiselt:
4.2.Mõista A.K-lt I.M-i kasuks alates 08.06.2022 kuni 31.12.2022 välja igakuine elatis 225,64 eurot kuus.
4.3.Mõista A.K-lt I.M-i kasuks alates 01.01.2023 kuni 12.02.2023 välja igakuine elatis 215,64 eurot kuus.
4.4.Mõista A.K-lt I.M-i kasuks välja 8747 eurot elatisena 13.02.2023–30.11.2025 eest.
4.5.Mõista A.K-lt I.M-i kasuks alates 01.12.2025 kuni I.M-i täisealiseks saamiseni (08.06.2028) välja igakuine elatis 282 eurot 31 senti (200 eurot (baassumma) + 59 eurot 43 senti (kolm protsenti Eesti Vabariigi keskmisest brutokuupalgast) - 40 eurot (50% lapsetoetusest)), mis muutub iga aasta 1. aprillil (esimest korda 1. aprillil 2026), lähtudes baassumma indekseerimisest ja brutokuupalga muutusest vastavalt perekonnaseaduse § 101 lg-tele 3 ja 4 ning lapsetoetuse (kehtiva perehüvitiste seaduse § 17 lg 3 esimene lause) suuruse muutumisest alates lapsetoetuse suuruse muutumisele järgnevast kuust.
4.6.Elatis tasutakse iga kuu 20. kuupäevaks T.E pangakontole selgitusega „elatis“.
4.7.Jätta menetluskulud menetlusosaliste endi kanda (TsMS § 164 lg 1). Edasikaebamise kord ja kohtu selgitused Otsuse peale võib Riigikohtule esitada kassatsioonkaebuse 30 päeva jooksul alates otsuse kassaatorile kättetoimetamisest, kuid mitte pärast viie kuu möödumist otsuse avalikult teatavaks tegemisest. Hagimenetluses võib menetlusosaline Riigikohtus menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada Riigikohtule menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Kui menetlusosaline taotleb kassatsioonkaebuse esitamiseks menetlusabi, tuleb kaebetähtaja kestel lisaks menetlusabi taotlusele esitada ka kassatsioonkaebus.
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
Hageja nõue ja selle aluseks olevad asjaolud
1.A.K (hageja, lapse isa) esitas 08.06.2022 Harju Maakohtule I.M-i (kostja, laps) vastu hagi, milles palus vähendada Pärnu Maakohtu 19.06.2017 määrusega kindlaks määratud elatist. Alates 01.01.2022 kehtib uus perekonnaseaduse redaktsioon. Hageja leiab, et elatis tuleb arvutada PKS § 101 alusel, mis näeb ette individuaalse miinimumelatise. Hageja märgib, et kostja ema varaline seisund on parem, kuna ta teenib kõrgemat palka ja tal on tegutsev ettevõte.
1.1.Kohtu määratud suhtluskorda tsiviilasjas nr 2-20-14849 ei ole järgitud, kuigi see nägi ette kostja viibimise hageja juures seitse päeva kuus. Elatist tuleb vähendada ka kostjaga koos veedetud aja võrra. Hageja viibib kostjaga keskmiselt seitse päeva kuus, lähtudes kehtivast suhtluskorrast alates 13.02.2023.
2-22-8609 Kostja vastuväited
2.Kostja on nõus elatise vähendamisega seadusjärgse miinimumelatise määrani, kuid ei nõustu hageja väidetega tema varalise seisundi kohta. Hageja ei pöördunud kordagi kohtuväliselt elatise vähendamise sooviga. Hageja on X OÜ juhatuse liige ja tegelik kasusaaja. Ettevõtte 2022 II kvartali maksustatav käive oli 35 580,50 eurot. Suhtluskorda ei ole järgitud ja kostja ei viibi hagejaga kuus ühtegi päeva koos. Kostja palub jätta menetluskulud hageja kanda. Maakohtu otsus ja põhjendused
3.Harju Maakohus rahuldas hagi ja muutis elatist. Maakohus mõistis kostjalt hageja kasuks välja elatise ajavahemikul 08.06.2022–31.12.2022 kuus 225,64 eurot, ajavahemikul 01.01.2023–12.02.2023 kuus 215,64 eurot ja alates 13.02.2023 kuus 115 eurot, mida indekseeritakse PKS § 101 lg 3 ja 4 järgi. Maakohus määras, et elatist tasutakse iga kuu 20. kuupäevaks. Menetluskulud jättis maakohus osaliste endi kanda.
3.1.Maakohus tuvastas, et hagejal on kostja ülalpidamiskohustus ning kostja elab emaga. Ema igakuine töötasu on keskmiselt 1400 eurot, talle kuulub 1⁄2 kaasomandis kinnistust Tallinnas ja osalus ettevõttes. Kostja saab lapsetoetust 80 eurot kuus. Hageja on X OÜ juhatuse liige ja tegelik kasusaaja, ettevõtte majandusaasta aruanne näitab kasumlikku tegevust.
3.2.Hagi kuulub rahuldamisele, kuna alates 01.01.2022 kehtib PKS uus redaktsioon, mis näeb ette individuaalse miinimumelatise arvutamise. Miinimumelatis tagab alaealise ülalpidamise sellisel määral, mis võimaldab normaalselt kasvada ja areneda. Kostja on nõustunud elatise määramisega miinimumsummas. Hageja ei ole esitanud tõendeid töövõimetuse kohta ega tõendanud, et elatise maksmine miinimumsummas oleks talle võimatu.
3.3.Enne suhtluskorra jõustumist 13.02.2023 ei ole hageja tõendanud, et kostja viibis temaga rohkem kui kuus päeva kuus. Alates 13.02.2023 tuleb arvestada kehtivat suhtluskorda, mille kohaselt kostja viibib hagejaga keskmiselt seitse päeva kuus. Seetõttu vähendas kohus elatist proportsionaalselt koos veedetud ajaga 46,67% võrra.
3.4.Kohus jättis menetluskulud menetlusosaliste enda kanda, kuna tegemist on alaealise lapse ülalpidamisasjaga. Apellatsioonkaebus
4.Kostja esitas apellatsioonkaebuse, milles palub maakohtu otsuse tühistada osas, millega maakohus jättis kindlaks määramata elatise alates 13.02.2023 kuus 115 eurot ületavalt ja teha asjas uus otsus, millega määrata nimetatud ajast elatise suuruseks PKS § 101 sätestatud elatis.
4.1.Kostja leiab, et otsus on ebaõige, kuna suhtluskorda ei ole tegelikkuses järgitud ja kohus ei ole seda asjaolu analüüsinud. Mõlemad vanemad kinnitasid kohtuistungil, et suhtluskorda ei järgita. Sellest hoolimata arvestas kohus elatise vähendamisel lapse viibimist isa juures keskmiselt seitse päeva kuus. Kostja hinnangul ei saa elatise vähendamist automaatselt põhjendada PKS § 101 lõike 6 alusel, kui lapse viibimise aeg lahuselava vanema juures on vaidlusalune. Sellisel juhul tuleb kohaldada PKS § 102 lõiget 2 ja hinnata tegelikku viibimise aega individuaalselt.
2-22-8609
4.2.Lapse isa ei ole astunud samme suhtluskorra täitmiseks ega näidanud üles tegelikku soovi lapsega suhelda. Suhtluskorda on kasutatud vahendina elatise vähendamiseks. Kohus on rikkunud selgitamiskohustust ja menetlusökonoomia põhimõtet, jättes arvestamata, et menetluses on paralleelselt avaldus suhtluskorra muutmiseks. Otsus võimaldab lapse isal vältida elatise maksmist mitme aasta jooksul, jättes lapse ema kanda kõik ülalpidamiskulud. Vastustaja seisukoht
5.Hageja vaidleb apellatsioonkaebusele vastu, palub jätta selle rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda.
RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
6.Ringkonnakohus leiab, et maakohtu otsus tuleb tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 657 lg 1 p 2 alusel tühistada osas, millega maakohus määras kindlaks elatise alates 13.02.2023 kuus 115 eurot ja teha asjas uus otsus, millega määrata nimetatud ajast elatise suuruseks PKS § 101 sätestatud elatis.
7.Maakohus tuvastas otsuse p-s 3.1 märgitud asjaolud, mille üle ei ole vaidlust ka apellatsioonimenetluses ja mille ringkonnakohus võtab asja lahendamisel aluseks.
8.Kolleegium leiab, et maakohus jättis ekslikult arvestamata asjaoluga, et vaatamata kehtivale suhtluskorrale ei ole laps tegelikult isa juures viibinud. Maakohus tuvastas, et 13.02.2023 jõustus lapsega suhtlemisõiguse vaidluses Harju Maakohtu määrus tsiviilasjas nr 2-20-14849, mille järgi viibib laps isa juures keskmiselt 7 päeva kuus. Tegelikkuses ei ole laps peaaegu ühtegi päeva isa juures olnud ja ei ole alust arvata, et ta oleks suhtluskorra järgi isa juures ka tulevikus.
9.Kohtupraktikas on selgitatud, et kui lapse ja vanema suhtluskorda reguleerib kohtulahend või vanemate kokkulepe, eeldatakse, et laps viibib lahuselava vanema juures suhtluskorda reguleerivas kohtulahendis või kokkuleppes märgitud ulatuses (RKTKo 13.06.2025, 2-23-8691, p 13.1; 31.03.2025, 2-17-6713, p 29; 12.05.2021, 2-18-6491, p 14.1). Kui aga tegelik elukorraldus ei vasta kohtulahendis või kokkuleppes toodule, on sellele mittevastavusele tugineda soovival vanemal võimalik asjaolusid ja tõendeid esitades see eeldus ümber lükata (RKTKo 13.06.2025, 2-23-8691, p 13.1).
10.Olukorras, kus suhtluskorra määrust ei täideta lahuselavast vanemast sõltuvatel asjaoludel (nt ta ei soovi lapsega suhelda ulatuses, nagu see on kohtumääruses ette nähtud), saab elatise suuruse kindlaksmääramisel lähtuda lapse faktilisest elukorraldusest. Vastupidine seisukoht ei ole kooskõlas lapse huvidega ja kahjustab lapse õigust saada ülalpidamist oma kõikide eluvajaduste rahuldamiseks (PKS § 99 lg-d 1 ja 2). Kui suhtluskorra mittejärgimine on tingitud lahuselava (elatist tasuma kohustatud) vanema enda käitumisest või valikutest, siis on ühtlasi tema enda mõjusfääris tagajärg, kus lapsega vähesema suhtlemise tõttu tuleb tal anda lapsele vahetu ülalpidamise asemel ülalpidamist rahas (RKTKo 29.10.2025, 2-21-16454, p 17).
11.Kolleegium hindab uue otsuse tegemisel, kas suhtluskorra mittejärgimine on tingitud lapse isa enda käitumisest või valikutest. Lapse ema on selles küsimuses esile toonud, et ta ei ole lapse ja isa suhtlust kuidagi taksitanud, kuid lapse isa ei ole suhtluskorra rakendamiseks sisulisi samme astunud. Hageja väidab, et kohtumised lapsega on takerdunud ema tegevuse tõttu, mitte tema enda passiivsuse tõttu. Ta toob välja, et on korduvalt ilmunud kokkulepitud
2-22-8609 kohtumiskohtadesse (nt Balti jaam, Kullo keskus), kuid kohtumised jäid ära, kuna ema ei toonud last kohale.
12.Kolleegium leiab, et lapse isa esile toodud asjaoludest ei saa järeldada, et suhtluskord jäi rakendamata isast mitte olenevatel asjaoludel. Kolleegiumi hinnangul on mõistlik eeldada, et kui suhtluskord jääb olulises ulatuses täitmata, näiteks lapse ema ei anna korduvalt last üle määruses näidatud kohas või kokku lepitud kohas, siis teeb lapse isa kõik endast oleneva, et olukorda esmalt lahendada läbirääkimistega. Muuhulgas on sellises olukorras mõistlik teha pöördumised lapse emale sellises vormis, et neid saab hiljem tõendada. Kui olukorra lahendamine läbirääkimistega ei õnnestu, võib eeldada, et vanem algatab suhtluskorra täitmiseks täitemenetluse.
13.Lapse isa ei ole esile toonud, et ta oleks korduvalt ja üheselt mõistetavalt lapse ema poole pöördunud ja nõudnud suhtluskorra täitmist. Lapse isa ei ole ka esile toonud, et ta oleks algatanud täitemenetluse suhtluskorra määruse täitmiseks.
14.Lapse isa tõi üksnes esile, et ta leppis lapse üleandmise kokku ühel korral Balti jaamas ja teisel korral Kullo keskuses, kuid lapse ema ei toonud last kohale. Need väited on kolleegiumi hinnangul tõendamata. Puuduvad tõendid selle kohta, et vanemad oleksid üleandmise kokku leppinud Kullo keskuses ja Balti jaamas. Suhtluskorra määruse järgi pidi lapse isa lapsele järele tulema lapse elu- või viibimiskohta Tallinnas. Vanematel on võimalik kokku leppida mõnes teises järele tulemise kohas, kuid puuduvad tõendid, et selles oleks kokku lepitud.
15.Asjakohane ei ole isa väide, et suhtluskorda on takistanud ema otsusest tulenev lapse koolivahetus XXX kooli, mis asub Tallinnast kaugel ja on tasuline. Lapse õppima asumine XXX kooli ilmnes 23.10.2025 kohtuistungil. Et lapse isa ei astunud enne seda ühtegi sisulist sammu, et suhtluskorda rakendada, ei ole tõsiselt võetav väide, et suhtlemine takerdus koolivahetuse tõttu. Samal põhjusel ei ole tõsiselt võetav lapse isa väide, et ema on varjanud lapse elukoha ja kooli kohta infot ja et ema tegevus on olnud sihipärane, et piirata lapse ja isa kontakti ning see on tekitanud olukorra, kus isa ei saa suhtlust korraldada.
16.Lapse isa esitas apellatsioonimenetluses vastuväite, et ta ei ole võimeline tasuma PKS § 101 lg 1 järgi elatist, sest ta sissetulekud on väiksed ning tal on terviserike, mis takistab töötamist.
17.Kohtupraktikas on selgitatud, et vanemal on kohustus hankida nii enda kui ka oma laste vajaduste rahuldamiseks vajalikud vahendid ning ta ei vabane lapse ülalpidamise kohustusest üksnes selle tõttu, et tal ei ole sissetulekut või et tema sissetulek on liiga väike (RKTKo 27.10.2021, 2-19-18082, p 11). Elatise väljamõistmisel alla PKS § 101 lg-s 1 sätestatud alammäära tuleb tuvastada, et elatise vähendamiseks on PKS § 102 lg-s 2 sätestatud mõjuv põhjus. Mõjuvaks põhjuseks võib olla mh vanema töövõimetus (RKTKo 16.01.2013, 3-2-1160-12, p 17).
18.Kolleegium leiab, et hageja esile toodud asjaoludel ei saa järeldada, et tal on mõjuv põhjus, mis tingib elatise määramise alla PKS § 101 lg 1 sätestatud määra. Hageja tõi esile, et tal on diagnoositud astma (vajalik igapäevane ravi/inhalaatorid) ning vasaku õla „külmunud õla” sündroom, mis põhjustab valusid ja liikumispiiratust.
19.Terviseportaali väljavõttest (30.10.2025 seisukoha lisa) nähtub, et hageja kaebab kohati köha üle ja dr L püüdis välja uurida, kas hagejal võib olla astma, kuid pärast kaebuste esitamist ei vastanud hageja enam telefonile ja sulges arsti jaoks haigusloo andmed. Sama seisukoha lisast „haigusleht“ nähtub, et hagejal on „haigestumine või olmevigastus“, kuid ei
2-22-8609 ole aru saada, kas tegu on külmunud õlaga, kas see seab piiranguid tööle ja kas häire on pikaajaline. Kolleegium leiab, et neist tõenditest ei nähtu, et hagejal oleks selline tervisehäire, mis takistaks leida tasuvamat tööd.
20.Maakohus tuvastas, et hageja on X OÜ juhatuse liige ja tegelik kasusaaja. Ettevõtte 2022. a II kvartali maksustatav käive oli 35 580,50 eurot. Hagejal on pikaajaline töökogemus valveseadmete tehnikuna. Neid asjaolusid arvestades leiab kolleegium, et hagejal ei esine mõjuvat põhjust, mis tingib elatise määramise alla PKS § 101 lg 1 sätestatud määra. Seda arvestades ei mõjuta asja tulemust see, kas maakohus tuvastas õigesti hageja tegelike sissetulekute suuruse.
21.Kolleegium teeb asjas uue otsuse, millega määrab elatise suuruse alates 13.02.2023 kindlaks PKS § 101 lg 1 järgi. Osas, millega ringkonnakohus maakohtu otsust muudab, arvutab kolleegium välja sissenõutavaks muutunud elatise suuruse (vt RKTKo 25.05.2011, 32-1-37-11, p 14). Kolleegium võtab arvesse, et kostja saab lapsetoetust 80 eurot kuus. Samuti arvestab kolleegium, et 31.10.2025 ja 01.11.2025 kandis lapse isa oma kontole raha ning kohtutäitur kandis sellest lapse emale 100 eurot.
22.PKS § 101 lg 1, 3 ja 4 järgi pidi hageja tasuma elatist järgnevalt: 13.02.2023–31.03.2023, s.o 1 kuu ja 16 p=209,20+109,74=319 eurot; 01.04.2023–31.03.2024, s.o 12 kuud x 249,78 eurot=2997 eurot; 01.04.2024–31.03.2025, s.o 12 kuud x 272,76 eurot=3273 eurot; 01.04.2025–30.11.2025, s.o 8 kuud x 282,31 eurot=2258 eurot; Kokku 8847 eurot.
23.Hageja pidi tasuma elatist ajavahemikul 13.02.2023–05.12.2025 kokku 8847 eurot. Sellest arvestab kolleegium maha tasutud 100 eurot ning ühekordseks summaks jääb 8747 eurot. Alates 01.12.2025 maksab hageja elatist PKS § 101 lg 1, 3 ja 4 järgi. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine
24.Menetluskulud maa- ja ringkonnakohtus jäävad TsMS § 164 lg 1 kohaselt poolte endi kanda.
(allkirjastatud digitaalselt)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.