hageja I nõue 2 790 eurot hageja II nõue 2 700 eurot
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja I: J K (isikukood xxx) Hageja II: S K (isikukood xxx) Hagejate seaduslik esindaja: K K (e-post xxx ) Kostja: A K (isikukood xxx, e-post xxx)
Asja läbivaatamine
kirjalikus menetluses
Resolutsioon
1.Jätta hagi läbi vaatamata osas, milles J K on taotlenud elatise väljamõistmist alates 19.08.2024 enamas ulatuses kui 310 eurot kuus ja S K enamas ulatuses kui 300 eurot kuus.
2.Rahuldada hagi osaliselt.
3.Välja mõista A Klt elatis perioodi 19.08.2024 - 30.10.2025 eest 409,42 eurot J K kasuks.
4.Välja mõista A Klt igakuine elatis 298,50 eurot kuus xxx sündinud alaealise lapse J K kasuks alates 01.11.2025 kuni tema täisealiseks saamiseni, s.o kuni xxx.
5.Välja mõista A Klt elatis perioodi 19.08.2024 - 30.10.2025 eest 265,23 eurot S K kasuks.
6.Välja mõista A Klt igakuine elatis 288,50 eurot kuus xxx sündinud alaealise lapse S K kasuks alates 01.11.2025 kuni tema täisealiseks saamiseni, s.o kuni xxx.
7.Käesoleva otsuse resolutsiooni p-des 4 ja 6 väljamõistetud igakuised elatisemaksed tuleb tasuda iga kuu eest ette hiljemalt vastava kuu 5. kuupäevaks K K kontole nr xxx.
8.Jätta menetluskulud poolte endi kanda. Edasikaebamise kord ja selgitused Kohtuotsusele võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel käesoleva otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebuse esitamisel tuleb tasuda riigilõiv sõltuvalt tsiviilasja hinnast ja kaebuse ulatusest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada ringkonnakohtus kirjalikus menetluses, kui kaebuse esitaja ei taotle selle lahendamist istungil.
Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi menetluskulude kandmiseks. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Hagejate esitatud väited ja nõue
1.Kostja on hagejate isa. Lapsevanemate kooselu lõppes 2020.a. märtsis, lapsed elavad emaga. Kostja ei ole andnud hagejatele piisavalt ülalpidamist. Hageja I igakuised vajadused on 808,06 eurot ja hageja II vajadused 832,93 eurot kuus. Lapsevanemad leppisid 2020.a.-l. kokku lastega suhtlemises, kuid kostja ei suhelnud lastega vastavalt kokkulepitule. Kokkusaamised toimusid mõned korrad aastas 1-2 päeva korraga. Mingil hetkel katkes suhtlemine sootuks. Kostja on aegajalt viinud lapsi välja sööma: isadepäeval ja oma sünnipäeval. Suviti on ta ka üks või kaks päeva veetnud nendega aega. Hagejad paluvad:
1.1.välja mõista kostjalt hageja I kasuks alates 19.08.24 kuni täisealiseks saamiseni igakuine elatis 376 eurot kuus;
1.2.välja mõista kostjalt hageja II kasuks alates 19.08.24 kuni täisealiseks saamiseni igakuine elatis 364 eurot kuus. Kostja seisukohad
2.Kostja vaidleb hagile vastu. Kostja on andnud ülalpidamist nii elatise maksmisega kui vahetult. Kostja tasub laste igakuised telefoniarved. Hagejate vajadused ei ole nii suured kui hagis on väidetud. Kostja sissetulek on hageja ema omast väiksem. Kostja ei ole suuteline tasuma suuremat elatist kui elatiskalkulaatoriga arvutatud summad. Kostja peab aitama ka oma xxx-aastast ema. Kostja esitas 14.10.2025 avalduse töötuna arvele võtmiseks. Kostja on alates 2024.a. sügisest asunud õppima xxx, mis seab samuti teatavad piirid sobiva töökoha leidmisele. Antud hetkel tasub kostja lastele igakuist elatist kõrvale pandud säästudest ning otsib uut sobilikku töökohta. Kostja palub jätta hagi rahuldamata. Hagi osaline läbivaatamata jätmine
3.Hagejad esitasid 12.11.2025 menetlusdokumendi, milles avaldasid, et vähendavad oma nõudeid selliseid, et taotlevad kostjalt välja mõista vastavalt:
3.1.hageja I kasuks igakuise elatise alates 19.08.24 kuni täisealiseks saamiseni 310 eurot kuus;
3.2.hageja II kasuks igakuise elatise alates 19.08.24 kuni täisealiseks saamiseni 300 eurot kuus. Hagejad märkisid, et nende eesmärk on vähendada nõudeid summale, mis on kaetud esitatud tõenditega ja arvestab menetluse käigus ilmnenud asjaolusid, et vältida menetluskulusid seoses nõude osalise rahuldamata jätmisega. Kohus leiab, et nõude vähendamine saab menetluslikult olla kas nõude osaline tagasivõtmine või osaline loobumine. Alaealiste hagejate huvides ei ole loobuda elatisenõudest määratlemata tulevase perioodi eest kuni täisealiseks saamiseni. Seetõttu saab hagejate tahe olla suunatud üksnes hagi osalisele tagasivõtmisele. TsMS (tsiviilkohtumenetluse seadustik) § 424 lg 1 järgi hageja võib hagi kostja nõusolekuta tagasi võtta kuni eelmenetluse lõpuni. Kostja nõusolekul võib hagi tagasi võtta hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni. Vastavalt TsMS § 424 lg 3 kohtule esitatud hagi tagasivõtmise avaldus toimetatakse kätte kostjale, kui tagasivõtmiseks on vajalik tema nõusolek. Kui kostja ei esita vastuväidet avalduse kättetoimetamisest alates kümne päeva jooksul, loetakse et ta on nõusoleku andnud. TsMS § 423 lg 1 p 2 kohaselt jätab kohus hagi läbi vaatamata, kui hageja on võtnud hagi tagasi. Kohus määras 05.09.2025 istungil, et eelmenetlus lõpeb 07.11.2025, samuti tähtaja vastaspoole
esitatavale vastamiseks kuni 21.11.2025. Kostja hagejate avaldusele vastuväiteid esitanud ei ole. Kohus jätab TsMS § 423 lg 1 p 2 alusel läbi vaatamata hagejate nõuded kostjalt elatise väljamõistmiseks osas, milles hageja I on taotlenud elatise väljamõistmist alates 19.08.2024 enamas ulatuses kui 310 eurot kuus ja hageja II enamas ulatuses kui 300 eurot kuus. Kohtu poolt tuvastatud asjaolud ja kohtuotsuse põhjendused
4.PKS (perekonnaseadus) § 96 I lause kohaselt on ülalpidamist kohustatud andma täisealised esimese ja teise astme ülenejad ja alanejad sugulased (ülalpidamiskohustuslased). PKS § 97 p 1 järgi on ülalpidamist õigustatud saama alaealine laps. Kohus tuvastab rahvastikuregistrist, et kostja hagejate isa, mistõttu on hagejatel õigus saada kostjalt ülalpidamist.
5.PKS § 100 lg 1 kohaselt ülalpidamist antakse üldjuhul raha perioodilise maksmisega (elatis). Kui selleks on mõjuv põhjus, võib kohustatud isik nõuda, et tal võimaldataks anda ülalpidamist muul viisil. PKS § 100 lg 2 järgi alaealise lapse vanem täidab lapse ülalpidamise kohustust elatise maksmise teel eeskätt juhul, kui ta ei ela lapsega koos või kui ta ei osale lapse kasvatamises. Lapsega koos elav vanem peab elatist kasutama lapse huvides. Pooled ei vaidle, et hagejad elavad oma ema juures.
6.Riigikohus on selgitanud, et elatisehagi rahuldamiseks tuleb tuvastada kohustatud isiku ülalpidamise kohustuse rikkumine, mis võib seisneda esmajoones ülalpidamise ebapiisavas või ebaregulaarses andmises (3-2-1-33-11, p 18).
7.PKS § 101 lg 1 järgi igakuine elatis ühele lapsele ei või olla väiksem kui käesoleva paragrahvi alusel arvutatud summa. PKS § 101 lg 3 järgi igakuise elatise arvutamise aluseks on baassumma. Baassumma ühe lapse kohta on 200 eurot, mida indekseeritakse iga aasta 1. aprillil Statistikaameti poolt ametlikult avaldatud eelneva aasta tarbijahinnaindeksi muutusega. Pärast indekseerimist loetakse järgmisel aastal baassummaks eelmisel aastal indekseerimise tulemusel saadud baassumma. PKS § 101 lg 4 kohaselt baassummale lisandub kolm protsenti eelneva kalendriaasta kohta Statistikaameti kodulehel avaldatud Eesti Vabariigi keskmisest brutokuupalgast. Lisanduv summa arvutatakse vastavalt brutokuupalga muutusele iga aasta 1. aprillil. Alates 01.04.2024 on indekseeritud baassumma 272,76 eurot ning alates 01.04.2025.a. 282,31 eurot.
8.PKS § 101 lg 5 alusel ei pea vanem andma ülalpidamist ulatuses, milles lapse vajadused saab rahuldada lapsetoetuse ja lasterikka pere toetuse arvel. Loetakse, et lapse vajadused saab rahuldada kogu lapsetoetuse arvel ja poole lasterikka pere toetuse arvel, mis on jagatud võrdselt toetust saava pere kõigi laste vahel. Alates 01.01.2023.a on lapsetoetus 80 eurot kuus (PHS § 17 lg 3).
9.PKS § 101 lg 6 kohaselt kui laps viibib kohustatud vanema juures aasta jooksul keskmiselt seitse kuni viisteist ööpäeva kuus, vähendatakse elatise summat proportsionaalselt kohustatud vanemaga koos veedetava ajaga. Pooled ei vaidle, et hagejad ei viibi kostja juures keskmiselt seitse ööpäeva kuus või enam.
10.PKS § 101 lg 7 kohaselt kui isik on kohustatud elatist tasuma sama pere mitmele lapsele, vähendatakse järgnevate laste puhul elatise summat 15 protsenti esimese lapse elatise summaga võrreldes. Elatise summat ei vähendata mitmike puhul ja laste puhul, kelle vanusevahe on suurem kui kolm aastat. Hagejate vanusevahe on väiksem kui kolm aastat.
11.PKS § 101 lg 1 alusel arvestatud ülalpidamiskohustuse ulatus on seega: hageja I -alates 19.08.2024 kuni 31.03.2025.a. 287,72 eurot kuus (272,76 + 54,96 (viimane keskmine brutokuupalk 1 832 x 3%) - 40 (pool lapsetoetusest 80 eurot); - alates 01.04.2025.a. 301,74 eurot kuus (282,31 + 59,43 (viimane keskmine brutokuupalk 1 981 x 3%) - 40 (pool lapsetoetusest 80 eurot); hageja II -alates 19.08.2024 kuni 31.03.2025.a. 244,56 eurot kuus (287,72 x 0,85);
- alates 01.04.2025.a. 256,48 eurot kuus (301,74 x 0,85).
12.Hagejate väitel ei piisa nende vajaduste rahuldamiseks PKS § 101 alusel arvestatud summadest. PKS § 99 lg 1 järgi määratakse ülalpidamise ulatus kindlaks lapse vajadustest ja tema tavalisest elulaadist lähtudes.
13.Hagejad on välja toonud (dtl 91), et nende igakuised vajadused on keskmiselt järgmised: Hageja I vajadus eluase (sh kodulaen, kommunaalid, kindlustus, internet kodus) toit transport tervishoid hügieen riided-jalanõud kool huviharidus kokku (eur kuus) Hageja II vajadus eluase (sh kodulaen, kommunaalid, kindlustus, internet kodus) toit transport tervishoid hügieen riided-jalanõud kool huviharidus kokku (eur kuus)
eur/kuus 280,85
71,53
45,68
808,06
eur/kuus 280,85
71,53
36,8 93,75 832,93
14.17.10.2025 esitas kostja seisukoha, milles märkis, et vaidleb vastu, et eluasemelaen oleks laste kulu. Hagejad täiendasid 05.11.2025, et hagejate poolt saadava kasutuseelise väärtus kokku on 975 eurot kuus.
15.Hagejad on välja toonud, et elavad emaga kolmekesi xxx emale kuuluvas majas. Riigikohus on selgitanud, et lapse põhivajaduste hulka kuulub ka vajadus kasutada eluruumi. Lapse vajaduste rahuldamiseks tehtavateks põhjendatud kuludeks saab üldjuhul pidada tasu korteriühistu osutatavate või vahendatavate kommunaalteenuste eest, tasu tarbitud elektrienergia eest ning tasu telefoni, interneti ja kaabeltelevisiooni eest mõistlikus ulatuses ja lapsele langevas osas. Lapse vajadust kasutada eluruumi saab ülalpidamise määramisel arvestada ka siis, kui laps elab ühele vanemale kuuluvas eluruumis. Eluasemevajaduse ulatuse ja rahalise väärtuse saab kolleegiumi arvates määrata kindlaks eluaseme kasutamisest saadava varaliselt hinnatava eelise (kasutuseelise) väärtuse kaudu. Eluruumi kasutuseelise väärtuse saab määrata võrreldava eluruumi keskmise üürihinna järgi samas piirkonnas, arvestades mh lapse kasutuses oleva eluruumi osa suurust ning asjaolu, et eluruum on ühiskasutuses (3-2-1-69-13, p 17-21).
16.Hagejate esitatud plaani (dtl 192) kohaselt on eluaseme üldpind 128,5 m 2, hagejad on välja toonud, et hageja I ainukasutuses on tuba suurusega 11,4 m 2 ning hageja II ainukasutuses 15,5 m2. Ema ainukasutuses on magamistuba 10,3 m2. Ülejäänud ala kokku 91,3 m 2 (so elutuba-köök-koridor
17.Kohtule on esitatud kolm üürikuulutust xxx asuvate majade kohta (dtl 175-176), millest nähtuv keskmine üürihind on 14,3 eur/m2 ((12,5+14,8+15,6):3). Kohus tuvastab, et hageja I poolt saadava kasutuseelise väärtus on 598,22 eurot ((11,4x14,3)+(91,3x14,3:3)) ning hageja II poolt saadava kasutuseelise väärtus 656,85 eurot ((15,5x14,3)+(91,3x14,3:3)).
18.Istungil selgitatu kohaselt on hagejate eluasemeks maja, kus pooled ühiselt enne lapsevanemate kooselu lõppemist elasid. Eluase vastab seega hagejate tavapärasele elulaadile. Riigikohus on selgitanud, et kuna lapsel ei ole üldjuhul sissetulekut, saab ta osa oma perekonna tavalisest elulaadist, mis sõltub eelkõige vanemate varalisest seisundist (3-2-1-118-12, p 15). Senist elulaadi mõjutab paratamatult olukord, kus üks vanematest kooselu lõppemise tõttu enam vahetult ülalpidamise andmises senises ulatuses ei osale, samuti muutunud leibkonnaliikmete arv. Kohus leiab, et laste eluasemevajaduse katmiseks ei ole iseenesest vajalik võimalus kasutada niivõrd suuri ühiskasutuses olevaid ruume, kui on hagejate eluasemes. Kui kõigil pereliikmetel on oma tuba, on ühiskasutuses olevate ruumide mõistlikult vajalikuks ulatuseks hinnanguliselt kuni 30 m 2. Hagejate eluasemevajaduse rahuldamiseks vajaliku kasutuseelise väärtus on seega kohtu hinnangul hageja I puhul 306,02 eurot ((11,4x14,3)+(30x14,3:3)) ja hageja II osas 364,65 eurot ((15,5x14,3)+(30x14,3:3)).
19.Nähtuvalt kohtule esitatud elektrum.ee väljavõttest (dtl 135) on 2024.a. detsembrist 2025.a. septembrini keskmine kulu elektrile olnud 66,51 eurot kuus, so 33,26 eurot inimese kohta. Eluasemekindlustus aastas on 199,21 eurot, so 16,60 eurot kuus, millest kummalegi hagejale langev osa on 5,53 eurot. Briketi ostmise kohta on hagejad esitanud maksekorralduse xxx OÜ-le summas 430 eurot (dtl 132), mis hagejate selgituse kohaselt on I poolaasta tellimus. Kummalegi hagejale langev osa on 35,83 eurot kuus. Kostja väited selle kohta, kuidas xxx oleks võimalik soetada ka oluliselt odavamalt, on paljasõnalised ja konkretiseerimata. Koduste telekommunikatsiooniteenuste maksumuse kohta hagejad tõendeid esitanud ei ole. Kostja märkis kohtuistungil, et prügiveo ja veega seoses väidetud kulu osas (so vastavalt 2 ja 10 eurot hageja kohta kuus) tal vastuväiteid ei ole.
20.Kohus asub seisukohale, et vajadus seoses eluasemega on hagejal I 392,64 eurot kuus (306,02 + 33,26 + 5,53 + 35,83 + 2 + 10) ning hagejal II 451,27 eurot kuus (364,65 + 33,26 + 5,53 + 35,83 + 2 + 10).
21.Kohus leiab, et hagejate märgitud vajadused seoses toiduga on tavapärasest kõrgemad. Hagejad ei ole välja toonud, et neil oleks tervislikust seisundist tulenevaid erivajadusi seoses toitumisega. Esitatu kohaselt kohaselt osaleb hageja II xxx, tasu toidu eest on 1,80 eurot kord (arve dtl 208). 2020.a. veebruaris valminud „Lapse vajaduspõhise miinimumelatise“ uuringus (RAKE uuring) on hinnatud hageja I vanusegrupi laste keskmiseks kuluks seoses toiduga 133 eurot kuus ning hageja II vanusegrupis 107 eurot kuus. Statistikaameti andmete kohaselt on tarbijahinnaindeks käesoleva aasta III kvartalis võrreldes 2020.a. I kvartaliga tõusnud 49,4% võrra 1. Kohus leiab, et võttes arvesse nimetatud hinnatõusu on hageja I vajadus seoses toiduga hinnanguliselt ca 200 eurot kuus ning hagejal II ca 160 eurot kuus.
22.Seoses transpordiga on hagejad nimetanud kütusekulu. Hagejad selgitasid, et hageja I käib xxx, hageja II xxx. Ema sõidutab hageja I kooli. Pärast kooli on lastel koolide juures trennid, tundide lõpu ja trenni alguse vahele jääb mitu tundi, mis ajaks lapsed tulevad koju, ema võimalusel viib lapsed trenni. Trennid lõpevad nii hilja, et tagasi enam bussiga ei saa, ema peab järgi minema. Ema samuti sõidutab lapsi spordilaagritesse ja võistlustele. Hagejad esitasid väljavõtted makstest tanklates (dtl 134), millest nähtuvalt on nelja kuu keskmine kulu 159,62 eurot, so 53,21 eurot hageja kohta kuus. Tõendeid kindlustuse maksumuse kohta hagejad esitanud ei ole. Kohus leiab, et hagejad ei ole tõendanud vajaduse ulatust seoses kütusekuluga 53,21 eurot ületavas osas. Kohus ei nõustu kostjaga, et kulu sõidukile ei ole hinnatav põhjendatud vajadusena, sest lastel on võimalik
sõita koolibussiga. Hagejad on selgitanud, et trenniajad bussiliiklusega ei sobi. Hagejad esitasid ka e-kirja (dtl 204), mille kohaselt kergejõustikutrenni transporti korraldatud ei ole. Laste transportimist autoga ei saa pidada kuidagi tavapäratuks. Kohtu hinnangul tuleb kulude põhjendatuse hindamisel lähtuda eelkõige lapse vajadustest ja huvidest, mitte kohustatud vanema soovist kanda lapse ülalpidamisega seotud kulusid võimalikult väikeses mahus.
23.Hagejate märgitud vajadused tervishoiule, hügieenile ja riietele-jalanõudele kohtu hinnangul tavapärast keskmist mõistlikku ulatust ei ületa. Seoses huviharidusega selgitasid hagejad perioodi kohta alates hagi esitamisest, et hageja I käis kergejõustikus ja sulgpallis, siis käis kergejõustikus ja males. Hageja II käis jalgpallis ja males, siis ta enam males ei käinud, siis jalgpalli asemel tegeles sulgpalliga ja nüüd on juurde tulnud kergejõustik. Kohtuistungil palus kohus hagejatel esitada käsitluse, kus on välja toodud, millisel perioodil ja millises trennis kumbki laps käis ning milline oli vastav kulu. Vastavalt käsitlust hagejad ei esitanud. Esitatust nähtuvalt maksab laste kergejõustikutrenn 50 eurot kuus (arved dtl 183, 184). Hageja II sulgpallitrenni kohta on esitatud maksete väljavõte (dtl 155), millest nähtuvalt on 2025.a-l. (jaanuar kuni september) makseid nelja kuu vältel (märts kuni juuni) keskmises summas 89,25 eurot kuus. Esitatu ei võimalda tuvastada, kas sulgpallis ja kergejõustikus on osaletud samaaegselt. Kohus leiab, et hagejad ei ole tõendanud enamat kulu huviharidusele kui 50 eurot lapse kohta kuus. Ühes trennis või huviringis osalemist võib kohtu hinnangul pidada iga lapse esmavajaduseks sõltumata sellest, kas lapsevanemad on jõudnud konkreetse trenni valiku osas kokkuleppele.
24.Hagejate märgitud vajadused seoses vihikute jm kooliasjade ostmisega 12-15 eurot kuus on kohtu hinnangul mõistlikud ja tavapärased. Hagejad on täiendavalt välja toonud, et kummagi hageja koolis kogutakse ka klassiraha. Hagejad on esitanud maksete väljavõtted, millest nähtuvalt on hageja I klassijuhatajale 2025.a. 9 kuu jooksul kantud kokku 262 eurot, so keskmiselt 29,11 eurot kuus (dtl 139); ning hageja II klassijuhatajale 118,50 eurot, so keskmiselt 13,17 eurot kuus (dtl 154). Hagejad selgitasid istungil, et klassiraha kogumine käib nii, et klassijuhataja saadab kirja. Kohus tegi ettepaneku vastavate kirjade tõenditena esitamiseks, mida hagejad ei teinud. Esitatust ei nähtu, milliste kulutuste tarbeks klassiraha kogutakse. Kohus leiab, et põhjendatud vajadus koolitarvete ostmiseks ei ületa 20 eurot kuus.
25.Pooled ei vaidle, et hagejate telefoniarveid tasub kostja. Kostja esitas xxx arved (dtl 108-126), kuid pole välja toonud, millist arvetel kajastatud telefoninumbrit kumbki hageja kasutab. Arvetest nähtuvalt on keskmine kulu sidele ca 11,5 eurot hageja kohta kuus.
26.Hagejate igakuised vajadused on kohtu hinnangul kokkuvõtlikult järgmised: Hageja I vajadus eluase (sh kasutuseelis, kommunaalid, kindlustus) toit transport tervishoid hügieen riided-jalanõud kool huviharidus side kokku (eur kuus)
eur/kuus 392,64
53,21
11,5 797,35
Hageja II vajadus eluase (sh kasutuseelis, kommunaalid, kindlustus) toit transport
eur/kuus 451,27
53,21
tervishoid hügieen riided-jalanõud kool huviharidus side kokku (eur kuus)
11,5 810,98
27.Arvestades hagejate vajadustest maha lapsetoetuse arvel kaetud osa, on ülalpidamiskohustuse võrdsel jagamisel kostjale langev osa vastavalt 358,68 eurot kuus ((797,35 - 80) : 2) hageja I ja 365,49 eurot kuus ((810,98 - 80) : 2) hageja II. Hagejad on esitanud nõuded elatise välja mõistmiseks vastavalt 310 ja 300 eurot kuus.
28.Kostja on märkinud, et ei ole oma majanduslikust seisundist tulenevalt suuteline andma ülalpidamist enamas ulatuses kui PKS § 101-järgses määras. Kostja on esitanud kuvatõmmise (dtl 162), mille kohaselt kostja on esitanud 15.10.2025 avalduse töötuna arvele võtmiseks. Riigikohus on selgitanud, et vanemal on kohustus hankida nii enda kui ka oma laste vajaduste rahuldamiseks vajalikud vahendid; vanemal on lapse ülalpidamise kohustusest tulenevalt kohustus teenida sissetulekut ning vanem ei vabane lapse ülalpidamise kohustusest üksnes selle tõttu, et tal ei ole sissetulekut või et tema sissetulek on liiga väike; piisava sissetuleku teenimise kohustuse täitmise hindamisel tuleb arvestada vanema vanust, haridust, kvalifikatsiooni, tervislikku seisundit jm sissetulekut mõjutada võivaid asjaolusid (2-16-100215, p 20).
29.Kohus leiab, et kostja ei ole välja toonud ühtegi objektiivset, kostjat sõltumatut asjaolu, mis takistaksid tal piisava sissetuleku teenimist, et anda hagejatele ülalpidamist pooles nende vajaduste ulatuses. Sellisteks asjaoludeks ei ole mittetöötamine ega alates 2024.a. sügisest õpingute alustamine, mis kostja väitel seab piirid sobiva töökoha leidmisele. Õpingutega on lapsevanemal võimalik tegeleda regulaarse sissetuleku teenimisele täiendavalt, primaarne on ülalpidamiskohustuse täitmine, sest alaealine laps ennast ise üleval pidada ei saa. Kostja selgituse kohaselt tasub ta käesoleval ajal elatist oma säästude arvel, st varasem sissetulek on olnud säästmiseks piisav. Kostja ei ole välja toonud, et tema töövõime oleks 2024.a. augustist alates vähenenud. Seoses kostja väljatooduga, et ta aitab ka oma ema, märgib kohus, et PKS § 98 lg 1 sätestab, et kui ülalpidamist saama õigustatud isikuid on mitu ja ülalpidamiskohustuslane ei ole võimeline neile kõigile ülalpidamist andma, siis eelistatakse alanejat sugulast ülenejale sugulasele. Kostja peab esimeses järjekorras andma ülalpidamist oma alaealistele lastele.
30.Kohtule on esitatud andmed elatise tasumise kohta alates 19.08.2024 kuni 22.10.2025 (dtl 166). PKS § 100 lg 4 järgi elatist makstakse iga kalendrikuu eest ette. Perioodil 19.08.2024 - 30.10.2025 pidi kostja andma ülalpidamist kokku 4 470 eurot hagejale I ((310:31x13p) + 310x14k) ja 4 325,81 eurot hagejale II ((300:31x13p) + 300x14k).
31.Pooled ei vaidle, et kuni 2025.a. juunini tasus kostja elatist kokku 533 eurot kuus, alates juulist 559 eurot kuus, so võrdsel jaotamisel vastavalt 266,50 eurot ja 279,50 eurot hageja kohta kuus. Perioodi 19.08.2024 - 30.10.2025 eest on seega kummalegi hagejale tasutud elatist kokku 3 894,76 eurot ((266,5:31x13p) + 266,5x10k + 279,5x 4k). Kostja andis kummalegi hagejale igakuiselt ülalpidamist ka vahetult 11,5 euro ulatuses, tasudes nende side eest. Kummagi hageja poolt vahetult saadud ülalpidamise väärtus kokku oli 165,82 eurot ((11,5:31x13p) + 11,5x14k).
32.Kohus rahuldab hagi osaliselt. Kohus mõistab perioodi 19.08.2024 - 30.10.2025 eest kostjalt hageja I kasuks välja elatise 409,42 eurot (4 470 - 3 894,76 - 165,82) ning hageja II kasuks 265,23 eurot (4 325,81 - 3 894,76 - 165,82).
33.Alates 01.11.2025 mõistab kohus kostjalt hagejate kasuks välja elatise kuni täisealiseks saamiseni, arvestades osa, milles kostja osaleb hagejate ülalpidamises vahetult, 298,50 eurot kuus hagejale I (so 310 - 11,5) ja 288,50 eurot kuus hagejale II (so 300 - 11,5).
34.Kohus määrab TsMS § 445 lg 1 alusel, et igakuine elatis tuleb tasuda hagejate ema kontole hiljemalt vastava kuu 5. kuupäevaks.
35.Kohus jätab poolte menetluskulud TsMS § 164 lg 1 alusel poolte endi kanda. /allkirjastatud digitaalselt/ Laura-Liis Sarapuu kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.