lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKohtudValdkonnadMCPKonto
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKohtudValdkonnadMCPKonto
lahend.eeKohtudValdkonnadRiigi TeatajaEesti kohtulahendite otsing · nimistu.ee andmetel
Kohtulahendid/2-25-17998/11

Perekonnaõigus › Elatise nõudmine

TsiviilasiJõustunudHarju Maakohus Tallinna kohtumaja · 02.12.2025

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
Kohtuasja number
2-25-17998/11
Asja liik
Tsiviilasi
Kategooria
Perekonnaõigus › Elatise nõudmine
Menetlusliik
Hagimenetlus
Kuulutamise aeg
02.12.2025
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
809
Lahend PDF →Riigi Teatajas →

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Harju Maakohus

Kohtunik

Andrea Lega

Kohtujurist

Andrei Polovnjov

Määruse kuupäev

02.12.2025, Tallinna kohtumaja

Tsiviilasja number

2-25-17998

Tsiviilasi

M. J. hagi I. J. vastu elatise väljamõistmiseks

Tsiviilasja hind

2 378,16 eurot

Menetlusosalised ja nende esindajad

Hageja: M. J. (isikukood: XXX elukoht: XXX) Hageja seaduslik esindaja: E. K. (isikukood: XXX elukoht: XXX; e-post: XXX; telefon: +372 XXX) Hageja lepinguline esindaja: A. Ž. (e-post: XXX) Kostja: I. J. (isikukood: XXX; elukoht XXX; telefon:

+372 XXX);

Kostja lepinguline esindaja: I. V. (isikukood: XXX; XXX; e-post: XXX; tel: (+372) XXX).

Menetlustoiming

Kompromissi kinnitamine ja menetluse lõpetamine

RESOLUTSIOON

1.Kinnitada hageja ja kostja vahel sõlmitud kompromiss alljärgnevas:
1.1.Mõista I. J.`ilt M. J.`i kasuks välja igakuine elatis alates 01.12.2025 kuni hageja M. J. täisealiseks saamiseni, s.o XXX, summas 264,24 eurot (282,31 eurot (baassumma) + 59,43 eurot (3% Eesti Vabariigi keskmisest brutokuupalgast) 37,50 eurot (pool lasterikka pere toetust jagatud kahega ja jagatud seejärel laste arvuga, kes saavad toetust (3)) - 40 eurot (50% lapsetoetusest)), mis muutub iga aasta 1. aprillil (esimest korda 1. aprillil 2026), lähtudes baassumma indekseerimisest ja brutokuupalga muutusest vastavalt perekonnaseaduse § 101 lg-tele 3 ja 4 ning lapsetoetuse (kehtiva perehüvitiste seaduse § 17 lg 3 esimene lause) ja lasterikka pere toetuse (kehtiva perehüvitiste seaduse § 21 lg 2) suuruse muutumisest alates lapsetoetuse ja lasterikka pere toetuse suuruse muutumisele järgnevast kuust.

Sarnased lahendid

Perekonnaõigus
  • 20.07.20262-26-12860/10Tartu Maakohus Jõgeva kohtumaja
  • 15.07.20262-26-4665/14Tartu Maakohus Tartu kohtumaja
  • 14.07.20262-25-22192/21Tartu Maakohus Võru kohtumaja Võrus
  • 12.07.20262-26-10760/6Viru Maakohus Narva kohtumaja
  • 10.07.20262-26-9594/12Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 09.07.20262-26-101918/7Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
1.2.Elatis kuulub tasumisele iga kuu hiljemalt 9-ndaks (üheksandaks) kuupäevaks.
1.3.Poolte menetluskulud, sealhulgas kulud õigusabile, jäävad poolte endi kanda.
2.Lõpetada tsiviilasja nr 2-25-17998 menetlus.
3.Toimetada määrus pooltele kätte.

2-25-17998 Edasikaebamise kord Määruse peale võib esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu kaudu 1 päeva jooksul alates määruse kättetoimetamisest. Asjaolud

1.Harju Maakohtu menetluses on M. J. hagi I. J. vastu elatise väljamõistmiseks.
2.Pooled esitasid 26.11.2025 kohtule kompromissi, mida nad täiendasid 27.11.2025 ja 28.11.2025. Pooled palusid kohtul kinnitada kompromiss kohtumäärusega ja lõpetada menetlus tsiviilasjas. Pooled kinnitasid, et nad on teadlikud kompromissi sõlmimise õiguslikest tagajärgedest.
3.Kohus, tutvunud kompromissiga, leiab, et see tuleb kinnitada, välja arvatud osas, mis puudutab arvelduskontot, kuhu elatis tuleb tasuda. Kohus lõpetab tsiviilasja menetluse. Kohtumääruse põhjendused
4.TsMS § 428 lg 1 p 4 kohaselt lõpetab kohus menetluse otsust tegemata, kui pooled on sõlminud kompromissi ja kohus kinnitab selle. Vastavalt TsMS § 430 lg 1 võivad pooled menetluse kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni lõpetada kompromissiga. Kohus kinnitab kompromissi määrusega, millega ühtlasi lõpetab asja menetluse. Kompromissi kinnitamise määruses märgitakse kompromissi tingimused. TsMS § 430 lg 3 esimese lause kohaselt ei kinnita kohus kompromissi, kui see on vastuolus heade kommetega või seadusega või rikub olulist avalikku huvi või kui kompromissi ei ole võimalik täita. Kohtu hinnangul ei ole kompromiss kohtule esitatud asjaolude järgi vastuolus heade kommete ega seadusega ja ei riku olulist avalikku huvi, samuti on seda võimalik täita. Kohus leiab, et kompromiss tuleb kinnitada, välja arvatud osas, mis puudutab arvelduskontot, kuhu elatis tuleb tasuda. Pooled leppisid kokku, et elatis kuulub tasumisele iga kuu hiljemalt 9-ndaks (üheksandaks) kuupäevaks M. J. arvelduskontole nr EEXXX. Poolte soov, et kostja maksaks elatist lapse pangakontole ei ole põhjendatud. Riigikohus on 16.01.2013 määruses asjas 3-2-1-159-12 selgitatud, et põhjendatud on määrata elatise maksmise viis kindlaks selliselt, et kohustada laste isa maksma elatist laste ema pangakontole. Kuna hageja alaealisena eelduslikult ise oma ülalpidamisega ei tegele, on põhjendatud elatise faktiline maksmine tema seadusliku esindaja pangakontole. Kohtule ei ole teada hageja seadusliku esindaja pangakonto numbrit, mistõttu kohus ei määra, millisele kontole tuleb elatist maksta. Kohus määrab, et elatis kuulub tasumisele iga kuu hiljemalt 9-ndaks (üheksandaks) kuupäevaks.
5.Kohus selgitab menetlusosalistele, et kooskõlas TsMS § 430 lõikega 6 asendab kokkuleppe sõlmimine kohtu kinnitatud kompromissina kokkuleppe notariaalset tõestamist. Kompromissi saab vastavalt TsMS § 430 lõikes 8 sätestatule tühistada ja selle tühisusele saab tugineda tsiviilseadustiku üldosa seaduses nimetatud alustel ning kompromissist saab taganeda või selle üles öelda võlaõigusseaduses nimetatud alustel. Kompromissi saab tühistada või selle tühisusele tugineda ning kompromissist saab taganeda või kompromissi üles öelda üksnes kompromissi kui täitedokumendi alusel toimuva täitemenetluse hagiga lubamatuks tunnistamise menetluses. Kui kohus sellise

2-25-17998 hagi rahuldab, loetakse, et kompromissil ei ole täielikult või osaliselt õiguslikke tagajärgi ja menetlus asjas, milles kompromiss sõlmiti, jätkub.

6.Pooled on teadlikud kompromissi kinnitamise ja tsiviilasja menetluse lõpetamise õiguslikest tagajärgedest, sealhulgas TsMS § 432 sisust, mille kohaselt menetluse lõpetamisel kompromissiga on lõpetamisel samad materiaalõiguslikud ja protsessuaalsed tagajärjed nagu menetluse lõpetamisel kohtuotsusega, sealhulgas ei saa hageja uuesti pöörduda kohtusse hagiga sama kostja vastu vaidluses samal alusel ja sama haginõude üle.
7.Kompromissi kinnitav jõustunud kohtumäärus on täitedokumendiks täitemenetluse seadustiku (TMS) § 2 tähenduses.
8.TsMS § 168 lg 3 sätestab, et kompromissi sõlmimise korral kannavad pooled oma menetluskulud ise, kui nad ei ole kokku leppinud teisiti. Poolte menetluskulud jäävad poolte endi kanda.
9.TsMS § 661 lg 4 kohaselt võib poolte kokkuleppel määruskaebuse esitamise tähtaega hagimenetluses lühendada või määruskaebuse esitamise õiguse välistada. Pooled lühendasid kompromissile määruskaebuse esitamise tähtaega ühe päevani. Seega määruse peale võib esitada määruskaebuse ühe päeva jooksul alates määruse kättetoimetamisest. /allkirjastatud digitaalselt/ Andrea Lega kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.

  • 08.07.20262-26-12706/5Pärnu Maakohus Haapsalu kohtumaja Haapsalus
  • 06.07.20262-26-8299/9Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium