lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKohtudValdkonnadMCPKonto
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKohtudValdkonnadMCPKonto
lahend.eeKohtudValdkonnadRiigi TeatajaEesti kohtulahendite otsing · nimistu.ee andmetel
Kohtulahendid/3-2-1-159-12

Kohtulahend

TsiviilasiJõustunudRiigikohus · 16.01.2013

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Riigikohus
Kohtuasja number
3-2-1-159-12
Asja liik
Tsiviilasi
Kuulutamise aeg
16.01.2013
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
1568
Lahend PDF →Riigi Teatajas →

Viidatud sätted

Riigi Teataja
TsMS § 377 lg 1, 4Hagi tagamise alusTsMS § 700 lg 1, 2Määruskaebuse täitmise peatamine ja tagaminePKS § 97TsMS § 149 lg 4Kautsjoni tasumine ja tagastamineTsMS § 378 lg 3Hagi tagamise abinõudTsMS § 442 lg 2Otsuse sisuTsMS § 689 lg 1Riigikohtu otsuse sisu

Hilisemad lahendid, mis sellele viitavad (11)

lahend.ee
2-24-17369/30Tartu Maakohus Tartu kohtumaja16.06.20262-25-17487/26Tartu Maakohus Tartu kohtumaja13.04.20262-25-17998/11Harju Maakohus Tallinna kohtumaja02.12.20252-23-14994/4Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium13.11.20232-21-851/16Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium21.01.20222-20-10647/62Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium16.04.2021

Lahendi tekst

Riigi Teataja

RIIGIKOHUS

TSIVIILKOLLEEGIUM

KOHTUMÄÄRUS

Kohtuasja number

3-2-1-159-12

Määruse kuupäev

Tartu, 16. jaanuar 2013. a

Kohtukoosseis

Eesistuja Lea Laarmaa, liikmed Peeter Jerofejev ja Jaak Luik

Kohtuasi

S. V, J. V ja T. V hagi I. V vastu elatise saamiseks

Vaidlustatud kohtulahend

Tallinna Ringkonnakohtu 15. juuni 2012. a määrus tsiviilasjas nr 2-11-16412

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

I. V määruskaebus S. V, J. V ja T. V hagi tagamise muutmise taotlus

Menetlusosalised ja nende esindajad Riigikohtus

Hageja S. V, lepinguline esindaja vandeadvokaat Andres Hallmägi Hageja J. V, lepinguline esindaja vandeadvokaat Andres Hallmägi Hageja T. V, lepinguline esindaja vandeadvokaat Andres Hallmägi Kostja I. V, lepinguline esindaja vandeadvokaat I. Veso

Asja läbivaatamise kuupäev

17. detsember 2012. a, kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1.Muuta Tallinna Ringkonnakohtu 15. juuni 2012. a määrust tsiviilasjas nr 2-11-16412, täiendades määruse resolutsiooni p 2 teise lausega järgmises sõnastuses: „Kohustada I. V tasuma S. V-le, J. V-le ja T. V-le makstav elatis K-H. K pangakontole nr 336697440006." Muus osas jätta ringkonnakohtu määrus muutmata.
2.
2-18-12514/38
Tartu Maakohus Tartu kohtumaja
12.04.2019
2-18-5082/12Harju Maakohus Tallinna kohtumaja26.09.2018
2-12-54102/106Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium19.12.2014
2-14-9198/17Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium31.10.2014
2-14-49/28Tallinna Ringkonnakohus01.08.2014
Lugeda määruse kehtiv resolutsioon sõnastatuks järgmiselt:
2.1.Hagi tagamise taotlus rahuldada.
2.2.Kohustada I. V tasuma hagi tagamiseks S. V-le, J. V-le ja T. V-le igakuist elatusraha 145 eurot igaühele (kokku 435 eurot), alates määruse kättetoimetamisest, kuni käesolevas tsiviilasjas tehtava kohtulahendi jõustumiseni. Kohustada I. V tasuma S. V-le, J. V-le ja T. V-le makstav elatis K-H. K pangakontole nr 336697440006.
2.3.Saata määruse ärakiri viivitamatult menetlusosalistele.
3.Rahuldada S. V, J. V ja T. V hagi tagamise muutmise taotlus.
4.Määruskaebus jätta rahuldamata.
5.Arvata määruskaebuselt 28. juunil 2012 tasutud kautsjon 25 (kakskümmend viis) eurot riigituludesse.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1.S. V, J. V ja T. V (hagejad) on K-H. K (ema) ja I. V (isa) alaealised lapsed. Vanemad on lahutatud, neil on ühine laste hooldusõigus. Harju Maakohtu 13. novembri 2008. a määrusega on määratud kindaks isa lastega suhtlemise kord. Vanemad sõlmisid 10. juunil 2009 kohtuvälise kokkuleppe, millega laste isa kohustus maksma laste ülalpidamiseks iga kuu elatist 7000 krooni. 18. märtsil 2011 teatas laste isa, et alates aprillikuust maksab ta laste ülalpidamiseks elatist kokku 250 eurot kuus.
2.Hagejad esitasid 11. aprillil 2011 ema vahendusel Harju Maakohtule hagiavalduse oma isa vastu elatise saamiseks. 29. juunil 2011 esitasid hagejad isa vahendusel Harju Maakohtule hagiavalduse oma ema vastu elatise saamiseks. Maakohus liitis 1. septembri 2011. a määrusega tsiviilasjad ühte menetlusse. Harju Maakohus jättis 23. detsembri 2011. a otsusega mõlemad hagid rahuldamata. Tallinna Ringkonnakohus tühistas 5. juuni 2012. a otsusega maakohtu otsuse ning jättis laste ema vastu esitatud hagi läbi vaatamata ja saatis isa vastu esitatud hagi uueks läbivaatamiseks maakohtule. Riigikohus võttis 3. oktoobri 2012. a määrusega menetlusse laste isa kassatsioonkaebuse ringkonnakohtu otsuse peale (tsiviilasi nr 3-2-1-160-12).
3.Hagejad esitasid 15. juunil 2012 ringkonnakohtule hagi tagamise taotluse, milles palusid kohustada isa viivitamatult tasuma igale lapsele elatist 149 eurot 13 senti kuus alates määruse tegemisest kuni tsiviilasjas tehtava kohtulahendi jõustumiseni. Hagi tagamise taotluse kohaselt on isa kinnitanud, et ta on nõus tasuma iga kuu laste ülalpidamiseks 250 eurot kuni nende kooliealiseks saamiseni. Hagi tuleb tagada, kuna isa ei täida laste ülalpidamise kohustust, makstes elatist ebaregulaarselt. Isa on 1. juuni 2012. a seisuga hagejatele võlgu kokku 2913 eurot 38 senti. Lisaks hagejatele on isa kohustatud pidama ülal oma teisi lapsi. Võla suurenemise korral raskendab hagi tagamata jätmine kohtuotsuse täitmist. Ringkonnakohtu lahend ja põhjendused
4.Tallinna Ringkonnakohus rahuldas 15. juuni 2012. a määrusega hagi tagamise taotluse ning kohustas laste isa tasuma igale hagejale iga kuu elatist 145 eurot alates määruse kättetoimetamisest kuni tsiviilasjas tehtava kohtulahendi jõustumiseni. Ringkonnakohtu määruse kohasel on elatise maksmise reguleerimine vajalik laste õigustatud huvide kaitseks, tagamaks neile elatis kohtumenetluse ajaks. Elatis ühele lapsele ei või olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära. Hagi tagamise määruse sundtäitmiseks peab hageja pöörduma kohtutäituri poole.

MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED

5.Laste isa esitas ringkonnakohtu määruse peale määruskaebuse, milles palub hagi tagamise määruse tühistada ja jätta hagi tagamata. Lisaks palub laste isa määruskaebuse tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 700 lg 2 alusel tagada ja peatada ringkonnakohtu hagi tagamise määruse täitmise kuni määruskaebuse lahendamiseni. Määruskaebuse kohaselt ei võinud ringkonnakohus tagada hagi pärast otsuse tegemist. Ringkonnakohus ei ole hagi tagamist põhjendanud ega arvestanud, et on ise varasema hagi tagamise tühistanud. Hagi tagamise aluseks olevad asjaolud ei ole muutunud. Ringkonnakohus ei ole hagi tagamisel arvestanud sellega, et suure osa ajast elavad lapsed isaga, kes peab neid sel ajal ülal.
6.Hagejad paluvad jätta määruskaebuse rahuldamata ja ringkonnakohtu hagi tagamise määruse muutmata. Lisaks esitasid hagejad taotluse, millega mõista laste isalt iga lapse kasuks välja elatis 145 eurot kuus kohustusega tasuda elatis laste ema pangakontole või arestida laste isa pangakontod või tema töötasu lastele makstava elatise ulatuses. Ringkonnakohus rahuldas hagi tagamise taotluse põhjendatult, sest laste isa rikub ülalpidamiskohustust, makstes lastele iga kuu kokku üksnes 250 eurot.
7.Riigikohus võttis määruskaebuse 3. oktoobril 2012 menetlusse ning peatas ringkonnakohtu määruse täitmise kuni lahendi tegemiseni Riigikohtus.

KOLLEEGIUMI SEISUKOHT

8.Kolleegium leiab, et ringkonnakohtu määrust tuleb TsMS § 689 lg 1, § 695 ja § 377 lg 4 alusel täiendada elatise maksmise viisi osas. Hagejate taotlus tuleb rahuldada ja kostja määruskaebus jätta rahuldamata.
9.TsMS § 377 lg 4 järgi lahendavad ringkonnakohus ja Riigikohus hagi tagamise ja hagi tagamise määruse muutmise ja tühistamise taotlused, kui asi, millega seoses taotletakse hagi tagamist või tagamise tühistamist või muutmist, on nende menetluses või kui neile on esitatud alama astme kohtu lahendi peale kaebus. Ringkonnakohus lahendas hagi tagamise taotluse pärast otsuse tegemist ja kättetoimetamist kostja esindajale (vt II kd, tl 248). Selleks ajaks ei olnud kostja Riigikohtule kassatsioonkaebust esitanud. Kolleegium leiab, et kooskõlas TsMS § 377 lg-s 4 sätestatuga oli ringkonnakohtul õigus tagada hagi pärast otsuse tegemist, kuna Riigikohtule ei olnud kassatsioonkaebust veel esitatud. TsMS § 377 lg 4 võimaldab kõrgema astme kohtul lahendada hagi tagamine alates ajast, mil talle on esitatud kaebus alama astme kohtu lahendi peale. Kolleegium märgib täiendavalt, et kuna ringkonnakohus lahendab TsMS § 377 lg 4 alusel hagi tagamise alates ajast, mil talle on esitatud kaebus, on ka maakohtul õigus tagada hagi pärast otsuse tegemist ja apellandile kättetoimetamist, kuid enne kaebuse esitamist ringkonnakohtule.
10.Kohus võib TsMS § 377 lg 1 esimese lause alusel hagi tagada, kui on alust arvata, et tagamata jätmine võib raskendada kohtuotsuse täitmist või selle võimatuks teha. Ülalpidamisasjas võib kohus

TsMS § 378 lg 3 p 4 järgi menetluse ajaks reguleerida nt seadusest tuleneva ülalpidamiskohustuse täitmist, mh kohustada kostjat menetluse ajal elatist maksma. Kolleegium ei nõustu kostja seisukohaga, et ringkonnakohus ei võinud kohustada teda hagi tagamise korras maksma lastele elatist, kuna varem oli kohus hagi tagamise tühistanud. Hagi tagamine on kohtu diskretsiooniotsus, mille tegemisel hindab kohus kõigi asjaoludega arvestades, kas tagamata jätmine võib raskendada kohtuotsuse täitmist või selle võimatuks teha (vt nt Riigikohtu 3. märtsi 2010. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-10-10, p 11). Ringkonnakohus leidis, et hagi tuleb kohtumenetluse ajaks tagada laste huvide kaitseks. Laste huvidega kooskõlas on kohustada vanemat täitma menetluse ajal ülalpidamiskohustust perekonnaseaduse (PKS) § 101 lg-s 1 sätestatud alammääras. Ringkonnakohus ei ole diskretsioonipiire ületanud, mis annaks aluse kohtu diskretsiooniotsusesse sekkuda.

11.Hagejad on kooskõlas TsMS § 377 lg-ga 4 esitanud Riigikohtule taotluse, milles paluvad mõista laste isalt iga lapse kasuks välja elatis 145 eurot kuus kohustusega tasuda elatis laste ema pangakontole või arestida laste isa pangakontod või tema töötasu lastele makstava elatise ulatuses. Riigikohus on 21. märtsil 2007 tsiviilasjas nr 3-2-1-3-07 tehtud otsuse p-s 12 leidnud, et vanem on ülalpidamiskohustuse täitnud siis, kui ta on lapse ülalpidamiseks vajaliku raha maksnud teisele vanemale, kelle juures laps elab ja kes lapse eest hoolitseb. Üksnes juhul, kui lapse eest iga päev hoolitsev vanem annab enne nõusoleku ülalpidamiskohustuse täitmiseks alaealisele lapsele või kiidab sellisel viisil antud ülalpidamiskohustuse täitmise hiljem heaks, on elatist maksma kohustatud vanem oma kohustuse kohaselt täitnud. Kolleegium leiab, et kuigi alates 1. juulist 2010 kehtiva PKS § 97 p 1 järgi on ülalpidamist õigustatud saama alaealine laps, kehtib eeltoodud seisukoht ka selle seaduse kohaldamisel. Praeguses asjas ei ole esile toodud, et laste isa maksab elatist vahetult lastele. Kolleegiumi arvates on siiski põhjendatud määrata elatise maksmise viis kindlaks selliselt, et kohustada laste isa maksma elatist laste ema pangakontole. Määruse täitmise viisi kindlaksmääramine on eelkõige laste huvides, kuid lisaks on selle eesmärk tagada määruse selgus, et vältida võimalikke vaidlusi täitmise üle. Jõustunud kohtulahend on täitemenetluse seadustiku § 2 lg 1 p 1 järgi täitedokumendiks, mille alusel algatab kohtutäitur täitemenetluse. Täitemenetluses kehtiva formaliseerituse printsiibi tõttu ei saa kohtutäitur kontrollida täitedokumendi materiaalõiguslikke asjaolusid. Kolleegium selgitab, et ringkonnakohtu hagi tagamise määruse kohaselt on laste isa kohustatud tsiviilasjas tehtava kohtulahendi jõustumiseni maksma igale lapsele elatist 145 eurot kuus, tasudes selle laste ema pangakontole. Ringkonnakohtu määruse peale määruskaebuse esitamine ei peatanud vaidlustatud määruse täitmist (TsMS § 700 lg 1). Riigikohus peatas ringkonnakohtu määruse täitmise
3.oktoobril 2012 kuni kohtulahendi tegemiseni Riigikohtus (TsMS § 700 lg 2). Seega oli hagi tagamise määruse täitmine peatatud ajavahemikul 3. oktoobrist 2012 kuni 16. jaanuarini 2013. Laste isal oli ringkonnakohtu määruse alusel kohustus maksta igale lapsele elatist 145 eurot kuus laste ema pangakontole nii enne hagi tagamise määruse täitmise peatamist Riigikohtus kui ka alates Riigikohtu otsuse tegemisest.

Kuna ringkonnakohus rahuldas hagi tagamise taotluse ning kolleegium täpsustas hagejate taotluse alusel määruse resolutsiooni selle täitmise viisi osas, ei võta kolleegium seisukohta hagejate taotluses esitatud alternatiivnõuete kohta (TsMS § 442 lg 2, § 463 lg 2).

12.Kolleegium selgitab pooltele, et elatisehagi lahendamisel tuleb kohtul arvestada mh sellega, kui palju on laste isa hagejatele elatist maksnud kohtumenetluse ajal (vt Riigikohtu 21. märtsi 2007. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-3-07, p 11).
13.Kuna määruskaebus jääb rahuldamata, arvatakse tasutud kautsjon TsMS § 149 lg 4 teise lause alusel riigituludesse. Lea Laarmaa, Peeter Jerofejev, Jaak Luik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.