Hageja I hagihind 2715,66 eurot Hageja II hagihind 2308,32 eurot
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja I: E M (ik xxx) Hageja II: N M (ik xxx) Hagejate seaduslik esindaja: A M (ik xxx) Hagejate lepinguline esindaja: A J Kostja: S M (ik xxx) Kostja lepinguline esindaja: Y Z 28.10.2025 toimunud kohtuistungil
Ärakuulamine
RESOLUTSIOON
1.Rahuldada E M, N M hagi S M vastu elatise nõudes.
2.Välja mõista kostjalt S Mlt igakuine elatis E M (hageja I) kasuks alates 08.04.2025 summas 301,74 eurot (baassumma 282,31 eurot) + 3% brutokuupalgast (59,43 eurot) - 50% lapsetoetusest (40 eur)), mis muutub iga aasta 1. aprillil, lähtudes baassumma indekseerimisest ja brutokuupalga muutusest vastavalt perekonnaseaduse § 101 lg-tele 3 ja 4 ning lapsetoetuse (kehtiva perehüvitiste seaduse § 17 lg 3 esimene lause) suuruse muutumisest alates lapsetoetuse suuruse muutumisele järgnevast kuust. Elatis tuleb tasuda kuni hageja I täisealiseks saamiseni, so kuni xxx.a.
3.Välja mõista kostjalt S Mlt igakuine elatis N M (hageja II) kasuks alates 08.04.2025 summas 256,48 eurot (baassumma 282,31 eurot) + 3% brutokuupalgast (59,43 eurot) - 50% lapsetoetusest (40 eur)) ning saadud summat vähendada 15 % (PKS § 101 lg 7). Elatis muutub iga aasta 1. aprillil, lähtudes baassumma indekseerimisest ja brutokuupalga muutusest vastavalt perekonnaseaduse § 101 lg-tele 3 ja 4 ning lapsetoetuse (kehtiva perehüvitiste seaduse § 17 lg 3 esimene lause) suuruse muutumisest alates lapsetoetuse suuruse muutumisele järgnevast kuust. Elatis tuleb tasuda kuni hageja II täisealiseks saamiseni, so kuni xxx.a.
4.Kohus määrab, et kostja kohustub tasuma väljamõistetud elatise A M pangakontole. Väljamõistetud elatis tuleb kostjal tasuda jooksva kalendrikuu viimaseks kuupäevaks järgneva kalendrikuu eest ette.
5.Välja mõista S Mlt hageja I ja hageja II kasuks perioodi eest alates 08.04.2024 kuni 07.04.2025 elatise võlg kokku 2396,70 (kaks tuhat kolmsada üheksakümmend kuus eurot ja 70 senti) eurot, mis tuleb tasuda A M pangakontole.
6.Menetluskulud jätta poolte endi kanda. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib esitada Tallinna Ringkonnakohtule apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul, alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Kohus selgitab, et kui menetlusosaline taotleb apellatsioonkaebuse esitamisel menetlusabi, peab ta seaduses sätestatud tähtaja järgmiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Hagi asjaolud ja nõue
1.Harju Maakohtusse esitasid E M, N M 08.04.2025 hagi S M vastu elatise nõudes. Alates vanemate abielulahutusest xxx elavad hagejad emaga. Vastavalt hagejate ema ja kostja kirjalikule kokkuleppele veedavad hagejad kostjaga iga teise nädalavahetuse. Ülejäänud aja veedavad hagejad oma emaga. Aasta keskmiselt veedavad hagejad kostja või kostja vanemate juures 5 ööpäeva ühes kuus. Hagejate ema tasus kostjale üüri ning eluasemega seotud kulud, et saaks hagejatega elada kostjale kuuluvas korteris, kus elati kuni 28.02.2025. Alates 1.03.2025 elab hagejate esindaja koos hagejatega ja uue elukaaslasega viimasele kuuluvas eramajas xxx. Kostja ei täida ülalpidamiskohustust korrapäraselt. Hagejad paluvad kostjalt välja mõista elatise vastavalt PKS §-le 101 muutuvas määras, N puhul arvestada PKS § 101 lg-t 7 ning elatise võlgnevus. Kostja vastus
2.Kostja ei võta hagi õigeks ega tunnista tema vastu esitatud nõudeid. Kostja täidab oma ülalpidamiskohustusi vabatahtlikult. Kostja on osalenud laste elus, nende eest hoolitsenud vahetult ning kavatseb seda teha ka edaspidi. Lapsed on 5 kuni 13 päeva (sõltuvalt kuust) viibivad isaga, mida tõendab Excel tabel ja mahukas fotomaterjal, mida kostja esitab
kohtule juhul, kui ema vaidlustab laste ja isa koosviibimise fakti. Senini ei ole olnud vajadust eraldi kirjalike kokkulepete sõlmimiseks ega kohtuvaidluste pidamiseks seoses laste viibimisega isaga. Laste isa on kandnud ja kannab laste emaga peaaegu samaväärseid igapäevaseid kulusid laste eluasemele, toidule, laste hooldusele, riietele, samuti kulud koolis. Kostja tagab lastele sarnaselt nende emaga vaba aja veetmise võimalused, kostja käib lastega võimalusel välisreisidel. Kostja esitab ülevaatliku tabeli lastele kantud kuludest. Samuti on laste ema teinud elatisega tasaarvestusi, millega hagejad ei ole hagiavalduses arvestanud. Kostja sissetulek ei ole nii suur nagu ema on hagiavalduses välja toonud. Hagejate ema saab riigilt peretoetust ja osa hagejate vajadustest on kaetud riikliku peretoetusega. Lisaks palub kostja arvestada asjaoluga, et kostjal sündis xxx kolmas laps E M. Kohtu põhjendused
3.Kohus, tutvunud toimiku materjalidega ja kuulanud ära menetlusosalised, leiab, hagiavaldus tuleb rahuldada.
4.Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 5 lg 1 kohaselt hagi menetletakse poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Sama paragrahvi teise lõike kohaselt pooltel on võrdne õigus ja võimalus oma nõuet põhjendada ja vastaspoole esitatu ümber lükata või sellele vastu vaielda. Pool määrab ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab. TsMS § 436 lg 2 kohaselt rajab kohus otsuse üksnes asjas esitatud ja kogutud tõenditele. TsMS § 436 lg 6 tulenevalt ei ole kohus esitatud asjaolude ja seisukohtadega seotud perekonnaasjas. TsMS § 436 lg 7 järgi kohus ei ole otsust tehes seotud poolte esitatud õiguslike väidetega.
5.Rahvastikuregistri andmetest nähtub, et hageja I ja hageja II isa on S M ja ema on A M. Selles osas pooltel vaidlus puudub.
6.Perekonnaseaduse (PKS) §-dest 96 ja 97 p 1 tulenevalt on alaealine laps õigustatud saama oma vanematelt ülalpidamist, mida PKS § 100 lg 1 ja 4 kohaselt antakse üldjuhul raha perioodilise maksmisega (elatis) iga kalendrikuu eest ette. PKS § 101 lg 2 kohaselt võib kohus elatise välja mõista kindla summana või muutuva suurusena, määrates ette kindlaks elatissumma suuruse arvutamise alused. PKS § 101 lg 3 sätestab, et igakuise elatise arvutamise aluseks on baassumma. Baassumma ühe lapse kohta on 200 eurot, mida indekseeritakse iga aasta 1. aprillil Statistikaameti poolt ametlikult avaldatud eelneva aasta tarbijahinnaindeksi muutusega. Pärast indekseerimist loetakse järgmisel aastal baassummaks eelmisel aastal indekseerimise tulemusel saadud baassumma. PKS § 101 lg 4 kohaselt lisandub baassummale kolm protsenti eelneva kalendriaasta kohta Statistikaameti kodulehel avaldatud Eesti Vabariigi keskmisest brutokuupalgast. Lisanduv summa arvutatakse vastavalt brutokuupalga muutusele iga aasta 01. aprillil. PKS § 101 lg 5 kohaselt ei pea vanem andma ülalpidamist ulatuses, milles lapse vajadused saab rahuldada lapsetoetuse ja lasterikka pere toetuse arvel. PKS § 101 lg 6 sätestab, et kui laps viibib kohustatud vanema juures aasta jooksul keskmiselt seitse kuni viisteist ööpäeva kuus, vähendatakse elatise summat proportsionaalselt kohustatud vanemaga koos veedetava ajaga.
8.Kostja toob esile, et ta täidab laste ülalpidamist vahetult. Kostja taotleb sisuliselt temalt välja mõistetava elatise vähendamist seoses lastele osalise vahetu ülalpidamise andmisega.
9.Elatise maksmiseks kohustatud kostja peab tooma esile ja tõendama asjaolud, mis tema hinnangul võimaldavad PKS § 102 lg 2 alusel mõista välja miinimumist väiksema elatise. Õige on kostja arusaam, et mõjuv põhjus viidatud sätte tähenduses võib olla ka lastele vahetult ülalpidamise andmine (Riigikohtu 25. aprilli 2018 otsus tsiviilasjas nr 2-16100215, p 17.1 esimene lõik ja seal viidatud varasem praktika).
10.Kostja tõi esile, et lapsed viibivad iga kuu kaheksa päeva tema juures ja sel ajal annab ta neile ülalpidamist vahetult. Ema saadetud 05.03.2025 e-kiri lükkab ümber kostja väite. Ema on tõendina esitanud kokkuleppe, mille järgi viibivad lapsed iga teise nädalavahetuse isa juures (dtl 10). See on vähem kui kaheksa päeva kuus. Lisaks avaldas laste ema kohtuistungil, et vähemalt osaliselt viibivad lapsed isa suhtluskorra ajal kostja vanemate juures. Kostja sellele väitele vastu ei vaielnud. Kohtu hinnangul ei esine hagejate puhul PKS §-s 101 lg 6 nimetatud asjaolusid elatise vähendamiseks.
11.Elatise väljamõistmise eesmärk on lapse igapäevaste vajaduste rahuldamine ja tema arenguks piisavate materiaalsete vahendite tagamine (vt Riigikohtu otsus tsiviilasjas nr 32-1-119-07, p 13 ja 3-2-1-33-11). Selle eest, et laps saaks kasvamiseks ja arenguks vajaliku ülalpidamise, on kohustus hoolitseda mõlemal vanemal (vt nt Riigikohtu 24.10. 2012. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-118-12 p 13). Kui vanem elab lapsega koos, rahuldab ta lapse vajadused eeldatavasti vahetult.
12.Kui vanem ei ela lapsega koos või ei osale lapse kasvatamises, täidab ta PKS § 100 lg 1 ja lg 2 esimese lause järgi ülalpidamiskohustust üldjuhul lapsele perioodilist rahalist elatist makstes (vt Riigikohtu 08.01 2014. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-165-13 p 12). PKS § 100 lg-s 2 on eelkõige silmas peetud olukorda, kus lapse elukorralduse raskuskese on peamiselt seotud ühe vanema elukohaga, kes korraldab suurel määral lapse igapäevaelu praktilisi küsimusi ja annab ühtlasi põhilise panuse lapse eest hoolitsemisse ning tema vajaduste vahetusse katmisesse. Sel juhul on ootuspärane, et lapsest lahus elav ja lapse vajaduste katmisel väiksemal määral osalev vanem panustab lapse ülalpidamisse ja täidab ülalpidamiskohustust lapsele elatise maksmisega (vt Riigikohtu 12.05.2021.a lahend tsiviilasjas nr 2-18-6491/96). Tulenevalt PKS § 99 lg 1 määratakse ülalpidamise ulatus kindlaks ülalpidamist saama õigustatud isiku vajadustest ja tema tavalisest elulaadist lähtudes.
13.Kõigepealt kontrollib kohus, kas hageja nõutav elatise suurus on põhjendatud ja tõendatud. Riigikohus on oma otsuses 3-2-1-37-11 punktis 12 asunud seisukohale, et kohus peab kindlaks tegema lapse põhjendatud kulutused kuus, juhul kui hagetav elatis on suurem kui seaduses sätestatud miinimummäär.
14.Lapse vajaduste rahuldamiseks kulub eelduslikult kahekordne miinimumelatis ning selles ulatuses ei ole vaja lapse vajaduste rahuldamiseks tehtavaid kulutusi kohtumenetluses tõendada (vt Riigikohtu 07.02.2018 lahend tsiviilasjas nr 2-15-15909/124 p 12, 22.03.2017. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-174-16, p 13; 08.01.2014. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-165-13, p 15). Kuigi hageja I ja hageja II ülalpidamiskulud ühes kalendrikuus on 705,01 eurot lapse kohta, siis hagejad on vähendanud elatist miinimumsuurusele (alates 01.04.2025 on 301,74 eurot ) ning võttes arvesse Riigikohtu eespoolviidatud seisukohta, ei ole lapse vajaduste tõendamine vajalik.
15.Elatise väljamõistmisel tuleb arvestada ka vanema varalise seisundiga ja jätta vanema kanda selline osa lapse vajaduste rahuldamiseks, mis vastab vanema varalisest seisundist tulenevale võimalusele ülalpidamist anda. Vanem on hoolimata oma halvast varalisest seisundist üldjuhul kohustatud andma lapsele ülalpidamist seaduses sätestatud miinimummääras. PKS § 102 lg 1 sätestab, et isik vabaneb ülalpidamiskohustusest selles ulatuses, milles ta ei ole tema muid kohustusi ja varalist seisundit arvestades võimeline andma teisele isikule ülalpidamist, kahjustamata enese tavalist ülalpidamist. PKS § 102 lg 2 kohaselt ei vabane vanemad sama paragrahvi esimeses lõikes nimetatud alaealise lapse ülalpidamise kohustusest. Kui vanem on PKS § 102 lg-s 1 nimetatud olukorras, peab ta kasutama tema käsutada olevaid vahendeid enda ja lapse ülalpidamiseks ühetaoliselt. Lapsele elatise väljamõistmiseks alla PKS § 101 lg-s 1 sätestatud alammäära tuleb tuvastada, et selleks on PKS § 102 lg 2 kolmanda lause järgi mõjuv põhjus. Mõjuvaks põhjuseks võib PKS § 102 lg 2 neljanda lause järgi olla muu hulgas vanema töövõimetus või olukord, kus vanemal on teine laps, kes elatise väljamõistmisel osutuks varaliselt vähem kindlustatuks kui elatist saav laps.
16.Kostjal sündis xxx kolmas laps E M (dtl 88). Kostja avaldas kohtuistungil, et ta on nõus hagejate ülalpidamiseks tasuma elatist PKS § 101 sätestatud määras. Kohaldamisele kuulub PKS § 101 lg 7 ning noorema lapse elatise summat vähendatakse 15 protsenti võrreldes vanema lapse elatisega, kuna laste vanusevahe on väiksem kui kolm aastat.
17.Kohus leiab eeltoodust tulenevalt, et põhjendatud on kostjalt välja mõista hageja I kasuks elatis 301,74 eurot ja hageja II kasuks elatis 256,48 eurot, mis muutub igal aastal 01. aprillil.
18.Hagejad paluvad kostjalt välja mõista elatise võlgnevus PKS § 108 alusel perioodi eest alates 08.04.2024 kuni 07.04.2025 E kasuks 1633, 60 eurot ja N kasuks 1116, 10 eurot (istungisalvestis 0:58:31 laste ema kinnitus elatise võlgnevuses). Võlgnevuse summad on kujunenud arvutustel: kostja miinimumelatise tasumise kohustus, millest hagejad on maha arvanud kostja tasutud elatised.
19.Kostja ei vaidle otseselt kahju hüvitamise vastu, kuid kostja palub arvestada sellega, et kostja ülalpidamisel on lisaks hagejatele 01.02.2025 sündinud kolmas laps. Kostja pole väitnud, et kolmanda lapse sünd mõjutab elatise vähendamist. Laste ema leiab, et kostja näol on tegemist heal majanduslikul järjel ärimehega, kellel on võimalus hüvitada kahju koheselt.
20.Kostja väitel on laste ema teinud elatisega tasaarvestusi, kuid antud asjaoluga ei ole laste ema oma hagiavalduses arvestanud, nt ema on tasaarvestanud elektrikulud. Kohus leiab, et võlaõigusseadus § 200 sätestab tasaarvestusele piirangud ja lg 1 p 1 kohaselt tasaarvestada ei saa ülalpidamise nõuet. Elatise tasaarvelduse kokkulepe on tühine kuna lepingu poolteks on erinevad isikud, elatise kohustuse täitmise korral on pooleks alaealine laps, muu kohustuse puhul aga lapsevanem.
21.Kostja väitel täidab ta vahetult laste ülalpidamiskohustust. Kohus tuvastas, et PKS §-s 101 lg 6 nimetatud asjaolusid ei esine. Lisaks on Riigikohus asunud seisukohale (RK: 32-1-56-15 03.06.2015 p 11), et elatise suurust ei saa määrata üksnes selle järgi, kui palju aega veedab laps ühe või teise vanema juures, vaid tuleb tuvastada, kui suured on kummagi vanema kulud lapse vajaduste rahuldamiseks ning kas tehtavate kulude suurus vastab vanema ülalpidamiskohustuse ulatusele või tuleb tal lisaks maksta vastavalt oma kohustuse ulatusele ka elatist. Kuivõrd hagejad elavad emaga, siis kannab laste ema suurema osa laste kuludest. Vastupidisel juhul ei oleks hagejad sunnitud pöörduma elatise nõudega kohtu poole. Kostja poolt üksikute kulude kandmine ei ole alus, et elatist vähendada, arvestades et kohtu ette pole toodud asjaolusid, et hagejatel on vahelduv elukoht, või et hagejad viibiks kostja juures olulise osa ajast, mis Riigikohtu praktika kohaselt tingiks vahetu ülalpidamise arvestamise lapsest lahus elava vanema poolt.
22.Kostja esitas tõendid enda majandusliku olukorra kohta. Kostjale kuulub (03.11.2025 vastuses ekslikult märgitud hagejale) 3 kinnistut: 1) xxx (antud korteris elab xxx, kostja üüritasu ei saa), kostja maksab pangale laenu; 2) xxx (korteris elavad kostja vanemad, üürisuhted puuduvad), kostja maksab pangale laenu; 3) xxx (antud korteris elab kostja oma perega), kostja maksab pangale laenu.
23.Kostjale laekub igakuine töötasu xxx-st summas 767, 52 eurot kuus (dtl 165) ja auto kompensatsiooni 550 eurot (dtl 166) ning Sotsiaalkindlustusametilt vanemahüvitis aprillis 644 eurot ja mais 46,07 eurot (dtl 168). Kostja esitas kohtule tõendid, mis kinnitavad kostja igakuised kulusid: xxx AS-le keskmiselt 168,15 eur kuus (dtl 119, 672.61: 4), intressikulu 21,61 eur (dtl 120, 151,33:7), xxx lepingust tulenev makse 1126,82 eur (dtl 121, 7887,76:7), xxx lepingust laenumakse ja intress 463, 37 eur (dtl 122, 3243,65:7), xxx ülalpidamiseks 133,33 eur (dtl 123, 800: 6), xxx kommunaalid 187,75 eur (dtl 124, 1126,53: 6), xxx kommunaalid 138, 53 eur (dtl 124, 969,73:7). Ettevõte xxx on seisuga 30.09.2025 kahjumis – 40 441,27 eurot (dtl 127). xxx korteri andis kostja üürile 01.07.2025 enda ettevõttega seotud xxx töötajale, kostja üüritasu ei saa. Üür arvati maha üürniku töötasust. Käesolevaks ajaks on üürileping lõppenud, see lõppes hiljemalt 31.10.2025 (dtl 163, üürileping). Kostja pangakonto väljavõttelt nähtub rahaliste vahendite jääk 17, 32 eurot (dtl 171). Kostjat toetavad tema vanemad xxx ja xxx (dtl 169) ning abikaasa Valeria (dtl 164). Kohus leiab, et kui kostjal on vara, millest ta võiks tulu teenida (nt üür), kuid ta otsustab seda mitte teha, ei saa ta tugineda sellele, et tal puudub sissetulek, et vähendada elatise suurust. Laste huvid tuleb seada esikohale.
24.Liiklusregistriandmetel kuuluvad kostjale mitmed mootorsõidukid: sõiduauto xxx, mudel xxx, registreerimismärk xxx, ehitusaasta 2012; sõiduauto xxx, mudel xxx, registreerimismärk xxx, ehitusaasta 2014; mootorratas/maastikusõiduk xxx, mudel xxx, registreerimismärk xxx, ehitusaasta 2006. Lisaks kuulub kostja uuele abikaasale xxx Mle sõiduauto xxx, mudel xxx, registreerimismärk xxx, ehitusaasta 2014. Laste ema märkis istungil, et kostjale kuulub lisaks purjekas, millega kostja korraldab suvel merel reise. Talvel on purjekas xxx sadamas. Kostja sõnul kuulub purjekas äriühingule mitte kostjale.
25.PKS § 108 kohaselt võib õigustatud isik nõuda ülalpidamiskohustuse täitmist ja kohustuse täitmata jätmise tõttu tekkinud kahju hüvitamist tagasiulatuvalt kuni ühe aasta eest enne elatishagi kohtule esitamist. Kohus osundab, et Riigikohus on märkinud, et kuivõrd ülalpidamisnõue on suunatud õigustatud isiku igapäevaste vajaduste järjepidevaks rahuldamiseks, on üksnes juhul, kui õigustatud isik nõuab järjepidevalt ülalpidamiskohustuse täitmist, võimalik tagada, et ülalpidamisnõude esitamine täidab oma eesmärgi. PKS § 108 mõte on kaitsta ülalpidamiseks kohustatud isikut tagantjärele esitatud ulatuslike ülalpidamisnõuete eest, mille rahuldamine ei täidaks enam õigustatud isiku ülalpidamise ülesannet ning paneks kohustatud isiku tõenäoliselt äärmiselt raskesse majanduslikku olukorda (vt Riigikohtu lahend 3-2-1-136-13, p-d 11 ja 12). Eeltoodu ei tähenda aga, et kui õigustatud isik ei ole tagasiulatuvalt kuni ühe aasta eest enne nõude esitamist järjepidevalt ülalpidamist nõudnud, kaotab ta tagasiulatuva ülalpidamisnõude esitamise õiguse. Järjepidevalt ülalpidamise nõudmata jätmine ei mõjuta õigustatud isiku nõudeõiguse olemasolu, kuid selle asjaoluga saab arvestada, nagu eespool viidatud, nõude ulatuse määramisel (vt Riigikohtu lahend 3-2-1-35-16). Kuivõrd tagasiulatuvalt elatise väljamõistmiseks puuduvad erisätted, saab ka tagasiulatuvalt elatist välja mõistes lähtuda elatise väljamõistmise üldsätetest (vt Riigikohtu lahend 3-2-1-78-13, p 13; Riigikohtu lahend 3-2-1-136-13, p 13). Muu hulgas saab üldsätetest lähtuda ülalpidamiskohustuse ulatuse määramisel, et kohustus ei oleks isikule ebamõistlikult koormav. Tagasiulatuvalt elatise nõudmisel on võimalik kohustatud isiku äärmiselt raskesse olukorda asetamist vältida eelkõige sellega, et arvestada nõude ulatuse määramisel õigustatud isiku toonaseid vajadusi, kohustatud isiku toonast kui ka kohtulahendi tegemise ajal olemasolevat ülalpidamisvõimet ja elatise vähendamise aluseks olevaid asjaolusid (vt Riigikohtu lahend 3-2-1-136-13, p 14).
26.Kohtule on esitatud tõendid, mille kohaselt on hagejate igakuiste kulude kandmise osas hagejate seaduslik esindaja kirjutanud kostjale 05.03.2025 (dtl 10). Seega ei saa kostjale kahju nõue tulla üllatusena. Kuigi nimetatud kirjavahetus ei tõenda iseenesest järjepidevat elatise nõudmist, siis ei tähenda see seda, et hagejad oleks kaotanud õiguse ülalpidamist ka tagantjärele nõuda. Ülalpidamiskohustus tuleneb seadusest ning kostja ei ole tõendanud, et ta ei oleks olnud suuteline elatist miinimummääras hagejatele tasuma või et tagasiulatuva elatise väljamõistmisel satuks ta ise äärmiselt raskesse olukorda. Põhjendatud on N puhul maha arvata kostja tasutud lapse judokulud. Kostja on tõendina esitanud enda pangakonto väljavõtte, mis kinnitab, et kostja tasus perioodil 08.04.2024 – 07.05.2025 N judokulusid 353 euro ulatuses (dtl 85). Lapse ema nõustus istungil judokulude maha arvamisega (istungisalvestis 1:02:05). Kohus leiab, et ainuüksi raha puudumine ei anna alust kostjat kohustusest vabastada, sest kostjal on kinnisvara ja vallasvara, mille müügist saadad tulust on võimalik hagejatele kahju hüvitada. Elatise
tasumise kohustuse täitmiseks on realistlikum müüa esmalt sõiduk(id). Seega rahuldab kohus hagejate tagasiulatuva elatise nõude kokku 2396,70 eurot (1633, 60 + 1116, 10 – 353,00).
27.TsMS § 445 lg 1 sätestab, et kohus võib otsuses poole taotlusel kindlaks määrata otsuse täitmise viisi ja korra ning täitmise tähtaja või tähtpäeva. Kohus rahuldab hagejate taotluse ja määrab TsMS § 445 lg 1 kohaselt kindlaks täitmiskorra. PKS § 100 lg 4 järgi elatist makstakse iga kalendrikuu eest ette. Kohus määrab, et kostja kohustub tasuma väljamõistetud elatise A M pangakontole nr xxx SEB pank. Väljamõistetud elatis tuleb kostjal tasuda jooksva kalendrikuu viimaseks kuupäevaks järgneva kalendrikuu eest ette.
28.Tsiviilasja hinna määramisel juhindub kohus TsMS § 122 lg 1 sätestatust, mille kohaselt on tsiviilasja hind hagihind ja TsMS § 129 lg 2 sätestatust, mille kohaselt on seadusest tuleneva ülalpidamiskohustuse täitmise üle peetava vaidluse korral hagihinnaks nõutavate maksete kogusumma, kuid mitte suurem kui hagi esitamisele järgneva üheksa kuu eest saadav summa. Tulenevalt eeltoodust on tsiviilasja hinnaks hagejal I 2715,66 eurot ja hagejal II 2308,32 eurot.
29.Kõik kohtuotsuses käsitlemata menetlusosaliste väited ja esitatud tõendid hagiavalduse läbivaatamisel kohtu arvates tähtsust ei oma ja seetõttu kohus neid lahendis ei käsitlenud. Menetluskulud
30.TsMS § 173 lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses. TsMS § 174 lg 2 kohaselt määrab maakohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, kui menetluskulude kindlaksmääramine ei takista kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse tegemist. Ülalpidamisasjas kannab kumbki pool oma menetluskulud ise (TsMS § 164 lg 1; RKTKo 22.06.2022, 2-19-19160, p 21). Kuivõrd kohus jätab menetluskulud poolte endi kanda, ei ole vajalik menetluskulusid rahaliselt kindlaks määrata.
31.TsMS § 178 lg 1 kohaselt saab menetluskulude jaotust vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati.
/allkirjastatud digitaalselt/ Fred Fisker Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.