Harju Maakohus
Kohtunik
Liisi Vernik
Otsuse tegemise aeg ja koht
19.11.2025.a Tallinn
Tsiviilasja number
2-25-13093
Tsiviilasi
X hagi Y vastu elatise nõudes 2715,66 eurot
Tsiviilasja hind Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja: X (isikukood XXX) Hageja seaduslik esindaja: C (isikukood XXX) Hageja lepinguline esindaja: Monika Sulg Kostja: Y (isikukood XXX) Kostja lepinguline esindaja: Svetlana Malkova Kirjalik menetlus
Menetluse liik
Kohus selgitab, et kui menetlusosaline taotleb apellatsioonkaebuse esitamisel menetlusabi, peab ta seaduses sätestatud tähtaja järgmiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kohus selgitab, et menetlustoimingut, mille tegemiseks on kehtestatud tähtaeg, võib teha tähtaja viimasel päeval kuni kella 24.00-ni (TsMS § 62 lg 2). Hagi ja selle aluseks olevad asjaolud 12.08.2025 esitatud hagiavalduse kohaselt sündis C (hageja seaduslik esindaja/hageja ema) ja Y (kostja) vahelisest kooselust xx.xx.xxxx X (hageja). Hageja seadusliku esindaja ja kostja kooselu on lõppenud. Hageja elab ühises majapidamises koos oma emaga. Ema tagab lapse vahetu ülalpidamise. Hageja ema on lapse isalt korduvalt suuliselt palunud, et lapse isa tasuks lapsele elatist igakuiselt seaduses sätestatud miinimummääras. Lapse isa sellega nõus ei ole ja peab mõistlikuks elatise tasumist selliselt kuidas temal on võimalik ja kuidas tema sobivaks peab. Hageja igakuised kulud moodustavad kokku 672 eurot, s.h kasutuseelis 100 eurot, kommunaalkulud 100 eurot, toit 140 eurot, riided 70 eurot, hügieen 25 eurot, ravimid ja vitamiinid 40 eurot, televisioon ja internet 7 eurot, lasteaed (toiduraha, teater, muud kulud) 115 eurot, arendavad mänguasjad 25 eurot, vaba aeg (sünnipäev, kino, teater) 50 eurot. Eeltoodust tulenevalt palus hageja välja mõista kostjalt elatise miinimumsuuruses alates hagiavalduse esitamisest kuni hageja täisealiseks saamiseni. Kostja vastus Kostja oma vastuses tema vastu suunatud nõudeid ei tunnistanud. Hageja vanemad lahutasid 2025. aasta veebruari lõpus. Kohe pärast lahutust sõlmisid vanemad suulise kokkuleppe, et laps hakkab elama üks nädal isaga (kostja) ja üks nädal emaga. Lapse elukoht vahetus ühe nädala järel esmaspäeva pärastlõunal, mil kostja võttis lapse kas lasteaiast (Lasteaed X/ pääsuke rühm) või emalt ning laps viibis katkematult kostja juures kuni järgmise esmaspäevani, mil ta anti tagasi emale. See korrapärane nädalane vaheldumine oli osapoolte kokkuleppe aluseks ning võimaldas mõlemal vanemal säilitada lapse igapäevases elus stabiilne kohalolek. Kokkuleppe praktikas tähendas see, et laps alustas iga uut nädalat alati uue vanemaga, olles esmaspäevast kuni järgmise esmaspäevani iga päev oma isa juures, vastavalt kokkuleppele. Laps elab igakuiselt võrdse aja isaga ja emaga, olles pool aega iga vanema juures. Lapse igapäevane viibimine isaga tähendab, et kõik vajalikud kulud, sealhulgas toit, riided, tervishoid jne kaetakse isa poolt selle aja jooksul. Kui lapse isa ja lapse ema osalevad lapse igapäevases hoolduses võrdselt, puudub alus elatise väljamõistmiseks. Lisaks igapäevasele hooldusele katab kostja lapse vajadusi olulisel määral ka rahaliselt. Ta soetab lapsele suuremaid ja vajalikke esemeid (jalgratas, tõukeratas, talveriided, jalanõud jms) ning vajaduse korral annab lapse emale lapse vajadusteks raha. Need asjaolud kinnitavad, et lapse isa mitte ainult ei täida oma vanemlikke kohustusi võrdselt, vaid tagab vabatahtlikult ka lapse täiendavad vajadused miinimumist suuremas ulatuses. Kohtu põhjendused
ning selle tõttu tuleb teisel vanemal teha puudujääva osa katteks suuremaid kulutusi. Juhul kui selliseid asjaolusid ei esine, ei teki kummalgi vanemal lisaks ülalpidamise vahetule andmisele PKS § 100 lg-st 2 ja § 105 lg-st 3 tulenevat kohustust maksta lapsele elatist (vt kohtu selgituste osas ka Riigikohtu lahend 2-18-6491).
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.