2.Välja mõista L.D-lt (L.D) alaealise lapse H.W kasuks alates 18.02.2025 kuni 31.03.2025 igakuine elatis summas 287,72 eurot kuus (PKS § 101)
3.Välja mõista L.D-lt (L.D) alaealise lapse H.W kasuks alates 01.04.2025 kuni H.W täisealiseks saamiseni igakuine elatis 301,74 eurot kuus (s.o 282,31 eurot (baassumma) + 59,43 eurot (kolm protsenti Eesti Vabariigi keskmisest brutokuupalgast) – 40 eurot (50% lapsetoetusest), mis muutub iga aasta 1. aprillil (esimest korda 1. aprillil 2026) lähtudes baassumma indekseerimisest ja brutokuupalga muutusest vastavalt perekonnaseaduse § 101 lg-tele 3, 4 ning lapsetoetuse (kehtiva perehüvitiste seaduse § 17 lg 3 esimene lause) suuruse muutumisest alates lapsetoetuse suuruse muutumisele järgnevast kuust.
Kostja on kohustatud tasuma väljamõistetud elatise iga kuu 10-ndal kuupäeval H.W arvelduskontole
5.Jätta menetluskulud poolte endi kanda.
Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel
2-25-2659 kohtuotsuse avalikult teatavaks tegemisest (TsMS § 630 lg 1, § 632 lg 1, § 633 lg 1). Taotledes menetlusabi, peab seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks menetlusabi taotletakse, eelkõige esitama kaebuse (TsMS § 187 lg 6). Apellatsioonkaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui ei taotleta selle läbivaatamist istungil (TsMS § 442 lg 6, § 633 lg 7).
HAGEJA NÕUE
1.18.02.2025 esitas H.W hagiavalduse L.D Eilmanni vastu lapsele elatise väljamõistmiseks miinimummääras. Hagiavalduse kohaselt hageja palub välja mõista kostjalt elatis alates 01.02.2025. Hagiavaldusest nähtuvalt on hageja pidanud kostjaga läbirääkimisi tema lapse H.W majanduslikust toetamisest kuid lubadused mida ema on andnud on jäänud ainult lubadusteks. 17.03.2025 tegi kohus puuduste kõrvaldamise määruse, millega palus hagejal selgitada tagasiulatuva nõude põhjendatust. Vastuseks märkis hageja, et kostja oli nõus iga kuu maksma H.W arvele alguses 20-50 eurot kuni töö leiab. Hetkel pole ta seda aga teinud. 26.03.2025 menetlusse võtmise määrusega keeldus kohus menetlusse võtmast hageja tagasiulatuva elatise nõuet perioodist 01.02.2025 kuni 17.02.2025 ning võttis menetlusse H.W hagiavalduse L.D Eilmanni vastu alates 18.02.2025 makstava elatise nõudes. 28.10.2025 toimunud kohtuistungil jäi hageja enda nõude juurde.
KOSTJA VASTUVÄITED
2.01.04.2025 esitas kostja vastuse esitatud hagiavaldusele. Vastuse kohaselt kui kostja nõustus andma Y.A N eestkoste, siis Y.A sõnas, et tema kostjalt midagi ei hakka tahtma ning lepib lapsetoetusega. Kostja on võlgades, märtsi kuus sai alla 400 euro palka. Võlgu mida maksab on kokku ligi 50 tuhat eurot ja kasvatab alaealist last, kes on 4 aastane, kelle isa ei maksa elatist ka peale kirjaliku kokkuleppe sõlmimist. Iga kuu maksab ära arved, osad võlad vähemaks. Üle jäänud (toit ja arstivisiidid) läheb lapse, keda kasvatab, kasuisa abist. Kostja maksaks lapsele, kui oleks vaba raha. Tervis on väga halb, kuid ei saa lubada ka haiguslehte ning peab jätkama tööd palaviku, köha ja nohuga, mille all kannatab viimased poolteist kuud. Kuna kostjal ei ole lapsele tõesti maksta, siis kaalub ta vanemlike õiguste loobumisest. Siis ei kannata laps enam kostja tõttu.
KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED
3.Kohus, tutvunud poolte seisukohtadega ja asjas kogutud tõenditega leiab, et esitatud hagi on põhjendatud ja tuleb rahuldada. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 436 lg 2 kohaselt kohus rajab otsuse üksnes asjas esitatud ja kogutud tõenditele. Sama paragrahvi lõike 3 kohaselt kohus võib tugineda otsust tehes üksnes tõenditele, mida pooltel oli võimalik uurida ja asjaoludele, mille kohta oli pooltel võimalik oma arvamust avaldada. TsMS § 436 lg 7 järgi ei ole kohus seotud poolte esitatud õiguslike väidetega. Vastavalt TsMS § 438 lg 1 sätetele hindab kohus otsust tehes tõendeid, otsustab, mis asjaolud on tuvastatud, millist õigusakti tuleb asjas kohaldada ja kas hagi kuulub rahuldamisele.
4.Järgnevalt kohus tuvastab esitatud tõendite ja poolte väidete alusel, millele vastuväiteid ei esitatud järgmised asjas tähtsust omavad asjaolud: Eesti perekonnaseisuasutuses registreeritud sünni tõendist nähtuvalt on hageja sündinud xxxxxx ja sünni tõendile on tema emana kantud kostja (dtl 6); 26.06.2024 Pärnu Maakohtu määrusega on rahuldatud X valla (vallavalitsuse kaudu) avaldus, võetud kostjalt ära lapse H.W isiku- ja varahooldusõigus, seatud lapse H.W üle eestkoste kuni tema täisealiseks saamiseni ning määratud tema eestkostjaks Y.A (dtl 72
2-25-2659 12); hageja elab eestkostjaga koos; kostja lapse ülalpidamisel ei osale (dtl 19-20, 21-22).
5.Hageja palub kostjalt välja mõista elatis seadusjärgses miinimummääras. Perekonnaseaduse (PKS) § 97 p-s 1 on sätestatud, et ülalpidamist on õigustatud saama alaealine laps. PKS § 99 lg 1 kohaselt määratakse ülalpidamise ulatus kindlaks ülalpidamist saama õigustatud isiku vajadustest ja tema tavalisest elulaadist lähtudes. Ülalpidamise kindlaksmääramisel arvestatakse õigustatud isiku kõiki eluvajadusi, sealhulgas tema võimete ja kalduvuste kohase hariduse ja kutsealase ettevalmistusega seotud kulutusi, alaealise ülalpeetava puhul ka tema kasvatamise kulutusi (PKS § 99 lg 2). PKS § 100 lõike 1 kohaselt antakse ülalpidamist üldjuhul raha perioodilise maksmisega (elatis). Sama sätte lõike 2 kohaselt täidab alaealise lapse vanem lapse ülalpidamise kohustust elatise maksmise teel eeskätt juhul, kui ta ei ela lapsega koos või kui ta ei osale lapse kasvatamises. Elatist peab kasutama lapse huvides. PKS § 101 lg 1 kohaselt ei või igakuine elatis olla väiksem kui PKS § 101 alusel arvutatud summa. PKS § 101 lg 3, lg 4, lg 5 ja lg 6 kohaselt on igakuise elatise arvutamise aluseks baassumma. Baassumma ühe lapse kohta oli 2025 aastal kuni 31.03.2025 272,76 eurot kuus ja alates 01.04.2025 282,31 eurot kuus, mida indekseeritakse iga aasta 1. aprillil Statistikaameti poolt ametlikult avaldatud eelneva aasta tarbijahinnaindeksi muutusega. Pärast indekseerimist loetakse järgmisel aastal baassummaks eelmisel aastal indekseerimise tulemusel saadud baassumma. Baassummale lisandub kolm protsenti eelneva kalendriaasta kohta Statistikaameti kodulehel avaldatud Eesti Vabariigi keskmisest brutokuupalgast. Lisanduv summa arvutatakse vastavalt brutokuupalga muutusele iga aasta 1. aprillil. Vanem ei pea andma ülalpidamist ulatuses, milles lapse vajadused saab rahuldada lapsetoetuse ja lasterikka pere toetuse arvel. Vaidlus puudub selles, et lapsetoetus laekub lapsega koos elavale eestkostjale. Kui laps viibib kohustatud vanema juures aasta jooksul keskmiselt seitse kuni viisteist ööpäeva kuus, vähendatakse elatise summat proportsionaalselt kohustatud vanemaga koos veedetava ajaga. Vanematel on oma laste suhtes võrdsed õigused ja kohustused, kui seadusest ei tulene teisiti (PKS § 116 lg 1).
6.Vaidlust ei ole selle üle, et kostja ei ela hagejaga koos. Kohus selgitab, et kohus menetleb elatise nõuet perioodi kohta alates 18.02.2025 kuni hageja täisealiseks saamiseni seadusjärgses miinimummääras. Riigikohtu 22.06.2022 otsuse tsiviilasjas nr 2-19-19160 p-dest 17 ja 18 tulenevalt ei pea kohus alates 01.01.2022 elatise suurust alates 01.01.2022 kuni lahendi tegemise ajani vastavas kohtuastmes kindla summana välja arvutama, kui kohus mõistab välja elatise muutuva suurusena PKS § 101 lg 2 mõttes. Seega kuivõrd hageja on palunud elatise välja mõista muutuva suurusena, siis kohus elatise suurust alates 18.02.2025 kuni lahendi tegemise ajani kindla summana otsuses välja ei arvuta.
7.Hagejal on kostjast lahus elava alaealise lapsena kostja vastu PKS §-dest 96-100 lähtudes materiaalõiguslik nõue ülalpidamise saamiseks. Nimetatud normid peavad tagama selle, et elatist nõudev alaealine laps saab lahus elavalt vanemalt vajaliku ülalpidamise. Ka on Riigikohus leidnud, et kui vanem ei ela lapsega koos või ei osale lapse kasvatamises, täidab ta PKS § 100 lg 2 järgi ülalpidamiskohustust lapsele iga kalendrikuu eest ette elatist makstes (vt Riigikohtu 4. detsembri 2013 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-136-13, p 11). PKS § 100 lg-te 1 ja 2 alusel saab laps (lapse õiguste ja huvide kaitseks teda kasvatava hooldusõigusliku vanema esindusel) seda nõuda eelkõige perioodilise rahalise maksena ehk elatisena. Ülalpidamise andmine rahas igakuise ettemaksuna võimaldab elatist lapse heaks kasutaval vanemal arvestada selle summaga kulude planeerimisel.
8.Juhul, kui laps nõuab elatist ühelt vanemalt, tuleb arvestada, et lapsel on õigus nõuda ühelt vanemalt elatist vaid osas, mille eest see vanem vastutab, st arvestada tuleb ka teise vanema kohustust last ülal pidada ning teise vanema sellise kohustuse ulatust. PKS § 105 lg 3 järgi täidavad mitu sama astme sugulast ülalpidamiskohustust osavõlgnikena ning iga osavõlgniku kohustuse suurus määratakse kindlaks võrdeliselt tema sissetuleku ja varalise seisundiga,
2-25-2659 arvestades tema ning ülalpidamist saama õigustatud isiku vahelisi suhteid. Eelduslikult peavad vanemad täitma lapse ülalpidamiskohustust võrdselt (PKS § 116 lg 1).
9.Eelnevast tuleb järeldada, et elatist tuleb maksta regulaarselt alates hetkest, mil vanem ei ela enam lapsega koos. Elatise nõude rahuldamise eelduseks on kohustatud isiku poolne ülalpidamiskohustuse täitmata jätmine ning seaduse mõtte kohaselt on ülalpidamiskohustust rikutud ka juhul, kui makstud elatis ei ole olnud lapse ülalpidamiseks piisav. Käesoleval juhul ei osale kostja lapse ülalpidamisel mingilgi määral.
10.Hageja nõue on esitatud seadusega ettenähtud elatise suuruse alammääras. Kohus on seisukohal, et sellises määras elatise väljamõistmine tagab alaealise ülalpidamise sellisel määral, mis võimaldab tal normaalselt kasvada ja areneda. Riigikohus on lahendis nr 2-15-15909, p 12 selgitanud, et miinimumi ulatuses elatise nõudmisel ei ole vaja kohtumenetluses tõendada lapse vajaduste rahuldamiseks tehtavaid kulutusi, sest eelduslikult kulub lapse vajaduste rahuldamiseks kahekordne miinimumelatis.
11.PKS § 102 lg 2 kohaselt vanemad ei vabane lõike 1 kohaselt oma alaealise lapse ülalpidamise kohustusest. Kui vanem on lõikes 1 nimetatud olukorras, peab ta kasutama tema käsutada olevaid vahendeid enda ja lapse ülalpidamiseks ühetaoliselt. Kohus võib mõjuval põhjusel vähendada elatist alla käesoleva seaduse § 101 alusel arvutatud elatise summa. Mõjuv põhjus võib olla muu hulgas vanema töövõimetus või olukord, kus vanemal on teine laps, kes elatise väljamõistmise korral käesoleva seaduse §-s 101 sätestatud ulatuses osutuks varaliselt vähem kindlustatuks kui elatist saav laps. Kostja on menetluses väitnud, et tal ei ole piisavat sissetulekut ja tal on teine alaealine laps, kelle isa elatist ei tasu. Kohus selgitab, et asjaolu, et kostjal väidetavalt puudub piisav sissetulek, ei ole aluseks elatise väljamõistmiseks alla seadusjärgse miinimummäära. Kohus küsis krediidiasutustelt kostja pangakonto väljavõtteid. Coop Pank AS teatas, et kostja omab pangas arvelduskontot, mille jääk on 0,00 eurot ning perioodil 9.10.2024 kuni 09.10.2025 tehingud puuduvad (dtl 71-72). AS SEB Pank teatas samuti, et kostja omab arvelduskontot, mille jääk on 0,17 eurot (dtl 75-76, 79-81). Konto väljavõttest nähtub, et perioodil 9.10.2024 kuni 09.10.2025 on kostja kontole laekunud 644,15 eurot. AS-is LHV Pank teatas, et kostja omab kontot, mille jääk on 0,00 eurot ja tehingud puuduvad (dtl 105-106, 107). Ülejäänud krediidiasutuste vastustest nähtub, et kostja ei oma arvelduskontosid neis krediidiasutustes (dtl 62, 64, 65, 67-68, 99-100). Kostja on ise esitanud enda alaealise lapse pangakonto väljavõtte, millest nähtub, et kostja omab igakuised sissetulekuid kogusummas keskmiselt vähemalt 1100 eurot (dtl 85-95). Seega kohus leiab, et kostja sissetulek on selline, mis võimaldab tal elatist tasuda hagejale seadusjärgses miinimummääras. Kostja ei ole esitanud tõendeid sellest, et tal oleks puuduv töövõime, seega on kostjal kohustus teenida sellist sissetulekut, mille arvelt on tal võimalik ülal pidada enda alaealisi lapsi. Kostja ise hindab enda teise alaealise lapse vajadusteks 684 eurot (dtl 84), kuid kohus rõhutab, et tulenevalt PKS § 102 lg-st 2 tuleb tal teist alaealist last üleval pidada samas ulatuses kui hagejat. Lisaks nähtub kohtute infosüsteemist, et ts.asjas nr 2-xxxx on kostjalt CCCCCC otsusega samuti välja mõistetud elatis kostja lapse CC kasuks miinimummääras. Asjaolu, et kostjal on kohustused võlausaldajate ees, ei ole aluseks hagi rahuldamata jätmiseks. Kuivõrd kostja ei ole üldse hageja ülalpidamiseks elatist tasunud, on kostja seega rikkunud hageja ülalpidamiskohustust ning elatise väljamõistmise eeldused on täidetud. Seega tuleb kostjal hagejale ülalpidamist anda seadusjärgses miinimummääras. Eeldustel, et lapsetoetust makstakse lapse eestkostjale, laps viibib ema juures vähem kui 7 ööpäeva kuus (esitatu kohaselt ei viibi üldse), on kehtiva PKS § 101 järgi arvestatud summa alates 01.04.2024 kuni 31.03.2025 287,72 eurot kuus ja alates 01.04.2025 301,74 eurot kuus.
12.Kohus rahuldab eeltoodust tulenevalt hagi igakuise elatise nõudes ja mõistab kostjalt välja elatise alates 18.02.2025 kuni 31.03.2025 summas 287,72 eurot kuus (PKS § 101) ja alates 01.04.2025 kuni lapse täisealiseks saamiseni 25.10.2031 301,74 eurot kuus, mis muutub iga aasta 1. aprillil lähtudes baassumma indekseerimisest ja brutokuupalga muutusest vastavalt
2-25-2659 perekonnaseaduse § 101 lg-tele 3, 4 ning lapsetoetuse (kehtiva perehüvitiste seaduse § 17 lg 3 esimene lause) suuruse muutumisest alates lapsetoetuse suuruse muutumisele järgnevast kuust. Hageja taotluse alusel ning juhindudes TsMS § 445 lg-st 1 määrab kohus elatusraha maksmise viisiks selle kandmise iga kalendrikuu kümnendaks kuupäevaks hageja arvelduskontole. Menetluskulude jaotus
13.TsMS § 173 lg 1 ja 2 kohaselt asja menetlenud kohus märgib menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, muu hulgas määruses, millega hagita menetluse avaldus või teistmisavaldus lahendatakse või hagi või hagita menetluse avaldus või teistmisavaldus jäetakse menetlusse võtmata või läbi vaatamata või asja menetlus lõpetatakse. Menetluskulude jaotus tuleb kohtulahendis märkida ka siis, kui menetlusosalised seda ei taotle.
14.TsMS § 164 lg-st 1 tuleneb, et alaealise lapse ülalpidamisasjas kannab kumbki pool oma menetluskulud ise. Kohus jätab menetluskulud poolte endi kanda nende rahalist suurust kindlaksmääramata. (allkirjastatud digitaalselt) Eve Grass Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.