lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKohtudValdkonnadMCPKonto
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKohtudValdkonnadMCPKonto
Otsi
  • Kohtulahendid
  • Õigusaktid
  • ELi õigus
  • Kohtud
  • Valdkonnad
Tööriistad
  • Brauserilaiendus
  • MCP-server
  • Minu konto
  • Paketid ja hinnad
Nimistu
  • Kontakt
  • Privaatsus
  • nimistu.ee
  • Toeta tegevust
Allikad
  • Riigi Teataja
  • EUR-Lex
  • HUDOC
  • Riigikohus
lahend.eeKohtulahendid ja seadused Riigi Teatajast, ELi õigus EUR-Lexist, ettevõtete andmed nimistu.ee-st.Nimistu MTÜ
Kohtulahendid/2-14-56222/17

Ühinguõigus › Juriidilise isiku juhatuse ja nõukogu asendusliikme, audiitori, erikontrolli läbiviija ja likvideerija määramine

TsiviilasiJõustunudTallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium · 01.09.2016

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
Kohtuasja number
2-14-56222/17
Asja liik
Tsiviilasi
Kategooria
Ühinguõigus › Juriidilise isiku juhatuse ja nõukogu asendusliikme, audiitori, erikontrolli läbiviija ja likvideerija määramine
Menetlusliik
Hagita menetlus
Kuulutamise aeg
01.09.2016
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
2030
Lahend PDF →Riigi Teatajas →

Avaliku sektori dokumendid

dokumendiregister.ee

Dokumendid, mis nimetavad selles lahendis osalenud ettevõtteid.

Pöördumine
Registrite ja Infosüsteemide Keskus · Sissetulev kiri · 2022-03-30
E-arvelduse teavituskiri
Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet · Sissetulev kiri · 2025-11-25
Väljaminev kiri
Maakohtud · Väljaminev kiri · 2025-12-01
Teabenõue
Maakohtud · Sissetulev kiri · 2025-12-01
Taotlus
Politsei- ja Piirivalveamet · Sissetulev kiri · 2026-06-04
Kiri
Veeteede Amet · Väljaminev kiri · 2020-09-25

Viidatud sätted

Riigi Teataja
VÕS § 113 lg 1ViivisTsMS § 175 lg 1, 3Lepingulise esindaja kulude hüvitamineTsMS § 178 lg 2Menetluskulude kindlaksmääramise vaidlustamineTsMS § 168 lg 4Menetluskulude jaotus asja menetlusse võtmisest keeldumise, hagi läbi vaatamata jätmise, asja menetluse lõpetamise ja hagi õigeksvõtmise puhulTsMS § 177 lg 4Kohtulahend menetluskulude kindlaksmääramise kohtaTsMS § 428 lg 1Menetluse lõpetamise alusedTsMS § 651Apellatsioonkaebuse läbivaatamise ulatus

Seotud ettevõtted

nimistu.ee
BLRT Grupp AS10068499(Puudutatud isik)BDO Eesti OÜ10309827(Avaldaja)

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Krista Kirspuu, Ele Liiv, Indrek Soots

Määruse tegemise aeg ja koht

01.09.2016, Tallinn

Tsiviilasja number

2-14-56222

Tsiviilasi

BDO Eesti AS avaldus BLRT Grupp Aktsiaseltsi erikontrolli läbiviimiseks dokumentidega tutvumise võimaldamiseks ning teabe andmiseks kohustamiseks

Vaidlustatud kohtulahend

Harju Maakohtu 21.06.2016 määrus menetluse lõpetamiseks ja menetluskulude kindlaksmääramiseks

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

BLRT Grupp Aktsiaseltsi määruskaebus

Menetlusosalised ja nende esindajad

Avaldaja: BDO Eesti AS (registrikood 10309827), lepinguline esindaja vandeadvokaat Toivo Viilup Puudutatud isik: BLRT Grupp Aktsiaselts (registrikood 10068499), lepingulised esindajad vandeadvokaat Arne Ots, advokaat Martin-Johannes Raude

Menetluse liik

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON:

1.Jätta Harju Maakohtu 21.06.2016 määrus muutmata ja BLRT Grupp Aktsiaseltsi määruskaebus rahuldamata.
2.Määruskaebuse menetlemisel tekkinud kulusid ei hüvitata (tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 178 lg 4).
3.Määruse peale võib Riigikohtule esitada määruskaebuse 15 päeva jooksul määruse ärakirja kättesaamisest alates. Asjaolud ja menetluse käik

Sarnased lahendid

Ühinguõigus
  • 06.07.20262-26-13142/6Tartu Maakohus Tartu kohtumaja
  • 02.07.20262-23-16992/60Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 19.06.20262-25-16318/25Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 18.06.20262-26-7361/6Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 03.06.20262-26-882/3Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
  • 03.06.20262-23-8896/33Riigikohtu tsiviilkolleegium
TsMS § 654 lg 6Ringkonnakohtu otsuse sisu
TsMS § 657 lg 1Ringkonnakohtu õigused apellatsioonkaebuse lahendamisel
TsMS § 663 lg 5Määruskaebuse menetlemine maakohtus
1.
BDO Eesti AS (avaldaja) esitas 21.08.2014 Harju Maakohtule avalduse BLRT Grupp Aktsiaseltsi (puudutatud isik) erikontrolli läbiviimiseks dokumentidega tutvumise võimaldamiseks ning teabe andmiseks kohustamiseks.
2.30.05.2016 esitas avaldaja avalduse avaldusest loobumiseks. Avaldaja palus kohtul loobumine vastu võtta ja menetlus lõpetada. Avaldaja kinnitas, et on teadlik avaldusest

loobumise tagajärgedest ning palus tagastada pool avalduse esitamiselt tasutud riigilõivust. Avaldaja leidis, et menetluskulud peaksid jääma puudutatud isiku kanda.

3.31.05.2016 seisukohas ei esitanud puudutatud isik vastuväiteid avaldusest loobumisele, kuid palus menetluskulud jätta avaldaja kanda ning mõista avaldajalt välja puudutatud isikul tekkinud menetluskulu 2735,50 eurot. Puudutatud isik palus ka märkida, et avaldajal tuleb tasuda hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt viivist võlaõigusseaduses (VÕS) § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras.
4.Avaldaja leidis oma 03.06.2016 vastuses, et puudutatud isiku taotlus menetluskulude väljamõistmiseks tuleks jätta rahuldamata. Menetluskulud tuleks jätta puudutatud isiku või alternatiivselt poolte endi kanda. Puudutatud isiku poolt välja toodud menetluskulud on ebamõistlikult suured. Põhjendatud menetluskulu ei saa ületada 500 eurot. Esimese astme kohtu määrus
5.Harju Maakohus jättis 21.06.2016 määrusega vastu avaldusest loobumise ja lõpetas menetluse TsMS § 428 lg 1 p 3 alusel. Menetluskulud jättis kohus avaldaja kanda TsMS § 168 lg 4 alusel. Kohus mõistis avaldajalt välja menetluskulu 1812 eurot puudutatud isiku kasuks ja viivise menetluskuludelt alates menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest kuni täitmiseni võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud määras. TsMS § 175 lg 1 alusel kontrollis kohus puudutatud isiku lepingulise esindaja kulu põhjendatust ja vajalikkust. Puudutatud isik on välja toonud, et tema lepinguline esindaja tegi järgmised menetlustoimingud järgmise ajakuluga: telefoninõupidamine seoses avaldusega 0,2 h; e-kiri kohtule seoses e-toimiku juurdepääsuga 0,1 h; 02.09.14 e-kiri kohtule seoses avaldusega 0,1 h avaldaja 21.08.14 avalduse materjalide analüüs 1 h; puudutatud isiku 05.09.14 vastuse koostamine 6,6 h; avaldaja 12.09.14 taotlusega tutvumine 0,1 h; avaldaja 02.10.14 seisukoha analüüs 1,4 h; 03.10.14 e-kiri seoses edasise tegevuskavaga 0,6 h; 03.10.14 telefoninõupidamine seoses avaldaja 02.10 seisukohaga 0,3 h; kohtu 03.10.14 määrusega tutvumine 0,1 h; puudutatud isiku 25.05.16 taotluse koostamine 1,1 h; e-kiri taotluse edastamiseks avaldaja esindajale 0,1 h; kohtu 25.05.16 määrusega tutvumine 0,1 h; avaldaja 30.05.16 avaldusega tutvumine 0,2 h; e-kiri seoses avaldaja avaldusega 0,1 h; puudutatud isiku 31.05.16 seisukoha koostamine 3,6 h, kokku 15,7 h. 05.09.2014 vastuse koostamisele märgitud ajakulu 6,6 tundi on põhjendatud. Vastuse maht oli 5 lehekülge, vastusele olid lisatud lisad. Arvestada tuleb ajakulu ka lisade komplekteerimiseks. Tegemist oli vastusega hagita menetluse avaldusele, millise dokumendi koostamine hõlmab õigusliku positsiooni kujundamist ja analüüsimist. Kuivõrd vastus avaldusele peab olema võimalikult ammendav, ei saa kohtu hinnangul pidada märgitud ajakulu avaldusele vastamiseks ülemääraseks. Kohus ei pidanud põhjendatuks 25.05.16 taotluse koostamisele märgitud ajakulu 1,1 tundi täies ulatuses. Tegemist oli lihtsa taotlusega menetluse uuendamiseks. Arvestades advokaadist esindaja eeldatavat professionaalset vilumust, ei võinud sellise taotluse koostamisele põhjendatult kuluda enam kui pool tundi. Märgitud ajakulu on seega ülemäärane 0,6 tunni (1,1-0,5) osas. Kohus ei nõustunud avaldajaga, et 31.05.16 dokumendi koostamisega seoses kantud menetluskulud hüvitamisele ei kuulu, kuna tegemist on olemuslikult menetluskulude hüvitamise taotlusega. Dokument küll sisaldab ka puudutatud isiku kantud menetluskulude nimekirja, kuid tegemist ei ole üksnes menetluskulude nimekirjaga. Puudutatud isik on esitanud dokumendis õigusliku põhjenduse, miks menetluskulud tuleks jätta avaldaja kanda. Tegemist ei ole seega üksnes kululoendiga, mille võiks hõlpsasti esitada menetlusosaline ise. Kuivõrd dokumendi maht on 5 lehekülge, ei saa dokumendi koostamisele märgitud ajakulu 3,6 tundi pidada põhjendamatuks. Ka ülejäänud osas on puudutatud isiku

poolt välja toodud toimingud kooskõlas menetluse käiguga, menetluses olnud vajalikud, toimingutele märgitud ajakulu on mõistlik ning kooskõlas asja keerukusega. Puudutatud isiku esindaja põhjendatud ajakulu tehtud toimingutele on seega 15,1 tundi (15,7-0,6). Puudutatud isik on märkinud, et talle osutati menetluses õigusteenust keskmise tunnihinnaga 174,34 eurot. Riigikohus on selgitanud, et üldjuhul ei saa põhjendatuks ja vajalikuks pidada tunnitasu, mis ületab oluliselt keskmist sarnase õigusteenuse eest makstavat tasu (RKTKm 3-2-1-115-13, p 25). Riigikohus on põhjendatuks ja vajalikuks pidanud näiteks tunnitasu 120 eurot ilma käibemaksuta (RKTKm 3-2-1-93-13) ning 120 eurot käibemaksuga (RKTKm 3-2-1-92-13). Samas on rõhutatud ka, et lepingulise esindaja tunnitasu põhjendatust ja vajalikkust tuleb hinnata igas kohtuasjas eraldi (RKTKm 3-2-1-115-14, p 14). Kohus leidis, et võttes arvesse, et tegemist on hagita menetlusega, erikontrolli läbiviimiseks dokumentide ja teabe nõudmine on õiguslikult vähekeerukas, kumbki menetlusosaline ei esitanud mahukat õiguslikku argumentatsiooni ning asja lahendus taandus vaid küsimusele, kas erikontrolli läbiviimine on üldse otsustatud, mis lahendati teises menetluses, ei saa käesolevas asjas ei saa lugeda põhjendatuks õigusteenuse kasutamist, mille tunnihind ületab 120 eurot ilma käibemaksuta. Puudutatud isiku põhjendatud kuluks lepingulisele esindajale kujuneb seega 1 812 eurot (15,1 x 120). TsMS § 177 lg 4 alusel kohus märkis vastavalt puudutatud isiku taotlusele, et avaldajal tuleb tasuda hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Määruskaebus

6.BLRT Grupp Aktsiaselts esitas määruskaebuse, milles palub tühistada maakohtu määruse osas, milles maakohus jättis puudutatud isikult avaldaja kasuks välja mõistmata 923,50 eurot, ning teha selles osas uus määrus, millega välja mõista 923,50 eurot koos viivisega. Seadusandlikul tasandil ei ole täpsustatud, kus kulgevad esindamise ajakulu ja tunnitasu kohtupoolse hindamise diskretsiooni piirid. Kuna selliseid piire ei ole kehtestatud, on lepingulise esindaja kulude hindamine muutunud praktikas suvaotsuseks. Põhjendamatu avaldusega kohtusse pöördumisega tekitatud kahju hüvitamisel peaks lähtuma PS §-s 25 sätestatud totaalreparatsiooni põhimõttest. Tuleb muuta kohtupraktikat, mille kohaselt kõrgemalseisev kohus jätab diskretsiooniotsusesse mittesekkumise ettekäändel tegelikud menetluskulud välja mõistmata. Tunnitasu vähendamine ei olnud põhjendatud. Viidatud Riigikohtu lahenditest ei nähtu, et kõrgem tunnitasu ei ole põhjendatud. Riigikohus ise on pidanud põhjendatud tunnitasuks nii 147,49 eurot (RKTKm 3-2-1-98-13, p-d 5, 9, 13), 153 eurot (RKTKm 3-2-1-115-14, p 14) kui 193,20 eurot (RKHKo 3-3-1-82-14, p 28). Seega ei tulene Riigikohtu praktikast, et 120 eurost suuremat tunnitasu ei saa välja mõista. Keskmine õigusteenuse eest makstav tasu ei kujune vastavalt kohtupraktikale, vaid õigusturu konkurentsile. Puudutatud isikule on osutatud õigusteenust keskmise hinnaga 174,34 eurot tunnis. Selline hind vastab sarnase õigusteenuse eest makstavale keskmisele tasule. Vaidlustatud määruses tehtud viited asja menetlusliigile, keerukusele ja mahukusele saaksid omada mingit sisulist tähendust üksnes juhul, kui oleks tuvastatud, et samasuguse menetlusliigi, keerukuse ja mahukuse puhul makstakse sarnase õigusteenuse eest keskmiselt oluliselt väiksemat tasu kui 173,34 eurot tunnis. Vastavasisulised põhjendused määruses puuduvad. Väljamõistetavat menetluskulu saab vähendada üksnes juhul, kui on tuvastatud, et konkreetse asja tunnitasu on olnud oluliselt

kõrgem kui sarnaste menetlusosaliste vahel toimuvate sarnase iseloomuga vaidluste keskmine tunnitasu. Maakohus on diskretsioonipiire ületanud. Ajakulu vähendamine 25.05.2016 taotluse koostamise eest ei ole põhjendatud. Puudutatud isik möönab, et 25.05.2016 taotluse näol ei olnud tegemist õiguslikult keeruka dokumendiga. Samas eeldas 25.05.2016 taotluse esitamine kliendisuhtlust ja kahe kohtuasja materjalidele konkreetsete viidete tegemist. Dokumendi koostamisele kuluvat aega ei saa hinnata pelgalt dokumendi pikkuse järgi, vaid arvestada tuleb lisaks menetlusdokumendi faktilisele kirjutamisele asjaolude ja tõendite analüüsi ning positsiooni väljatöötamist, samuti selle mõju hindamist kogu eesseisva menetluse jaoks ning kliendiga läbi arutamist (TlnRK 01.02.2016 otsus tsiviilasjas nr 2-14-54042, p 62). Lisaks tuleb puudutatud isiku hinnangul arvestada, et 25.05.2016 taotluse koostas esindaja, kes ei olnud varasemas menetluses osalenud ja pidi seetõttu tutvuma menetluse varasema käiguga. Puudutatud isiku varasem esindaja jäi dekreeti. TsMS § 175 lg 3 kohaselt kuuluvad esindaja vahetumisest tingitud kulud hüvitamisele. Vastupidine tähendaks, et naissoost advokaate ei juletaks palgata, sest nende võimaliku dekreeti jäämisega seonduvat kulu poleks võimalik hüvitada. Seadusandja ja kohtu eesmärk peaks olema vältida tööturul sellise soolise ebavõrdsuse tekkimist. Menetluse edasine käik

7.Avaldaja vaidles puudutatud isiku määruskaebusele vastu ja palus jätta see rahuldamata. Avaldaja palus ka määrata, et puudutatud isiku määruskaebusest tingitud avaldaja menetluskulud jäetaks puudutatud isiku kanda ja need mõistetakse välja avaldaja kasuks. Avaldaja on seisukohal, et TsMS § 178 lg-st 4 ei tulene, et hüvitamisele ei kuulu need kulud, mis tekivad avaldajal seoses menetluskulude vaidlustamisega puudutatud isiku poolt.
8.Maakohus võttis määruskaebuse menetlusse, jättis 04.08.2016 määrusega rahuldamata ja saatis TsMS § 663 lg 5 alusel läbivaatamiseks Tallinna Ringkonnakohtule. Ringkonnakohtu seisukoht
9.Ringkonnakohus on seisukohal, et maakohtu määrus tuleb jätta vastavalt TsMS § 657 lg 1 p-le 1 ja §-le 659 muutmata ja puudutatud isiku määruskaebus rahuldamata. Maakohtu määrus on seaduslik ja põhjendatud. Ükski määruskaebuses esitatud väide ei anna alust maakohtu määruse osaliseks tühistamiseks. Ringkonnakohus nõustub maakohtu põhjendustega ega korda neid (TsMS § 654 lg 6, § 659).
10.Vastavalt TsMS § 651 lg-le 1 ja §-le 659 kontrollib ringkonnakohus määruse seaduslikkust ja põhjendatust üksnes vaidlustatud osas. Määruskaebuses on määrust vaidlustatud üksnes osas, milles 1) maakohus on lugenud põhjendatud ja vajalikuks puudutatud isiku lepingulise esindaja tunnitasuks nõutud 173,34 euro asemel 120 eurot; 2) maakohus on lugenud põhjendatud ja vajalikuks puudutatud isiku lepingulise esindaja ajakuluks seoses 25.05.2016 avalduse koostamisega nõutud 1,1 tunni asemel 0,5 tundi.
11.Menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulude põhjendatuse ja vajalikkuse hindamine on TsMS § 175 lõike 1 järgi kohtu diskretsiooniotsus, millesse kõrgema astme kohus saab sekkuda vaid juhul, kui kohus on ületanud diskretsioonipiire (RKTKm 3-2-1-119-14, p 19). Kohtutele on antud kaalutlusruum hindamaks, milliseid lepingulise esindaja kulusid peaks menetluskulusid kandma kohustatud isik vastaspoolele hüvitama.
12.Tunnitasu põhjendatust ja vajalikkust tuleb hinnata igas kohtuasjas eraldi (RKTKm 3-2-1-115-14, p 14). Seega Riigikohtu poolt mõistlikuks lepingulise esindaja tunnitasuks peetud 120 eurot tunnis ei välista kõrgema esindajatasu põhjendatust. Lepingulise

esindaja tunnitasu põhjendatust ja vajalikkust tuleb analüüsida sarnaselt õigusabikulude põhjendatusele ja vajalikkusele (TsMS § 175 lg 1) ning seda olenemata sellest, kas tunnitasu suurusele on esitatud vastuväiteid.

13.Kuigi advokaadi tunnitasu määr võib aastatega tõusta, ei ole välistanud hilisemates kohtumenetlustes sarnases suurusjärgus tunnitasu põhjendatuks lugemist. Maakohus ei ole teinud Riigikohtu praktikast ebaõigeid järeldusi. Riigikohus on mõistliku tunnitasu üle otsustades selgitanud, et lepingulise esindaja keskmisest mõnevõrra kõrgema tunnitasu hüvitamisel on õige lähtuda tsiviilasja keerukusest ja mahukusest, arvestades seejuures eelkõige asjas esitatud tõenditega (RKTKm 3-2-1-115-14, p 14, samas tsiviilasjas loeti põhjendatuks tunnitasu 153 eurot [ei sisalda käibemaksu]). See tähendab, et lepingulise esindaja tunnitasu suurus on seotud asja keerukuse- ja mahuga ning ainuüksi eelduslik advokaadi keskmine tunnitasu tõus alates 2008. aastast ei takista tunnitasu vähendamist TsMS § 175 lg 1 rakendamisel. Kohtupraktikast saab järeldada, et käesolevas tsiviilasjas nõutavat tunnitasu 173,34 eurot saab pidada keskmisest märkimisväärselt kõrgemaks tunnitasuks, millisel juhul peaks olema tunnitasu põhjendatud asja keerukuse ja mahuga. Kolleegiumi hinnangul on maakohus piisavalt põhjendanud oma seisukohta, miks 120 eurot tunnis ületav puudutatud isiku lepingulise esindaja tunnitasu (s.o 173,34 eurot) ei ole põhjendatud. Määruskaebuses ei ole esitatud väiteid selle kohta, et käesolev tsiviilasi oleks olnud keskmisest keerukam ja mahukam. Ringkonnakohus lisab, et menetlusosalisel ei ole esindaja valikul, samuti kokkuleppel esindaja ja esindatava vahel mistahes tunnihinna osas teenuse osutamisel piiranguid. Samas ei saa menetlusosaline eeldada, et hiljem taolises suuruses teenuse tasu kogu ulatuses vastaspoolelt ka välja mõistetakse.
14.Puudutatud isikul oli üheks esindajaks menetluse algusest peale vandeadvokaat Arne Ots. Teise lepingulise esindaja vahetumise ajal oli seega puudutatud isikul esindaja, kes pidi olema asja materjalidega kursis ja oleks saanud koostada 25.05.2016 menetluse uuendamise taotlust. Esindaja vahetumise vajadus võib tekkida erinevatel asjaoludel. Vastaspool ei pea üldjuhul hüvitama sellest tingitud õigusabikulude suurenemist (st uue esindaja poolset asja materjalidega tutvumist) olukorras, kus isikul on menetluses algusest peale olemas ka teine esindaja.
15.TsMS § 178 lg 2 kohaselt võib menetluskulude kindlaksmääramise peale edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 200 eurot.
16.Vastavalt TsMS § 178 lg-le 4 ei hüvitata menetluskulude kindlaksmääramise vaidlustamisel tekkinud kulusid. Avaldaja on palunud, et puudutatud isiku määruskaebusest tingitud avaldaja menetluskulud jäetaks puudutatud isiku kanda ja need mõistetakse välja avaldaja kasuks. Avaldaja on seisukohal, et TsMS § 178 lg-st 4 ei tulene, et hüvitamisele ei kuulu need kulud, mis tekivad avaldajal seoses menetluskulude vaidlustamisega puudutatud isiku poolt. Ringkonnakohus avaldajaga ei nõustu. Seadusandja on näinud ette, et menetluskulude kindlaksmääramise vaidlustamisel tekkinud kulusid ei hüvitata, eristamata, kas tegemist on kaebaja või vastustaja menetluskuludega. /allkirjastatud digitaalselt/ Krista Kirspuu

/allkirjastatud digitaalselt/ Ele Liiv

/allkirjastatud digitaalselt/ Indrek Soots

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.

  • 26.05.20262-26-8425/3Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
  • 25.05.20262-25-490/17Viru Maakohus Narva kohtumaja