1.Võtta tõendina asja juurde kostja 10. märtsil 2025 esitatud kaks fotot, 5. mail 2025 esitatud neli fotot ja Eesti Töötukassa 17. jaanuari 2023 otsus töövõimetoetuse määramise kohta.
2.Tühistada Tartu Maakohtu 24. jaanuari 2025 otsus osas, milles maakohus mõistis B.C lt välja elatise H.C ja O.K kummagi kasuks alates hagi esitamisest kuni 31. jaanuarini 2025 ühes kuus 102,85 eurot ületavas osas ja alates 1. veebruarist 2025 ühes kuus 108,70 eurot ületavas osas.
Teha tühistatud osas uus otsus, millega mõista B.C lt H.C ja O.K kummagi kasuks välja elatis alates hagi esitamisest kuni 31. jaanuarini 2025 102,85 eurot kuus ja alates 1. veebruarist 2025 108,70 eurot kuus.
4.Rahuldada apellatsioonkaebus osaliselt.
5.Sõnastada kohtuotsuse resolutsioon tervikuna järgmiselt: „1. Mõista B.C lt välja H.C kasuks elatis 1703,92 eurot aja eest 25. maist 2024 kuni
30.septembrini 2025.
2.Mõista B.C lt välja O.K kasuks elatis 1703,92 eurot aja eest 25. maist 2024 kuni
30.septembrini 2025.
3.Mõista B.C lt H.C kasuks välja igakuine elatis alates 1. oktoobrist 2025 kuni H.C täisealiseks saamiseni (17. aprillil 2036) 108,70 eurot.
4.Mõista B.C lt O.K kasuks välja igakuine elatis alates 1. oktoobrist 2025 kuni O.K täisealiseks saamiseni (XXXXXXXXXXXXXXXX) 108,70 eurot.
5.Kohustada B.C maksma väljamõistetud elatis iga kuu 1. kuupäevaks J.J arveldusarvele nr XXXXXXXXXXXXXXXXXXXX, selgitusega „elatis H.C ja O.K le“.
6.Jätta menetluskulud poolte endi kanda ja nende rahaline suurus kindlaks määramata.“
6.Jätta ringkonnakohtu menetluse kulud poolte endi kanda. Edasikaebamise kord Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kättetoimetamisest. Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta esitama tähtaja kestel kassatsioonkaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei ole esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. MENETLUSOSALISTE NÕUDED, VASTUVÄITED JA PÕHJENDUSED
1.H.C ja O.K (hagejad) esitasid 25. mail 2024 hagi B.C (kostja) vastu elatise nõudes. Hagejad elavad koos oma ema J.J ja tema kahe lapsega eelmisest suhtest. Kostja elab perest eraldi alates 2023. aasta aprillist. Kostja ei ole hagejatele elatist maksnud. Hagejate emale on töötukassa 18. novembri 2022 otsusega määratud puuduv töövõime, tema sissetulekuks on toetused 1900 eurot kuus, sh toetus ühe lapse kohta 100 eurot ja paljulapselise pere toetus 450 eurot. H.C kulud kuus on 515 eurot, O.K kulud 465 eurot. Miinimumelatis H.C le on perekonnaseaduse (PKS) § 101 järgi 249,59 eurot kuus, O.K le 212,15 eurot kuus. Hagejad paluvad elatise välja mõista alates hagi esitamisest kuni kummagi hageja täisealiseks saamiseni muutuva summana vastavalt PKS §-le 101.
2.Kostja vaidles hagile vastu. Enne hagi esitamist ei teadnud ta pere majanduslikku seisukorda. Perest eraldi elab ta mitte aprillist, vaid detsembrist. Kostja on 100% töövõimetu ja raske liikumispuudega. Tema sissetulekuks on töövõimetuspension, millest ravimitele kulub ca 200 eurot kuus. Hagejate
ema raha kulub kiirlaenude maksmisele. Elatist kostja maksta ei suuda, kuid on nõus hagejatele ostma pliiatseid, riideid ja toitu ning soovib enne lapsi näha.
MAAKOHTU LAHEND
3.Tartu Maakohus rahuldas 24. jaanuari 2025 otsusega hagi ning mõistis alates hagi esitamisest kuni 31. jaanuarini 2025 kostjalt H.C kasuks välja 2053,08 eurot ja O.K kasuks 1745,10 eurot ning alates 1. veebruarist 2025 kuni kummagi hageja täisealiseks saamiseni igakuise elatise vastavalt PKS §-le 101, st H.C le 249,59 eurot kuus ja O.K le 212,15 eurot kuus. Menetluskulud jättis maakohus poolte endi kanda. Kohtuotsuse põhjenduste kohaselt tuleb hagi rahuldada taotletud määras, sest kostja ei ole vastu vaielnud, et hagejad on tema lapsed, kelle vajadused on vähemalt võrdsed elatise miinimummääraga PKS § 101 järgi. Kostja ei ole tõendanud, et tema sissetulek ei võimalda elatist maksta. Ka ei ole kostja esitanud tõendeid oma varandusliku seisu, sissetuleku ja vajalike väljaminekute kohta. Seega puudub alus vähendada elatist alla miinimummäära.
MENETLUSOSALISTE TAOTLUSED JA PÕHJENDUSED
4.Kostja esitas apellatsioonkaebuse, milles taotleb Tartu Maakohtu 24. jaanuari 2025 otsuse tühistamist ning hagi rahuldamata jätmist. Apellatsioonkaebuse põhjenduste kohaselt soovib kostja ise oma lapsi kasvatada. Ta ei ole hagejaid näinud juba 18. aprillist 2024. Elatise maksmist kohtueelselt keegi temaga ei arutanud. Maakohus ei võtnud arvesse, et kostja ainsaks sissetulekuks on töövõimetoetus, mistõttu ei ole tal võimalik hagejatele seaduses sätestatud ulatuses elatist maksta. Praegusel juhul on täidetud eeldused elatise vähendamiseks alla miinimumi PKS § 102 lg 2 alusel kostja töövõimetuse tõttu. Maakohus jättis töövõimetuse arvesse võtmata, sest kostja ei esitanud selle kinnituseks tõendeid. Elatiseasjades on kohtul ka endal õigus tõendeid koguda, mistõttu jääb arusaamatuks, miks maakohus seda võimalust ei kasutanud, kui ta nägi, et kostja ei ole võimeline ise tõendeid esitama. Maakohus oleks ka võinud selgitada riigi õigusabi taotlemise korda. Lisaks oleks maakohus saanud riigi õigusabi korras määrata esindaja ka lastele, kelle ülesanne oleks olnud välja selgitada mõlema vanema panus laste ülalpidamisse ning selliselt oleks kõigi menetlusosaliste huvid olnud menetluses palju paremini kaitstud. Maakohus on justkui formaalselt oma selgituskohustust täitnud ja viidanud tõendite esitamise vajadusele, kuid sellest ei piisanud ning seetõttu ei osanud kostja varem ka oma majandusliku seisundi kohta andmeid esitada. Tõenditena esitatud fotode kohta maakohus seisukohta ei võtnud ega põhjendanud, miks ta tõendeid ei hinda. Kostja esitas riigi õigusabi taotluses ülevaate oma majanduslikust seisundist. Ringkonnakohus tuvastas riigi õigusabi andmise otsustamisel, et kostja sissetulekuks on sotsiaaltoetus 41,17 eurot ja töövõimetoetus ca 455,53 eurot kuus, kokku on seega kostja sissetulek 496,70 eurot. Maakohtus välja mõistetud elatise kahele lapsele on aga 461,74 eurot kuus, mida kostjal ei ole oma sissetulekuid arvestades võimalik lastele ka parima tahtmise juures maksta. Kui jagada kostja sissetulek tema ja hagejate vahel, siis saaks kostja kummalegi lapsele elatiseks maksta 165,57 eurot ja kostjale endale jääks elamiseks sama palju. Ringkonnakohus on riigi õigusabi taotlust lahendades välja toonud, et kostja suhtes on käimas neli täitemenetlust ning kostja peab oma sissetulekust tasuma eluasemekulud 50 eurot ja transpordikulud 60 eurot, mis tähendab, et kostjale jääks sel juhul toidu ja ravimite jaoks alles
55,57 eurot, mis ilmselgelt ei ole piisav. Arvestades hagejate ema andmeid oma sissetuleku kohta, ei suuda ta anda neljale lapsele ülalpidamist kokku üle 800 euro ulatuses. Kuna vanemate varaline seisund on üsna sarnane, siis oleks kostja suhtes on äärmiselt ebaõiglane, kui ta peaks maksma elatist ühes kuus rohkem kui tema sissetulek, samas kui hagejate ema võib anda lastele ülalpidamist väiksemas määras. Hagejate kulud on ülepaisutatud, sest hagejate emal on neli last, kelle keskmine kulu ühes kuus on hagiavalduse järgi otsustades ca 490 eurot, kokku 1960 eurot, mis on rohkem kui hagejate ema sissetulek, kusjuures summa ei sisalda hagejate ema enda kulutusi. Maakohus on selle jätnud tähelepanuta. PKS § 99 lg 1 järgi määratakse ülalpidamise ulatus kindlaks ülalpidamist saama õigustatud isiku vajadustest ja tema tavalisest elulaadist lähtudes. Maakohus ei ole seda sätet kohaldanud ega hinnanud hagejate vajadusi. Lisaks mõistis maakohus ka tagasiulatuva elatise kokku 3798,18 eurot. Riigikohus on oma 4. detsembri 2013 lahendi nr 3-2-1-136-13 p-s 15 selgitanud, et tagasiulatuva elatise suurus tuleb määrata nii vanema toonast kui ka kohtulahendi tegemise aja ülalpidamisvõimet arvestades. Maakohus ei ole tagasiulatuva elatise määramisel isegi mitte kaalunud seda, milline on kostja tänane ülalpidamisvõime ning seetõttu mõistnud kostjalt välja tagasiulatuva elatise, mida kostja ei ole võimeline tasuma. Maakohus on asunud ka üllatuslikule seisukohale, et kostjal oleks võimalik Valga vallas asuv kinnisasi välja üürida. Jääb arusaamatuks, kuidas kohus sellisele järeldusele jõudis. Kinnisasi on seisukorras, milles seda ei ole võimalik välja üürida. Pealegi kuulub kostjale kinnisasjast kaasomandiosa, mis on ühisomandis hagejate emaga, mis tähendab, et kostja ei saa kinnisasja üksi välja üürida. Üüritulu saamata jätmist saaks samamoodi ette heita hagejate emale. Maakohus kinnisasja üürimise võimalusi pooltega ei arutanud. Arvestades mõlema vanema majanduslikku seisundit ei ole kostjalt hagejate kasuks elatise väljamõistmine võimalik, sest see suurendaks vaid kostja võlgnevusi ja võimekust toime tulla. Hagejate ülalpidamiskulud saab antud juhul kanda lastetoetusest ja suure pere toetusest.
5.Hagejad vaidlevad apellatsioonkaebusele vastu ning taotlevad selle rahuldamata ja kohtuotsuse muutmata jätmist, samuti menetluskulude jätmist poolte kanda. Vastuväidete kohaselt ei ole kostja toonud välja norme, mida maakohus rikkus. Maakohus on arvestanud eelkõige laste parima huviga. Kostja ei ole tõendanud, et tema ainsaks sissetulekuks on töövõimetoetus või et ta on töövõimetu. Maakohus selgitas kostjale tõendamiskoormist ning pole alust arvata, et kostja ei saanud sellest aru. Tsiviilasjas ei pea kohus ise tõendeid koguma, vaid lähtub tõenditest, mis talle esitatud on. Kui kostja oleks 100% töövõimetu, oleks tema sissetulek suurem kui ta väidab, st keskmiselt 653,30 eurot kuus. Ravimid on 100% töövõimetule 90%-lise soodustusega. Hagejate teada elab kostja oma ema korteris, mis kindlasti vähendab eluaseme- ja toidukulusid. Täitemenetlused ei saa takistada kostjal elatist maksmast, sest elatisenõue täidetakse eelisjärjekorras. Kostja laenukoormus ei puutu elatise väljamõistmisel asjasse. Kostja ja hagejate ema ühisomandis olevale kinnisasja kaasomandiosale on aastaid tagasi kostja võlgade tõttu kantud keelumärge, mistõttu seda ei saa müüa. Hagejad ei näe põhjust, miks peaks kostja olema vabastatud kohustusest oma lapsi ülal pidada. Hagejate ema sissetuleku kohta käivad väited ei ole asjakohased. Hagejate ema esitas maakohtule tõendi töövõimetuse kohta. Maakohus arvestas lastetoetuse ja lasterikka pere toetusega. Perekonnaseadus ei sea kohustatud vanema maksevõime kriteeriumiks seda, kas teine vanem saab laste ülalpidamisega ise hakkama.
RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
6.Ringkonnakohus leiab, et maakohtu otsus tuleb TsMS § 657 lg 1 p 2 järgi tühistada osas, milles maakohus mõistis kostjalt kummagi hageja kasuks välja elatise alates hagi esitamisest kuni 31. jaanuarini 2025 ühes kuus 102,85 eurot ületavas osas ja alates 1. veebruarist 2025 ühes kuus 108,70 eurot ületavas osas. Ringkonnakohus teeb tühistatud osas uue otsuse, millega mõistab kostjalt kummagi hageja kasuks välja elatise alates hagi esitamisest kuni 31. jaanuarini 2025 102,85 eurot kuus ja alates 1. veebruarist 2025 108,70 eurot kuus. Muus osas jätab ringkonnakohus maakohtu otsuse muutmata. Apellatsioonkaebus rahuldatakse osaliselt. Ringkonnakohus esitab TsMS § 654 lg 22 järgi otsuse resolutsiooni juures kehtiva resolutsiooni tervikliku sõnastuse.
7.Ringkonnakohus võtab materjalide juurde kostja 10. märtsil 2025 esitatud kaks fotot (dtl 138, 145), 5. mail 2025 esitatud neli fotot (dtl 264–267) ja Eesti Töötukassa 17. jaanuari 2023 otsus töövõimetoetuse määramise kohta (dtl 310–311).
8.Vaidlus on selle üle, kas esineb PKS § 102 lg 2 mõistes mõjuv põhjus elatise vähendamiseks alla miinimumi. Kuna hagejad nõuavad elatist miinimummääras, ei pea nad oma vajadusi tõendama (vt RKTKo 26. november 2014 nr 3-2-1-120-14, p 14; RKTKo 13. juuni 2025 nr 2-23-8691, p 20.1).
9.Maakohus selgitas kostjale elatise vähendamise aluseid, kuid kostja ei esitanud maakohtu menetluses tõendit oma töövõimetuse kohta. Kontoväljavõtte, millel on näha töövõimetoetuse saamine, esitas kostja alles pärast maakohtu otsuse tegemist. Riigikohus on leidnud, et mõjuvale põhjusele PKS § 102 lg 2 mõttes peab tuginema kohustatud vanem ehk kostja, kes peab mõjuva põhjuse aluseks olevad asjaolud välja tooma ja neid ka tõendama (vt RKTKo 22. juuni 2022 nr 2-19-19160, p 15.2; RKTKo 7. veebruar 2018 nr 2-16-118651/31, p 10; RKTKo 28. oktoober 2015 nr 3-2-1-124-15, p 15). Maakohus selgitas kostjale tõendamiskoormist ja andis tõendite esitamiseks tähtaja. Riigikohtu seisukohtadest tulenevalt ei saa maakohtule ette heita, et ta kostja töövõimetust kinnitavaid tõendeid omal algatusel ei kogunud.
10.Tõendi töövõimetuse kohta esitas kostja vahetult pärast ringkonnakohtu istungit, hagejad ei vaielnud istungil selle asja juurde võtmisele vastu. Tõendist nähtub, et kostjal töövõime puudub, töövõimetoetuse maksmise periood on 20. jaanuarist 2023 kuni 19. jaanuarini 2028 (dtl 310). Töövõimetoetus on alates 1. aprillist 2025 keskmiselt 652,20 eurot kuus. Lisaks saab kostja sotsiaaltoetust 45 eurot (dtl 315). Tema sissetulek on seega ligi 700 eurot kuus. Emalt on kostja saanud kontoväljavõttel kajastuva aja jooksul keskmiselt ligikaudu 100 eurot kuus. Miinimumelatise maksmisel jääks kostjale ilma ema toetuseta kasutamiseks 238,26 eurot kuus (700-249,59-212,15), mis on alla elatusmiinimumi. Kostja kasutada jääv summa oleks alla elatusmiinimumi ka koos ema toetusega. Ringkonnakohtu hinnangul on kostja puuduv töövõime mõjuvaks põhjuseks, mis praeguses asjas annab aluse elatise vähendamiseks alla PKS §-s 101 sätestatud minimaalse määra.
11.PKS § 102 lg 2 teise lause kohaselt peab vanem, kes ei suuda alaealisele lapsele nõutavas ulatuses ülalpidamist anda, kasutama oma vahendeid enda ja lapse ülalpidamiseks ühetaoliselt. Kostja nimetas peamise põhjusena, miks ta ei saa hagejatele elatist maksta, muid võlgu ja pooleliolevaid täitemenetlusi. Kuna kostjal peale hagejate teisi alaealisi lapsi ei ole, ei viida täitemenetlusi järelikult läbi elatise sissenõudmiseks. Elatis on aga eelistatud muudele
nõuetele, ülalpeetavate korral suureneb TMS § 132 lg 2 järgi summat, mida ei saa arestida teiste võlgade katteks. Muude võlgade eelistamine elatise maksmisele ei ole oma vahendite kasutamine enda ja lapse ülalpidamiseks ühetaoliselt.
12.Hagejate tõttu arestist vabaks jäävat summat tuleks kulutada hagejate huvides. Otsustamaks selle üle, kui palju peab kostja maksma hagejatele elatist ja kui palju peaks talle endale raha alles jääma, saab muu hulgas lähtuda TMS-i arestivaba miinimumi regulatsioonist juhul, kui elatisenõue antaks sundtäitmisele. Reeglina peab võlgnikule jääma kasutamiseks kas palga alammäärale või elatusmiinimumile vastav summa ning lisaks kolmandik kuupalga alammäärast iga ülalpeetava kohta (TMS § 132 lg 13, 2). Kuna aga kostja sissetulek on alla kuupalga alammäära (mis alates 1. jaanuarist 2025 on 886 eurot), võiks sellest TMS § 132 lg 11 järgi elatisenõude katteks arestida kuni kolmandiku.
13.Kui kostja maksaks kahele lapsele elatisena kokku kolmandiku töövõimetoetusest, jääks talle endale üle elatusmiinimumi ehk 434,80 eurot kuus pluss sotsiaaltoetus, mis ei ole TMS § 131 lg 1 p 3 järgi arestitav. Oma igakuiste kulude kohta on kostja esitanud vastuolulisi andmeid. Riigi õigusabi taotluses märgitud kulud on suuremad kui kostja väidetav sissetulek. Ka on kostja enda hinnang kuludele mõnevõrra suurem kui kontoväljavõttel kajastuv. Kostja esitas ringkonnakohtule fotod (dtl 138, 145) tõendamaks, et ta elab haagissuvilas. Ringkonnakohtu hinnangul ei anna fotod elatise suuruse määramiseks täiendavat informatsiooni, sest neist ei saa teha järeldusi kostja eluasemega seotud kulutuste kohta. Riigi õigusabi taotluses nimetab kostja oma kuludena valveteenust 13,02 eurot, garaaži üüri 70 eurot, elektrit ca 50 eurot, telefoni ja internetti ca 55 eurot, rohtusid ja abivahendeid ca 200 eurot, transporti 60 eurot, sööki 60 eurot ja lisanduvaid ootamatuid väljaminekuid (kokku ligikaudu 500 eurot). Samas kontoväljavõtte järgi otsustades kulutab kostja apteekides umbes 30 eurot kuus, elektrile keskmiselt 36,85 eurot kuus ja telefonile keskmiselt 27,14 eurot kuus. Lisaks kulub veipimisele umbes 40 eurot kuus, mis on sotsiaaltoetusega võrdväärne summa. Võlgadele ja täitemenetlustele kulub kostja väitel 318 eurot kuus, kuid kontoväljavõttest nähtuvalt on ta teinud võlgade katteks makseid 25–75 eurot kuus ja seda mitte iga kuu. Kaks kolmandikku töövõimetoetusest koos sotsiaaltoetusega katab seega ära kostja tegelikud kulud.
14.Maakohus leidis, et kostja võiks välja üürida Valga vallas asuva kinnisasja. Kinnistusraamatu andmetel kuulub kostja ja hagejate emale ühisomandina kaasomandiosa registriossa nr XXXXXXX kantud kinnisasjast. Erinevalt hagejate väidetust ei ole kinnisasjal käsutamise keeldu. Kaasomandiosa müük ega üürile andmine ei ole vanemate üksmeelsel tegutsemisel seega takistatud. Samas nähtub kostja esitatud fotodest (dtl 264–267), et kinnisasjal asuv elamu on äärmiselt viletsas seisukorras ja selle väljaüürimise perspektiivi saab hinnata madalaks. Kinnisasja omandisuhetest ja seisukorrast tulenevalt ei ole tegemist elatise maksmiseks kiiresti realiseeritava varaga, mille olemasolu tõttu oleks põhjendatud igakuist elatist suurendada.
15.Eelneva alusel peab ringkonnakohus põhjendatuks mõista kummalegi hagejale alates hagi esitamisest välja igakuine elatis summas, mis vastab ühele kuuendikule keskmisest töövõimetoetusest. Hagejad taotlesid elatise sidumist baassumma indekseerimise ning lasterikka pere ja lapsetoetuse muutumisega vastavalt PKS § 101 lg-tele 3–5. Riigikohtu hinnangul saaks alla miinimummäära vähendatud elatise automaatset suurendamist põhjendada elatise miinimummäära tõusuga ainult kompromissi korral (RKTKo 7. veebruar 2018 nr 2-156
15909/124, p 16). Seda seisukohta arvestades tuleb elatise indekseerimise taotlus jätta rahuldamata. Küll aga saab ringkonnakohus võtta arvesse seda, et töövõimetoetus on kohtumenetluse ajal suurenenud. Hagi esitati 25. mail 2024, mil töövõimetoetus oli keskmiselt 617,10 eurot kuus, millest 1/6 on 102,85 eurot. Otsuse tegemise ajal on töövõimetoetus keskmiselt 652,20 eurot ning 1/6 sellest on 108,70 eurot. Seega tuleb kostjalt elatis välja mõista hagi esitamisest 25. mail 2024 kuni 31. märtsini 2025 kummagi hageja kasuks 102,85 eurot kuus ja alates 1. aprillist 2025 108,70 eurot kuus.
16.Pooled kinnitasid ringkonnakohtu istungil, et kostja ei ole menetluse ajal hagejatele elatist maksnud. Alates hagi esitamisest 25. mail 2024 kuni 30. septembrini 2025 on kostjal seega kummalegi hagejale tasumata 1703,92 eurot: 2024. a maikuu seitsme päeva eest 23,22 eurot (102,85/31x7), juunist 2024 kuni märtsini 2025 1028,50 eurot (10x102,85) ja aprillist septembrini 2025 652,20 eurot (6x108,70).
17.Kostja leiab ekslikult, et maakohus mõistis elatise välja tagasiulatuvalt. Tagasiulatuva ülalpidamisnõude all peab PKS § 108 silmas ülalpidamisnõuet kuni aasta enne hagi esitamist. Hagejad nõudsid elatist alates hagi esitamisest ehk 25. maist 2024 ja selliselt on maakohus elatise ka välja mõistnud.
18.TsMS § 164 lg 1 alusel jätab ringkonnakohus menetluskulud poolte kanda. (allkirjastatud digitaalselt)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.