Hageja K. B. (isikukood XXX, viibimiskoht Tallinna Vangla) Kostja M. B. (isikukood XXX, registrijärgne elukoht XXX, e-post XXX)
Asja läbi vaatamine
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Rahuldada K. B. 29.05.2025 menetlusabi taotlus ja vabastada ta abielu lahutamise hagi esitamisel 100 euro suuruse riigilõivu tasumisest tsiviilasjas nr 225-8414.
2.Võtta menetlusse K. B. 29.09.2025 hagi M. B. vastu.
3.Rahuldada K. B. 29.05.2025 abielu lahutamise hagi M. B. vastu õigeksvõtul põhineva otsusega.
4.Lahutada K. B. ja M. B. 24.10.2023 Tartu linnavalitsuses sõlmitud abielu.
6.Jätta menetluskulud hageja kanda. Hüvitatavad menetluskulud puuduvad.
7.Toimetada hagimaterjalid ja kohtuotsus kätte M. B. Toimetada kohtuotsus kätte
K. B.
Edasikaebamise kord Pooled võivad tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 630 lg 1 kohaselt esitada kohtuotsuse peale apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule. Resolutsiooni p 1 peale menetlusabi andmise kohta võib menetlusabi taotleja või saaja, Eesti Vabariik Rahandusministeeriumi või rahandusministri määratud Rahandusministeeriumi valitsemisala asutuse kaudu tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 191 lg 1 ja § 661 lg 2 kohaselt esitada apellatsioonkaebuse Tartu Maakohtu kaudu Tartu Ringkonnakohtule.
Apellatsioonkaebuse esitamise tähtaeg on TsMS § 632 lg 1 järgi 30 päeva alates käesoleva kohtuotsuse apellatsioonkaebuse esitajale kättetoimetamisest, kuid mitte rohkem kui viis kuud kohtuotsuse avalikult teatavakstegemisest. Selgitus menetlusabi taotlejale Apellatsioonkaebuse esitamiseks saab taotleda menetlusabi TsMS §-de 180–190 kohaselt. Menetlusabi andmise taotlus ei peata TsMS § 187 lg-te 5 ja 6 kohaselt aga seaduses sätestatud ega kohtu määratud menetlustähtaja kulgemist. Kaebuse esitamise tähtaja järgimiseks tuleb esitada tähtaja kestel ka kaebus või teha muu menetlustoiming, mille jaoks on menetlusabi taotletud. Kohus annab apellatsioonkaebuse põhjendamiseks, riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva menetlusabi taotlemisega seotud puuduse kõrvaldamiseks mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil.
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.K. B. (hageja) esitas 29.05.2025 Harju Maakohtule hagi M. B. (kostja) vastu abielu lahutamiseks. Hageja märkis hagis, et soovib kostjaga sõlmitud abielu lahutada, sest nad ei ole enam koos ja hageja viibib vanglas. Hageja taotleb abielulahutust, sest abikaasa elab välismaal, ei käi Eestis tihti ning sel põhjusel ei ole võimalik abielu lahutada lasta ka notaril. Koos hagiga esitas hageja menetlusabi taotluse, milles palus anda talle riigi õigusabi, sest ta on ise vanglas ning ei saa maksta riigilõivu. Hageja esitas 30.05.2025 avalduse pärast lahutust neiupõlvenime Kuulmets tagasi saamiseks.
2.Harju Maakohus jättis hagi 02.06.2025 määrusega käiguta ja andis hagejale tähtaja puuduste kõrvaldamiseks, kostja elukoha aadressi märkimiseks ja abielutunnistuse ärakirja esitamiseks, samuti vormikohase menetlusabi taotluse ja majandusliku seisundi teatise esitamiseks. Hageja esitas 12.06.2025 vangla vabakasutuskonto väljavõtte ning selgitas, et teab kostja e-posti aadressi ja telefoninumbrit, kuid ei tea, tema elukohta. Harju Maakohus edastas 07.07.2025 määrusega hagi kohtualluvuse järgi lahendamiseks Tartu Maakohtule.
3.Tartu Maakohus tegi päringud hageja majandusliku seisundi kohta TsMS § 186 lg 5 kohaselt, mis sätestab, et kohus võib nõuda teistelt isikutelt või asutustelt, sealhulgas krediidiasutustelt, teavet taotleja ja temaga koos elavate perekonnaliikmete majandusliku seisundi või maksevõime kohta. Kohus tegi päringud krediidiasutustele, Sotsiaalkindlustusametile ning Maksu- ja Tolliametile ning viimase nelja kuu sissetulekute, laekumiste ja toetuste kohta.
4.Kostja esitas 27.08.2025 kohtule seisukoha, milles märkis, et tal ei ole mingeid vastuväiteid abielu lahutamise kohta. Kostja selgitas, et ta on nõus kirjaliku menetlusega.
KOHTU SEISUKOHT
5.Kohus leiab, et hageja menetlusabi taotlus, milles ta palus end vabastada abielu lahutamise hagi esitamisel 100 euro suurusest riigilõivust, on põhjendatud ja tuleb TsMS § 181 lg 1 kohaselt rahuldada. Kohus märgib, et TsMS § 139 lg 2 järgi tuleb riigilõivu tasuda menetlustoimingult, mille tegemise eest on riigilõivuseaduses (RLS) ette nähtud riigilõiv. Abielu lahutamise hagi eest tuleb RLS § 59 lg 2 kohaselt tasuda riigilõiv 100 eurot.
6.Kohus võib TsMS § 181 lg 1 kohaselt anda menetlusosalisele menetlusabi, kui menetlusabi taotleja ei suuda oma majandusliku seisundi tõttu menetluskulusid tasuda või kui ta suudab neid tasuda üksnes osaliselt või osamaksetena ja on piisav alus eeldada, et kavandatav menetluses osalemine on edukas. Menetlusabi on TsMS § 180 lg 1 järgi riigipoolne abi
menetluskulude kandmiseks. Kohus võib muuhulgas TsMS § 180 lg 1 p 1 kohaselt vabastada menetlusabi saaja osaliselt või täielikult riigilõivu maksmisest või muude kohtukulude kandmisest.
7.Menetlusabi taotluse lahendamisel analüüsitakse taotleja majandusliku seisundi hindamiseks esmalt taotleja enda sissetulekuid ja muid asjaolusid TsMS § 182 lg 2 p-de 1, 2 ja 3 järgi ning seejärel hinnatakse TsMS § 186 kohaselt temaga koos elavate perekonnaliikmete vara ja nende sissetulekuid, tema ülalpidamisel olevate isikute arvu, eluasemele tehtavaid mõistlikke kulutusi ning muid tähendust omavaid asjaolusid (RKTKm 08.05.2019 2-17-16878/97, p 10).
8.Kohtuasja materjalidest nähtuvalt viibib hageja vangistuses. Hageja vanglasisese vabakasutuskonto väljavõttest 01.05.2025–06.06.2025 kohta nähtub, et selle aja jooksul oli hagejale laekunud 515 eurot eraisikutelt. Hageja vabakasutuskontol oli seisuga 06.06.2025 vabu vahendeid 5 eurot 52 senti. Kohus tegi hageja majandusliku seisundi tuvastamiseks päringud krediidiasutustele, Sotsiaalkindlustusametile ja Maksu- ja Tolliametile. Saadud vastustest nähtub, et viimase nelja kuu jooksul ei ole Sotsiaalkindlustusamet hagejale väljamakseid teinud, perioodil 05.2025–08.2025 töövõimetus-, töötuskindlustus- ja koondamishüvitised, pensionid, tööandjate sissemaksed III pensionisambasse, kogumispensioni väljamaksed ja maksud deklaratsiooni TSD alusel, ning tööandjate deklareeritud väljamakseid on sel perioodil muu väljamakse brutosummana tehtud 23 eurot 24 senti. Hagejal ei ole üheski päringu saanud krediidiasutuses pangakontot, on ainult 15.143 tk LHV Pensionifond XL (2. samba fond) osakut väärtusega 35 eurot 33 senti.
9.Kohus leiab eeltoodut arvestades, et hagejale menetlusabi andmise eeldused TsMS § 181 mõttes on täidetud ning ta tuleb vabastada 100 euro suuruse riigilõivu tasumisest. Hagejal puudub vara, mille arvel oleks võimalik riigilõivu kasvõi osaliselt tasuda. Kohtul on alus eeldada, et kavandatav menetluses osalemine on edukas ehk abielu on võimalik lahutada.
10.Kohus selgitab, et kohus võib TsMS § 189 lg 1 p 2 kohaselt menetlusabi andmise tühistada, kui menetlusabi saamise tingimused puudusid või on ära langenud. Kohus lisab, et TsMS § 190 lg 1 järgi ei välista ega piira menetlusabi andmine menetlusabi saaja kohustust hüvitada kohtulahendi alusel vastaspoolele tekkinud kulutused. Kohus saadab menetlusabi andmise määruse ärakirja TsMS § 187 lg 2 kohaselt viivitamata Rahandusministeeriumile.
11.Kohus lahendab TsMS § 372 lg 1 kohaselt hagiavalduse menetlusse võtmise või sellest keeldumise või tähtaja määramise puuduste kõrvaldamiseks määrusega mõistliku aja jooksul. Tutvunud asja materjalidega leiab kohus, et kohtule esitatud hagiavaldus vastab hagiavaldusele seatud sisu- ja vorminõuetele TsMS § 363 mõttes ning tuleb menetlusse võtta.
12.Kohus märgib, et hagi menetletakse TsMS § 5 lg 1 järgi poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Pooltel on pädevus enda menetlusõigusi käsutada. Hageja võib esitatud nõudest loobuda ja kostjal on TsMS § 4 lg 3 järgi õigus tema vastu esitatud nõuet tunnustada (hagi õigeks võtta). Kui kostja võtab kohtule esitatud vastuses hagi õigeks, lahendab kohus asja kohtuistungit pidamata ning rahuldab hagi. Esimese astme kohtu menetluses hagi õigeksvõtmine kehtib TsMS § 440 lg-te 1 ja 3 ning § 652 lg 7 järgi ka apellatsioonimenetluses.
13.Kohus rahuldab eeltoodut arvestades hagi TsMS § 440 lg 1 ning § 442 lg 6 kohaselt õigeksvõtul põhineva otsusega ning lahutab poolte vahel sõlmitud abielu. Kohtule ei ole avaldatud soovi muuta perekonnanime. Kohus selgitab, et kohtus abielu lahutamise korral lõpeb abielu perekonnaseaduse (PKS) § 63, § 65 ja § 66 p 2 järgi abielulahutuse kohtuotsuse jõustumise päeval.
14.Kohus jätab menetluskulud TsMS § 164 lg 1 üldreegli järgi poolte endi kanda. Kohus võib erandina jaotada menetluskulud TsMS § 164 lg 2 kohaselt üldreeglist erinevalt, kui menetluskulude poolte endi kanda jätmine ei oleks õiglane, muu hulgas kui see kahjustaks ülemääraselt ühe abikaasa olulisi vajadusi. Hageja kannab TsMS § 168 lg 6 järgi enda menetluskulud ise, kui kostja võtab hagi kohe õigeks. Kohus leiab, et menetluskulud tuleb jätta hageja kanda, sest kostja võttis hagi kohe õigeks. Hüvitatavad menetluskulud puuduvad. Riigilõivu tasumisest oli hageja vabastatud. (allkirjastatud digitaalselt) Kohtunik Susann Liin
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.