Menetlusosalised ja nende esindajad ringkonnakohtus
Hageja M.F (isikukood XXX), lepinguline esindaja Vadim Vilde Kostja Y.L (isikukood XXX), seaduslik esindaja R.Q (isikukood XXX)
Menetluse liik
RESOLUTSIOON
Kirjalik menetlus
1.Võtta Y.L apellatsioonkaebus Tallinna Ringkonnakohtu menetlusse.
2.Harju Maakohtu 14.07.2025 otsus tühistada ja saata asi uueks läbivaatamiseks samale maakohtule eelmenetluse staadiumis.
3.Apellatsioonkaebus rahuldada. Edasikaebamise kord ja kohtu selgitused Otsuse peale võib Riigikohtule esitada kassatsioonkaebuse 30 päeva jooksul alates otsuse kassaatorile kättetoimetamisest, kuid mitte pärast viie kuu möödumist otsuse avalikult teatavaks tegemisest. Hagimenetluses võib menetlusosaline Riigikohtus menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada Riigikohtule menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Kui menetlusosaline taotleb kassatsioonkaebuse esitamiseks menetlusabi, tuleb kaebetähtaja kestel lisaks menetlusabi taotlusele esitada ka kassatsioonkaebus. Menetluskulude jaotuse ja rahalise suuruse määrab kindlaks maakohus asja uuel läbivaatamisel.
1.M.F (hageja) esitas esindaja vahendusel 15.04.2025 Harju Maakohtule Y.L (kostja, laps) vastu hagi põlvnemise tuvastamiseks ja otsustusõiguse saamiseks kostja perekonnanime muutmiseks. Kohus eraldas hageja avalduse lapse perekonnanime muutmiseks iseseisvasse menetlusse (tsiviilasja nr 2-25-6471). Hageja hagi kostja vastu põlvnemise tuvastamiseks arutatakse siinses tsiviilasjas. Hagiavalduse kohaselt on hageja ja kostja seaduslik esindaja R.Q (lapse ema) endised elukaaslased. Kooselu lõppes novembris 2024. Peale kostja sündi XX.XX.XXXX jäid sünnitunnistuses isa andmed täitmata, kuigi pooled on alati elanud koos ja laps nimetas hagejat isaks. Hageja soovib lapse elus osaleda ja otsustada lapsega seotud asju, kuid ema ei tee selles osas hagejaga koostööd. Hageja on kindel, et ta on lapse bioloogiline isa. Kohtuväliselt Eestis ei ole hagejal õnnestunud isadust tuvastada, sest lapse ema ei ole nõus seda kohtuväliselt tegema. Hageja on nõus vajadusel osalema ka kohtu poolt määratud DNA-ekspertiisil Eesti Kohtuekspertiisi Instituudis. Kostja seisukoht
2.03.07.2025 vastas lapse ema, et ta ei tunnista nõuet. Maakohtu otsus
3.Maakohus rahuldas 14.07.2025 otsusega hagi, lugedes tuvastatuks, et kostja põlvneb hagejast, ning jättis menetluskulud tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 164 lg 1 alusel poolte endi kanda.
3.1.Maakohus tugines otsuse tegemisel perekonnaseaduse (PKS) § 94 lg-tele 1 ja 2, mille järgi tuvastab kohus isaduse, kui PKS § 84 lg 1 p-de 1 või 2 või § 86 kohaselt ei ole ühtki meest lapse isana kindlaks tehtud, samuti kui isadus on vaidlustatud PKS § 91 alusel ja kohus on tuvastanud, et laps ei põlvne mehest, kelle isadus vaidlustati. Põlvnemise isast tuvastab kohus asjaolude alusel, mis võimaldavad meest lapse isaks pidada. Vanemate ja laste vastastikused õigused ja kohustused tulenevad lapse põlvnemisest, mis on kindlaks tehtud seaduses sätestatud korras (PKS § 82). Lapse isa on mees, kes on lapse eostanud. Loetakse, et lapse on eostanud mees kelle isaduse on tuvastanud kohus (PKS § 84 lg 1 p 3).
3.2.Maakohus leidis, et hagi tuleb rahuldada. Maakohus märkis, et kuigi lapse ema nõuet ei tunnista, ei põhjendanud ta oma seisukohta ega ilmunud tervislikel põhjustel 10.07.2025 toimunud kohtuistungile. Maakohus tuvastas, et tsiviilasjas nr 2-25-6471 avaldas lapse ema telefonivestluses lapse heaolu spetsialistile AKle, et ta ei ole selle vastu, et lapsel on isa ning toimub ka isaduse tuvastamine, kuid ta ei ole nõus lapse perekonnanime vahetamisega.
3.3.Maakohus luges hageja ütlustega tuvastatuks (10.07.2025 istungiprotokoll), et hageja on lapse bioloogiline isa. Apellatsioonkaebus
4.Kostja esitas oma ema kaudu apellatsioonkaebuse, milles palub maakohtu otsuse tühistada. Menetluskulud palub kostja jätta hageja kanda.
4.1.Lapse ema sai lapse vastu algatatud tsiviilasjast teada lastekaitsespetsialistilt, kes rääkis lapse emaga telefoni teel üksnes tsiviilasjast 2-25-6471, st et hageja nõuab, et
2-25-5793 laps peab saama tema perekonnanime. Kostja ei saanud kohtudokumente kätte, sest hagiavalduses on märgitud vale e-posti aadress. Lastekaitsespetsialist edastas lapse emale üksnes tsiviilasja 2-25-6471 info. Lapse ema ei saanud avada digiallkirjastatud dokumente ja ei olnud dokumentide täpsest sisust teadlik, eriti arvestades, et lapse ema ei valda veel piisavalt eesti keelt mõistmaks keerulist juriidilist teksti.
4.2.Maakohtu otsus ei põhine asjas kogutud tõenditel ega tuvastatud asjaoludel. Kostja ja tema seaduslik esindaja oleks tulnud isiklikult ära kuulata, et selgitada, kas hageja väited vastavad tegelikkusele. Maakohus ei määranud DNA-ekspertiisi, millega oleks saanud põlvnemise tuvastada ilma kahtluseta. Kui kohus pidas võimalikuks tugineda põlvnemise tuvastamisel ainult hageja ütlustele, tulnuks nende ütluste tõesust kontrollida.
4.3.Kostjale on arusaamatu, kuidas saab kohus otsuse tegemisel tugineda teises kohtuasjas lapse heaolu spetsialistiga toimunud vestlusele, milles avaldatud seisukohad on kontekstist välja rebitud ega ole seotud hageja isikuga. Lapse heaolu spetsialist ei ole lapse ega tema emaga kordagi kohtunud ja isiklikult vestelnud ega ole põlvnemise tuvastamise asjas menetlusosaline. Lapse heaolu spetsialist ei saa juba seetõttu avaldada arvamust selle kohta, kes on või ei ole lapse isa. Kostja ega tema seaduslik esindaja ei ole hageja isadust omaks võtnud ega selgesõnaliselt tunnistanud.
4.4.Hageja on soovinud kostja isaduse omaks võtta. PKS § 89 lg 1 kohaselt on selleks vajalik lapse ema nõusolek. Lapse ema ei ole oma nõusolekut andnud ega kavatse seda ka teha. Hageja on hagiavalduses esitanud ebaõigeid väited.
4.5.Maakohus tugines 10.07.2025 kohtuistungil antud ütlustele, kuid kohtuistungi protokoll ei ole e-toimikus kättesaadav ega apellatsioonkaebuse koostamise ajal kostjale nähtav. Kostja eeldab, et ütlused ei ole antud vande all ja seetõttu ei saa neid tõendina arvesse võtta.
RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
5.Ringkonnakohus, tutvunud tsiviilasja toimiku materjali ja apellatsioonkaebusega, leiab, et asi tuleb lahendada TsMS § 646 alusel üksnes kaebuse põhjal. Apellatsioonkaebus tuleb rahuldada ning maakohtu otsus TsMS § 656 lg 1 p-de 1, 2 ja 5 alusel tühistada ja saata tsiviilasi uueks läbivaatamiseks esimese astme kohtule alates eelmenetluse staadiumist menetlusõiguse normide olulise rikkumise tõttu.
5.1.Ringkonnakohus võib TsMS § 646 alusel otsustada asja üksnes apellatsioonkaebuse põhjal, kui kohus leiab, et asja arutamisel esimese astme kohtus rikuti menetlusõiguse normi, mis toob ilmselgelt kaasa otsuse tühistamise apellatsioonimenetluses (TsMS § 656 lg 1). Sel juhul otsus tühistatakse ja asi saadetakse esimese astme kohtusse uueks läbivaatamiseks. Ringkonnakohus ei pea TsMS § 646 kohaldamisel küsima teiselt poolelt apellatsioonkaebuse vastust (TsMS § 641 lg 1) ega analüüsima ka apellatsioonkaebuse põhjendusi (RKTKo 24.01.2018, 2-13-56825, p 11).
5.2.TsMS § 656 lg 1 p 2 kohaselt tühistab ringkonnakohus esimese astme kohtu otsuse apellatsioonkaebuse põhjendusest ja selles esitatud asjaoludest olenemata ja saadab asja uueks arutamiseks esimese astme kohtule, kui esimese astme kohtus on tehtud otsus isiku suhtes, keda ei kutsutud kohtusse seaduse kohaselt.
5.2.1.Ringkonnakohus tuvastab, et kohtute infosüsteemi (KIS) kohaselt on siinses tsiviilasjas 15.04.2025 hagiavaldus (KIS-s dokument nr 1S), maakohtu
2-25-5793 23.04.2025 hagi menetlusse võtmise määrus (KIS-s dokument nr 3J), maakohtu 23.04.2025 asjade eraldamise määruse (KIS-s dokument nr 5J) ja 06.06.2025 kohtukutse (KIS-s dokument 5) kostjale kätte toimetatud 23.07.2025, s.o pärast vaidlustatud kohtuotsuse tegemist.
5.2.2.Kohtusse kutsumisena TsMS § 656 lg 1 p 2 tähenduses tuleb mõista kostjale vähemalt hagimaterjalide kättetoimetamist (TsMS § 306 lg 5). Menetlusdokumendi kättetoimetamine on dokumendi üleandmine saajale selliselt, et saajal oleks võimalik dokumendiga oma õiguse teostamiseks ja kaitsmiseks õigeaegselt tutvuda (TsMS § 306 lg 1 esimene lause). Kättetoimetamise puhul peab menetlusdokumendi üleandmine toimuma seaduses sätestatud vormis ja olema ettenähtud vormis dokumenteeritud (TsMS § 306 lg 2). TsMS § 307 lg 1 kohaselt on menetlusdokument kätte toimetatud alates dokumendi või selle kinnitatud ärakirja või väljatrüki üleandmisest saajale, kui seaduses ei ole ettenähtud teisiti.
5.2.3.Siinsel juhul ei ole maakohus eeltoodut järginud. Ringkonnakohus tuvastas eelnevalt, et hagimaterjalid ja kohtukutse toimetati kostjale KIS-i andmetel kätte 23.07.2025, s.o pärast vaidlustatud otsuse tegemist. Kostja seaduslik esindaja märkis 03.07.2025 e-kirjas, et ta ei oska dokumentidega tutvuda ja ta ei saa digitaalselt allkirjastatud konteinerit avada. Info selle kohta, et kohus on planeerinud 10.07.2025 kohtuistungi, sai kostja teada alles paar päeva enne kohtuistungi toimumist. Seejuures ei ole ringkonnakohus veendunud, kas kostja seaduslik esindaja sai aru, et plaanis on arutada kostja põlvnemise küsimust. Maakohus rikkus seega TsMS § 306 lg-d 1 ja 5 ning lisaks TsMS § 343 lg-s 2 sätestatut, mille kohaselt peab kutse kättetoimetamise ja istungipäeva vahele jääma vähemalt kümme päeva. Menetlusosaliste nõusolekul võib see tähtaeg olla ka lühem, kuid kostja ei ole selleks nõusolekut andnud.
5.3.Ringkonnakohus tühistab esimese astme kohtu otsuse apellatsioonkaebuse põhjendusest ja selles esitatud asjaoludest olenemata ning saadab asja uueks arutamiseks esimese astme kohtule, kuna esimese astme kohtus on oluliselt rikutud õigusliku ärakuulamise põhimõtet (TsMS § 656 lg 1 p 1). Ringkonnakohus on eelnevalt tuvastanud, et kostja seaduslik esindaja ei olnud kohtusse kutsutud seaduse nõuetele vastavalt. See toob kaasa ka õigusliku ärakuulamise põhimõtte rikkumise. Õigus viibida oma asja kohtuasja arutamise juures ja olla kohtu poolt ära kuulatud ei hõlma ainult kostja õigust teada, et tema suhtes on hagi esitatud, vaid kohtu poolt ära kuulatud saab olla see menetlusosaline, kes oskab kõigis menetluses tähtsates küsimustes seisukohta väljendada. See eeldab seda, et iga menetlusosalist teavitatakse õigel ajal kõigest, mis menetlust võib mõjutada (TsMS III komm (2018), § 656, p 3.3.1). Ringkonnakohus leiab, et maakohus rikkus õigusliku ärakuulamise põhimõtet (TsMS § 656 lg 1 p 1) ja eelmenetluse ülesannete täitmise kohustust (TsMS § 392 lg 1 p-d 1–4), tehes asjas otsuse enne seda, kui asja oli arutatud ammendavalt ja asi oli lõpliku lahendi tegemiseks valmis (TsMS § 435 lg 1).
5.3.1.Kostja seaduslik esindaja on 03.07.2025 e-kirjas kohtule teada andnud, et ta sai lastekaitsespetsialistilt info, et kohtule on esitatud avaldus kostja lapse nime muutmiseks, kuid ta ei saa kohtuistungil tonsilliiti haigestumise tõttu osaleda ja ta ei tunnista nõuet. Samas kirjas on kostja seaduslik esindaja märkinud, et ta ei oska dokumentidega tutvuda ja ta ei saa digitaalselt allkirjastatud konteinerit avada (dtl 29). Seejuures on e-kirjale lisatud väljavõte Terviseportaalist, mille kohaselt on kostja seaduslikul esindajal 30.06.2025 diagnoositud äge tonsilliit (dtl 30).
2-25-5793
5.3.2.Kostja seaduslik esindaja saatis 09.07.2025 venekeelse e-kirja (viidates seejuures, et kiri on esitatud teise tsiviilasja, s.o asja nr 2-25-5471, raames, dtl 31), milles märgib, et sai teada, et kohus korraldab järgmisel päeval kohtuistungi, kuid ta ei ole selle kohta saanud ei kutset ega ühtegi teavitust. Lisaks märgib kostja seaduslik esindaja, et ta sai küll paar päeva tagasi dokumendid kätte, aga kostja vajab hagile vastamiseks õigusabi ja ta taotleb kohtuistungi edasilükkamist. Kostja seaduslik esindaja teavitas kohut ka sellest, et hagejal on kuni 25.10.2025 kostja seadusliku esindajaga suhtlemise keeld, millega seoses palus ta ennast eraldi ära kuulata. Eeltoodust saab järeldada, et kostja sai küll paar päeva enne 09.07.2025 saadetud e-kirja teada, et kohus korraldab 10.07.2025 istungi, kuid ringkonnakohus ei ole kirjas väljendatu alusel veendunud, kas kostja seaduslik esindaja sai aru, et lisaks lapse nime muutmise nõudele oli hageja esitanud kostja vastu ka põlvnemise tuvastamise hagi, või millises asjas istung toimub. Millest ning millal täpselt kostja seaduslik esindaja teadlikuks sai, ei ole võimalik kindlaks teha. Asja materjalidest ei nähtu, et maakohus oleks, arvestades, et hagi on esitatud alaealise isiku vastu, kelle seaduslik esindaja ei ole võimeline eristama erinevaid kohtuasju, kes ei saanud avada kohtu saadetud dokumente ja kes ei valda kohtumenetluse keelt, kaalunud lapsele riigi õigusabi korras esindaja määramist. Õigusliku ärakuulamise põhimõtte rikkumine võib seisneda ka selles, kui isik ei saa kasutada esindajat (TsMS III komm (2018), § 656, p 3.3.1).
5.3.3.Maakohus ei lahendanud kostja 09.07.2025 esitatud istungi edasilükkamise taotlust ja jättis kostja seadusliku esindaja ära kuulamata. Maakohus allkirjastas 14.07.2025 otsuse, mille põhjendustes kohus märkis, et kuigi lapse ema nõuet ei tunnista, ei põhjendanud ta oma seisukohta ega ilmunud 10.07.2025 toimunud kohtuistungile kohale tervislikel põhjustel. Apellatsioonkaebusele lisatud Terviseportaali väljavõttest nähtub, et kostja seaduslik esindaja viibis 10.07.2025, s.o kohtuistungi toimumise päeval SA Põhja-Eesti Regionaalhaigla erakorralise meditsiini osakonnas. Eeltoodust tulenevalt leiab ringkonnakohus, et siinsel juhul on rikutud kostja õigust viibida oma asja kohtuasja arutamise juures ja olla kohtu poolt ära kuulatud ja ta ei ole saanud seetõttu võimalust menetluses tähtsates küsimustes seisukohta väljendada. Arvestades vaidluse tulemuse tähtsust kostja jaoks, on ringkonnakohtu hinnangul kostja (seadusliku esindaja) ärakuulamine siinses asjas äärmiselt oluline.
5.3.4.Kuigi maakohus viitab otsuse põhjendustes 10.07.2025 kohtuistungile, ei nähtu asja materjalidest, et siinses asjas oleks 10.07.2025 toimunud kohtuistung. Digitoimikus on küll kohtuistungi kutsed (dtl 22–25), kuid digitoimikus ja KIS-s puuduvad kohtuistungi protokoll ja helisalvestis. Seejuures märgib ringkonnakohus, et maakohtu viidatud 10.07.2025 kohtuistungi protokolli ei ole ka eraldatud tsiviilasjas nr 2-25-6471 (kostja perekonnanime muutmise avaldus).
5.3.5.TsMS § 49 lg 1 esimese lause kohaselt tuleb kohtuistung alati protokollida. Protokoll peab kajastama menetlustoimingu olulist käiku ja muud asja lahendamise või võimaliku edasikaebamise seisukohalt olulist, mh menetlusosaliste avaldusi ja taotlusi ning poolte nõuete ja vastuväidete põhisisu ulatuses, milles see ei ole kajastatud kohtule esitatud kirjalikes dokumentides (TsMS § 50 lg 1 p-d 6 ja 8). Kohtuistungi protokoll peab võimalikult kokkuvõtlikult andma edasi kohtuistungi olulist sisu ning asja lahendamise ja
2-25-5793 võimaliku edasikaebamise seisukohalt tähtsat. TsMS § 52 lg-te 1 ja 3 järgi kohtuistung ka helisalvestatakse ja salvestis lisatakse toimikusse.
5.3.6.Maakohus on otsuses tuginenud hageja kohtuistungil antud ütlustele. Kuna digitoimikus puudub kohtuistungi protokoll, ei ole ringkonnakohtul võimalik tuvastada, mida maakohus istungil tegi ja millise sisuga kohtuistungil antud ütluste alusel maakohus oma otsuse langetas. Selliselt on oluliselt rikutud menetlusõiguse normi, mis võis kaasa tuua ebaõige kohtulahendi.
5.3.7.Kuna kohtuistungi protokoll puudub, tuleb ringkonnakohtul järeldada, et maakohus on jätnud vaidlust lahendades selgitamiskohustuse olulises ulatuses täitmata, vaidluse lahendamiseks olulised asjaolud valdavas osas välja selgitamata ning otsuse olulises ulatuses põhjendamata.
5.3.8.Kohtuistungi protokollimata jätmise saab kõrvaldada üksnes uue kohtuistungi korraldamise teel. Seega tuleb maakohtul asja uuel läbivaatamisel (uuesti) täita eelmenetluse ülesanded ja korraldada kohtuistung.
5.4.TsMS § 656 lg 1 p 5 kohaselt tühistab ringkonnakohus esimese astme kohtu otsuse apellatsioonkaebuse põhjendusest ja selles esitatud asjaoludest olenemata ja saadab asja uueks arutamiseks esimese astme kohtule, kui otsust ei ole seaduse kohaselt olulises ulatuses põhjendatud ja ringkonnakohtul ei ole võimalik puudust kõrvaldada. Ringkonnakohtu hinnangul ei vasta maakohtu otsuse põhjendav osa TsMS § 444 lg-s 2 ja TsMS § 442 lg 8 esimeses lauses ettenähtud nõuetele ehk maakohtu otsus on sisuliselt põhjendamata.
5.4.1.Rahvastikuregistri andmetel on kostja Ukraina kodanik. Asja materjalidest nähtub, et nii hageja kui kostja elavad hetkel Eesti Vabariigis. Eesti Vabariigi ja Ukraina lepingu õigusabi ja õigussuhete kohta tsiviil- ning kriminaalasjades (Eesti-Ukraina õigusabileping) art 21 lg 1 sätestab, et kui leping ei näe ette teisiti, on kummagi lepingupoole kohtud pädevad menetlema tsiviilasju, kui kostjal on tema territooriumil elukoht. Seega saab Eesti kohus siinset tsiviilasja menetleda.
5.4.2.Maakohus kohaldas asja lahendamisel Eesti õigust. Eesti-Ukraina õigusabilepingu art 28 lg 1 sätestab, et isaduse tuvastamise asju otsustatakse vastavalt selle lepingupoole seadusandlusele, kelle kodanik laps on sünni järgi. Kuna kostja on rahvastikuregistri andmetel Ukraina kodanik, tuleb asi lahendada Ukraina õiguse järgi. Maakohtul tuleb asja uuel läbivaatamisel selgitada välja Ukraina õigus.
5.5.Eeltoodule tuginedes tühistab ringkonnakohus maakohtu otsuse menetlusnormide olulise rikkumise tõttu ning saadab asja maakohtule uueks läbivaatamiseks eelmenetluse staadiumis (TsMS § 656 lg 2 teine lause, § 657 lg 1 p 3). Maakohtu poolsed minetused võisid mõjutada asja lahendamise tulemust ja neid ei ole võimalik mõistlikult kõrvaldada kaebemenetluses. Lisaks märgib ringkonnakohus, et kuna kohtulahendiga tuvastab kohus lõplikult sugulussuhte, peab kohus enne kohtulahendi tegemist veenduma põlvnemises või selle puudumises. Kohus peab põlvnemise asjas selgitama asjaolusid seni, kuni tal on kindel siseveendumus selle kohta, et mees on või ei ole lapse isa, ning langetama vastavalt sellele otsuse (RKTKo 06.11.2013, 3-2-1-119-13, p 17). Kuigi molekulaargeneetilise uuringu tegemine ei ole põlvnemise tuvastamise asjades kohustuslik, saab kohus tuvastada isaduse asjaolude alusel, millest saab järeldada, et laps põlvneb bioloogiliselt kindlasti või ülimalt suure
2-25-5793 tõenäosusega sellest mehest. Eelkõige võimaldab kindla siseveendumuse isaduse tuvastamise asjades kujundada molekulaargeneetiline ekspertiis.
5.6.Menetluskulude jaotuse otsustab TsMS § 173 lg 3 teise lause järgi asja uuel läbivaatamisel maakohus.
(allkirjastatud digitaalselt)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.