2.Välja mõista P J J J kasuks alates 20.04.2025 igakuine elatis 177, 50 eurot kuni J J Ida-Virumaa Kutsehariduskeskuses õpingute lõpetamiseni, kuid mitte kauem kui tema 21-aastaseks saamiseni.
3.Mõista P J J J kasuks välja tagasiulatuvalt sissenõutavaks muutunud elatise võlgnevus alates 01.02.2025 kuni 19.04.2025 summas 467, 42 eurot.
4.P J kohustub väljamõistetud elatise tasuma J J hiljemalt iga kuu 10. kuupäevaks J J arveldusarvele nr XXX.
5.Kui P J on pärast 01.02.2025 vabatahtlikult tasunud elatist hagejale, tuleb sellega kohtuotsuse täitmisel arvestada.
6.Kohtuotsuse täitmisel tuleb arvestada Viru Maakohtu 03.06.2025 hagi tagamise määruse alusel tehtud makseid.
7.Kohtuotsuse jõustumisel tühistada Viru Maakohtu 03.06.2025 hagi tagamise määrus, millega kohustati P J tasuma alates hagi tagamise määruse tegemisest (s. o 3. juunist 2025) kuni käesolevas tsiviilasjas tehtava lõpplahendi jõustumiseni J J kasuks elatist 150 eurot kuus.
8.Jätta menetluskulud P J kanda.
9.Välja mõista P J riigituludesse tõlketasu summas 51, 17 eurot, mis tuleb tasuda 15 päeva jooksul alates määruse jõustumisest vastavalt määrusele lisatud makseinfole.
Tasumisega viivitamise korral tuleb tasuda lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses (TsMS § 179 lg 9). Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale on õigus esitada apellatsioonkaebus Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebuse võib kohus lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta kohtuistungi pidamist. Menetlusabi taotlemise kord Kohus selgitab, et vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 187 lg 6 peab menetlusabi taotlemise korral menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.
HAGIAVALDUSE ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK.
1.Hageja J J esitas 20.04.2025 Viru Maakohtule hagiavalduse kostja vastu elatise nõudes. Hageja palus välja mõista kostjalt hageja kasuks igakuiselt alates 01.02.2025 elatis hageja J J, isikukood: XXX, ülalpidamiseks 350 eurot kuni hageja 21-aastaseks saamiseni, s.o 14.01.2028. Hagiavalduse kohaselt hageja elab koos emaga (M B, i.k. XXX) aadressil: XXX ja hageja eest hoolitsemine lasub hageja emal. Hageja õpib Ida-Virumaa Kutsehariduskeskuses "Laotöötaja" (kood 144386) õppekava 2. kursusel. Õppevorm on statsionaarne - koolipõhine õpe. Nominaalne õppeaeg on 3 aastat. Õpingute lõpetamise eeldatav aeg on 30.06.2026. Kostja on hageja isa.
2.Viru Maakohtu 23.04.2025 määrusega võeti hagiavaldus menetlusse ning kohustati kostjat esitama kohtule kirjaliku vastuse hagiavaldusele 14 päeva jooksul käesoleva määruse kättesaamisest arvates.
3.Kostja esitas 20.05.2025 vastuse hagiavaldusele, milles palus jätta hagiavalduse rahuldamata. Vastusest nähtuvalt kostja ei võta hagi õigeks ega tunnista seda üheski nõudes. Samuti ei võta kostja omaks ühtegi hageja faktiväidet (v.a. väited, mille osas on kostja omaksvõttu selgelt avaldanud). Hageja esitas kutsehariduskeskuse õppimistõendi selle kohta, et seisuga 09.01.2025 ta õppis IdaVirumaa Kutsehariduskeskuses. Kuna 20.04.2025 esitatud hagis hageja nõuab elatist alates 01.02.2025, siis kutsehariduse tõend ei tõenda, et hagi esitamisel on täidetud elatise nõudmiseks eeldused PKS § 97 p 2 järgi. Samuti kui lähtuda kutsehariduskeskuse tõendist, siis elatisnõude periood on piiratud õpingu eeldatava lõpetamisega 30.06.2026, mitte hageja 21-aastaseks saamisega nagu hageja nõuab. Hageja ei ole oma kulutusi tõendanud. Hageja menetlusdokumentidest ei nähtu asjaolusid ega tõendeid, millega hageja seostab oma nõuet. Kostja vaidleb kõigi hagiavalduses nimetatud hageja kulutustele vastu. Arvestades hageja ema sissetulekut, tegemist on ebarealistliku kulutuste summaga, mida tegelikult ei ole hagejal. Kostja hinnangul ajal, mil hagejal õppetööd ei toimu õppevaheajal (suvel), on hageja täisealise isikuna võimeline hankima ise endale vajalikud vahendid, mistõttu õpingute vaheaja eest ei saa hageja elatist nõuda. Kostja majanduslik seisund ei võimalda anda hagejale ülalpidamist. 2(9)
4.Hageja esitas enda seisukoha kostja vastusele 02.06.2025, kus taotles ka hagi tagamist ning täitis ka kohtunõude, esitades enda ja M B kontode väljavõtted. Hageja hinnanul kostja tehtud maksed teisele arvelduskontole tähendavad, et kostjal on olemas veel arvelduskonto ja võimalik veel sissetuleku peitmine. Kostja väidab, et tal puudub sõiduk, kuid vastavalt tema poolt esitatud konto väljavõttele kostja eeldatavasti ostab kütust, mida kinnitab 24.03.2025 makse. Hageja taotles kostja vande all ülekuulamist.
5.Viru Maakohtu 03.06.2025 määrusega kohus rahuldas hagi tagamise taotluse ning hagi tagamise abinõuna kohustas P J tasuma alates hagi tagamise määruse tegemisest (s.o 3. juunist 2025) kuni käesolevas tsiviilasjas tehtava lõpplahendi jõustumiseni J J kasuks elatist 150 eurot kuus.
6.26.06.2025 toimunud kohtuistungil kostja vaidles vande all ülekuulamisele vastu. Kostja seisukohalt ülekuulamise taotlus ei ole põhjendatud ja kostja esitas tõendid oma majandusliku seisundi tuvastamiseks ja seetõttu puudub see asjaolu, mis vajab tõendamist täiendava tõendi kasutamisel. Kohus määras jätta hageja taotlus kostja vande all ülekuulamiseks rahuldamata. Hageja avaldas, et on nõus elatisega summas 200 eurot igakuiselt alates 01.02.2025. Kostja avaldas, et 200 eurot ei sobi, enne istungit pooled väidetavalt hakkasid arutama 150 eurot alates 1.07.2025. Pooled nõustusid kirjaliku menetlusega ning leppisid kokku, et hiljemalt 07.07.2025 on selge pilt selles, kas pooled saavutasid kompromissi ja kui ei saavutanud, siis kohus hakkab tegema päringuid selles asjas.
7.04.07.2025 hageja teatas, et kahjuks kompromissi ei saavutatud. Kostja viimane ettepanek on elatis summas 180 eurot alates juulist 2025 kuni hageja 21. aastaseks saamiseni. Hageja ei nõustunud kostja poolt pakutud kompromissiga ning andis oma nõusoleku asja lahendamiseks kirjalikus menetluses. Lisaks eeltoodule hageja esitas 04.07.2025 taotluse hagi tagamise abinõu muutmiseks ja kohtumenetluse ajal makstava elatise suurendamiseks 200 euroni. Hageja sõnul ei kata 150 euro suurune hagi tagamise korras määratud elatis tema igakuiseid vajadusi. Tema viimane kompromissi ettepanek kostjale on 180 eurot.
10.07.2025 määras Viru Maakohus jätta rahuldamata J J taotlus hagi tagamise muutmiseks.
9.09.07.2025 saabus kohtusse Sotsiaalkindlustusameti vastus kohtunõudele, millest nähtub, et J J (isikukood XXX) emale on seoses tema kasvatamisega määratud peretoetus summas 80 eurot kuus.
10.09.07.2025 kinnitas AS SEB pank, et J J omab AS-is SEB Pank arvelduskontot number XXX. Samuti seda, et seisuga 09.07.2025 omab P J AS-is SEB Pank arvelduskontot number XXX. M B ei oma kontosid AS-is SEB Pank.
11.11.07.2025 saabus kohtusse Maksu- ja Tolliameti vastus kohtunõudele, millest nähtub, et nähtuvalt maksu kinnipidaja(te) poolt perioodil 01.06.2024 – 30.06.2025 esitatud tulu- ja sotsiaalmaksu ning kohustusliku kogumispensioni ja töötuskindlustuse maksete deklaratsiooni(de) lisast 1 on M B tehtud pärast tulumaksu ja kohustusliku kogumispensioni ning töötuskindlustusmaksete maha arvamist väljamakseid 3237,75 eurot (3074,61 eurot – palgatulu, 98,65 eurot – tööandja makstud haigushüvitis, 64,49 eurot – Tervisekassa makstud ajutise töövõimetuse hüvitis).
12.15.07.2025 saabus kohtusse AS Swedbank vastus kohtunõudele, millest nähtub, et P J ei oma Swedbank ́is arvelduskontot, J J omab arvelduskontot nr XXX, M B omab arvelduskontot nr XXX. Vastusele on lisatud konto väljavõtted 15.01-15.07 perioodi eest. 3(9)
13.15.07.2025 saatis kohus Soome maakohtusse (Etelä-Karjalan käräjäoikeus) tõendite kogumise taotluse, paludes kaasabi P J tegeliku majandusliku olukorra tuvastamisel.
14.01.08.2025 saabus kohtusse Soome maakohtu vastus, millest nähtub, et P J otseselt kuulub 4 sõidukit (selgitused 1.omistaja ehk 1. omanik).
15.19.08.2025 saabus kohtusse P J lõplik seisukoht, millest nähtub, et kostja on seisukohal, et hagi ei ole põhjendatud ning ei kuulu rahuldamisele. Kostja on seisukohal, et hageja hagiavalduses ja muudes dokumentides esitatud andmed püsikulude kohta on vastuolulised, tõendamata ja ei ole usutavad. Kostja vaidleb nendele vastu. Antud juhul ei ole tõendatud, et hageja vajadused on tema väidetud suuruses. Kostja märgib kohtule, et toetas küll tütart enne täiskasvanuks saamist, kuid töö kaotamise tõttu ei ole kostjal sissetulekut ning majanduslik seisund, sh laenukohustus ei võimalda praegu ülalpidamist anda hageja nõutavas suuruses. Kostja hinnangul hageja igakuised kulud arvestades 18-aastase nooruki vajadusi ja hageja tavapärast elulaadi ei saa ületada 350 eurot. Kohtu kogutud hageja vanemate majanduslikku seisundit iseloomustavate andmete põhjal on hageja ema majanduslik seisund oluliselt parem kui kostjal. Kostjal puudub hetkel võime töö puudumise tõttu endale sissetulekut teenida, samuti kostja on tõendanud, et ta tegutseb selleks, et sobivat tööd leida. Arvestades viidatud asjaolusid on alus väiteks, et hagejal on piisav vara enda ülalpidamiseks. Kostja aga ei ole hetkel suuteline hageja ülalpidamiseks hagis nõutavat summat tasuma. Seetõttu palub kostja kohtul jätta hagi rahuldamata või vähendada nõutavat elatist.
16.Pooled on nõustunud asja lahendamisega kirjalikus menetluses. Poolte nõusolekust lähtuvalt määras kohus TsMS § 403 lg 1 alusel jätkata tsiviilasjas nr 2-25-6012 menetlust kirjalikus menetluses.
KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED
Kohus, tutvunud poolte seisukohtadega ja tõenditega, leiab, et hagi on põhjendatud osaliselt.
18.Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 5 lg 1 kohaselt menetletakse hagi poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Sama paragrahvi teise lõike teise lause kohaselt määrab pool ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab. TsMS § 230 lg 1 sätestab, et kumbki pool peab hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited, kui seadusest ei tulene teisiti. Kohus hindab seadusest juhindudes kõiki tõendeid igakülgselt, täielikult ja objektiivselt ning otsustab oma siseveendumuse kohaselt, kas menetlusosalise esitatud väide on tõendatud või mitte TsMS § 232 lg 1 kohaselt.
19.Kohtuotsuse tegemisel juhindub kohus perekonnaseaduse (PKS) § 96 lg 1 ja § 97 p 2 sätetest, mille kohaselt on ülalpidamist õigustatud saama laps, kes täisealisena omandab põhi-, kesk- või kõrgharidust või õpib kutseõppe tasemeõppes, kuid mitte kauem kui 21-aastaseks saamiseni, oma täisealiselt esimese astme ülenejalt sugulaselt, kelleks kostja oma lapsele on. PKS § 99 lg 1 sätestatust, mille kohaselt määratakse ülalpidamise ulatus kindlaks ülalpidamist saama õigustatud isiku vajadustest ja tema tavalisest elulaadist lähtudes ning sama §-i lõikest 2, mille kohaselt tuleb ülalpidamise kindlaksmääramisel arvestada õigustatud isiku kõiki eluvajadusi, sealhulgas tema võimete ja kalduvuste kohase hariduse ja kutsealase ettevalmistusega seotud kulutusi. PKS § 100 lg 1 sätetest, mille kohaselt antakse ülalpidamist üldjuhul raha perioodilise maksmisega (elatisena).
4(9)
20.Riigikohus on lahendi nr 3-2-1-119-15 p-s 10 osundanud, et „Erinevalt alaealisest lapsest, kelle puhul eeldatakse, et ta ei suuda endale ise eluks vajalikke vahendeid hankida, saab täisealiseks saanud isiku puhul eeldada, et ta hangib endale eluks vajalikud vahendid ise. Üksnes juhul, kui täisealiseks saanud isikul ei ole vara enda ülalpidamiseks ja temalt ei saa õppetöö või muu mõjuva põhjuse tõttu eeldada sissetuleku hankimist oma vajaduste rahuldamiseks, tekib isikul õigus nõuda ülalpidamist. Seejuures sõltub ülalpidamise ulatus isiku abivajaduse ulatusest.“ PKS § 105 lg 3 kohaselt peavad vanemad võrdväärse sissetuleku ja varalise seisundi korral andma lapsele võrdsetes osades ülalpidamist.
21.Kohtule esitatud J J sünnitunnistusest nähtuvalt sai hageja täisealiseks XXX (sündinud XXX) ja hageja vanemateks on M B ja P J (kostja) (dtl 6). Vaidlustamata asjaoluna elab hageja kostjast (isast) eraldi. Hageja elab koos emaga aadressil: XXX ja on oma ema ülalpidamisel. Hageja õpib 2024/2025. õppeaastal "Laotöötaja" (kood 144386) õppekaval 2. kursusel (Õpingute lõpetamise eeldatav aeg on 30.06.2026), mis on tõendatud Ida-Virumaa Kutsehariduskeskuse väljastatud tõendiga (dtl 5).
22.Kontoväljavõtetega (dtl 74-79) on tõendatud, et hagejal ei ole püsivat sissetulekut. Eraisikutelt hageja kontole laekunud summasid kohus hageja sissetulekuks ei loe. Eesti Töötukassalt igakuiselt saadavad summasid ka ei loe kohus hageja sissetulekuks, kuna maksete selgitustest nähtuvalt on need tehtud B A. Iseenesest ei saa statsionaarses õppevormis õppimise puhul täisealiselt lapselt eeldada enda ülalpidamist ning eluks vajalike vahendite hankimist. Kohtu ette ei ole toodud asjaolusid, millest võiks järeldada vastupidist. Hageja sõnul ei osale kostja tema ülalpidamises ning ülalpidamine ei ole kostja panuseta piisav. Seega on hageja PKS § 97 p 2 kohaselt õigustatud elatist nõudma ja kostja on kohustatud PKS § 96 alusel ülalpidamist andma.
23.Hageja nõuab kostjalt elatise väljamõistmist alates 01.02.202 summas 350 eurot kuni hageja 21-aastaseks saamiseni, s. o XXX. (dtl 9-12). Hagejal lasub elatise saamiseks PKS § 99 ja TsMS § 230 lg 1 järgi oma vajaduste osas tõendamiskoormis (Riigikohtu 19. oktoobri 2015. a määrus nr 3-21-119-15, p 10). Kostja vastuväited on asjas kokkuvõtvalt järgnevad: kutsehariduse tõend ei tõenda, et hagi esitamisel on täidetud elatise nõudmiseks eeldused PKS § 97 p 2 järgi; elatisnõude periood on piiratud õpingu eeldatava lõpetamisega 30.06.2026, mitte hageja 21-aastaseks saamisega nagu hageja nõuab; hageja kulud on ülepaisutatud ja tõendamata; õpingute vaheaja eest ei saa hageja elatist nõuda, kuna on võimeline endale sissetulekut hankima; kostja majanduslik seisund ei võimalda anda hagejale ülalpidamist.
24.Hageja on esile toonud, et tema igakuised kulud on kokku vähemalt 810 eurot kuus (dtl 129). Elatise suuruse kindlaksmääramisel tuleb hinnata, kas hageja loetletud kulud on põhjendatud ja tõendatud.
25.Hageja vajaduste loetelu ühes kalendrikuus on järgmine: eluasemekulud 60 eurot kuus (dtl 129). Hageja on esitanud SA Narva Linnaelamu teatised kommunaalteenuste eest (2 tk), millest nähtub, et 2024. aasta detsembrikuu eest on arvestatud 248, 84 eurot (dtl 130) ning 2024. aasta juuli eest on arvestatud 131, 03 eurot (dtl 131). Seega keskmiseks kuluks on 189, 94 eurot kuus. Korteris lisaks hagejale elab ka korteri üürnik ehk hageja ema M B (dtl 130-131) ning hageja kasuisa (dtl 124). Seega iga elaniku eluasemekulu osaks on 63, 31 eurot kuus ning hageja nõue eluasemekulude hüvitamiseks summas 60 eurot on seega põhjendatud. toidukulu 300 eurot kuus (dtl 129). Kohus on seisukohal, et mõistlik toidukulu on 270 eurot kuus, arvestades üldteada olevalt toiduainete hindu ja kehtivat asjakohast kohtupraktikat (vt nt tsiviilasi nr 2-25-8181).
5(9)
transpordikulu 20 eurot kuus (dtl 129). Kohus leiab, et transpordikulu ei ole tõendatud ja seetõttu ei kuulu tarnspordikulu arvestamisele. Hageja ja tema ema kontoväljavõtete pinnalt ei saa järeldada et just hagejal esinevad transpordikulud ning seejuures ei ole hageja ka detailselt välja toonud liikumistest tulenevat transpordivajadust. Kuigi hageja õppetöö toimub Sillamäel 1, leiab kohus, et õppeasutusse jõudmiseks saab kasutada ühistransporti. Kuni 19-aastastel (kaasa arvatud) isikul on maakonnaliinidel tasuta sõidu õigus2. Kuni 19-aastastel (kaasa arvatud) üldhariduskoolide või kutseõppeasutuste õpilastel on täiendavalt tasuta sõidu õigus Narva linnas 3. Seega on Sillamäel õppival ja Narvas elaval J. J tasuta sõiduõigus nii õppekohta sõitmiseks kui ka elukoha linnas liikumiseks kuni 14.01.2027. sidevahendite ja interneti kulu 15 eurot kuus (dtl 129). Hageja esitatud arvest nr XXX (dtl 133) nähtub, et J J kontaktnumbriks oleva mobiilinumbri XXX eest tuleb tasuda 7, 61 eurot, tegemist on paketitasuga. Samuti nähtub kohtule esitatud M B kontoväljavõttest ning tema nimele tehtud F OÜ arvest (dtl 136), et igakuiselt tasutatakse hageja elukohas kasutatava interneti eest 16 eurot. Seega leiab kohus, et sidevahendite kulu summas 15 eurot kuus, mida taotles ka hageja, on tõendatud ja ei ole ülemäärane. tervishoiukulud 20 eurot kuus (dtl 129). On üldteada, et kõik inimesed tarvitavad aeg-ajalt ravimeid, vitamiine ja käivad arsti juures. Seega, arvestades väljakujunenud kohtupraktikat, loeb kohus põhjendatuks tervishoiukulu 20 eurot kuus. hügieenitarvete kulu 80 eurot kuus (dtl 129). Asjas hageja esitatud tõenditest ei nähtu, et hagejal kuluks hügieenitarvetele igakuiselt 80 eurot. Kohus on seisukohal, et hügieenitarvetele näidatud kulu 80 eurot on ülemäärane, arvestades ka kohtule esitatud M OÜ kviitungit nr 112/399 (dtl 132). On selge, et vastav kulu tekib igal isikul. Kohtu hinnangul on hügieenitarvete mõistlikuks kuluks 40 eurot kuus (12 x 40= 480 eurot aastas). kulutused lapse koolikohustuste täitmiseks 50 eurot kuus (dtl 129). Tegemist on vajaduspõhise kuluga, mis ei ole iga isiku puhul üldteada. Kostja ei ole eeltoodud kulu tekkimist tõendanud ja välja toonud, miks igakuiselt saadav õppetoetus 60 eurot ei kata ära eeltoodud kulu. riiete ja jalanõude kulu 120 eurot kuus (dtl 129). Hageja ja hageja ema pangakonto väljavõtetest ei nähtu, et riietele ja jalanõudele kulutatakse igakuiselt 120 eurot just hagejale riiete ja jalanõude ostmiseks. Hageja näol on tegemist täiskasvanud isikuga, kes ei kasva oma riietest/jalanõudest välja nagu seda on alaealiste puhul ja esemeid kasutatakse pikema aja vältel. Mõistetavalt vajab õppiv laps riideid ja jalanõusid (nimetatut tõendab ka OÜ O arve – dtl 134), mistõttu peab kohus aasta lõikes igakuiseks põhjendatud kuluks 70 eurot (s.o 12 x 70=960 eurot aastas). muud vältimatud püsikulutused (kino, teatrite külastamine, ekskursioonid, sh kooli õppekava raames) 25 eurot. Kohus nõustub kostjaga selles, et taskukulud, samuti kulud kinole, teatrite külastamisele, ekskursioonile ei kuulu hageja vältimatute kulude hulka, vaid selliseid kulutusi saab lapsevanem teha omal soovil rahaliste vahendite olemasolul. vajalikud seadmed aasta keskmiselt 20 euro kuus (dtl 129). Eeltoodud kulu on tõendatud ONOFF J OÜ arvega (dtl 135) ning koolikohustuse täitmiseks on põhjendatud jaatada seda, et on vajalik ka printeri olemasolu. meelelahutus+taskuraha 100 eurot (dtl 129). Tegemist ei ole vältimatu kuluga ning kohus ei pea eeltoodu arvestamist elatise väljamõistmisel põhjendatuks.
26.Eeltoodu alusel loeb kohus hageja põhjendatud kulutuste suuruseks 495 eurot kuus. Lapsetoetuse saamise õigus on igal lapsel sündimisest kuni 19-aastaseks saamiseni. Põhikoolis, gümnaasiumis või kutseõppe tasemeõppes õppival või Haridus- ja Teadusministeeriumi hallatava riigiasutuse statsionaarse õppega täienduskoolituse kursuse nimekirja arvatud keskhariduseta 19aastaseks saanud lapsel on õigus lapsetoetusele jooksva õppeaasta või täienduskoolituse kursuse
Majandus ja IT - kutsehariduskeskus.ee Bussiga sõitmine Ida-Virumaal | Ida-Viru Ühistranspordikeskus
Sõidusoodustuste kehtestamine Narva linna avalikel bussiliinidel–Riigi Teataja
6(9)
lõppemiseni või õpilase kooli või täienduskoolituse kursuse nimekirjast väljaarvamiseni. Lapsetoetuse suurus pere esimese ja teise lapse kohta on 80 eurot (PHS § 17 lg 1, 2 ja 3). Samuti on tõendatud see, et hageja saab lisaks õppetoetust 60 eurot kuus (dtl 78).
27.PHS § 17 lg-tele 2 ja 3 tuginevalt ja hageja ema kontoväljavõtest nähtuvalt ning mida kinnitab ka Sotsiaalkindlustusameti vastus 09.07.2025 5.2-1/18079-2 (dtl 194) saab hageja Sotsiaalkindlustusametilt peretoetust 80 eurot kuus (dtl 77). Lapsetoetus on peretoetuse alamliigiks 4, seega eeltoodud summat 80 eurot kuus tuleb elatise arvestamisel arvesse võtta. Hageja kulud on eelmärgitust tulenevalt 495 eurot ja lapsetoetuse 80 euro arvelt ja õppetoetuse 60 euro arvelt tuleb vastavas summas lugeda kulud kaetuks. Seega on kummalgi vanemal hageja ülalpidamiskohustus 177,50 eurot kuus (495 -80-60=355/2=177,50 eurot).
28.PKS § 105 lg 3 kohaselt mitu sama astme sugulast täidavad ülalpidamiskohustust osavõlgnikena. Iga osavõlgniku kohustuse suurus määratakse kindlaks võrdeliselt tema sissetuleku ja varalise seisundiga, arvestades ka tema ning ülalpidamist saama õigustatud isiku vahelisi suhteid. PKS § 98 näeb ette, et kui ülalpidamist saama õigustatud isikuid on mitu ja ülalpidamiskohustuslane ei ole võimeline neile kõigile ülalpidamist andma, siis eelistatakse alaealist last teistele lastele, lapsi kaugema astme alanejatele sugulastele, alanejat sugulast ülenejale sugulasele ning ülenejate sugulaste puhul lähema astme sugulast kaugema astme sugulasele.
29.Kostja elab Soomes. Kostja on töötu. Kostja sissetulek on Soome töötukassa tasutavate a) töötutoetus 37, 21 eurot päevas x 20 päeva + b) 9 eurot päevas õppimise eest (õppepäevad 4-5 päevad kuus iga kord 4-5 tundi) + c) 28 eurot kuus sõidukulude katteks (dtl 32-36). Seega on kostja igakuiseks Soome töötukassalt saadavaks sissetulekuks 808,2 – 817,2 eurot sõltuvalt õppepäevade arvust. Kostja esitas oma pangakonto väljavõtte (dtl 37-38). Kostja tagastab laenu (dtl 39-65), mis oli võetud kostja poolt 2018. Igakuine laenumaks on 223,68 eurot (dtl 36). Kohus tuvastas, et Soome liiklusregistri andmete kohaselt on kostja omandis sõidukid reg. numbritega XXX (haagis Muuli), XXX (Citroen Jumper), XXX (Chevrolet TrailBlazer) ja XXX (Tekno-Trailer) (dtl 328).
30.Hageja ema M B on ülalpidamisel hageja. Hageja emal pole kinnisvara (dtl 340). Nähtuvalt maksu kinnipidaja(te) poolt perioodil 01.06.2024 – 30.06.2025 esitatud tulu- ja sotsiaalmaksu ning kohustusliku kogumispensioni ja töötuskindlustuse maksete deklaratsiooni(de) lisast 1 (dtl 207) on M B tehtud pärast tulumaksu ja kohustusliku kogumispensioni ning töötuskindlustusmaksete maha arvamist väljamakseid 3237,75 eurot (3074,61 eurot – palgatulu, 98,65 eurot – tööandja makstud haigushüvitis, 64,49 eurot – Tervisekassa makstud ajutise töövõimetuse hüvitis) (dtl 205). Seega on M B keskmiseks sissetulekuks 647,55 eurot, millele igakuiselt lisandub peretoetus summas 80 eurot (dtl 194), st kokku saab hageja ema keskmiselt 727, 55 eurot. M B omandis on sõiduk Hyndai I30 (dtl 346-347), mille keskmine turuväärtus on vahemikus 1600-3900 eurot (dtl 373-374). Kontolt nähtuvaid eraisikute laekumisi kohus ei arvesta, sest tegemist ei ole sissetulekutega.
31.Kohtu hinnangul on kostja majanduslik olukord asjas esitatud tõendite põhjal kokkuvõtvalt hageja ema omast parem. Kostja on avaldanud, et kostja omandis olevad sõidukid Citroen Jumper ja Chevrolet TrailBlazer ei liigu, kuna vajavad remonti ning nende väärtus on marginaalne (Citroen Jumper väärtus 800 eurot (dtl 366) ja Chevrolet TrailBlazer 200 eurot (dtl 367). Samuti kostja omandis on 2 väikest haagist väärtusega 200 eurot ja 650 eurot (dtl 368-369). Seega, kui isegi nõustuda kostja poolt esitatud eeltoodud hindadega, tuleb nentida, et sõidukite kogumaksumus on minimaalselt 1850 eurot. Seejuures M B omandis oleva sõiduki minimaalne maksumus on 1600 eurot. Võrreldes hageja ema ja kostja kinnistute andmeid selgus, et erinevalt M B, kellel puudub igasugune kinnisvara (dtl 340), kuulub kostjale maja aadressil XXX. Kostja tagastab küll igakuiselt
Peretoetused | Sotsiaalkindlustusamet
7(9)
eluasemelaenu summas 223,68 eurot. Vastavalt kehtivale kohtupraktikale laenumaksed ei vabasta aga vanemat ülalpidamiskohustusest. Seega kostja kodulaen ei oma kostja majandusliku olukorra hindamisel tähtsust. Suur laen ei vabasta elatise maksmisest (TlnRnKo 28.03.2024, 2-22-58). Kohus peab kostja sissetulekuid ja vara piisavaks, et olla suuteline maksma hagejale vajaduspõhist elatist.
32.Hagiavaldus oli esitatud 20.04.2025. Hageja palus välja mõista kostjalt hageja kasuks elatis igakuiselt alates 01.02.2025. PKS § 108 võimaldab ülalpidamiskohustuse täitmist nõuda kuni ühe aasta eest enne elatishagi kohtule esitamist. Tagasiulatuva elatise väljamõistmisel tuleb lähtuda elatise väljamõistmise üldsätetest. Üldjuhul eeldab tagasiulatuva elatise väljamõistmine, et õigustatud isikud on kohustatud isikult järjepidevalt ülalpidamist nõudnud. Järjepidevalt elatise nõudmata jätmine ei välista siiski selle väljamõistmist. Küll saab sellega arvestada nõude ulatuse määramisel vanemate varandusliku seisundi ja laste vajaduste kõrval (vt RKTKo 27.10.2021, 2-19-18082, p 13; 25.05.2016, 3-2-1-35-16, p 20). Eeltoodust tulenevalt kohus rahuldab hageja tagasiulatuva elatise nõude. Kohus mõistab kostjalt välja perioodil 01.02.2025 kuni 19.04.2025 sissenõutavaks muutunud elatise võlgnevuse hageja kasuks summas 467, 42 eurot. Tagasiulatuv elatis tuleb kostjal tasuda lisaks esimesele igakuisele elatise maksele ühekordse maksena, kui hageja esindaja ja kostja ei lepi kokku teisiti.
33.Eeltoodu alusel, kohus rahuldab hagi osaliselt. Kohus mõistab välja P J J J kasuks alates 01.02.2025 igakuise elatise 177, 50 eurot kuni J J Ida-Virumaa Kutsehariduskeskuses õpingute lõpetamiseni, kuid mitte kauem kui tema 21-aastaseks saamiseni. Samuti kohus mõistab kostjalt välja perioodil 01.02.2025 kuni 19.04.2025 sissenõutavaks muutunud elatise võlgnevuse hageja kasuks summas 467, 42 eurot. Pavel Jakovlev kohustub väljamõistetud elatise tasuma J J hiljemalt iga kuu
10.kuupäevaks J J arveldusarvele nr XXX. Kui P J on pärast 01.02.2025 vabatahtlikult tasunud elatist hagejale, tuleb sellega kohtuotsuse täitmisel arvestada. Kohtuotsuse täitmisel tuleb arvestada Viru Maakohtu 03.06.2025 hagi tagamise määruse alusel tehtud makseid.
34.TsMS § 386 lg 5 kohaselt võib kohus sama seaduse § 378 lg 3 nimetatud asjaoludel tehtud hagi tagamise määrust muuta või selle tühistada ka omal algatusel. Kuna kohus rahuldab hagi osaliselt, toimub edasine elatise tasumine käesoleva otsuse alusel. Seega on hagi tagamise korras elatise tasumine osutunud mittevajalikuks. Seega kohtuotsuse jõustumisel tuleb tühistada Viru Maakohtu 03.06.2025 hagi tagamise määrus, millega kohustati P J tasuma alates hagi tagamise määruse tegemisest (s.o 3. juunist 2025) kuni käesolevas tsiviilasjas tehtava lõpplahendi jõustumiseni J J kasuks elatist 150 eurot kuus.
35.Tsiviilasja hinna määramisel juhindub kohus TsMS § 122 lg 1 sätestatust, mille kohaselt on tsiviilasja hind hagihind ja TsMS § 129 lg 2 sätestatust, mille kohaselt on seadusest tuleneva ülalpidamiskohustuse täitmise üle peetava vaidluse korral hagihinnaks nõutavate maksete kogusumma, kuid mitte suurem kui hagi esitamisele järgneva üheksa kuu eest saadav summa. TsMS § 123 kohaselt tsiviilasja hinna arvestamisel võetakse aluseks hagi või muu avalduse esitamise aeg. TsMS §136 lg 4 kohaselt kohus võib hinda muuta ka asja lahendava kohtulahendiga. Tulenevalt eeltoodust on tsiviilasja hinnaks 1597,50 eurot (9 x 177,50 =1723,50 eurot).
36.TsMS § 173 lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses. TsMS § 162 lg 1 sätestab, et hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. TsMS § 163 lg 1 sätestab, et hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. TsMS § 164 lg 3 kohaselt võib kohus ülalpidamisasjas menetluse tulemusest sõltumata jätta menetluskulud täielikult või osaliselt kostja kanda, kui kostja on põhjustanud menetluse seetõttu, et ta ei ole andnud 8(9)
täielikku teavet oma sissetuleku ja vara kohta. Kohus leiab, et kuivõrd antud juhul on tegemist ülalpidamisasjaga, mille on põhjustanud kostja ja ta ei ole andnud täielikku teavet oma vara kohta, on põhjendatud jätta menetluskulud täielikult kostja kanda vaatamata asjaolule, et kohus rahuldab hagi osaliselt.
37.Käesolevas asjas on kohtule teadaolevaks menetluskuludeks tõlkekulud, mis on seotud Soome maakohtule esitatavate menetlusdokumentide tõlkimisega soome keelde. Kohus pidas vajalikuks taotleda kaasabi, kuna kostja 20.05.2025 vastusest nähtuvalt kostja majanduslik seisund ei võimalda anda hagejale ülalpidamist. Kostja omandis on väike maja aadressil Piiparinkuja 6, Imatra, Soome, kus kostja elab. Kostjal ei ole sõidukit. 01.08.2025 saabus kohtusse Soome maakohtu vastus, millest nähtub, et P J siiski kuulub 4 sõidukit (selgitused 1.omistaja ehk 1. omanik). Seega tuleb nentida, et kosja ei ole andnud kohtule täielikku teavet oma vara kohta. Seega oli tõlkekulu vajalik ja põhjendatud menetluskulu, mis tuleb kostjalt välja mõista. Müügiarve nr 552 kohaselt on selleks kuluks 51, 17 eurot (dtl 323).
38.TsMS § 179 lg 1 sätestab, et menetluskulud, mis tuleb tasuda riigile ja mis ei ole tekkinud riigi osalemisest kohtus menetlusosalisena, muu hulgas tasumata või vähem tasutud riigilõiv või riigi kasuks välja mõistetud menetlusabikulud, mõistab asja lahendav kohus kohustatud isikult välja asjas tehtavas lahendis või eraldi määrusega. Kuna menetluskulud jäävad kostja kanda, siis TsMS § 179 lg 1 alusel mõistab kohus tõlketasu summas 51, 17 eurot riigituludesse välja kostjalt. Vastavalt TsMS § 179 lg-le 5 peab kohtulahendi kohaselt raha riigituludesse tasumiseks kohustatud isik lahendi täitma jõustumisest alates 15 päeva jooksul. TsMS § 179 lg 9 kohaselt riigi kasuks välja mõistetud menetluskulude maksmisega viivitamise korral tuleb tasuda menetluskulude tasumiseks kohustava lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.
39.TsMS § 178 lg 1 kohaselt saab menetluskulude jaotust vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati. (allkirjastatud digitaalselt)
9(9)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.