Menetlusosalised ja nende esindajad ringkonnakohtus
Hageja S.G (isikukood XXX), seaduslik esindaja G.N ja lepinguline esindaja vandeadvokaat Kaire Aus Kostja G.F (isikukood XXX), lepinguline esindaja Anu Baum
Menetluse liik
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Tühistada Harju Maakohtu 14.02.2025 otsus osas, milles maakohus jättis S.G hagi rahuldamata ja määras maakohtu menetluskulude jaotuse (resolutsiooni p-d 1–3 osaliselt ning p-d 5 ja 7). Saata asi samale maakohtule uueks läbivaatamiseks eelmenetluse staadiumis.
2.Rahuldada S.G apellatsioonkaebus osaliselt.
3.Harju Maakohtu 14.02.2025 otsus on jõustunud osas, milles maakohus rahuldas osaliselt S.G hagi (resolutsiooni p-d 2 ja 3). Edasikaebamise kord ja kohtu selgitused Otsuse peale võib Riigikohtule esitada kassatsioonkaebuse 30 päeva jooksul alates otsuse kassaatorile kättetoimetamisest, kuid mitte pärast viie kuu möödumist otsuse avalikult teatavaks tegemisest. Hagimenetluses võib menetlusosaline Riigikohtus menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada Riigikohtule menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või
2-21-19598 muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Kui menetlusosaline taotleb kassatsioonkaebuse esitamiseks menetlusabi, tuleb kaebetähtaja kestel lisaks menetlusabi taotlusele esitada ka kassatsioonkaebus.
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
Hageja nõue ja selle aluseks olevad asjaolud
1.S.G (hageja) esitas 15.12.2021 Harju Maakohtule G.F-i (kostja) vastu hagi (täpsustatud 21.03.2022), milles palus mõista kostjalt hageja kasuks välja elatise võlgnevus ajavahemiku 14.12.2020–15.12.2021 eest 3144 eurot; elatis ajavahemiku 16.12.2021–31.12.2021 eest 135 eurot; ning elatis alates 01.01.2022 kuni hageja täisealiseks saamiseni (s.o 25.04.2033) 213,44 eurot kuus, kuid mitte vähem kui perekonnaseaduse § 101 lg-tes 3–5 toodud määras. Hageja palub elatise tasumist G.N pangakontole.
1.1.Hagiavalduse kohaselt on hageja vanemad kostja (ema) ja G.N (isa). Vanemate kooselu lõppedes jäi hageja elama isaga. Isa kasvatab hagejat üksinda. Kostja ei võta osa hageja ülalpidamisest ja kasvatamisest.
1.2.Hageja kulud on 595 eurot kuus, sh eluasemekulud (sh kommunaalkulud ja telefon) 70 eurot, toit 160 eurot, transport 60 eurot, tervishoid 20 eurot, hügieenitarbed 30 eurot, koduga seotud kulud 15 eurot, riided ja jalanõud 110 eurot, vaba aeg (mänguasjad, raamatud, üritused, sünnipäevad, lemmikloom, hobid) 85 eurot, pere ühisüritused 20 eurot ning muud ettenägematud kulud 25 eurot.
1.3.Kuna kostja ei ole ülalpidamiskohustust täitnud ka enne hagi esitamist, taotleb hageja kostjalt tagasiulatuvalt ajavahemiku 14.12.2020–15.12.2021 eest elatise 3144 eurot väljamõistmist. Tagasiulatuva elatise arvutamisel on hageja lähtunud elatise miinimumsummast (292 eurot), millest on maha arvestatud peretoetusest (60 eurot) kostjale langev osa (30 eurot). Seega on elatise võlgnevus 3144 eurot (292 × 12 – 360).
1.4.Elatise summa 150,71 eurot arvutamisel ajavahemikul 16.12.2021–31.12.2021 lähtus hageja arvestusest, et ühe päeva elatise summa on 8,45 eurot (292 – 30 = 262 ÷ 31 = 8,45 × 16 = 135,22).
1.5.Edasiulatuva elatise summa alates 01.01.2022 arvestas hageja elatisekalkulaatori abil.
2.Vastuseks kostja vastuväidetele tõi hageja esile, et kostja töötab ripsmetehnikuna ja on selle tarbeks kohandanud oma elukohas ka spetsiaalse ruumi. Ripsmete paigaldamine kliendile võtab aega keskmiselt kaks tundi, mida on vaja teha istudes. Hageja leiab, et kostja on esitanud oma tervisliku seisundi kohta ebaõiget infot. Samuti on ebaõige, et kostjal puudub sissetulek. Kostja saab ripsmetehnikuna tulu hageja hinnangul keskmiselt 900 eurot kuus või rohkem. Kostja on end töötuna registreerinud alles 08.08.2022. Hageja nõuab tagasiulatuvalt elatist aga ajavahemiku 14.12.2020–15.12.2021 kohta. Sel ajal tegi kostja tööd ja teenis tulu. Kostja vastuväited
3.Kostja vaidles hagile vastu, palus jätta selle rahuldamata ja menetluskulud poolte endi kanda.
2-21-19598
3.1.Kostja vaidles vastu hageja tagasiulatuva elatise nõudele. Hageja ei ole tõendanud oma kulude (595 eurot kuus) suurust. Kostja on kandnud hageja kulusid, kui hageja on viibinud kostjaga. Hageja isa on takistanud hageja ja kostja kohtumist. Samuti on kostjal katkestatud suhtlus hagejaga telefoni jm kanalite kaudu. Kostja elab Soome Vabariigis, mistõttu on tal suurem rahaline koormus, kui kostja hagejaga kohtub. Kostja kanda on kulud, mis on seotud hageja reisimisega Soome ja tagasi. Alternatiivselt tuleb kostjal kanda majutusega seotud kulud (hotell), kui kostja viibib hagejaga Eestis. Kostjalt elatise väljamõistmisel hageja taotletud summades satuks ohtu kostja võime kanda enda igapäevaelu kulusid ning kostja ei oleks enam võimalik rahaliste vahendite puudumise tõttu hagejaga kohtuda. Kostja kulud selleks, et nädalavahetus hagejaga Eestis veeta, on keskmiselt 400 eurot. Hageja ei ole kostjalt varasemalt elatist nõudnud.
3.2.Kostja vaidles vastu elatise nõudele ajavahemiku 16.12.2021–31.12.2021 eest 135 eurot. Kostja kandis hagejaga seotud kulusid sel perioodil vahetult suuremas summas, kui on hageja nõue.
3.3.Samuti vaidles kostja vastu elatise nõudele 213,44 eurot kuus, kuid mitte vähem kui PKS § 101 lg-tes 3–5 toodud määras alates 01.01.2022 kuni hageja täisealiseks saamiseni 25.04.2033. Kostja ei vaidle vastu sellele, et hageja ja kostja elavad eraldi ning et kostjal on hageja ees ülalpidamiskohustus. Kostja ei ole oma tervislikust seisundist lähtuvalt võimeline andma hagejale elatist hagiga nõutud ulatuses. Kostja ei saa terviseprobleemide tõttu käia tööl ning on alates 2022. a aprillist oma abikaasa ülalpidamisel. Hageja kulud (eelkõige transpordikulu ja hageja kulud riietele, vabale ajale ja pere ühisüritustele) on ülepaisutatud. Tallinnas on võimalik kasutada tasuta ühistransporti, kuid hageja transpordikulud on 60 eurot kuus. Kulud riietele 110 eurot kuus ei ole eluliselt usutavad. Ka kostja ostab hagejale riideid vastavalt vajadusele. Hageja ei ole esile toonud, milles seisnevad kulud vabale ajale 85 eurot kuus.
4.Kostja selgitas edasises menetluses, et kostja on töötu alates 08.08.2022. Kostjale määrati Eesti Töötukassa 31.10.2022 otsusega perioodiks 18.08.2022–17.08.2023 osaline töövõime. Kostja sissetulekuks oli sel perioodil töövõimetoetus 216,41 eurot kuus. Kostjal on töö leidmine raskendatud, kuna tal on raske tegutsemispiirang liikumise valdkonnas, mis on põhjustatud närvisüsteemihaigusest. Kostjal on jalga kiirguvate valude ning lihaskrampide tõttu raskendatud pikkade vahemaade läbimine ning istumis- ja lamamisasendi säilitamine. Lisaks on kostjal närvisüsteemihaiguse ja kangete valuvaigistite tarbimise tõttu piiratud käeline tegevus, teadvusel püsimine ja enesehooldus, õppimine ja tegevuste sooritamine, muutustega kohanemine ja ohu tajumine ning suhtlemine. Kostjal on parempoolse L5 närvijuure kasvaja mõõtmetega praegu 1,8 × 1,2 cm. Kasvaja on alates diagnoosi saamisest (s.o ravi ajal) suurenenud ning selle eemaldamine operatsiooniga on suure riskiga, kuna on L5 pareesi võimalus ja operatsioon ei pruugi valu parandada. Haiguse tõttu on kostja sunnitud tarvitama äärmiselt kangeid valuvaigisteid.
5.Vastusena hageja vastuväidetele märkis kostja, et ta ei tööta ripsmetehnikuna. Tegemist oli kostja hobitegevusega. Hageja esitatud fotod kostja ripsmetehnikuna töötamise kohta on
2-21-19598 tehtud enne, kui kostja haigestus (aastatel 2019–2021). Kostja tervis on pidevalt halvenenud ning täistöökohaga ripsmetehnikuna töötamine ei ole võimalik. Kostja on hobi korras teinud üksnes 1–2 tööd kuus, kui tervis on võimaldanud, et hoida varasemalt omandatud kvalifikatsiooni. Tervise halvenedes müüs kostja ripsmete paigaldamiseks vajaliku inventari ja vahendid. Kostja sissetulekuks on Eesti Vabariigi makstav töövõimetoetus 216,41 eurot ja Soome Vabariigi makstav toetus 603,67 eurot, kokku 820,08 eurot kuus.
6.Kostjale määrati Eesti Töötukassa 09.08.2023 otsusega perioodiks 25.04.2023–24.04.2026 puuduv töövõime. Eesti Vabariik maksab kostjale töövõimetoetust 558 eurot kuus. Kostja on võimeline maksma elatist 75 eurot kuus. Maakohtu otsus ja põhjendused
7.Harju Maakohus rahuldas 14.02.2025 otsusega hagi osaliselt ning mõistis kostjalt hageja kasuks välja elatise 150 eurot kuus alates 15.12.2021 kuni 24.04.2023, ning elatise 75 eurot kuus alates 25.04.2023 kuni hageja täisealiseks saamiseni. Maakohus märkis, et elatise võlgnevus kohtuotsuse kuulutamise kuupäevaks (s.o 14.02.2025) on 4070 eurot. Hageja tagasiulatuva elatise nõue jäi rahuldamata. Maakohus märkis, et elatis tuleb tasuda iga kuu 5. kuupäevaks isa pangakontole selgitusega lapse nimi, „elatis“ ja kalendrikuu ning aasta, mille eest elatist tasutakse. Menetluskulud jäid poolte endi kanda.
7.1.Maakohtu otsuse põhjenduste kohaselt on kostja hageja ema ning kostja on PKS § 96 ja 97 p 1 kohaselt kohustatud hagejat ülal pidama.
7.2.Kostja ei ole kogu kohtumenetluse vältel hageja ülalpidamiseks elatist tasunud. Üksikutel päevadel aastas on hageja viibinud kostja elukohas Soomes, kus kostja on hagejat vahetult üleval pidanud, kuid neid päevi on nii vähe, et neid ei saa arvesse võtta elatise summa määramisel.
7.3.Hageja kulud moodustasid 595 eurot kuus, sh eluasemekulud (sh kommunaalkulud ja telefon) 70 eurot, toit 160 eurot, transport 60 eurot, tervishoid 20 eurot, hügieenitarbed 30 eurot, koduga seotud kulud 15 eurot, riided ja jalanõud 110 eurot, vaba aeg (mänguasjad, raamatud, üritused, sünnipäevad, lemmikloom, hobid) 85 eurot, pere ühisüritused 20 eurot ning muud ettenägematud kulud 25 eurot. Maakohus leidis, et hageja kulutused riietele ja jalanõudele kolm aastat tagasi (s.o hagi esitamise ajal – ringkonnakohtu märkus) 110 eurot kuus olid ülepaisutatud. Praeguseks (st kolme aasta möödudes) kulud aga ülepaisutatud enam ei ole. Lisaks on hageja saanud kolm aastat vanemaks ning tema kulud on suurenenud. Muud hageja nimetatud kulud olid maakohtu hinnangul mõistlikud ja põhjendatud ning olid seda ka hagi esitamise ajal. Võrreldes hagi esitamise ajaga on lisandunud kuluna Audentese Erakooli õppemaks. Kooli kodulehe andmetel on minimaalne õppemaks 1915 eurot aastas koos muude õppimist toetavate teenustega, mis on 855 eurot aastas. Hageja isa seletas kohtuistungil, et tasub õppemaksu üle 300 euro kuus.
7.4.Hageja kulud 595 eurot on vajalikud kulud. Vajalikuks kuluks ei ole aga tasulise erakooli õppemaks. Koolikulu ei ole elatise summa määramisel ka oluline, kuna hageja nõuab miinimummääras elatist.
2-21-19598
7.5.Elatise määramisel tuleb arvestada lapsetoetusega, mis hageja puhul on 80 eurot kuus.
7.6.Maakohus tuvastas, et kostjale on Eesti Töötukassa 31.10.2022 otsusega määratud perioodiks 18.08.2022–17.08.2023 osaline töövõime. Kostja igakuiseks sissetulekuks oli Eesti Töötukassa makstav töövõimetoetus 216,41 eurot kuus. Eesti Töötukassa 09.08.2023 otsusega määrati kostjale perioodiks 25.04.2023–24.04.2026 täielikult puuduv töövõime ehk töövõimetus. Täieliku töövõimetuse toetus on praegusel ajal 617,10 eurot kuus. Maakohtu hinnangul on kostja töövõimetus mõjuv põhjus elatise vähendamiseks alla alammäära (PKS § 102 lg 2).
7.7.Ka isa (maakohtu otsuses ekslikult märgitud hageja – ringkonnakohtu märkus) parem majanduslik seisund võrreldes kostjaga oli maakohtu hinnangul mõjuvaks põhjuseks, mis tingib elatise mõistmise alla alammäära. Maakohus tuvastas, et kostja sissetulekuks on töövõimetoetus ning kostja elab peamiselt abikaasa ülalpidamisel. Hageja isa saab aga panustada hageja ülalpidamisse sellisel määral, et tasub igas kuus üle 300 euro erakooli kulusid. Olukorras, kus Tallinnas on saadaval tasuta väga hea haridus, näitab hageja tasulises erakoolis õppimine, et hageja vajalikud kulutused on kaetud ning võrrelduna kostja võimalustega ülalpidamist anda, on isa (maakohtu otsuses ekslikult märgitud hageja – ringkonnakohtu märkus) majanduslikud võimalused kostjast oluliselt paremad.
7.8.Maakohtu hinnangul ei ole tõendatud, et kostja töötas ripsmetehnikuna hilisemal ajal, kui 2021. a.
7.9.Kokkuvõttes mõistis maakohus kostjalt hageja kasuks välja elatise selliselt, et perioodil, kui kostja oli osaliselt töövõimetu (s.o hagi esitamisest kuni 24.04.2023), tuleb kostjal tasuda elatist 150 eurot kuus. Alates ajast, kui kostja on täielikult töövõimetu (s.o 25.04.2023), tuleb kostjal tasuda hagejale elatist 75 eurot kuus. Elatise võlgnevus oli maakohtu otsuse kuulutamise ajaks 4070 eurot: 2445 eurot perioodi 15.12.2021–24.04.2023 eest (= 16 × 150) + (150 ÷ 30 × 9) ning 1625 eurot perioodi 25.04.2023–14.02.2025 eest (= 21 × 75 ) + (75 ÷ 30 × 20).
7.10.Hageja tagasiulatuva elatise nõude perioodi 14.12.2020–15.12.2021 eest 3144 eurot jättis maakohus täies ulatuses rahuldamata. Maakohus leidis, et tagasiulatuva elatise nõude põhistamiseks on vajalik, et hageja oleks tagasiulatuva elatise perioodil kostjalt elatist nõudnud ning osundanud, millistest hüvedest on hageja kostja tegevusetuse tõttu ilma jäänud (PKS § 108). Hageja seaduslik esindaja ei ole kostjalt hagi esitamisele eelneval aastal elatist küsinud ning pole tõendanud ka pooltevahelise varasema kokkuleppe olemasolu. Apellatsioonkaebus
8.Hageja esitas apellatsioonkaebuse, milles palub maakohtu otsuse tühistada osas, milles hagi jäi rahuldamata ja menetluskulud poolte endi kanda. Hageja palub teha tühistatud osas uus otsus, millega hagi rahuldada täies ulatuses ning jätta maa- ja ringkonnakohtu menetluskulud kostja kanda.
8.1.Apellatsioonkaebuse väidete kohaselt jättis kohus kindlaks tegemata kostja varalise seisundi. Maakohus tugines üksnes kostja esitatud tõenditele tema tervisliku seisundi kohta ja kostja seletusele. Hageja aga esitas tõendid selle kohta, et kostja teeb oma elukohas lisatööd ja saab selle eest tasu. Kostja oli töövõimeline kuni 18.08.2022, st kogu selle aja, mille eest
2-21-19598 hageja nõudis tagasiulatuvat elatist ja elatist ajavahemiku 15.12.2021–18.08.2022 eest. Hageja leiab, et märgitud aja eest tuleb kostjal tasuda elatist vähemalt miinimumsummas.
8.2.Maakohus ei ole otsuses selgitanud ega põhjendanud, miks maakohus mõistis välja elatise 75 eurot kuus alates 25.04.2023 kuni hageja täisealiseks saamiseni olukorras, kus kostja töövõimetuse toetus on 617,10 eurot kuus. Maakohtu väljamõistetud elatise suurus on ebamõistlikult väike. Kostja sissetulek täieliku töövõimetuse olukorras on suurem, kui see oli ajal, mil kostja oli osaliselt töövõimetu.
8.3.PKS § 101 lg 1 kohaselt ei või igakuine elatis ühele lapsele olla väiksem kui PKS § 101 alusel arvutatud summa. Miinimumelatis on alates 01.04.2024 hageja puhul 287,72 eurot kuus. Maakohus ei ole tuvastanud, et kostja majanduslik seisund ei võimaldaks tal tasuda hagejale elatist miinimummääras. Kostja on praeguseks küll töövõimetu, kuid kostjal oli töövõime ajal, mil hageja kostjalt tagasiulatuvat elatist nõuab. Hageja leiab, et kostja tegelik majanduslik olukord võimaldab tal tasuda tagasiulatuvat elatist. Vastustaja seisukoht
9.Kostja vaidleb apellatsioonkaebusele vastu ja palub jätta selle läbi vaatamata või rahuldamata. Kostja hinnangul ei ole apellatsioonkaebus tähtaegne. Muus osas jäi kostja maakohtus esitatud seisukohtade juurde. Menetluskulud palub kostja jätta poolte endi kanda.
RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
10.Ringkonnakohus leiab, et apellatsioonkaebus tuleb tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 657 lg 1 p 3 alusel rahuldada ja maakohtu otsus menetlusõiguse normi olulise rikkumise tõttu vaidlustatud osas tühistada ning asi tuleb tühistatud osas saata samale maakohtule uueks läbivaatamiseks. Maakohus on jätnud vaidlust lahendades selgitamiskohustuse olulises ulatuses täitmata, vaidluse lahendamiseks olulised asjaolud valdavas osas välja selgitamata ning otsuse olulises ulatuses põhjendamata. Seetõttu ei saa ringkonnakohus teha asjas ise uut otsust ning saadab asja samale maakohtule uueks läbivaatamiseks eelmenetluse staadiumis. Ringkonnakohus kontrollib apellatsiooni korras esimese astme kohtu otsuse seaduslikkust ja põhjendatust TsMS § 651 lg 1 järgi üksnes osas, mille peale on edasi kaevatud. Hageja vaidlustas maakohtu otsuse osas, milles tema hagi jäi rahuldamata, samuti menetluskulude jaotuse osas (resolutsiooni p-d 1–3 osaliselt ning p-d 5 ja 7). Seega kontrollib ringkonnakohus maakohtu otsust märgitud ulatuses. Kuna kostja ei vaidlustanud maakohtu otsust, on otsus TsMS § 456 lg 4 teise lause alusel jõustunud osas, milles hageja elatise nõue rahuldati (resolutsiooni p-d 2 ja 3).
11.Pooled vaidlevad apellatsioonimenetluses jätkuvalt kostja võimekuse üle hagejale elatist maksta, sh selle üle, millises ulatuses kostjal oli võimalik ajal, mil ta oli osaliselt töövõimetu, hagejale elatist maksta. Hageja leiab, et maakohus jättis kostja varalise seisu kindlaks tegemata. Hageja hinnangul töötas kostja ripsmetehnikuna ja teenis tulu. Seega tuleb ringkonnakohtul apellatsioonkaebuse lahendamisel uurida ja hinnata uuesti esimese astme kohtu kogutud, uuritud ja hinnatud tõendeid, kuna on vaidlustatud esimese astme kohtu otsuses tõendite alusel tuvastatud asjaolud (TsMS
12.§ 652 lg 5).
2-21-19598
13.Esmalt märgib kolleegium vastuseks kostja asjaomasele vastuväitele, et hageja apellatsioonkaebus on tähtaegne. Maakohus tegi otsuse 14.02.2025, mille hageja lepinguline esindaja vandeadvokaat Kaire Aus sai kohtute infosüsteemi kohaselt kätte 17.02.2025. Vastavalt TsMS § 632 lg-le 1 võib apellatsioonkaebuse esitada 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebuse tähtaeg hakkab viidatud sätte kohaselt kulgema apellandi lepingulisele esindajale kättetoimetamisest. Hageja osaleb menetluses lepingulise esindaja kaudu. TsMS § 321 lg 1 esimese lause kohaselt toimetatakse menetluses olevas asjas dokumendid kätte ja saadetakse muud teated üksnes esindajale, kui menetlusosalist esindab kohtumenetluses esindaja ja kui kohus ei pea vajalikuks nende saatmist lisaks menetlusosalisele isiklikult. Menetlustähtaeg hakkab kulgema menetlusdokumendi kättetoimetamisest esindajale. Hageja esitas apellatsioonkaebuse 19.03.2025, s.o 30 päeva jooksul maakohtu otsuse kättetoimetamisest, seega tähtaegselt.
14.Kohtuasja materjalidest nähtub, et maakohtu menetluses toimus kaks kohtuistungit – 11.10.2022 ja 21.01.2025. Toimikus on küll kohtuistungi kutsed (tl 28–29 ja 78–79 pöördel), kuid toimikust puudutavad kohtuistungi protokollid ja helisalvestised. Protokolle ja helisalvestisi pole ka kohtute infosüsteemis. TsMS § 49 lg 1 esimese lause kohaselt tuleb kohtuistung alati protokollida. Protokoll peab kajastama menetlustoimingu olulist käiku ja muud asja lahendamise või võimaliku edasikaebamise seisukohalt olulist, mh menetlusosaliste avaldused ja taotlused ning poolte nõuete ja vastuväidete põhisisu ulatuses, milles see ei ole kajastatud kohtule esitatud kirjalikes dokumentides (TsMS § 50 lg 1 p-d 6 ja 8). Kohtuistungi protokoll peab võimalikult kokkuvõtlikult edasi andma kohtuistungi olulist sisu ning asja lahendamise ja võimaliku edasikaebamise seisukohalt tähtsat. TsMS § 52 lg-te 1 ja 3 järgi kohtuistung ka helisalvestatakse ja salvestis lisatakse toimikule. Kuna toimikus puuduvad kohtuistungite protokollid, ei ole ringkonnakohtul võimalik tuvastada, mida maakohus istungitel tegi ja millise sisuga kohtuistungite alusel maakohus oma otsuse langetas. Selliselt on oluliselt rikutud menetlusõiguse normi, mis võis kaasa tuua ebaõige kohtulahendi. Toimiku materjalid võimaldavad järeldada, et maakohus võis eelmenetluse ülesandeid täita kohtuistungitel (tl 30, esimene lõik; tl 54 pöördel, p 2.4 ja tl 92, esimene lõik). Muu hulgas nähtub maakohtu otsusest, et hageja võis istungil täiendada hagi aluseks olevaid asjaolusid hagejal täiendavalt tekkinud kuludega (õppemaks) (tl 63 pöördel, p 12). Maakohus on otsuses tuginenud ka isa kohtuistungil antud selgitusele. Lisaks on maakohus tuginenud tõendile, mida toimikus ei ole, s.o kooli kodulehel olevad andmed (samas). Kuna kohtuistungite protokollid puuduvad, tuleb ringkonnakohtul järeldada, et maakohus on jätnud vaidlust lahendades selgitamiskohustuse olulises ulatuses täitmata, vaidluse lahendamiseks olulised asjaolud valdavas osas välja selgitamata ning otsuse olulises ulatuses põhjendamata. Arvestades, et Riigikohtul ei ole tulenevalt TsMS § 688 lg test 3–5 üldiselt pädevust kontrollida tõendite hindamist asja lahendamisel, kahjustaks asja apellatsioonimenetluses algusest peale lahendamine poolte kaebeõigust. Asja lahendamisel omavad määravat tähtsust tõendid kostja majandusliku ja tervisliku seisukorra kohta.
2-21-19598
15.Eeltoodule tuginedes tühistab ringkonnakohus maakohtu otsuse menetlusnormi olulise rikkumise tõttu ning saadab asja maakohtule uueks läbivaatamiseks (TsMS § 656 lg 2 teine lause, § 657 lg 1 p 3). Kohtuistungi protokollimata jätmise saab kõrvaldada üksnes uue kohtuistungi korraldamise teel. Seega tuleb maakohtul asja uuel läbivaatamisel (uuesti) täita eelmenetluse ülesanded ja korraldada kohtuistung. Ringkonnakohus rõhutab, et maakohtul tuleb kohtuistung protokollida, st protokollist peab kajastuma asja lahendamiseks oluline sisuline teave.
16.Lisaks märgib ringkonnakohus järgmist. Alates 01.01.2022 ei või alaealisele lapsele makstava igakuise elatise suurus PKS § 101 lg 1 järgi olla väiksem kui PKS § 101 alusel arvutatud summa. Igakuise elatise arvutamise alus on baassumma (PKS § 101 lg 3), millele lisandub kolm protsenti eelneva kalendriaasta Eesti Vabariigi keskmisest brutokuupalgast (PKS § 101 lg 4) ning millest arvatakse maha pool lapsetoetusest ja lapsele langev osa poolest lasterikka pere toetusest (PKS § 101 lg 5). Kui laps viibib kohustatud vanema juures rohkem kui seitse päeva kuus, mil vanem annab lapsele ülalpidamist vahetult, vähendatakse PKS § 101 lg-te 3–5 alusel arvutatud elatise summat proportsionaalselt kohustatud vanemaga koos veedetava ajaga (PKS § 101 lg 6). PKS § 101 lg t 6 tuleb sätte eesmärke arvestades tõlgendada selliselt, et kohus vähendab elatise summat proportsionaalselt kohustatud vanemaga koos veedetava ajaga alati, kui kohtumenetluses on tuvastatud, et laps viibib kohustatud vanema juures aasta jooksul keskmiselt seitse kuni viisteist ööpäeva kuus. Maakohus ei ole otsuses tuvastanud, mitu päeva kuus hageja kostja juures keskmiselt viibis. Otsuses on üksnes maakohtu hinnang, et „üksikutel päevadel aastas“ on hageja viibinud kostja elukohas Soomes, kus kostja on hagejat vahetult üleval pidanud, kuid neid päevi on nii vähe, et neid ei saa arvesse võtta elatise summa määramisel. Mille põhjal maakohus sellise järelduse tegi, otsusest ei selgu.
17.Hageja on hagis märkinud, et hageja vanemate vahel on pooleli vaidlus hageja hooldusõiguse ja kostjaga suhtluskorra kindlaksmääramiseks (tl 15 pöördel, p 6). Asja materjalidest ei nähtu, et maakohus oleks seda asjaolu täpsemalt selgitanud. Kui lapse ja vanema suhtluskorda reguleerib kohtulahend või vanemate kokkulepe, eeldatakse, et laps viibib lahuselava vanema juures suhtluskorda reguleerivas kohtulahendis või kokkuleppes märgitud ulatuses. Seejuures peab kohus TsMS § 230 lg-st 3 tulenevalt omal algatusel tuvastama asjaolu, kas kohustatud vanema ja lapse suhtlemine on reguleeritud kohtulahendi või kokkuleppega. Kui tegelik elukorraldus ei vasta kohtulahendis või kokkuleppes märgitule, on sellele tugineda soovival vanemal võimalik asjaolusid ja tõendeid esitades see eeldus ümber lükata (RKTKo 13.06.2025, 2-23-8691, p 13.1).
18.Hageja nõuab elatist küll miinimummääras, kuid kuna maakohus ei pidanud põhjendatuks kõiki hageja kulusid (kulutused riietele ja jalanõudele hagi esitamise ajal), võib ka hageja täiendav kulu õppemaksule olla asjas tähtsust omav. Ka seda tuleb asja uuel läbivaatamisel hinnata.
19.Ringkonnakohus nõustub hagejaga, et maakohus jättis kindlaks tegemata kostja varalise seisu. Kostja on esitanud üksnes kahe kuu pangakonto väljavõtted (2022. a oktoober ja november – tl 58–66 pöördel) ning toonud esile talle makstava töövõimetuse suuruse ajavahemiku 18.08.2022–17.08.2023 (tl 32–34) ning 25.04.2023–24.04.2026 kohta (tl 76– 77). Hageja nõudis elatist aga alates 14.12.2020. Kostja selgitas menetluses, et ta on töötu
2-21-19598 alates 08.08.2022 ning kostjale määrati osaline töövõime alates 18.08.2022. Samuti on kostja omaks võtnud, et ta on vähemalt mingil määral tegelenud ripsmete paigaldamisega (tl 55, p 3.3 teine lõik – „kostja ei eita, et on teinud kuus 1–2 tööd n.-ö hobikorras [...]“). Maakohus ei ole eelnevaga otsuse tegemisel arvestanud ega kostja võimalikke sissetulekuid kindlaks teinud. Ringkonnakohus rõhutab, et olukorras, kus vanem ei ole tema muid kohustusi ja varalist seisundit arvestades võimeline andma lapsele ülalpidamist, kahjustamata enese tavalist ülalpidamist, ei vabane vanem PKS § 102 lg-te 1 ja 2 järgi alaealise lapse ülalpidamiskohustusest ning peab kasutama tema käsutuses olevaid vahendeid enda ja lapse ülalpidamiseks ühetaoliselt. Sel juhul võib kohus erandina PKS § 102 lg 2 alusel mõista alaealise lapse kasuks välja miinimumist väiksema elatise, kuid seda üksnes mõjuval põhjusel, st olukorras, kus vanem ei ole tema muid kohustusi ja varalist seisundit arvestades võimeline mõjuval põhjusel andma lapsele ülalpidamist. Arvestada tuleb ka sellega, et elatise maksmise eesmärk ei saaks ebaproportsionaalselt kahjustada (lapse igapäevased vajadused saaksid rahuldatud ja tema arenguks piisavad vahendid tagatud) ning ka kohustatud vanemale tagataks elatise maksmise järel toimetulek ühetaoliselt lapsega (vt RKTKo 28.03.2018, 2-16-11905, p 18; RKTKo 09.06.2017, 3-2-1-35-17, p-d 28.1–28.2).
20.Lisaks märgib ringkonnakohus, et hageja nõutud tagasiulatuva elatise välja mõistmata jätmiseks ei anna alust pelgalt see, et hageja ei ole asjaomase perioodi eest elatist nõudnud ega osundanud, millistest hüvedest on hageja kostja tegevusetuse tõttu ilma jäänud (vt ka RKTKo 27.10.2021, 2-19-18082, p 13). PKS § 108 kohaselt võib õigustatud isik nõuda ülalpidamiskohustuse täitmist ja kohustuse täitmata jätmise tõttu tekkinud kahju hüvitamist tagasiulatuvalt kuni ühe aasta eest enne elatishagi kohtule esitamist. Seega on seadusega ette nähtud võimalus taotleda elatist kuni ühe aasta eest ka tagasiulatuvalt. Ringkonnakohtu hinnangul ei saa seadusjärgses määras elatise nõudmine olla kostjale üllatav. Kohustatud isiku huvide kõrval tuleb kohtul ülalpidamisasja lahendamisel arvestada ka ülalpidamist saama õigustatud lapse huvidega. Siinsel juhul ei välista tagasiulatuva elatise nõudmist kostja viidatud asjaolu, et hageja esitas selles osas elatise nõude alles tagantjärgi. PKS § 108 mõte on kaitsta ülalpidamiseks kohustatud isikut tagantjärele esitatud ulatuslike ülalpidamisnõuete eest, mille rahuldamine ei täidaks enam õigustatud isiku ülalpidamise ülesannet ning paneks kohustatud isiku tõenäoliselt äärmiselt raskesse majanduslikku olukorda (vt RKTKo 14.12.2013, 3- 2-1-136-13, p-d 11 ja 12; RKTKo 25.05.2016, 3-2-1-3516, p 19). Tagasiulatuvalt elatise nõudmisel on võimalik vältida kohustatud vanema äärmiselt raskesse olukorda asetamist eelkõige sellega, et arvestada nõude ulatuse määramisel nii lapse toonaseid vajadusi kui ka mõlema vanema toonast ja kohtulahendi tegemise aja ülalpidamisvõimet ja elatise vähendamise aluseks olevaid asjaolusid (RKTKo 27.10.2021, 2-19-18082, p 13). Vanemalt tagasiulatuvalt elatist välja mõistes tuleb erisätete puudumise tõttu lähtuda elatise väljamõistmise üldsätetest (vt nt RKTKo 27.10.2021, 2-19-18082, p-d 11 ja 13). Muu hulgas saab üldsätetest lähtuda ülalpidamiskohustuse ulatuse määramisel, et kohustus ei oleks isikule ebamõistlikult koormav (vt samas, p 13 ja seal viidatud lahendid; RKTKo 25.05.2016, 3-2-135-16, p 20).
21.Elatise välja mõistmata jätmiseks või vähendamiseks ei anna ka alust asjaolu, et isa sissetulekud võivad olla suuremad kui kostjal. Vastavalt PKS § 102 lg-le 2 ei kujuta teise
2-21-19598 vanema väidetavalt parem varaline olukord endast iseseisvat alust, mis võimaldaks vähendada elatisekohustust alla seaduses sätestatud miinimummäära (vt ka RKTKo 17.01.2018, 2-16135, p 11). Miinimummääras elatise andmine on iga vanema isiklik kohustus oma lapse ees ega sõltu tavapäraselt teise vanema majanduslikust olukorrast. PKS § 105 lg 3 kohaselt on vanemad lapse ülalpidamises osavõlgnikud ning kummagi vanema kohustuse ulatuse määramisel tuleb arvestada eelkõige tema enda varalist ja majanduslikku olukorda.
22.Arvestades, et menetlus siinses asjas on kestnud märkimisväärse aja, teeb ringkonnakohus pooltele veelkord ettepaneku kaaluda vaidluse lahendamist kokkuleppel. Kui pooled saavutavad kokkuleppe enne ringkonnakohtu otsuse edasikaebamist või jõustumist, siis saab kompromissi kinnitada ringkonnakohus. Sel juhul tühistab ringkonnakohus nii praeguse kui ka varasemad asjas tehtud otsused ja asendab need poolte kokkuleppega. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine
23.Kuna tsiviilasi saadetakse maakohtule uueks läbivaatamiseks, otsustab menetluskulude jaotuse TsMS § 173 lg 3 alusel maakohus.
(allkirjastatud digitaalselt)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.