lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKohtudValdkonnadMCPKonto
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKohtudValdkonnadMCPKonto
lahend.eeKohtudValdkonnadRiigi TeatajaEesti kohtulahendite otsing · nimistu.ee andmetel
Kohtulahendid/2-24-133054/20

Perekonnaõigus › Elatise nõudmine

TsiviilasiJõustunudViru Maakohus Narva kohtumaja · 26.08.2025

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Viru Maakohus Narva kohtumaja
Kohtuasja number
2-24-133054/20
Asja liik
Tsiviilasi
Kategooria
Perekonnaõigus › Elatise nõudmine
Menetlusliik
Hagimenetlus
Kuulutamise aeg
26.08.2025
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
2781
Lahend PDF →Riigi Teatajas →

Lahendi tekst

Riigi Teataja

VIRU MAAKOHUS

KOHTUOTSUS

Eesti Vabariigi nimel Kohtuasja number

2-24-133054

Otsuse tegemise aeg ja koht Kohtunik Kohtuasi

26.08.2025, Narva Heleen Jääger Q.R hagi D.A vastu elatise väljamõistmiseks

Tsiviilasja hind

2475 eurot

Menetlusosalised esindajad

ja

nende Hageja Q.R seaduslik esindaja O.L

(isikukood

XXX),

Kostja D.A (isikukood XXX) Asja läbivaatamine

RESOLUTSIOON

Kirjalik menetlus

1.Rahuldada Q.R hagi osaliselt.
2.Mõista D.A-lt (isikukood XXX) Q.R (isikukood XXX) kasuks välja sissenõutavaks muutunud elatis 3162,50 eurot ajavahemiku 16.09.2024 kuni 31.08.2025 eest.
3.Mõista D.A-lt (isikukood XXX) Q.R (isikukood XXX) kasuks välja igakuine elatis 275 eurot alates 01.09.2025 kuni Q.R täisealiseks saamiseni (09.03.2032).
4.Tagasiulatuva elatise osas ajavahemiku 01.05.2024–15.09.2024 eest jääb Q.R hagi rahuldamata.

Sarnased lahendid

Perekonnaõigus
  • 20.07.20262-26-12860/10Tartu Maakohus Jõgeva kohtumaja
  • 15.07.20262-26-4665/14Tartu Maakohus Tartu kohtumaja
  • 14.07.20262-25-22192/21Tartu Maakohus Võru kohtumaja Võrus
  • 12.07.20262-26-10760/6Viru Maakohus Narva kohtumaja
  • 10.07.20262-26-9594/12Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 09.07.20262-26-101918/7Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
5.
Sissenõutav elatis tuleb tasuda Q.R ema O.L (isikukood XXX) nimetatud pangakontole (otsuse tegemise ajal Q.R pangakonto nr XXX) selgitusega „Q.R elatis 16.09.2024– 31.08.2025”. Igakuine elatis tuleb tasuda eelmises lauses nimetatud pangakontole iga kuu 15. päevaks järgmise kuu eest ette selgitusega „Q.R elatis” ning kuu ja aasta, mille eest elatist makstakse.
6.Jätta menetluskulud poolte endi kanda. Edasikaebamise kord ja selgitused Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest (tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 630 lg 1 ja § 632 lg 1).

2-24-133054 Apellatsioonkaebus võidakse lahendada ringkonnakohtus kirjalikus menetluses, kui kaebuse esitaja ei taotle selle lahendamist istungil (TsMS § 633 lg 7). Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi menetluskulude kandmiseks. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist (TsMS § 187 lg 6). Hageja nõue ja põhjendused

1.Q.R (hageja, laps) esitas 16.09.2024 Pärnu Maakohtule D.A (kostja, isa) vastu maksekäsu kiirmenetluse avalduse 275 euro suuruse igakuise elatise saamiseks. Kostja esitas maksekäsu kiirmenetluse avaldusele vastuväite, mistõttu anti nõue üle menetluse jätkamiseks hagimenetluses. Hageja esitas 01.11.2024 (hiljem täiendatud) Viru Maakohtule hagi, milles palus kostjalt hageja kasuks välja mõista igakuise elatise 275 eurot alates 16.09.2024 kuni tema täisealiseks saamiseni (09.03.2032) ning 800 eurot ajavahemiku 01.05.2024–15.09.2024 eest. Hagiavalduse kohaselt on hageja kostja ja O.L (ema) ühine alaealine laps. Hageja elab pärast vanemate kooselu lõppemist ema juures. Hageja elukvaliteet ei tohiks vaatamata vanemate kooselu lõppemisele halveneda, sh peaks hagejal olema võimalik samal tasemel meelt lahutada, käia reisidel ja ekskursioonidel, tähistada sünnipäevi ning käia väljas. Arvestades hageja vanust, on oluline, et tema riided oleksid uued ja moodsad ning tal oleks korralik nutitelefon sotsiaalelus osalemiseks. Kostja ei soovi vabatahtlikult panustada hageja kuludesse. Vanemate kooselu lõppemisel oli nende vahel suuline kokkulepe, et kui kostja osaleb aktiivselt hageja elus, siis hageja kostjalt elatist ei nõua. Kostja seda kokkulepet ei täitnud. Hageja ema palus kostjal korduvalt seda teha. Kostja põhjendas seda sellega, et tal ei ole hagejale sobivaid tingimusi ja puudub rahaline võimalus, kinnitades samas, et septembris olukord muutub, kui talle tehakse väljamakse pensionifondist. Tegelikult kostjal oli võimalik kulusid kanda. Kostja hüvitas hageja suvelaagri, koolitarvete ja -vormiga seotud kulud. Kostja käis puhkusereisil välismaal ilma hagejata. Kostja on keeldunud kompenseerimast lastepsühholoogi kulusid, heites hageja emale ette nende eelnevat kooskõlastamata jätmist. Hageja ostab teenust erasektorist, sest ei soovi, et teenuse kasutamine kajastuks hageja terviseandmetes. Samuti võib hageja vajada peagi ortodonti. Kostjal on sissetulekut arvestades võimalik hageja kulude eest maksta. Hageja viibib kostja juures kuni kuus mittejärjestikust päeva kuus, kuid see ei anna alust elatise vähendamiseks. Üksiti on koosviibimiste kvaliteet vaieldav, sest hageja võib olla kostja juures ka ilma kostja juuresolekuta. Puuduvad mõjuvad põhjused elatise vähendamiseks. Kostjal ei ole teisi ülalpeetavaid ning tema sissetulek vastab keskmisele sissetulekule. Hageja vajadused muutuvad tema kasvades. Hageja igakuised kulud on 820,62 eurot, sh eluasemele 92,42 eurot, toidule 100 eurot, transpordile 50 eurot, sidele 21,20 eurot, tervishoiule 10 eurot, hügieenitarvetele 25 eurot, koolikohustuse täitmisele 20 eurot, riietele ja jalanõudele 100 eurot. Muud vältimatud püsikulud on 402 eurot, sh huviringid ja keeleõpe 7 eurot, psühholoog 50 eurot, meelelahutus 285 eurot, sh kino 10 eurot, reisimine 160 eurot, spaad ja veepargid 20 eurot, juuksur 30 eurot, sünnipäevad 35 eurot, taskuraha 30 eurot. Kõik kulud on tavapärased ja vajalikud, sest need vastavad hageja elukvaliteedile enne vanemate kooselu lõppemist. Kostja ei ole selgitanud, mis kulud ei ole vajalikud ja tavapärased. Ainus lisandunud kulu on seotud lastepsühholoogiga. 2(7)

2-24-133054 Hagejal on seda teenust vaja, sest vanemate lahkuminek on tema jaoks traumeeriv ja tema vaimset tervist on vaja toetada. Hageja ise soovis psühholoogi juurde minna. Ajavahemikul 01.05.2024–15.09.2024 olid hageja tõendatud kulud 3033 eurot, millest kostja hüvitas 365 eurot (suvelaager, koolitarbed ja koolivorm). Arvestades kostja sissetulekut ja seda, et hageja siiski veedab kostjaga aega, on 800 eurot selle ajavahemiku eest mõistlik. Hageja ei nõua elatist täies ulatuses, mis tal miinimummäära järgi oleks võimalik nõuda. Osad kostja kulutused hagejale on tehtud ajal, mis tehti pärast maksekäsu kiirmenetluse avalduse esitamist. Hageja ema töötasu pärast mahaarvamisi on u 1800 eurot, lisaks laekub talle peretoetus 80 eurot ning alates 17.09.2024 elatisabi. Kostja vastuväited ja põhjendused

2.Kostja tunnistas edasiulatuva elatise nõuet 250 euro ulatuses. Kostja tagasiulatuva elatise nõuet ei tunnistanud. Kostja on nõus tasuma hagejale elatist alates hagi esitamisest. Hageja viibib kostja juures igakuiselt kuus päeva s.o 20% ajast. Sel ajal annab kostja hagejale ülalpidamist vahetult. Põhjendatud elatis oleks seega 225 eurot kuus. Kostja kulud hageja vahetule ülalpidamisele on kuus 141 eurot, sh riietusele 25 eurot, eluasemele ja kindlustusele 13 eurot, kommunaalidele 13 eurot, meelelahutusele 15 eurot, reisimisele 25 eurot. Kostja on nõus hagejale maksma igakuist elatist 250 eurot. Elatise eesmärk on rahuldada lapse vältimatuid kulusid. Kostja ei pea hüvitama kulusid, mis ei ole vajalikud ega tavapärased. Seepärast võib põhjendatuks pidada hageja kulusid kahekordse elatise miinimumsumma ulatuses, millele lisandub lapsetoetus. Kostja osa on seega u 305 eurot. Ülejäänud kulud on ülepaisutatud. Reisimisele on põhjendatud kulutada kuni 600 eurot (üks välisreis kuni 400 eurot ja Eesti-sisesed reisid kuni 200 eurot) ning transpordile kuni 30 eurot. Tagasiulatuva elatise nõue on põhjendamatu, sest hageja vanemate vahel oli kokkulepe, et kostja ei pea tasuma elatist, kui ta osaleb hageja kasvatamises ning kannab osa hageja vältimatutest kuludest. Ajavahemikul 01.05.2024–15.09.2024 viibis hageja tihti kostja juures ning kostja andis hagejale siis ülalpidamist vahetult, sh kandis kulusid 884,98 euro ulatuses, sh sisustas ta hageja toa. Kostja andis hageja emale ka raha hageja ülalpidamiseks. Hageja ema kinnitas, et ei pöördu kohtusse ning teatas, et hakkab alles oktoobrist elatist nõudma. Hagejale oli tagatud endine elukvaliteet ja tasutud vältimatute vajaduste eest. Tagasiulatuva elatise nõue on kostjale üllatuslik. Tagasiulatuva elatise nõue on kostja jaoks tema varalist seisundit ja jooksva elatise tasumise kohustust arvestades ka ebamõistlikult koormav.

KOHTU PÕHJENDUSED

Kohus rahuldab hageja hagi osaliselt.

Hageja on esitanud kostja vastu hagi, milles palub kostjalt mõista hageja kasuks välja igakuine elatis 275 eurot alates 16.09.2024 kuni tema täisealiseks saamiseni ja tagasiulatuv elatis 800 eurot ajavahemiku 01.05.2024–15.09.2024 eest.

Hageja nõude aluseks on perekonnaseaduse (PKS) § 96 lg 1, § 97 p 1 ja § 108. Nende sätete järgi on vanem kohustatud andma oma alaealisele lapsele ülalpidamist ning alaealine laps on õigustatud vanemalt ülalpidamist saama. Ülalpidamist annab raha perioodilise maksmisega (elatis) alaealise lapse vanem, kes ei ela lapsega koos või kes ei osale lapse kasvatamises. Elatist makstakse iga kalendrikuu eest ette. Elatist võib nõuda tagasiulatuvalt kuni ühe aasta eest enne hagi esitamist.

3(7)

2-24-133054

Praegu puudub vaidlus selle üle, et hageja on kostja alaealine laps ning hageja ei ela kostjaga koos (vt sünnitõend ja rahvastikuregistri väljavõte, dtl 34, 188). Seega võib hageja nõuda kostjalt elatist raha perioodilise maksmisega.

Kohus loeb, et hageja on võtnud omaks kostja väite, et hageja viibib kostja juures igakuiselt kuus ööpäeva. Hageja on ise viidanud hagis küll viiele ööpäevale, kuid kostja on välja toonud kuus ööpäeva ning hageja selgesõnaliselt nõustus sellega 06.08.2025. a istungil (00:23:12– 00:30:47). Seejuures ei ole tegemist järjestikuste päevadega. Hageja ema selgitas istungil, et tavaliselt tähendab see seda, et hageja läheb kostja juurde ühe nädala neljapäeval pärast kooli ja tuleb reede hommikul tagasi ning teisel nädalal on kostja juures reede õhtust pühapäevani (00:23:12–00:30:47). Kostja juures viibitud ööpäevi võib järeldada ka hageja esitatud väljavõttest (dtl 37–39).

Pooled vaidlevad ülalpidamiskohustuse ulatuse üle, s.o kui palju peab kostja hagejale elatist maksma. Täpsemalt on hageja ja kostja eri meelt hageja vajaduste ja põhjendatud kulutuste suuruses ning mil määral arvestada ülalpidamisena hageja vahetut ülalpidamist ja vabatahtlikke kulutusi, kui hageja viibib kostja juures. Samuti vaidlevad pooled tagasiulatuva elatise üle.

Ülalpidamine tähendab lapse igapäevaste vajaduste rahuldamist ja arenguks piisavate vahendite tagamist. Ülalpidamise ulatus määratakse kindlaks lapse vajadustest ja tema tavalisest elulaadist lähtudes, arvestades õigustatud isiku kõiki eluvajadusi, sh tema võimete ja kalduvuste kohase hariduse ja kutsealase ettevalmistusega seotud kulutusi, alaealise ülalpeetava puhul ka tema kasvatamise kulutusi (PKS § 99 lg-d 1 ja 2). Eelduslikult vajab laps ülalpidamist PKS § 101 alusel arvutatud kahekordse elatise miinimumsumma ulatuses. Ühtlasi on tegemist lapse esmavajaduste katmiseks vajaliku summaga. Miinimumsumma ulatuses ei ole vaja lapse vajadusi tõendada, st eelduslikult on see lapse igapäevaste vajaduste rahuldamiseks ühe vanema tehtavate kulutuste suurus. Kulusid ja vajadusi tuleb tõendada, kuid need ületavad miinimumsummat. Kohtul tuleb tuvastada lapse mõistlikud vajadused ja määrata kindlaks kulutuste põhjendatud suurus nende vajaduste rahuldamiseks. Eeldada saab vanemate võimalust miinimumsumma ulatuses lapsele ülalpidamist anda. Lisaks tuleb arvestada ka kummagi vanema varalise seisundiga ja jätta kummagi vanema kanda selline osa lapse vajaduste rahuldamiseks vajalikest kuludest, mis vastab vanema varalisest seisundist tulenevale võimalusele ülalpidamist anda, s.o kulutuste suurust ja poolte varalist seisundit arvestades otsustada, missuguses ulatuses on vanem kohustatud neid kulutusi kandma. Elatise vähendamine alla miinimumsumma on võimalik mõjuval põhjusel, mille peab välja tooma kohustatud vanem. Mõjuv põhjus sõltub konkreetse juhtumi asjaoludest, mh on selleks kohtupraktika järgi vanema varanduslik seisund, lapse tegelikud vajadused, vanema tehtud vabatahtlikud kulutused, teise vanema juures viibimise aeg. Tagasiulatuva elatise ulatuse puhul lähtutakse elatise väljamõistmise üldsätetest (RKTKo 13.06.2025, 2-23-8691, p 12; 09.06.2017, 3-2-1-35-17, p-d 20.2 ja 28.2; 08.01.2014, 3-2-1-16513, p-d 12, 15; 16.01.2013, 3-2-1-160-12, p 17; 26.06.2013, 3-2-1-78-13, p 13; 24.10.2012, 3-21-118-12, p 14–16).

Kohus leiab igakuiste kulutuste kohta järgmist.

10.1.Hageja on märkinud eluasemekuludeks 92,42 eurot. Kohtule arusaadavalt hõlmavad eluasemekulud elektrit (dtl 76, 86) ja korteriühistu majanduskulusid (dtl 80, 88). Hageja märgitud kulud on mõistlikud ja tõendatud. Kohus ei arvesta eluasemekulude hulka kasutuseelist (dtl 59), sest hageja ei ole seda eluasemekulude 4(7)

2-24-133054 osas ise hagiavalduses märkinud, tuues selle välja kulude all ajavahemikul 01.05.2024– 15.09.2024. Samuti ei ole ta selgitanud, missuguste tõendite alusel ja kuidas ta on kasutuseelise väärtuse arvutanud.

10.2.Hageja on märkinud igakuisteks toidukuludeks 100 eurot. Sellises suuruses kulud on mõistlikud ja hageja Prisma konto väljavõtetega tõendatud (dtl 173–185).
10.3.Hageja on märkinud igakuisteks kuludeks transpordile 50 eurot. Hageja ei ole selgitanud ega tõendanud transpordikulusid. Kohtule teadaolevalt on ühistransport kooliõpilastele Narvas tasuta ajavahemikul 01.09–20.06 (vt https://visitnarva.ee/et/narva-linnabussid). Seega kooliajal on igapäevaseid sõite võimalik teha bussiga. Samas on mõistetav, et hageja võib vajada transporti huviringidest liikumiseks, liikumiseks linnade vahel, kasutada sõidujagamisteenust või taksot. Kostja peab põhjendatuks transpordikulusid 30 euro ulatuses. Kohus leiab, et kostja on selles osas transpordikulude suuruse omaks võtnud.
10.4.Hageja on märkinud igakuisteks sidekuludeks 21,20 eurot. Need hõlmavad kulusid telefonile ja Internetile (dtl 66, 87). Seda kulu võib pidada põhjendatuks ja tõendatuks.
10.5.Hageja on märkinud igakuisteks kuludeks tervishoiule 10 eurot. Kostja ei ole sellele kulule vastu vaielnud ning kohtul puudub põhjus pidada seda ülemääraseks. Arusaadavalt võib koolis käiv laps olla haige ja vajada käsimüügiravimeid.
10.6.Hageja on märkinud igakuisteks kuludeks hügieenitarvetele 25 eurot ning esitanud kulu tõendamiseks Prisma Konto väljavõtted (dtl 101–103, 173–185). Kostja ei ole sellele kulule vastu vaielnud ning kohtul puudub põhjus pidada seda kulu ülemääraseks.
10.7.Hageja on märkinud igakuisteks kuludeks koolikohustuse täitmisele 20 eurot. Hageja on esitanud kooliga seotud kulutuste tõendamiseks arved (dtl 105–108). Kostja ei ole sellele kulule vastu vaielnud ning kohtul puudub põhjus pidada seda ülemääraseks.
10.8.Hageja on märkinud igakuisteks kuludeks riietele ja jalanõudele 100 eurot ning esitanud selle kohta kauplustele tehtud makseid kinnitavad tõendid (dtl 168–172). Kohtu hinnangul ei ole nendest tõenditest võimalik järeldada kulutusi riietele ja jalanõudele 100 euro ulatuses kuus. Kohtu hinnangul võib keskmiselt järeldada kulutusi u 67 euro ulatuses kuus. Näiteks 2024. a juunis kulus riietele 33,95 eurot (dtl 171), juulis 104,75 eurot (3,49, + 40,91 + 42,45 + 17,90 = 94,75) (dtl 169–172), septembris riietele 21,22 eurot (dtl 172) ja jalanõudele 41,47 eurot (dtl 168). Kohtu hinnangul on 100 euro suurune igakuine kulu ka ülemäärane. Kohus peab põhjendatuks igakuist kulu riietele ja jalanõudele 70 euro ulatuses.
10.9.Hageja on märkinud igakuisteks vältimatuteks püsikuludeks 402 eurot, sh huviringid 60 ja keeleõpe 7 eurot, psühholoog 50 eurot, meelelahutus 285 eurot, sh kino 10 eurot, reisimine 160 eurot, spaad ja veepargid 20 eurot, juuksur 30 eurot, sünnipäevad 35 eurot, taskuraha 30 eurot. Kohus peab kulusid psühholoogile põhjendatuks. Hageja ema sõnul avaldas hageja ise soovi psühholoogi juurde minna (dtl 205) ning üldteadaolevaid pikki ravijärjekordi arvestades ei saa ette heita teenuse ostmist erasektorist. Vanemate lahkumineku järel võib laps vajada vaimset tervist toetavaid teenuseid. Kostja väited, et hagejal ei ole seda teenust vaja erasektorist osta, on paljasõnalised. Kohtu hinnangul on hageja ülal märgitud kulusid ka tõendanud (73, 5(7)

2-24-133054 77, 89–93, 104, 109–110, 115, 116–167). Hageja kajastatud hinnad vastavad tegelikkusele. Kohus nõustub siiski kostjaga, et reisimisega seotud kulud on mõnevõrra ülemäärased. Hageja võib olla harjunud reisima ja käima väljasõitudel, kuid seda ei pea tegema igal kuul. Kohtu hinnangul on hageja elukvaliteeti arvestades põhjendatud kulud reisimisele 84 eurot kuus (1000 : 12 ≈ 84).

Kohtu hinnangul on kostja tõendanud hageja ülalpidamiskulusid ümardatult 100 euro ulatuses kuus, sh peab kohus põhjendatuks kulusid toidule 50 eurot (dtl 258), riietele 20 eurot (dtl 259), eluasemele ja kindlustusele 13 eurot (dtl 260–269) ning meelelahutusele 15 eurot. Hageja võib vajada kostja juures riideid ning soovida kostjaga väljas käia. 15 euro kanti jäävad kinopiletite hinnad või kohvikuskäik. Kostja ei ole korteriühistu majanduskulude tõendamiseks arveid esitanud ega reisimist hagejaga tõendanud. Hageja sõnul käis kostja ilma temata puhkusereisil. Seetõttu neid kulusid kohus ei arvesta.

Hageja põhjendatud kulud on seega ümardatuna ühes kuus 675 eurot. Kui sellest lapsetoetus maha arvata, siis kujunebki põhjendatuks kuldeks ekatise miinimumsumma. Ka kostja tunnistas hageja kulusid kahekordse elatise miinimumsumma ulatuses, millele lisandub lapsetoetus. Kahekordne elatise miinimumsumma ilma lapsetoetuseta oli 655,44 eurot kuni 31.03.2024 ja 683,48 eurot alates 01.04.2025. Sellele lisandub kostja antav ülalpidamine u 100 euro ulatuses.

Hageja ema sissetulek on u 1800 eurot (dtl 84). Samas suurusjärgus sissetulek on kostjal, sh töötasu ja üüritulu (dtl 200, 06.08.2025. a istung). Vanemate osa ülalpidamiskohustuse täitmisel võib pidada võrdseks.

Hageja on elatist nõudnud 275 eurot. Kostja leiab, et elatist peaks vähendama, sest hageja viibib tema juures 6 ööpäeval ning ta teeb hagejale ka vabatahtlikke kulutusi. Kohtu hinnangul puudub praegu põhjus seda summat vähendada. Hageja nõutav elatis on elatise miinimumsummast väiksem. Hageja viibib küll kostja juures kuus ööpäeva kuus, kuid tegemist ei ole järjestikuste päevadega ning sisuliselt tuleb hageja emal selleks ajaks endiselt tagada hagejale vahetu ülalpidamine, sh eluase, toit, riided ja tegevused. Hageja põhjendatud vajadused koos kostja antava ülalpidamisega on miinimumsummast suuremad. Muu aktiivsus hageja elus osalemiseks kostjal puudub. Seetõttu on põhjendatud mõista kostjalt välja hageja nõutud elatis. Seega rahuldab kohus hagi edasiulatuva elatise osas.

Kohus jätab hagi rahuldamata tagasiulatuva elatise nõude osas. Hageja vanemad oli kooselu lõppedes kokku leppinud, et elatist ei nõuta ning hagejat peetakse ülal vahetult (dtl 29, 272). Hageja viibis 2024. a mais kostja juures 5 ööd, juunis 8 ööd, juulis 7 ööd, augustis 7 ööd (dtl 37). Kostja maksis sel ajal hageja emale vabatahtlikult 883,74 eurot (dtl 82). Hageja ema kinnitas kostjale, et esitab hagi elatise nõudmiseks oktoobris (dtl 246, 272). Kohtu hinnangul ei saanud kostja seetõttu arvata, hageja nõuab elatist tagasiulatuvalt. Kohtule ei nähtu, et hageja ema oleks kostjaga suuremate kulutuste tegemises ja reisides kokku leppinud. Kohus leiab, et seepärast ei ole õiglane mõista kostjalt välja tagasiulatuvat elatist ajavahemiku 01.05.2024– 15.09.2024 eest.

Kokku võttes rahuldab kohus hagi osaliselt ja mõistab kostjalt hageja kasuks välja elatise järgmiselt:

-

ajavahemiku 16.09.2024 kuni 31.08.2025 eest 3162,50 eurot (11 x 275 + 275 : 30 x 15 = 3162,50);

-

alates 01.09.2025 kuni hageja täisealiseks saamiseni (09.03.2032) igakuiselt 275 eurot. 6(7)

2-24-133054

17.Kohus jätab TsMS § 164 lg 1 alusel menetluskulud poolte endi kanda.
18.Kohus määrab hageja taotlusel TsMS § 445 lg 1 alusel, et elatis tuleb tasuda O.L nimetatud pangakontole (otsuse tegemise ajal Q.R pangakonto nr XXX). Igakuine elatis tuleb tasuda iga järgmise kalendrikuu eest ette kuu 15. päevaks, märkides makse selgitusse „ Q.R elatis“ ning kuu ja aasta, mille eest elatist makstakse. Sissenõutavaks muutunud elatis 3162,50 eurot tuleb tasuda samale pangakontole, märkides makse selgitusse „Q.R elatis 16.09.2024–31.08.2025”.
19.Kui pärast otsuse jõustumist peaksid oluliselt muutuma elatise suurust mõjutavad asjaolud, siis on poolel TsMS § 459 lg 1 alusel õigus uues hagis nõuda elatise suuruse muutmist.
20.Kui kostja on hagejale ülalpidamist kohtumenetluse kestel rahas maksnud, tuleb see välja mõistetud elatisega tasaarvestada.
21.Kohus jätab menetluskulud TsMS § 164 lg 1 alusel menetlusosaliste endi kanda.

(allkirjastatud digitaalselt)

7(7)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.

  • 08.07.20262-26-12706/5Pärnu Maakohus Haapsalu kohtumaja Haapsalus
  • 06.07.20262-26-8299/9Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium