Mõista J.X R.V kasuks alates 01.04.2025. a kuni R.V täisealiseks saamiseni (16.04.2038) välja elatis 301,74 eurot ((282,31 eurot (baassumma) + 59,43 eurot (kolm protsenti Eesti Vabariigi keskmisest brutokuupalgast) - 40 eurot (50% lapsetoetusest)), mis muutub iga aasta 1. aprillil (esimest korda 1. aprillil 2026), lähtudes baassumma indekseerimisest ja brutokuupalga muutusest vastavalt PKS § 101 lg-tele 3 ja 4 ning lapsetoetuse (kehtiva PHS § 17 lg 3 esimene lause) suuruse muutumisest alates lapsetoetuse suuruse muutumisele järgnevast kuust)).
5.Mõista J.X E.R-i kasuks alates 01.04.2025. a kuni E.R-i täisealiseks saamiseni (13.10.2040) välja elatis 256,48 eurot ((282,31 eurot (baassumma) + 59,43 eurot (kolm protsenti Eesti Vabariigi keskmisest brutokuupalgast) - 40 eurot (50% lapsetoetusest)), mis muutub iga aasta 1. aprillil (esimest korda 1. aprillil 2026), lähtudes baassumma indekseerimisest ja brutokuupalga muutusest vastavalt PKS § 101 lg-tele 3 ja 4 ning lapsetoetuse (kehtiva PHS § 17 lg 3 esimene lause) suuruse muutumisest alates
2-24-18452 lapsetoetuse suuruse muutumisele järgnevast kuust; kuni R.V täiselaiseks saamiseni, s.o kuni 16.04.2038. a lahutatakse arvutatud elatisesummast maha 15% (samas peres elatist saav laps, kelle vanusevahe esimese lapsega on väiksem kui 3 aastat)).
6.Jätta poolte menetluskulud poolte endi kanda.
7.Toimetada otsus pooltele kätte. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale saab esitada apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil.
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.K.T esitas 05.12.2024. a Tartu Maakohtule alaealiste laste R.V (hageja I) ja E.R-i (hageja II) nimel hagiavalduse J.X (kostja) vastu elatise nõudes. Hagi asjaolude kohaselt on hagejad, R.V ja E.R, K.T ja kostja ühised alaealised lapsed. Hagejad elavad emaga. Kostja elab eraldi ega ole tundnud huvi laste käekäigu kohta. Hetkel ei toeta kostja hagejaid ka rahaliselt. Hageja I igakuised kulud on 691 eurot kuus, sh eluasemekulud 166 eurot, kulutused toidule 150 eurot, kulutused transpordile 30 eurot, kulutused tervishoiule 30 eurot, kulutused hügieenitarvetele 40 eurot, lasteaia kulud 150 eurot, kulutused riietele ja jalanõudele 100 eurot ja muud vältimatud püsikulud 25 eurot. Hageja II igakuised kulud on 671 eurot kuus, sh eluasemekulud 166 eurot, kulutused toidule 150 eurot, kulutused transpordile 30 eurot, kulutused tervishoiule 30 eurot, kulutused hügieenitarvetele 20 eurot, lasteaia kulud 150 eurot, kulutused riietele ja jalanõudele 100 eurot ja muud vältimatud püsikulud 25 eurot. Hagejate esindaja sissetulekuks on töövõimetoetus, toimetulekutoetus ja lapsetoetused. Hagejad taotlevad, et kohus mõistaks kostjalt nende kasuks välja alates 01.12.2024. a elatise seadusega ettenähtud miinimumsummas.
2.Kohus võttis hagi 12.12.2024. a määrusega menetlusse ja kohustas kostjat hagile kirjalikult vastama.
3.Kostja, J.X, esitas 20.12.2024. a kohtule kirjaliku vastuse, milles avaldas, et võtab hagi õigeks. Kostja märkis lisaks, et asja ei ole võimalik lahendada kompromissiga ega kokkuleppel, kuna tema sissetulek on ainult 360 eurot ja temalt tahetakse saada 500 eurot kuus.
4.Kohus leidis, et kostja vastus on vastuoluline ja sellest ei ole võimalik selgelt aru saada, kas üldse või mis ulatuses kostja hagi tunnistab või hagile vastu vaidleb. Kohus andis 30.12.2024.a kirjaga kostjale tähtaja hagile täpsustatud vastuse esitamiseks. Kostja määratud tähtaja jooksul kohtule ei vastanud ja oma vastust hagile ei täpsustanud ning kohus otsustas määrata asja arutamiseks kohtuistungi.
5.25.03.2025. a toimunud kohtuistungil osales hagejate seaduslik esindaja K.T. Kostja kohtuistungile ei ilmunud. Hagejate esindaja selgitas istungil täiendavalt, et neil oli kostjaga kokkulepe, et ta maksab lastele elatist kokku 500 eurot kuus, aga tegelikult on maksnud alati vähem, nt 2024. a detsembris maksis kostja elatist 300 eurot, 2025. a jaanuaris 300 eurot, veebruaris 150 eurot ning märtsis 250 eurot. Hageja esindaja avaldas, et soovib kostjalt laste kasuks elatise väljamõistmist seadusega ettenähtud miinimumsummas muutuva suurusena. Kohus otsustas istungil asja arutamise edasi lükata ja poolte nõusolekul jätkata asja läbivaatamist kirjalikus menetluses.
2-24-18452
6.Kohus andis 11.04.2025. a määrusega tähtaja täiendavate avalduste ja dokumentide esitamiseks. Ühtlasi tegi kohus pooltele ettepaneku kaaluda menetluse lõpetamist kompromissiga.
7.Pooled kohtu määratud tähtaja jooksul kohtule ei vastanud ega mingeid uusi avaldusi või dokumente ei esitanud.
KOHTU SEISUKOHT
8.Kohus leiab, et R.V ja E.R hagi J.X vastu elatise nõudes on võimalik lahendada sisuliselt kohtuotsusega. Kohus leiab, et hagi on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele osaliselt.
8.1.Kohus tegi vaidlustamata asjaoluna kindlaks, et R.V (hageja I), kes on sündinud XXX, ja E.R (hageja II), kes on sündinud XXX, on K.T ja J.X (kostja) ühised alaealised lapsed. Hagejad elavad emaga. Kostja elab eraldi ja hagejate kasvatamises ei osale ning hagejad kostja juures ei viibi. Hagejad nõuavad kohtule esitatud hagis kostjalt elatise väljamõistmist seaduse alusel arvutatud summas muutuva suurusena alates 01.12.2024. a.
8.2.Perekonnaseaduse (edaspidi PKS) § 97 p 1 kohaselt on alaealine laps õigustatud saama ülalpidamist. PKS § 100 lg 1 järgi antakse ülalpidamist üldjuhul raha perioodilise maksmisega (elatis). Kui selleks on mõjuv põhjus, võib kohustatud isik nõuda, et tal võimaldataks anda ülalpidamist muul viisil. PKS § 100 lg 2 näeb ette, et alaealise lapse vanem täidab lapse ülalpidamise kohustust elatise maksmise teel eeskätt juhul, kui ta ei ela lapsega koos või kui ta ei osale lapse kasvatamises. PKS § 108 kohaselt võib õigustatud isik võib nõuda ülalpidamiskohustuse täitmist ja kohustuse täitmata jätmise tõttu tekkinud kahju hüvitamist tagasiulatuvalt kuni ühe aasta eest enne elatishagi kohtule esitamist. Tulenevalt eelnimetatud sätetest on kostja kohustatud andma hagejatele kui oma alaealistele lastele ülalpidamist ning eraldi elava vanemana saab ta seda teha eeskätt elatise maksmise teel. Hagejatel on õigus nõuda kostjalt kohtu kaudu ülalpidamiskohustuse täitmist (elatist) ja seda ka tagasiulatuvalt kuni ühe aasta eest enne elatishagi kohtule esitamist. Alates 01.01.2022. a jõustunud PKS § 101 lg 1 näeb ette, et igakuine elatis ühele lapsele ei või olla väiksem kui sama paragrahvi alusel arvutatud summa. Sama paragrahvi lõike 2 järgi võib kohus elatise välja mõista kindla summana või muutuva suurusena, määrates ette kindlaks elatissumma suuruse arvutamise alused. Lõike 3 kohaselt on igakuise elatise arvutamise aluseks baassumma, mis on ühe lapse kohta 200 eurot, mida indekseeritakse iga aasta 1. aprillil eelneva aasta tarbijahinnaindeksi muutusega. Lõike 4 järgi lisandub indekseeritud baassummale iga aasta 1. aprillil kolm protsenti eelneva kalendriaasta keskmisest brutokuupalgast. Lõige 5 näeb ette, et vanem ei pea andma ülalpidamist ulatuses, milles lapse vajadused saab rahuldada lapsetoetuse ja lasterikka pere toetuse arvel. Loetakse, et lapse vajadused saab rahuldada kogu lapsetoetuse arvel ja poole lasterikka pere toetuse arvel, mis on jagatud võrdselt toetust saava pere kõigi laste vahel. Lõike 6 kohaselt, kui laps viibib kohustatud vanema juures aasta jooksul keskmiselt seitse kuni viisteist ööpäeva kuus, vähendatakse elatise summat proportsionaalselt kohustatud vanemaga koos veedetava ajaga. Lõike 7 järgi vähendatakse järgnevate laste puhul elatise summat 15 protsenti esimese lapse elatise summaga võrreldes, v.a mitmike puhul ja laste puhul, kelle vanusevahe on suurem kui kolm aastat. PKS § 102 lg 2 sätestab, et vanemad ei vabane oma alaealise lapse ülalpidamise kohustusest. Kui vanem on olukorras, kus ta ei ole tema muid kohustusi ja varalist seisundit arvestades võimeline andma teisele isikule ülalpidamist, kahjustamata enese tavalist ülalpidamist, peab ta kasutama tema käsutada olevaid vahendeid enda ja lapse ülalpidamiseks ühetaoliselt. Kohus võib mõjuval põhjusel vähendada elatist alla sama seaduse § 101 alusel arvutatud elatise summa. Mõjuv põhjus
2-24-18452 võib olla muu hulgas vanema töövõimetus või olukord, kus vanemal on teine laps, kes elatise väljamõistmise korral sama seaduse §-s 101 sätestatud ulatuses osutuks varaliselt vähem kindlustatuks kui elatist saav laps. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 230 lg 1 kohaselt peab kumbki pool hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited, kui seadusest ei tulene teisiti. Riigikohus on oma praktikas (vt nt RKTKo 07.02.2018. a nr 2-15-15909) selgitanud, et lapse vajaduste rahuldamiseks kulub eelduslikult kahekordne miinimumelatis ning selles ulatuses ei ole vaja lapse vajaduste rahuldamiseks tehtavaid kulutusi kohtumenetluses tõendada, kuid tehtavad suuremad kulud tuleb tõendada. Elatise väljamõistmiseks seaduses ettenähtust väiksemas ulatuses peab kostja tõendama PKS § 102 lg 2 mõttes mõjuva põhjuse esinemist.
8.3.Võttes arvesse hagi asjaolusid, sh seda, et hagejatele makstakse lapsetoetust, mis vastavalt perehüvitiste seaduse (PHS) § 17 lg-le 3 on pere esimese ja teise lapse kohta 80 eurot kuus, ja hagejad kostja juures ei viibi ning arvestades ka seda, et hagejate vanusevahe on väiksem kui kolm aastat, siis on PKS § 101 alusel arvutatud elatis nõutaval perioodil alates 01.12.2024. a kuni 31.03.2025. a hagejale I - 287,72 eurot kuus ja hagejale II - 244,56 eurot kuus ning alates 01.04.2025. a hagejale I - 301,74 eurot kuus ja hagejale II – 256,48 eurot kuus. Summa muutub iga aasta 1. aprillil, lähtudes baassumma indekseerimisest ja brutokuupalga muutusest vastavalt PKS § 101 lg-tele 3 ja 4 ning lapsetoetuse suuruse muutumisest alates toetuste suuruse muutumisele järgnevast kuust. Kohus leiab, et kostja ei ole esitanud ega tõendanud PKS § 102 lg 2 mõttes sellise mõjuva põhjuse esinemist, mis annaks alust mõista temalt elatist välja alla PKS § 101 alusel arvutatud summa. Kostja on kirjalikus vastuses hagile ainukese vastuväitena toonud esile, et tema sissetulek on ainult 360 eurot, mistõttu ei saa ta elatist nõutud summas maksta. Riigikohus on avaldanud seisukohta (vt nt RKTKo 19.06.2007. a nr 3-2-1-65-07), et üksnes piisava sissetuleku puudumine töövõimelisel vanemal ei anna alust vähendada elatist alla seaduses ettenähtud miinimumi. Kostja ei ole väitnud ega tõendanud, et tal esineks töövõimetus, mis takistaks tal sissetulekut teenida. Kohus tegi rahvastikuregistri andmete alusel kindlaks, et kostjal ei ole peale hagejate rohkem lapsi, kelle ülalpidamiskohustus tal on. Arvestades siinkohal ka eespool viidatud Riigikohtuseisukohta, siis ainuüksi see asjaolu, et kostja sissetulek on väike, ei anna alust mõista kostjalt hagejate kasuks välja elatist alla seaduse alusel arvutatud summa. Hagejad nõuavad hagis elatist seadusega ettenähtud miinimumsummas alates 01.12.2024. a. Hagiavaldus elatise nõudes esitati kohtule 05.12.2024. a. Ehk hagejad nõuavad kostjalt elatist alates hagi esitamisest ja ka nelja päeva eest tagasiulatuvalt enne hagi esitamist, mis on vastavalt PKS §-ile 108 lubatud. Kohus leiab, et hagejate nõue sellises ulatuses on põhjendatud. Kohus leiab, et kostjalt väljamõistetavast elatisest tuleb maha arvestada elatise summad, mida kostja teadaolevalt on nõutaval perioodil maksnud. Hagejate esindaja väitel maksis kostja 2024. a detsembris hagejatele elatist kokku 300 eurot, 2025. aasta jaanuaris 300 eurot, veebruaris 150 eurot ning märtsis 250 eurot (hagejate esindaja kirjalik arvestus dtl 31). Kohus arvestab, et elatist on makstud kummalegi hagejale võrdselt. PKS § 101 alusel arvutatud elatis perioodil alates 01.12.2024. a kuni 31.03.2025. a oli hagejale I - 287,72 eurot kuus ja hagejale II - 244,56 eurot kuus. Seega tuleb kostjalt hageja I kasuks välja mõista perioodi eest alates 01.12.2024. a kuni 31.03.2025. a PKS § 101 alusel arvutatud summast vähem makstud elatis kokku summas 650,88 eurot (137,72+137,72+212,72+162,72) ning hageja II kasuks välja mõista perioodi eest alates 01.12.2024. a kuni 31.03.2025. a PKS § 101 alusel
2-24-18452 arvutatud summast vähem (94,56+94,56+169,56+119,56).
makstud
elatis
kokku
summas
478,24
eurot
Alates 01.04.2025. a mõistab kohus kostjalt hagejate kasuks kuni nende täisealiseks saamiseni välja elatise muutuva suurusena, märkides elatise summa ja edaspidiselt elatise arvutamise alused vastavalt PKS §-ile 101, sh elatise suurust määravad komponendid, milliseid komponente tuleb perioodiliselt ümber arvutada ning millised on ümberarvutamise alused. Kohus mõistab kostjalt hageja I kasuks kuni tema täisealiseks saamiseni välja elatise 301,74 eurot ((282,31 eurot (baassumma) + 59,43 eurot (kolm protsenti Eesti Vabariigi keskmisest brutokuupalgast) - 40 eurot (50% lapsetoetusest)), mis muutub iga aasta 1. aprillil (esimest korda
1.aprillil 2026), lähtudes baassumma indekseerimisest ja brutokuupalga muutusest vastavalt PKS § 101 lg-tele 3 ja 4 ning lapsetoetuse (kehtiva PHS § 17 lg 3 esimene lause) suuruse muutumisest alates lapsetoetuse suuruse muutumisele järgnevast kuust)). Kohus mõistab kostjalt hageja II kasuks kuni tema täisealiseks saamiseni välja elatise 256,48 eurot ((282,31 eurot (baassumma) + 59,43 eurot (kolm protsenti Eesti Vabariigi keskmisest brutokuupalgast) - 40 eurot (50% lapsetoetusest)), mis muutub iga aasta 1. aprillil (esimest korda
1.aprillil 2026), lähtudes baassumma indekseerimisest ja brutokuupalga muutusest vastavalt PKS § 101 lg-tele 3 ja 4 ning lapsetoetuse (kehtiva PHS § 17 lg 3 esimene lause) suuruse muutumisest alates lapsetoetuse suuruse muutumisele järgnevast kuust; kuni hageja I täiselaiseks saamiseni, s.o kuni 16.04.2038. a lahutatakse arvutatud elatisesummas 15% (samas peres elatist saav laps, kelle vanusevahe esimese lapsega on väiksem kui 3 aastat)). Kohus selgitab, et kui pärast asja arutamise lõpetamist peaksid oluliselt muutuma elatise suurust või kestust mõjutavad asjaolud, mille alusel on tehtud nõude rahuldamise otsus, siis on poolel TsMS § 459 lg 1 alusel õigus pärast otsuse jõustumist uues hagis nõuda elatise maksete suuruse ja tähtaegade muutmist. Menetluskulude jaotus
8.4.TsMS § 173 lg 1 kohaselt märgib kohus kohtuotsuses menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel. Vastavalt TsMS § 164 lg-le 1 kannab alaealise lapse ülalpidamisasjas kumbki pool oma menetluskulud ise. Käesoleva otsusega lahendab kohus alaealiste laste ülalpidamisasja ja seetõttu tuleb TsMS § 164 lg 1 alusel jätta poolte menetluskulud poolte enda kanda. /digitaalselt allkirjastatud/ Kristiina Kask Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.