1.Koguda asja materjalide juurde kohtute infosüsteemist tõendina Tartu Maakohtu 03.10.2022 kohtumäärus tsiviilasjas 2-22-13502.
2.Rahuldada hagi I.
3.Välja mõista A.Hlt elatis perioodi 26.07.2024 - 31.08.2025 eest 3 289,85 eurot alaealise lapse Z.F kasuks.
4.Välja mõista A.Hlt xx.xx.xxxx sündinud alaealise lapse Z.F kasuks alates 01.09.2025 kuni tema täisealiseks saamiseni, so kuni xx.xx.xxxx, igakuine elatis 301,74 eurot kuus (so indekseeritud baassumma 282,31 + 59,43 (viimane keskmine brutokuupalk 1 981 x 3%) - 40 (pool lapsetoetusest 80 eurot)), mis muutub iga aasta 1. aprillil (esimest korda 1. aprillil 2026), lähtudes baassumma indekseerimisest ja brutokuupalga muutusest vastavalt
perekonnaseaduse § 101 lg-tele 3 ja 4 ning lapsetoetuse (perehüvitiste seaduse § 17 lg 3) suuruse muutumisest, alates lapsetoetuse suuruse muutumise kuust.
5.Käesoleva otsuse resolutsiooni p-s 4 väljamõistetud igakuised elatisemaksed tuleb tasuda iga kuu eest ette hiljemalt vastava kuu 1. kuupäevaks N.O kontole nr XXXXXXXX selgitusega „lapse elatisraha“.
6.Rahuldada hagi II.
7.Vähendada Tartu Maakohtu 03.10.2022 kohtumäärusega tsiviilasjas 2-22-13502 N.Olt alaealise lapse Z.F kasuks välja mõistetud igakuise elatise suurust 0 euroni kuus alates 26.07.2024 kuni Z.F täisealiseks saamiseni (so kuni xx.xx.xxxx).
8.Jätta menetluskulud poolte endi kanda. Edasikaebamise kord ja selgitused Kohtuotsusele võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel käesoleva otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebuse esitamisel tuleb tasuda riigilõiv sõltuvalt tsiviilasja hinnast ja kaebuse ulatusest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada ringkonnakohtus kirjalikus menetluses, kui kaebuse esitaja ei taotle selle lahendamist istungil. Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi menetluskulude kandmiseks. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Z.F hagi A.H vastu elatise nõudes (hagi I) Hageja esitatud väited ja nõue
1.Hageja on alaealine laps, kostja on hageja ema. Hageja elab alates 26.07.2024 oma isa juures. Kostja ei anna hagejale ülalpidamist. Hageja igakuised vajadused on kokku 615 eurot (sh eluase 75 eurot, toit 250 eurot, sidekulud 10 eurot, tervishoiukulud 20 eurot, hügieenitarbed 30 eurot, lasteaed 130 eurot, riided-jalanõud 50 eurot ning muud kulud seoses lapse arendamisega 50 eurot). Kostja kohtub hagejaga 1-2 päeva kuus. Menetluse kestel saavutasid lapsevanemad kokkuleppe, et kostja hakkab maksma elatist 225,64 eurot kuus, sest kostjal on ajutised probleemid tööga, kuid kostja ei täitnud seda kokkulepet, vaid on alates hagi esitamisest tasunud elatist ainult kolm korda: 20.09.2024.a. 225,65 eurot; 20.11.2024.a. 225,65 eurot ja 23.04.2025.a. 125 eurot. Hageja palub kostjalt hageja kasuks välja mõista igakuise elatise alates 26.07.2024 kuni täisealiseks saamiseni PKS § 101-järgses muutuvas määras, mis hagi esitamise seisuga oli 287,72 eurot kuus. Kostja seisukohad
2.Kostja vaidleb hagile vastu. Kostjal ei ole majanduslikult võimalik nõutud ulatuses elatist maksta, kostjal on raskusi töö ja tervisega, tervis ei võimalda töötada piisava sissetuleku teenimiseks. Kostja on pankrotis, menetlus kestab kuni 2026.a. detsembrini. Kui laps elas kostja juures, siis lapse isaga sõlmitud kompromissi kohaselt isa ei pidanud maksma 260 eurot, kokku lepiti 225,64 eurot kuus, mis pidi olema kuni lapse täisealiseks saamiseni. Oli kokku lepitud, et kuni lapse täisealiseks saamiseni kumbki ei nõua rohkem elatist. Käesoleva menetluse kestel lapsevanemad leppisid kokku, et kostja hakkab maksma hagejale elatist 225,64 eurot kuus. Kostja palub elatist suuremas ulatuses mitte välja mõista. N.O hagi Z.F vastu elatise vähendamise nõudes (hagi II)
Hageja esitatud väited ja nõue
3.Hageja on kostja isa, kostja on alaealine laps. Hagejale on Tartu Maakohtu 10.03.2022 otsusega määratud kohustus tasuda kostjale elatist 225,64 eurot kuus kostja ema arvele. Selle kohtulahendi tegemise ajast on muutunud kostja elukoht, kostja elab nüüd oma isa juures, hageja annab kostjale ülalpidamist vahetult. Hageja palub: vähendada alates 26.07.2024 hagejalt kostja kasuks väljamõistetud elatise suurust 0 euroni. Kostja seisukohad
4.Kostja nõudele vastuväiteid ei esitanud. Tõendi kogumine
5.Tulenevalt TsMS (tsiviilkohtumenetluse seadustik) § 230 lg 3 lapse huve puudutavas vaidluses võib kohus tõendeid koguda omal algatusel, kui seadusest ei tulene teisiti. Hagi II on esitatud elatise vähendamise nõudes. Kohus kogub kohtute infosüsteemist tõendina varasema kohtulahendi, millega on elatis välja mõistetud, so Tartu Maakohtu 03.10.2022 kohtumäärus tsiviilasjas 2-2213502 kompromissi kinnitamiseks. Kohtu poolt tuvastatud asjaolud ja kohtuotsuse põhjendused Hagi I
6.PKS (perekonnaseadus) § 96 I lause kohaselt on ülalpidamist kohustatud andma täisealised esimese ja teise astme ülenejad ja alanejad sugulased (ülalpidamiskohustuslased). PKS § 97 p 1 järgi on ülalpidamist õigustatud saama alaealine laps. Kohus tuvastab sünnitõendilt (dtl 4), et kostja on hageja ema, mistõttu on hagejal õigus saada kostjalt ülalpidamist.
7.PKS § 100 lg 1 kohaselt ülalpidamist antakse üldjuhul raha perioodilise maksmisega (elatis). Kui selleks on mõjuv põhjus, võib kohustatud isik nõuda, et tal võimaldataks anda ülalpidamist muul viisil. PKS § 100 lg 2 järgi alaealise lapse vanem täidab lapse ülalpidamise kohustust elatise maksmise teel eeskätt juhul, kui ta ei ela lapsega koos või kui ta ei osale lapse kasvatamises. Lapsega koos elav vanem peab elatist kasutama lapse huvides. Pooled ei vaidle, et hageja elab oma isa juures.
8.TsMS (tsiviilkohtumenetluse seadustik) § 369 kohaselt tulevase nõude täitmise hagi võib esitada juhul, kui on alust eeldada, et võlgnik kohustust õigel ajal ei täida. Riigikohus on selgitanud, et elatisehagi rahuldamiseks tuleb tuvastada kohustatud isiku ülalpidamise kohustuse rikkumine, mis võib seisneda esmajoones ülalpidamise ebapiisavas või ebaregulaarses andmises (3-2-1-33-11, p 18). Pooled ei vaidle, et kostja on andnud ülalpidamist ebaregulaarselt. Seetõttu on elatise väljamõistmise eeldused täidetud.
9.PKS § 101 lg 1 järgi igakuine elatis ühele lapsele ei või olla väiksem kui käesoleva paragrahvi alusel arvutatud summa. PKS § 101 lg 3 järgi igakuise elatise arvutamise aluseks on baassumma. Baassumma ühe lapse kohta on 200 eurot, mida indekseeritakse iga aasta 1. aprillil Statistikaameti poolt ametlikult avaldatud eelneva aasta tarbijahinnaindeksi muutusega. Pärast indekseerimist loetakse järgmisel aastal baassummaks eelmisel aastal indekseerimise tulemusel saadud baassumma. PKS § 101 lg 4 kohaselt baassummale lisandub kolm protsenti eelneva kalendriaasta kohta Statistikaameti kodulehel avaldatud Eesti Vabariigi keskmisest brutokuupalgast. Lisanduv summa arvutatakse vastavalt brutokuupalga muutusele iga aasta 1. aprillil. Alates 01.04.2024 on indekseeritud baassumma 272,76 eurot ning alates 01.04.2025.a. 282,31 eurot.
10.PKS § 101 lg 5 alusel ei pea vanem andma ülalpidamist ulatuses, milles lapse vajadused saab rahuldada lapsetoetuse ja lasterikka pere toetuse arvel. Loetakse, et lapse vajadused saab rahuldada kogu lapsetoetuse arvel ja poole lasterikka pere toetuse arvel, mis on jagatud võrdselt toetust saava pere kõigi laste vahel. Alates 01.01.2023.a on lapsetoetus 80 eurot kuus (PHS § 17 lg 3). Pooled ei vaidle, et lapsetoetus makstakse lapse isale.
11.PKS § 101 lg 6 kohaselt kui laps viibib kohustatud vanema juures aasta jooksul keskmiselt seitse kuni viisteist ööpäeva kuus, vähendatakse elatise summat proportsionaalselt kohustatud vanemaga
koos veedetava ajaga. Pooled ei vaidle, et hageja viibib ema juures keskmiselt vähem kui seitse ööpäeva kuus.
12.PKS § 101 lg 7 kohaselt kui isik on kohustatud elatist tasuma sama pere mitmele lapsele, vähendatakse järgnevate laste puhul elatise summat 15 protsenti esimese lapse elatise summaga võrreldes. Elatise summat ei vähendata mitmike puhul ja laste puhul, kelle vanusevahe on suurem kui kolm aastat. Kostja ei ole kohustatud elatist tasuma sama pere mitmele lapsele.
13.PKS § 101 lg 1 alusel arvestatud ülalpidamiskohustuse ulatus on seega: - alates 26.07.2024 kuni 31.03.2025.a. 287,72 eurot kuus (272,76 + 54,96 (viimane keskmine brutokuupalk 1 832 x 3%) - 40 (pool lapsetoetusest 80 eurot)); - alates 01.04.2025.a. 301,74 eurot kuus (282,31 + 59,43 (viimane keskmine brutokuupalk 1 981 x 3%) - 40 (pool lapsetoetusest 80 eurot)).
14.Tulenevalt PKS § 102 lg 2 II-III lausest võib kohus mõjuval põhjusel vähendada elatist alla käesoleva seaduse § 101 alusel arvutatud elatise summa. Mõjuv põhjus võib olla muu hulgas vanema töövõimetus või olukord, kus vanemal on teine laps, kes elatise väljamõistmise korral käesoleva seaduse §-s 101 sätestatud ulatuses osutuks varaliselt vähem kindlustatuks kui elatist saav laps.
15.Kohus leiab, et kostja ei ole välja toonud asjaolusid, mis võiksid anda alust ülalpidamiskohustuse vähendamiseks alla PKS § 101-järgse ulatuse. Kostja on märkinud üldsõnaliselt, et terviseprobleemid takistavad piisava sissetuleku teenimist, kuid ei ole välja toonud, et tal oleks tuvastatud osaline või puuduv töövõime. Ainuüksi asjaolu, et kostja majanduslik seisund on halb, ta on pankrotivõlgnik, tema ülalpidamiskohustuse ulatust lapse suhtes ei mõjuta. Riigikohus on selgitanud, et vanemal on kohustus hankida nii enda kui ka oma laste vajaduste rahuldamiseks vajalikud vahendid; vanemal on lapse ülalpidamise kohustusest tulenevalt kohustus teenida sissetulekut ning vanem ei vabane lapse ülalpidamise kohustusest üksnes selle tõttu, et tal ei ole sissetulekut või et tema sissetulek on liiga väike; piisava sissetuleku teenimise kohustuse täitmise hindamisel tuleb arvestada vanema vanust, haridust, kvalifikatsiooni, tervislikku seisundit jm sissetulekut mõjutada võivaid asjaolusid (2-16-100215, p 20). Kohus leiab, et kostja ei ole välja toonud ühtegi objektiivset, kostjast sõltumatut asjaolu, mis takistaks tal piisava sissetuleku teenimist, et anda hagejale ülalpidamist vähemalt PKS § 101-järgses ulatuses.
16.Kostja vastuväide seoses sellega, kuidas oli kokku lepitud elatise tasumises ajal, kui laps elas ema juures, ei seondu hageja vajaduste ulatusega käesoleval ajal. Väidetav lapsevanemate kokkulepe, et kumbki ei esita nõuet lapse kasuks elatise väljamõistmiseks enamas ulatuses kui 225,64 eurot kuus, lapsele kuuluva nõude ulatust ei mõjuta. PKS § 100 lg 3 järgi vanemad võivad oma lapse ülalpidamise kohustuse täitmist omavahelisel kokkuleppel täpsustada ja määrata kindlaks, missugusel viisil ja kui pika ajavahemiku kaupa tuleb ülalpidamist anda. Kokkulepe ei välista ega piira seadusest tuleneva nõude esitamist, arvestades kokkuleppega ettenähtut. Riigikohus on selgitanud, et vanemate kokkulepet saab võimaluse korral arvestada lapse tulevikus sissenõutavaks muutuva elatise väljamõistmisel, kuid eelkõige tuleb seda arvestada tagasiulatuva elatisenõude puhul, et hinnata, kas vanem on kohtusse pöördumisele eelneval ajal ülalpidamiskohustust täitnud; kui vanem on kuni kohtule lapse elatisenõude esitamiseni vanemate kokkulepet täitnud ja kokkuleppe järgi oli lapse igapäevaste vajaduste rahuldamine tagatud, ei ole üldjuhul alust kokkulepet täitnud vanemalt lapse kasuks elatist välja mõista, küll aga ei takista see vanemalt tulevikus sissenõutavaks muutuva elatise väljamõistmist lapse kasuks erinevalt kokkuleppest (3-21-78-13, p 13).
17.Kohus leiab, et kostjal on kohustus anda hagejale ülalpidamist vähemalt PKS § 101-järgses ulatuses. Kohus rahuldab hageja nõude kostjalt elatise väljamõistmiseks alates hagi esitamisest, so 26.07.2024, kuni täisealiseks saamiseni PKS § 101-järgses muutuvas määras. Kohus arvestab elatisevõlgnevuse välja kohtuotsuse tegemise seisuga. Hageja märkis, et kostja on teinud menetluse
kestel järgmised maksed elatise tasumiseks 20.09.2024.a. 225,65 eurot; 20.11.2024.a. 225,65 eurot ja 23.04.2025.a. 125 eurot, so tasunud kokku 576,30 eurot.
18.PKS § 100 lg 4 kohaselt elatist makstakse iga kalendrikuu eest ette. Perioodi 26.07.202431.08.2025 eest tuli kostjal anda hagejale ülalpidamist 3 866,15 eurot (55,69 (287,72:31x6p) + 287,72 x 8k + 301,74 x 5k), kostja tasus kokku 576,30 eurot, st võlgnevus nimetatud perioodi eest on 3 289,85 eurot (3 866,15 - 576,30), mille kohus mõistab kostjalt hageja kasuks välja. Alates 01.09.2025 mõistab kohus kostjalt hageja kasuks välja elatise PKS § 101-järgses muutuvas määras, mis kohtuotsuse tegemise seisuga on 301,74 eurot kuus.
19.Kohus määrab TsMS § 445 lg 1 alusel vastavalt hageja taotlusele, et igakuine elatis tuleb tasuda hageja isa kontole hiljemalt vastava kuu 1. kuupäevaks. Hagi II
20.Kohus tuvastab, et Tartu Maakohus kinnitas 03.10.2022 määrusega tsiviilasjas 2-22-13502 kompromissi, millega lapse isa kohustus tasuma lapse ülalpidamiseks elatist 225,64 eurot kuus lapse ema arveldusarvele alates 20.10.2022 kuni lapse täisealiseks saamiseni.
21.TsMS § 459 lg 1 kohaselt pärast otsuse jõustumist, millega kostjalt mõisteti välja perioodilised maksed või kohustati kostjat täitma muid korduvaid kohustusi, on poolel õigus uues hagis nõuda maksete suuruse ja tähtaegade muutmist otsuses, kui: oluliselt on muutunud maksete suurust või kestust mõjutavad asjaolud, mille alusel on tehtud nõude rahuldamise otsus ja hagi esitamise aluseks olevad asjaolud on tekkinud pärast asja arutamise lõpetamist, mille kestel oleks võinud haginõuet suurendada või vastuväiteid esitada.
22.Riigikohus on selgitanud, et elatise suuruse muutmise üle otsustades peab kohus võtma üldjuhul aluseks eelmise kohtulahendi asjaolud ja tuvastama, kas need on sedavõrd muutunud, et annavad alust elatise suurust muuta, kusjuures kumbki pool peab üldjuhul tõendama nende asjaolude muutumist, millele tema väited või vastuväited tuginevad (3-2-1-124-15, p 11).
23.Pooled ei vaidle, et 03.10.2022 kohtulahendi tegemise ajal elas laps emaga, kuid alates 2024.a. juulist asus elama isa juurde. Kohtule on esitatud ka väljavõte rahvastikuregistrist elukohaandmete kohta (dtl 5), mille kohaselt on lapse elukoht alates 22.07.2024 Tallinnas, isa aadressil.
24.Tulenevalt PKS § 100 lg 2 antakse ülalpidamist elatise maksmise teel eeskätt juhul, kui lapsega koos ei elata või tema kasvatamises ei osaleta. Kohus nõustub hagejaga, et olukorras, kus ülalpidamist antakse vahetult, ei ole täiendav kohustus ülalpidamise andmiseks ka rahaliste maksetega põhjendatud. Kuna lapse elukoht on kohtulahendi tegemise seisuga võrreldes muutunud ning hageja on asunud ülalpidamist andma vahetult, asub kohus seisukohale, et elatise maksete suurust mõjutavad asjaolud on oluliselt muutunud.
25.Kohus rahuldab hagi II ning vähendab 03.10.2022 kohtulahendiga määratud igakuise elatise suuruse nullini alates käesolevas asjas hagi esitamisest kuni lapse täisealiseks saamiseni.
26.Tulenevalt TsMS § 164 lg 1 kannab alaealise lapse ülalpidamisasjas kumbki pool oma menetluskulud ise. Kohus jätab menetluskulud poolte endi kanda. /allkirjastatud digitaalselt/ Laura-Liis Sarapuu kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.