Kohtuasja number Kohtuotsuse avalikult teatavaks tegemise aeg ja koht Kohtunik
2-23-139883 (digitaalne menetlus) 12. august 2025, Narva
Kohtuasi Tsiviilasja hind
I T, A T, A T hagi J T vastu elatise nõudes 5477,32 eurot (hageja I – 1765,44 eurot, hageja II – 1855,44 eurot, hageja III - 1855,44 eurot) Hageja I I T (isikukood XXX) Hageja II A T (isikukood XXX) Hageja III A T (isikukood XXX) Hagejate seaduslik esindaja K B (endine perekonnanimi R, isikukood XXX) Hagejate lepinguline esindaja Aleksandr Jefimov Kostja J T (isikukood XXX) Hagimenetlus
Menetlusosalised ja nende esindajad
Menetluse liik Asja läbivaatamise kuupäev ja viis
Tamara Šabarova
Tsiviilasi nr 2-23-139883
Kohtuotsuse peale on menetlusosalistel õigus apellatsiooni korras edasi kaevata Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse tervikuna apellandile (apellatsioonkaebuse esitajale) kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Menetluskulude jaotust saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. TsMS § 633 lg 7 kohaselt tuleb apellatsioonkaebuses märkida, kas apellant soovib asja arutamist kohtuistungil. Vastasel juhul loetakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses. Kohus selgitab, et vastavalt TsMS § 187 lg-le 6 peab menetlusabi taotlemise korral menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. ASJAOLUD, NÕUDED, MENETLUSE KÄIK, VASTUVÄITED JA PÕHJENDUSED
Tsiviilasi nr 2-23-139883
Kostja mitte täies mahus täidab kohustust laste ülalpidamiseks, ebaregulaarselt, tasudes hagejate ema arveldusarvele väikseid rahasummasid laste ülalpidamiseks. Hagejate ema arveldusarve väljavõttest nähtub, et viimase kuue kuu jooksul (ajavahemik 01.05.2023 – 27.10.2023) on kostja elatisena laste ülalpidamiseks üle kandnud 432 eurot. Hagejate ema saab toetusi lastele kokku 910 eurot: hagejale I lapsetoetus 100 eurot kuus (neto), hagejale II lapsetoetus 80 eurot kuus (neto), hagejale III lapsetoetus 80 eurot kuus (neto), lasterikka pere toetus 650 eurot kuus (neto). Hagejate ema käesoleval hetkel ei tööta ning on Töötukassa arvel töötuna. Ülalpool mainitud toetustest ja kostja poolt makstavast rahast ei piisa hagejate vajaduste rahuldamiseks küll. Hagejad on sunnitud pöörduma käesoleva hagiavaldusega kohtusse. Seaduses ettenähtud elatise alammäära osas ei tule hagejatel elatise suurust eraldi põhjendada ja tõenditega tõendada, sest seaduses sätestatud elatusraha alammäär peaks katma lapse ülalpidamiseks hädavajalikud kulutused. Hageja I seaduses sätestatud elatise miinimumsuuruseks on 196,16 eurot ja hagejate II ja III on hetkel 206,16 eurot. Arvestuse tegemisel võeti arvesse ka lasterikkapere toetus. Hagi loetakse hagimenetluse tähenduses esitatuks alates maksekäsu kiirmenetluse avalduse esitamisest (TsMS § 486 lg 2). Avaldus maksekäsu kiirmenetluses on esitatud 29.09.2023. Hagejad paluvad nõuda elatist välja alates 01.10.2023 kuni nende täisealisteks saamiseni. Hagejad loevad õiglaseks otsuse tegemisel arvestada kostja poolt 2023. a oktoobris tasutud elatist 150 euro suuruses, arvestades 50 eurot iga hageja peale.
Tsiviilasi nr 2-23-139883
muutusest vastavalt perekonnaseaduse § 101 lg-tele 3 ja 4 ning lapsetoetuse (kehtiva perehüvitiste seaduse § 17 lg 3 esimene lause) suuruse muutumisest alates lapsetoetuse suuruse muutumisele järgnevast kuust; - märkida otsuses, et elatist makstakse iga kalendrikuu eest ette hagejate seadusliku esindaja K R arveldusarvele XXX Swedbank AS’s. Maksed teha igale hagejale eraldi; - jätta menetluskulud kostja kanda. Haginõuete täpsustamise avaldus ei tühista varasemas hagiavalduses esitatud nõudeid. Hagejad paluvad elatusrahad kostjalt välja mõista alates 01.10.2023 kuni 20.03.2025 (haginõuete täpsustatud kuupäevad) hagis esitatud nõuete alusel. Alates 20.03.2025 paluvad hagejad mõista elatusrahad kostjalt välja käesoleva dokumendiga täpsustatud haginõuete alusel. Kõik hagis esitatud, asjas tähtsust omavad faktilised asjaolud ja õiguslikud järeldused ei ole muutunud. K B (enne abielu – R) ja J T on loonud uued perekonnad ja kummalgi on uude perekonda sündinud lapsed. Need asjaolud ei avalda sisulist mõju käesolevale asjale, kuna uutesse perekonnisse sündinud lapsed ei ole K B ja J T ühised lapsed.
4(1
Tsiviilasi nr 2-23-139883
Hagejad põhjendavad oma järelduse sissetulekute varjamise kohta kostja poolt järgmiselt. Kostja töötab firmas OÜ U (XXX) XXX. Statistikaameti andmete kohaselt on keevitaja keskmine töötasu Ida-Virumaal 2024. a I kvartalis 1457 eurot. Seepärast ei ole mõistlik arvata, et kostja töötab palga eest, mis on rohkem kui kaks korda madalam kui Ida-Virumaal keskmiselt. Samuti ei ole võimalik ette kujutada, et kostja rahuldab oma vajadused ja oma uue perekonna vajadused ainult sissetulekuga 669,20 eurot kuus. Kusjuures kostja lapsendas alaealise A Ž, st on võtnud endale tema ülalpidamise kohustuse. Kostja on töövõimeline noor mees, tal ei ole tuvastatud puuet. Kostja võib ja, arvestades alaealiste laste olemasolu, peab kandma vastutust nii iseenda kui oma alaealiste laste ülalpidamiseks vajalike rahaliste vahendite teenimise eest. Käesoleval ajal on hagejate ema sissetulek vähenenud. Esiteks hakkas hagejate ema saama muutunud seadusandluse tõttu lasterikka pere toetust 450 eurot kuus 650 euro asemel, mida tema varem sai. Teiseks on hagejate ema käesoleval ajal 34. nädalat rase, viibib raseduspuhkusel ja tal ei ole võimalik tööd teha.
Tsiviilasi nr 2-23-139883
K B osutavad rahalise abi lähisugulased: ema M R (hagejate vanaema), vanaema G M (hagejate vanavanaema) ja vend D R (hagejate onu). Kõik nad toetavad perekonda erineval määral. Nimetatud abi on küll oluline, kuid põhineb täielikult vabatahtlikkusel ega saa asendada bioloogilise vanema seadusest tulenevat kohustust oma alaealiste laste ülalpidamisel. Vanemahüvitis, mida makstakse K B noorema lapse eest hoolitsemise perioodil. See tasu on riiklik meede, mis on ette nähtud M B sünni ja kasvatamise eest ning moodustab osa pere eelarvest vanemapuhkuse ajal. Oluline on rõhutada, et ei A B ega tema ema ega ka hagejate emapoolsed sugulased ei ole kohustatud kostja laste ülalpidamisele, samas kui kostjal, kui vanemal, lasub isikuline seadusest tulenev kohustus osaleda oma alaealiste laste ülalpidamises perekonnaseaduse §-de 96 ja 100 alusel. Seega, kostja regulaarse ja piisava ülalpidamispanuse puudumise tõttu lasub laste tegelik ülalpidamise koormus emal ja isikutel, kellel ei ole selleks seadusest tulenevat kohustust. Selline olukord on vastuolus vanemliku vastutuse prioriteedi põhimõttega ja kahjustab laste huve. Üks hagejatest – A T – on alates 11.03.2025 määratud keskmise puudega isikuks vastavalt Sotsiaalkindlustusameti otsusele ja Eesti Töötukassa eksperthinnangule. Nimetatud otsuste kohaselt on A spetsiifilised vajadused, mis tulenevad funktsionaalsetest kõrvalekalletest ning põhjustavad perele täiendavaid kulusid. Selline olukord suurendab hagejate pere haavatavust ja eeldab teise vanema poolset nõuetekohast ülalpidamiskohustuse täitmist. Olukorras, kus laste ema ei saa töötada ning kostja hoidub oma elatuskohustuste täitmisest, ei ole võimalik tagada piisavaid elutingimusi ega hooldust puudega lapse jaoks. See on vastuolus nii lapse huvide kui ka kostja imperatiivse seadusliku kohustusega osaleda alaealise tütre ülalpidamises, arvestades tema individuaalseid vajadusi ja terviseseisundit. Kostja viitab oma kirjalikes seisukohtades väidetavalt madalale sissetulekule ja teiste alaealiste laste olemasolule, mis pidavat takistama tema osalemist hagejate ülalpidamisel. Need väited ei vasta tegelikkusele ega vabasta kostjat seadusest tulenevast vanemlikust kohustusest. Kostja enda protsessidokumentides esitatud andmed ei ühti andmetega, mis esitati kohtu nõudel Maksu- ja Tolliameti, Sotsiaalkindlustusameti ning Eesti Töötukassa vastustes. Kostja tegelikud sissetulekud on suuremad, kui ta on kohtule esitanud, mis viitab tema katsele varjata oma maksevõimet ning eksitada kohut oma elatuskohustuse täitmise võimekuse osas. Kostja, olles teadlik, et ta ei täida oma bioloogiliste laste ülalpidamiskohustust, otsustas adopteerida alaealise A Ž ja võttis sellega vabatahtlikult endale täiendava seadusliku kohustuse tema ülalpidamiseks. Ehkki selline samm on austusväärne, näitab see, et kostjal on olemas piisavad rahalised vahendid nii adopteeritud kui ka bioloogiliste laste ülalpidamiseks. Vastupidine väide ei ole kooskõlas loogika ega vanemliku vastutuse põhimõttega. Kostja on töövõimeline noor inimene ja puuduvad andmed tema töövõimetuse kohta. Seega on tal nii objektiivne võimalus kui ka seaduslik kohustus teenida tulu, et katta mitte ainult enda, vaid ka alaealiste laste vajadused. Lähtudes kohtupraktikast, ei saa kostja viiteid madalale sissetulekule ega teistele ülalpidamiskohustustele lugeda põhjendatuks ega vabastada teda kohustusest osaleda hagejate ülalpidamises. Vanema kohustus ülal pidada last on imperatiivne, lapse õiguste ja huvide kaitse kohustus on esmatähtis võrreldes pere- või rahaliste asjaoludega ning kohustuse täitmata jätmine tegelikke asjaolusid moonutades tuleb kohtul kriitiliselt hinnata.
6(1
Tsiviilasi nr 2-23-139883
Käesolevas asjas ei esine asjaolusid, mis õigustaksid elatise määramist alla seadusega kehtestatud miinimumsuuruse, mis on sätestatud PKS § 101. Hagejad paluvad kohtul rahuldada haginõuded täies ulatuses.
Kohus, tutvunud toimiku kirjalike materjalidega, hinnanud tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 232 lg-st 1 tulenevalt tsiviilasjas esitatud tõendeid igakülgselt, täielikult ja objektiivselt nende kogumis, leiab oma siseveendumuse kohaselt, et hagi on põhjendatud osaliselt ja kuulub seega osalisele rahuldamisele. Perekonnaseaduse (PKS) §-dest 96 ja 97 nähtub, et alaealine laps on õigustatud saama oma vanematelt ülalpidamist, mida antakse PKS § 100 lg-te 1 ja 4 kohaselt üldjuhul raha perioodilise maksmisega (elatis) iga kalendrikuu eest ette. PKS § 99 sätestab, et ülalpidamise ulatus määratakse kindlaks ülalpidamist saama õigustatud isiku vajadustest ja tema tavalisest elulaadist lähtudes. Ülalpidamise kindlaksmääramisel arvestatakse õigustatud isiku kõiki eluvajadusi, sealhulgas tema võimete ja kalduvuste kohase hariduse ja kutsealase ettevalmistusega seotud kulutusi, alaealise ülalpeetava puhul ka tema kasvatamise kulutusi. Poolte vahel puudub vaidlus, et kostja on hagejate isa (menetlus 2, dtl 39-41, 47-49, 50-52). Seega, kostja on hagejate vanem ja hagejatele ülalpidamist andma kohustatud isik (PKS § 96) ning hagejad on ülalpidamist saama õigustatud isikud PKS § 97 p 2 tähenduses. Alates 1. jaanuarist 2022 ei ole enam ühtset miinimumelatise suurust, vaid igakuine elatis arvutatakse PKS § 101 alusel, mis võib iga lapse puhul olla erinev, kuna PKS § 101 lg-tes 5-7 toodud asjaolud mõjutavad miinimumelatise suurust ja tõendamiskoormise jaotust (Riigikohtu 31.03.2025. a otsus 2-17-6713/196, p 34; 22.06.2022. a otsus 2-19-19160/42, p 14). PKS § 101 lg-te 1–7 kohaselt ei või igakuine elatis olla väiksem kui PKS § 101 alusel arvutatud summa (lg 1). Kohus võib elatise välja mõista kindla summana või muutuva suurusena, määrates ette kindlaks elatissumma suuruse arvutamise alused (lg 2). Igakuise elatise arvutamise aluseks on baassumma. Baassumma ühe lapse kohta on 200 eurot, mida indekseeritakse iga aasta 1. aprillil Statistikaameti poolt ametlikult avaldatud eelneva aasta tarbijahinnaindeksi muutusega. Pärast indekseerimist loetakse järgmisel aastal baassummaks eelmisel aastal indekseerimise tulemusel saadud baassumma (lg 3). Baassummale lisandub kolm protsenti eelneva kalendriaasta kohta Statistikaameti kodulehel avaldatud Eesti Vabariigi keskmisest brutokuupalgast. Lisanduv summa arvutatakse vastavalt brutokuupalga muutusele iga aasta 1. aprillil (lg 4). Vanem ei pea andma ülalpidamist ulatuses, milles lapse vajadused saab rahuldada lapsetoetuse ja lasterikka pere toetuse arvel. Loetakse, et lapse vajadused saab rahuldada kogu lapsetoetuse arvel ja poole lasterikka pere toetuse arvel, mis on jagatud võrdselt toetust saava pere kõigi laste vahel (lg 5). Kui laps viibib kohustatud vanema juures aasta jooksul keskmiselt seitse kuni viisteist ööpäeva kuus, vähendatakse elatise summat proportsionaalselt kohustatud vanemaga koos veedetava ajaga (lg 6). Kui isik on kohustatud elatist tasuma sama pere mitmele lapsele, vähendatakse järgnevate laste puhul elatise summat 15 protsenti esimese lapse elatise summaga võrreldes. Elatise summat ei vähendata mitmike puhul ja laste puhul, kelle vanusevahe on suurem kui kolm aastat (lg 7). Hagejad nõuavad kostjalt elatist PKS § 101 lg 1 alusel arvutatud suuruses 1. oktoobrist 2023 kuni hagejate täisealiseks saamiseni. 7(1
Tsiviilasi nr 2-23-139883
Elatise arvutamise aluseks on baassumma (PKS § 101 lg 3), millele lisandub kolm protsenti eelneva kalendriaasta Eesti Vabariigi keskmisest brutokuupalgast (PKS § 101 lg 4) ning millest arvatakse maha pool lapsetoetusest ja lapsele langev osa poolest lasterikka pere toetusest (PKS § 101 lg 5) (Riigikohtu 13.06.2025. a otsus 2-23-8691/35, p 11). Toimiku materjalidest nähtuvalt on hagejate peres kokku neli alaealist last, neljas laps, M B, sündis 24. augustil 2024. Seega, hagejate pere on lasterikas pere ning saab lapsetoetused ja lasterikka pere toetuse, mille arvelt rahuldatakse osa laste vajadustest, kuna toetuste mõtteks on vanemate toetamine laste kulude kandmisel. Seda ikka tuleb arvestada elatise suuruse määramisel (PKS § 101 lg 5). Sotsiaalkindlustusameti 29. mai 2025. a vastuse (dtl 301-302) kohaselt maksti perioodil 01.04.2023 kuni 29.05.2025 K B (endine perekonnanimi R, isikukood XXX) perehüvitised alljärgnevalt: - 04.2023 kogusummas 1332,46 eurot, sh 182,46 eurot 01.2023 eest, - 05.2023 kogusummas 1540 eurot, sh 390 eurot 01.2023 eest, - 06.2023 - 09.2023 igakuiselt kogusummas 1150 eurot, - 10.2023 - 12.2023 igakuiselt kogusummas 910 eurot, - 01.2024 - 07.2024 igakuiselt kogusummas 710 eurot, - 08.2024 kogusummas 1055,81 eurot, - 09.2024 kogusummas 1003,36 eurot, - 10.2024 kogusummas 1520,88 eurot, - 11.2024 kogusummas 1540,22 eurot, - 12.2024 kogusummas 1420,88 eurot, - 01.2025 kogusummas 1438,31 eurot, - 02.2025 kogusummas 1438,31 eurot, - 03.2025 kogusummas 1481,75 eurot, - 04.2025 kogusummas 1538,31 eurot, - 05.2025 kogusummas 1519,46 eurot. Perehüvitiste seaduse (PHS) § 17 lg 3 järgi lapsetoetuse suurus pere esimese ja teise lapse kohta on 80 eurot. Kolmanda ja iga järgmise lapse kohta on lapsetoetuse suurus 100 eurot. PHS § 21 lg-st 2 tulenevalt lasterikka pere toetuse suurus kolme kuni kuut last kasvatavale perele ajavahemikul 1. jaanuarist 2023 kuni 31. detsembrini 2023 oli 650 eurot ning alates 1. jaanuarist 2024 – 450 eurot. Poolte vahel puudub vaidlus, et hagejad elavad kostjast eraldi ning kostja ei tasu elatist nõuetekohaselt ehk seadusega ettenähtud suuruses ja regulaarselt, seega rikub kostja hagejate ülalpidamiskohustust. Samuti ei kostja ega hagejad ei väitnud, et hagejad viibivad kostja juures aasta jooksul keskmiselt seitse kuni viisteist ööpäeva kuus, seega ei ole alust vähendada elatise suurust PKS § 101 lg 6 alusel. Hagejate vanusevahe on suurem kui kolm aastat, seega ei ole alust elatise summa vähendamiseks PKS § 101 lg 7 alusel. Lapse igapäevaste vajaduste rahuldamiseks ühe vanema tehtavate kulutuste suurus on PKS § 101 järgi eelduslikult sama sätte alusel arvutatud summa ning selles ulatuses ei tule lapse vajaduste rahuldamise kulusid tõendada (vt RKTKo 22.03.2017, 3-2-1-174-16, p 13 teine lõik ja seal viidatud kohtupraktika). Hagejad nõuavad elatist PKS § 101 alusel väljaarvutatud suuruses, seega ei pea nad oma kulutuste suurust tõendama. Seetõttu puudub ka kohtul vajadus otsuses hagejate igakuiste kulutuste tõendatud suuruse kindlaks teha ja omasoodu igat kululiiki hinnata. 8(1
Tsiviilasi nr 2-23-139883
Eeltoodu alusel on alates 1. oktoobrist 2023 kuni 24. augustini 2024 (kui hagejate perre sündis veel üks laps, mis mõjutab hagejate elatise suurust PKS § 101 lg-st 6 tulenevalt) PKS § 101 järgi arvutatud elatise suurus (arvates maha pool lapsetoetusest ja pool lasterikka pere toetusest, mida jagatakse pooleks ja seejärel ka võrdselt toetust saava pere kõigi laste vahel) seega: Ajavahemikul 01.10.2023–31.12.2023 - hageja I elatis 196,16 eurot kuus (baassumma 249,78 eurot + 50,55 eurot (viimane keskmine brutokuupalk 1685 × 0,03 (3%)) = 300,33 eurot – 50 eurot (pool lapsetoetusest 100 eurot) = 250,33 eurot – 54,17 eurot (pool lasterikka peretoetusest (650 eurot), mida kahega ja seejärel laste arvuga, kes saavad toetust (3), jagatakse); - hageja II elatis on 206,16 eurot kuus (baassumma 249,78 eurot + 50,55 eurot (viimane keskmine brutokuupalk 1685 × 0,03 (3%)) = 300,33 eurot – 40 eurot (pool lapsetoetusest 80 eurot) = 260,33 eurot – 54,17 eurot (pool lasterikka peretoetusest (650 eurot), mida kahega ja seejärel laste arvuga, kes saavad toetust (3), jagatakse); - hageja III elatis on 206,16 eurot kuus (baassumma 249,78 eurot + 50,55 eurot (viimane keskmine brutokuupalk 1685 × 0,03 (3%)) = 300,33 eurot – 40 eurot (pool lapsetoetusest 80 eurot) = 260,33 eurot – 54,17 eurot (pool lasterikka peretoetusest (650 eurot), mida kahega ja seejärel laste arvuga, kes saavad toetust (3), jagatakse). Ajavahemikul 01.01.2024–31.03.2024 - hageja I elatis 212,83 eurot kuus (baassumma 249,78 eurot + 50,55 eurot (viimane keskmine brutokuupalk 1685 × 0,03 (3%)) = 300,33 eurot – 50 eurot (pool lapsetoetusest 100 eurot) = 250,33 eurot – 37,50 eurot (pool lasterikka peretoetusest (450 eurot), mida kahega ja seejärel kolme lapse vahel jagatakse); - hageja II elatis on 222,83 eurot kuus (baassumma 249,78 eurot + 50,55 eurot (viimane keskmine brutokuupalk 1685 × 0,03 (3%)) = 300,33 eurot – 40 eurot (pool lapsetoetusest 80 eurot) = 260,33 eurot – 37,50 eurot (pool lasterikka peretoetusest (450 eurot), mida kahega ja seejärel kolme lapse vahel jagatakse); - hageja III elatis on 222,83 eurot kuus (baassumma 249,78 eurot + 50,55 eurot (viimane keskmine brutokuupalk 1685 × 0,03 (3%)) = 300,33 eurot – 40 eurot (pool lapsetoetusest 80 eurot) = 260,33 eurot – 37,50 eurot (pool lasterikka peretoetusest (450 eurot), mida kahega ja seejärel kolme lapse vahel jagatakse). Ajavahemikul 01.04.2024–23.08.2024 - hageja I elatis 240,22 eurot kuus (baassumma 272,76 eurot + 54,96 eurot (viimane keskmine brutokuupalk 1832 × 0,03 (3%)) = 327,72 eurot – 50 eurot (pool lapsetoetusest 100 eurot) = 277,72 eurot - 37,50 eurot (pool lasterikka peretoetusest (450 eurot), mida kahega ja seejärel kolme lapse vahel jagatakse); - hageja II elatis 250,22 eurot kuus (baassumma 272,76 eurot + 54,96 eurot (viimane keskmine brutokuupalk 1832 × 0,03 (3%)) = 327,72 eurot – 40 eurot (pool lapsetoetusest 80 eurot) = 287,72 eurot - 37,50 eurot (pool lasterikka peretoetusest (450 eurot), mida kahega ja seejärel kolme lapse vahel jagatakse); - hageja III elatis 250,22 eurot kuus (baassumma 272,76 eurot + 54,96 eurot (viimane keskmine brutokuupalk 1832 × 0,03 (3%)) = 327,72 eurot – 40 eurot (pool lapsetoetusest 80 eurot) = 287,72 eurot - 37,50 eurot (pool lasterikka peretoetusest (450 eurot), mida kahega ja seejärel kolme lapse vahel jagatakse). Ajavahemikul 24.08.2024–31.03.2025 - hageja I elatis 249,59 eurot kuus (baassumma 272,76 eurot + 54,96 eurot (viimane keskmine brutokuupalk 1832 × 0,03 (3%)) = 327,72 eurot – 50 eurot (pool lapsetoetusest 100 eurot) = 277,72 eurot – 28,13 eurot (pool lasterikka peretoetusest (450 eurot), mida kahega ja seejärel nelja lapse vahel jagatakse); - hageja II elatis 259,59 eurot kuus (baassumma 272,76 eurot + 54,96 eurot (viimane keskmine brutokuupalk 1832 × 0,03 (3%)) = 327,72 eurot – 40 eurot (pool lapsetoetusest 80 eurot) = 9(1
Tsiviilasi nr 2-23-139883
287,72 eurot – 28,13 eurot (pool lasterikka peretoetusest (450 eurot), mida kahega ja seejärel nelja lapse vahel jagatakse); - hageja III elatis 259,59 eurot kuus (baassumma 272,76 eurot + 54,96 eurot (viimane keskmine brutokuupalk 1832 × 0,03 (3%)) = 327,72 eurot – 40 eurot (pool lapsetoetusest 80 eurot) = 287,72 eurot – 28,13 eurot (pool lasterikka peretoetusest (450 eurot), mida kahega ja seejärel nelja lapse vahel jagatakse). Alates 01.04.2025: - hageja I elatis 263,62 eurot kuus (baassumma 282,31 eurot + 59,43 eurot (viimane keskmine brutokuupalk 1981 × 0,03 (3%)) = 341,74 eurot – 50 eurot (pool lapsetoetusest 100 eurot) = 291,74 eurot – 28,12 eurot (pool lasterikka peretoetusest (450 eurot), mida kahega ja seejärel nelja lapse vahel jagatakse); - hageja II elatis 273,62 eurot kuus (baassumma 272,76 eurot + 54,96 eurot (viimane keskmine brutokuupalk 1832 × 0,03 (3%)) = 327,72 eurot – 40 eurot (pool lapsetoetusest 80 eurot) = 301,74 eurot – 28,12 eurot (pool lasterikka peretoetusest (450 eurot), mida kahega ja seejärel nelja lapse vahel jagatakse); - hageja III elatis 273,62 eurot kuus (baassumma 272,76 eurot + 54,96 eurot (viimane keskmine brutokuupalk 1832 × 0,03 (3%)) = 327,72 eurot – 40 eurot (pool lapsetoetusest 80 eurot) = 277,72 eurot – 56,25 eurot (pool lasterikka peretoetusest (450 eurot), mida kahega ja seejärel nelja lapse vahel jagatakse). PKS § 101 alusel võib väljaarvutatav elatise suurus muutuda tulenevalt baassumma indekseerimisest ja perekonnaseaduse § 101 lg-te 3-5 kohasest brutokuupalga muutusest ning lapsetoetuse ja lasterikka peretoetuse suuruse muutumisest. Kostja ei ole nõus nõutud igakuise elatise suurusega, kuna kostjal on madal sissetulek. Tal on veel kaks last ning kostja hinnangul on alust elatise suuruse vähendamiseks PKS § 102 lg 1 alusel. Alla seaduses sätestatud alammäära saab alaealisele lapsele elatise välja mõista üksnes PKS §-s 102 sätestatud alustel. PKS § 102 lg 1 kohaselt vabaneb isik ülalpidamiskohustusest selles ulatuses, milles ta ei ole tema muid kohustusi ja varalist seisundit arvestades võimeline andma teisele isikule ülalpidamist, kahjustamata enese tavalist ülalpidamist. Sama paragrahvi lg-st 2 tuleneb, et vanemad ei vabane lõike 1 kohaselt oma alaealise lapse ülalpidamise kohustusest. Kui vanem on lõikes 1 nimetatud olukorras, peab ta kasutama tema käsutada olevaid vahendeid enda ja lapse ülalpidamiseks ühetaoliselt. Kohus võib mõjuval põhjusel vähendada elatist alla käesoleva seaduse § 101 alusel arvutatud elatise summa. Mõjuv põhjus võib olla muu hulgas vanema töövõimetus või olukord, kus vanemal on teine laps, kes elatise väljamõistmise korral käesoleva seaduse §-s 101 sätestatud ulatuses osutuks varaliselt vähem kindlustatuks kui elatist saav laps. Kohtupraktika kohaselt saab mõjuvaks põhjuseks olla lisaks seaduses otse nimetatutele (vanema töövõimetus või olukord, kus vanemal on teine laps, kes elatise väljamõistmisel miinimummääras osutuks varaliselt vähem kindlustatuks kui elatist saav laps) ka igasugune muu asjaolu, mida arvestatakse elatise suuruse määramisel. Kohtule ei ole esitatud andmeid, et kostja oleks töövõimetu. Kostjal on peale hagejad veel kaks last: XXX sündinud M T (dtl 258) ja XXX sündinud A Ž (dtl 257). Seejuures ei ole vaidlust, et kostja sai lapse A. Ž isaks ja kostjal on tekkinud lapse ülalpidamiskohustus alles 2024. a märtsis. Riigikohus on esile toonud (nt 16.01.2013. a otsus 3-2-1-160-12, p 17), et vanemal on kohustus hankida nii enda kui ka oma laste vajaduste rahuldamiseks vajalikud vahendid ning ta ei vabane lapse ülalpidamise kohustusest üksnes selle tõttu, et tal ei ole sissetulekut või et tema sissetulek 10(
Tsiviilasi nr 2-23-139883
on liiga väike. Vanema osa arvestamisel lapsele elatise andmisel tuleb muu hulgas hinnata selle vanema võimalusi sissetulekut saada, mitte aga vähendada tema osa üksnes selle tõttu, et tal ei ole sissetulekut või et see on väike. Kuni 2024. a märtsini oli kostjal ülalpidamiskohustus üksnes hagejate suhtes. Kostja varaline olukord Maksu- ja Tolliameti poolt peetava töötajate registri andmetel (dtl 260) töötab kostja alates 23. märtsist 2023 OÜ-s U metalltoodete koostajana (v.a mehaanilised tooted). Kohtule 22. detsembril 2023 esitatud füüsilise isiku menetlusabi taotluses (dtl 92-100) tõi kostja oma andmetes välja, et tal on lukksepa elukutse (dtl 92). Samas taotluses esitatud andmetes oma sissetulekute ja kulutuste kohta tõi kostja välja, et tema sissetulek on 530,95 eurot kuus (dtl 75). Kostja ja temaga koos elavate perekonnaliikmete vältimatud püsikulutused ühe kuu kohta on kokku 530 eurot (eluasemekulud 250, transpordikulud 30, kulutused toidule 250). Lisaks on kostja ära märkinud kommunaalkulud 75 eurot (dtl 96). Maksu- ja Tolliameti 29. jaanuari 2024. a teatisest (dtl 180) nähtuvalt tehti ajavahemikul 11.2022–02.2023 pärast tulumaksu ja kohustusliku kogumispensioni ning töötuskindlustusmaksete maha arvamist kostjale väljamakseid 4788,84 eurot, mis teeb keskmiselt 399,07 eurot kuus. Kostja pangakonto Revolut Bank UAB-is väljavõttest ajavahemiku 01.10.2023-27.05.2025 eest (dtl 336-337) on näha, et ajavahemikul 14.12.2023 kuni 01.02.2024 (dtl 336) tegi kostja ülekandeid hagejale III selgitusega „elatisraha“: 14. detsembril 2023. a 16 eurot, 8. jaanuaril 2024. a 84 eurot, 1. veebruaril 2024. a 50 eurot, seega kokku on 150 eurot, mis teeb keskmiselt 50 eurot kuus. Peale selle kandis kostja 02.10.2023 ja 08.11.2023 hagejate emale K R selgitusega „elatisraha“ 150 euro (iga kord). 2023. a detsembris, 2024. a jaanuaris ja veebruaris kandis kostja K. R 100 eurot iga kord. Kohus peab põhjendatuks kostja poolt ajavahemikul 02.10.2023 – 01.02.2024 hagejale III ja hagejate seaduslikule esindajale tasutud elatist kogusummas 750 eurot, mis jagatuna viie kuuga ja seejärel kolme hageja peale teeb 50 eurot kuus iga hageja kohta, arvestada otsuse tegemisel. Kostja esitatud andmete kohaselt oli tema sissetulekuks 530,95 eurot. Püsikulutused on kokku 605 eurot (eluasemekulud 250, transpordikulud 30, kulutused toidule 250, kommunaalkulud 75 eurot). Lisaks on kostja tasunud elatist hagejatele keskmiselt 150 eurot kuus, siis kostja kulutused ületavad tema avaldatud sissetulekut 224,05 euro võrra (605 + 75 – 530,95). Kohus nõustub hagejate seisukohaga, et see võib viidata sellele, et kostja esitab kohtule valeinfo oma sissetuleku tegeliku suuruse kohta. Eeltoodu alusel leiab kohus, et ajavahemikul 01.10.2023-09.04.2024 ei ole alust elatise suuruse vähendamiseks PKS § 102 alusel. Seega mõistab kohus kostjalt hagejate kasuks ajavahemikul 01.10.2023 - 09.04.2024 elatist alljärgnevalt välja: - 01.10.2023–31.12.2023 eest hagejale I kokku 438,48 eurot (196,16 × 3, millest arvati maha 150 eurot tasutud elatist); - 01.10.2023–31.12.2023 eest hagejale II ja hagejale III kummalegi kokku 468,48 eurot (206,16 × 3, millest arvati maha 150 eurot tasutud elatist); 11(
Tsiviilasi nr 2-23-139883
- 01.01.2024–31.03.2024 eest hagejale I kokku 538,49 eurot (212,83 × 3, millest arvati maha 100 eurot tasutud elatist (2024. a märtsis kostja elatist ei maksnud)); - 01.01.2024–31.03.2024 hagejale II ja hagejale III kummalegi kokku 568,49 eurot (222,83 × 3, millest arvati maha 100 eurot tasutud elatist (2024. a märtsis kostja elatist ei maksnud)). Kohus leiab aga, et alates 10. aprillist 2024 on alust vähendada hagejate elatist alla PKS §-s 101 sätestatud ulatuse ning et selleks esinevad asjaolud PKS § 102 alusel. Kohus tegi juba kindlaks, et kostjal on XXX sündinud laps M T (dtl 258), samuti et alates 2024. a märtsist on kostjal tekkinud ülalpidamiskohustus XXX sündinud A Ž suhtes. Vastavalt PKS 111 lg-le 1 on lapse isa kohustatud lapse ema ülal pidama kaheksa nädalat enne ja kaksteist nädalat pärast lapse sündi. Seega, kostjal oli ka oma last ootava ja vastsünnitanud abikaasat ülal pidama 14. veebruarist 2024 kuni 3. juulini 2024. Tegemaks kostja varalist olukorda kindlaks, tegi kohus päringuid erinevatele registritele ja ametitele. Kinnistusraamatus ei ole olemas andmeid kostjale kuuluvate kinnisasjade kohta. Äriregistris puuduvad andmed, et kostjale kuuluks liikmesus hooneühistus või et ta ajaks äri. Transpordiameti liiklusregistris puuduvad andmed, et kostjale kuuluks sõidukid või et ta oleks kolmandale isikule kuuluva sõiduki vastutavaks kasutajaks. Maksu- ja Tolliameti 28. mai 2025. a teatisest (dtl 288) nähtuvalt tehti ajavahemikul 01.04.2023– 30.04.2025 pärast tulumaksu ja kohustusliku kogumispensioni ning töötuskindlustusmaksete maha arvamist kostjale väljamakseid 18 972,30 eurot, mis teeb keskmiselt 759 eurot kuus. Sotsiaalkindlustusameti 29. mai 2025. a vastuse (dtl 301-302) kohaselt maksti ajavahemikul 01.04.2023–29.05.2025 J T perehüvitised: - 11.2023 summas 403,20 eurot, - 12.2024 kogusummas 866,72 eurot, - 01.2025 summas 80 eurot, - 02.2025 summas 80 eurot; lapsepuhkuse hüvitis: 01.2024 summas 274 eurot; puudega lapse vanema lapsepuhkuse hüvitis: 01.2024 summas 219,20 eurot. Eesti Töötukassa 29.05.2025. a vastuse (dtl 306) kohaselt ei ole J T seisuga 29.05.2025 töötuna arvele võetud. J. T on teostatud väljamakseid ajavahemikul 01.04.2023-29.05.2025 järgmiselt: Makse Summa Kommentaarid kuupäev 03.04.2023 57,60 Tööpraktika stipendium 03.04.2023
12,00
Tööpraktika sõidu -ja majutustoetus
Pensionikeskuse 28. mai 2025. a vastuse (dtl 297) kohaselt on J T nimel avatud pensionikonto nr XXX, konto saldo 28.05.2025. a seisuga on 0 osakut. J T ei ole esitanud raha väljamakse avaldust, seega jätkab II samba pensionifondide kogumist. J T ei ole liitunud täiendava kogumispensioniga. Kohtu hinnangul ei ole alates 10. aprillist 2024 kui kostja perre lisandunud kaks last ja kostjal oli kohustus ülal pidama ka oma vastsünnitanud abikaasat pärast noorema lapse sündi kaksteist 12(
Tsiviilasi nr 2-23-139883
nädalat kostja võimeline tasuma hagejatele elatist PKS § 101 alusel arvutatud suuruses, kuna osutuvad kostja teised lapsed hagejatele elatise väljamõistmise korras varaliselt vähem kindlustatuks kui elatist saavad hagejad ning pealegi kahjustab kostja enese tavalist ülalpidamist. Kohus juba tegi kindlaks, et kostja oleks pidanud tasuma PKS § 101 alusel arvutatud elatist selliselt: - 10. aprillist 2024–23. augustini 2024 hagejale I 240,22 eurot kuus, hagejale II ja hagejale III 250,22 eurot kuus kummalegi; - ajavahemikul 24.08.2024–31.03.2025 hagejale I 249,59 eurot kuus, hagejale II ja hagejale III 259,59 eurot kuus kummalegi; - alates 01.04.2025 hagejale I 263,62 eurot kuus, hagejale II ja hagejale III 273,62 eurot kuus kummalegi. Kuna kostjal on ülalpidamiskohustus veel kahe lapse suhtes, kelle peale oleks elatise suurus (PKS § 101) 10. aprillist 2024 kuni 1. märtsini 2025 kummalegi 287,72 eurot kuus (baassumma 272,76 eurot + 54,96 eurot (viimane keskmine brutokuupalk 1832 × 0,03 (3%)) = 327,72 eurot – 40 eurot (pool lapsetoetusest 80 eurot), ning alates 01.04.2025 kummalegi 301,74 eurot kuus (baassumma 282,31 eurot + 59,43 eurot (viimane keskmine brutokuupalk 1981 × 0,03 (3%)) = 341,74 eurot – 40 eurot (pool lapsetoetusest 80 eurot)), siis oma viie lapse peale peaks kostja ajavahemikul 10.04.2024–23.08.2024 tasuma elatist kokku 1316,10 eurot kuus, ajavahemikul 24.08.2024–31.03.2025 kokku 1344,21 eurot kuus ja alates 01.04.2025 kokku 1414,34 eurot kuus. Arvestades, et kostja peab üleval pidama ka ennast, ei ole kostja kohtu hinnangul võimeline andma kõigile oma lastele ülalpidamist PKS § 101 alusel arvutatud suuruses. Isegi kui lähtuda hagejate esitatud Statistikameti andmetest (dtl 229-230), mille kohaselt on keevitaja keskmine töötasu Ida-Virumaal 2024. a I kvartalis 1457 eurot, maksaks kostja peaaegu terve palk elatisena. Kohus leiab, et põhjendatud on mõista kostjalt välja igale hagejale elatist alates 10. aprillist 2024 PKS § 101 lg-s 1 sätestatud baassummas 200 eurot. Kohtu hinnangul peab kostja sellises suuruses olema võimeline oma kõigile lastele ülalpidamist andma, kahjustamata enese tavalist ülalpidamist. Samuti leiab kohus, et elatis sellises suuruses katab hagejate hädavajalikud kulutused, arvestades nende peale tasutavat lapsetoetust, lasterikka pere toetust ja hageja III puude tuvastamisega seotud toetust. Kostja pangakonto Revolut Bank UAB-i väljavõttest ajavahemiku 01.10.2023–27.05.2025 eest (dtl 336-337) on näha, et ajavahemikul 02.04.2024–01.11.2024 tegi kostja igakuiseid ülekandeid hagejale III selgitusega „elatisraha“ alljärgnevalt: - 02.04.2024. a 50 eurot; - 19.04.2024. a 100 eurot; - 02.05.2024. a 50 eurot; - 03.06.2024. a 50 eurot; - 08.07.2024. a 50 eurot; - 02.08.2024. a 50 eurot; - 23.09.2024. a 50 eurot; - 01.10.2024. a 50 eurot; - 01.11.2024. a 50 eurot, kokku 500 eurot. Kohus peab põhjendatuks kostja poolt ajavahemikul 02.04.2024 – 01.11.2024 hagejale III tasutud elatist kogusummas 500 eurot arvestada otsuse täitmisel. 13(
Tsiviilasi nr 2-23-139883
Samasest kontoväljavõttest on näha, et ajavahemikul 02.04.2024–01.10.2024 tegi kostja igakuiseid ülekandeid hagejate seaduslikule esindajale selgitusega „elatisraha“ alljärgnevalt: - 02.04.2024. a 100 eurot; - 19.04.2024. a 100 eurot; - 02.05.2024. a 100 eurot; - 03.06.2024. a 100 eurot; - 08.07.2024. a 100 eurot; - 02.08.2024. a 100 eurot; - 23.09.2024. a 50 eurot; tasus kostja - 01.10.2024. a 50 eurot, kokku 700 eurot. Kohus peab põhjendatuks kostja poolt ajavahemikul 02.04.2024–01.11.2024 hagejate seadusliku esindajale tasutud elatist kogusummas 700 eurot, mis jagatuna seitsme kuuga ja seejärel kahe hageja (hageja I ja hageja II) peale teeb 50 eurot kuus iga hageja kohta, arvestada otsuse täitmisel. Võttes arvesse ülaltoodu, mõistab kohus alates 10. aprillist 2024. a kostjalt elatist hagejate ülalpidamiseks 200 eurot kuus kuni nende täisealiseks saamiseni. Kohtuotsuse täitmisel tuleb arvestada, et ajavahemikul 02.04.2024–01.11.2024 tasus kostja hagejale III elatisena kokku 500 eurot ning ajavahemikul 02.04.2024–01.10.2024 tasus kostja hagejatele I ja II elatisena kokku 700 eurot, ehk igaühele 350 eurot. Eelneva alusel rahuldab kohus hagi osaliselt. Hagejad paluvad tuua otsuses esile, et elatist makstakse iga kalendrikuu eest ette hagejate seadusliku esindaja arveldusarvele XXX Swedbank AS’s. Maksed teha igale hagejale eraldi. TsMS § 445 lg 1 järgi võib kohus otsuses poole taotlusel määrata otsuse täitmise viisi ja korra ning täitmise tähtaja või tähtpäeva kindlaks. PKS § 100 lg-st 4 tulenevalt makstakse elatist iga kalendrikuu eest ette. Kohus leiab, et tuleb rahuldada hagejate taotlus. Hagejate ema varaline olukord PKS § 105 lg 3 järgi täidavad mitu sama astme sugulast ülalpidamiskohustust osavõlgnikena. Iga osavõlgniku kohustuse suurus määratakse kindlaks võrdeliselt tema sissetuleku ja varalise seisundiga, arvestades ka tema ning ülalpidamist saama õigustatud isiku vahelisi suhteid. Seega peab kohus analüüsima ka hagejate ema varalist seisundit ja võimekust anda hagejatele ülalpidamist. Maksu- ja Tolliameti registris puuduvad andmed hagejate ema töötamiste kohta. Kinnistusraamatus ei ole olemas andmeid hagejate seadusliku esindajale K B (endine perekonnanimi R) kuuluvate kinnisasjade kohta. Äriregistris puuduvad andmed, et hagejate seadusliku esindajale kuuluks liikmesus hooneühistus või et ta ajaks äri. Transpordiameti liiklusregistris puuduvad andmed, et hagejate seadusliku esindajale kuuluksid sõidukid või et ta oleks kolmandale isikule kuuluva sõiduki vastutavaks kasutajaks. Maksu- ja Tolliameti 28. mai 2025. a teatisest (dtl 290) nähtuvalt tehti ajavahemikul 01.04.2023– 30.04.2025 pärast tulumaksu ja kohustusliku kogumispensioni ning töötuskindlustusmaksete maha arvamist hagejate emale väljamakseid 5202,02 eurot. Väljamakseid on teinud Sotsiaalkindlustusamet (dtl 283, 285-286). 14(
Tsiviilasi nr 2-23-139883
Kohus on tuvastanud Sotsiaalkindlustusameti 29. mai 2025. a vastusega (dtl 301-302), et ajavahemikul 01.04.2023–29.05.2025 maksti K B (endine K R, isikukood XXX) perehüvitised alljärgnevalt: - 04.2023 kogusummas 1332,46 eurot, sh 182,46 eurot 01.2023 eest, - 05.2023 kogusummas 1540 eurot, sh 390 eurot 01.2023 eest, - 06.2023 - 09.2023 igakuiselt kogusummas 1150 eurot, - 10.2023 - 12.2023 igakuiselt kogusummas 910 eurot, - 01.2024 - 07.2024 igakuiselt kogusummas 710 eurot, - 08.2024 kogusummas 1055,81 eurot, - 09.2024 kogusummas 1003,36 eurot, - 10.2024 kogusummas 1520,88 eurot, - 11.2024 kogusummas 1540,22 eurot, - 12.2024 kogusummas 1420,88 eurot, - 01.2025 kogusummas 1438,31 eurot, - 02.2025 kogusummas 1438,31 eurot, - 03.2025 kogusummas 1481,75 eurot, - 04.2025 kogusummas 1538,31 eurot, - 05.2025 kogusummas 1519,46 eurot. Eesti Töötukassa 29.05.2025. a vastuse (dtl 305) kohaselt ei ole K B seisuga 29.05.2025 töötuna arvele võetud. Sama vastusest tulenevalt tehti K B väljamakseid ajavahemikul 10.10.202321.06.2024 järgmiselt: Makse Summa Kommentaarid kuupäev 10.10.2023 200,45 Töötutoetus 07.11.2023 295,40 Töötutoetus 24.11.2023 0,40 Karjäärinõustamise sõidu -ja majutustoetus 29.11.2023 232,10 Töötutoetus 07.12.2023 0,40 Tööotsingu töötoa sõidu -ja majutustoetus 22.12.2023 242,65 Töötutoetus 18.01.2024 304,40 Töötutoetus 14.02.2024 315,90 Töötutoetus 12.03.2024 315,90 Töötutoetus 09.04.2024 327,60 Töötutoetus 24.04.2024 175,50 Töötutoetus 22.05.2024 327,60 Töötutoetus 21.06.2024 304,20 Töötutoetus Pensionikeskuse 28. mai 2025. a vastuse (dtl 297) kohaselt on K B nimel avatud pensionikonto, konto saldo 28.05.2025 seisuga on 0 osakut. Väljamakse on teostatud 2021. a septembris kokku 2172,27 eurot. K B ei ole liitunud täiendava kogumispensioniga. Kohus 26. mai 2025. a määruses (dtl 262-265) tegi hagejatele ettepaneku selgitada, millest elatub nende ema ning peab ülal ennast, hagejaid ja teist last. Hagejad selgitasid 27. juuni 2025. a menetlusdokumendis (dtl 308-311), et K B viibib hetkel vanemapuhkusel oma noorema tütre – M B (sünniaeg XXX) – kasvatamiseks ega oma seetõttu objektiivset võimalust töötada ega teenida palgatulu. Tema ajutine eemalviibimine tööturult on tingitud vajadusest hoolitseda isiklikult alaealise lapse eest.
15(
Tsiviilasi nr 2-23-139883
Enne seda viibis K B lapsehoolduspuhkusel poja I T (sünniaeg XXX) sünnist saadik, mis tähendab, et viimastel aastatel on ta järjepidevalt laste eest hoolitsemise ülesandeid täitnud ega saanud objektiivselt teenida piisavat tulu kõigi ülalpeetavate vajaduste katmiseks. Praegu elatub hagejate ema K B ise, samuti hagejad ja noorem tütar M B alljärgnevatest allikatest:
TsMS § 173 lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses. TsMS § 164 lg 1 järgi kannab alaealise lapse ülalpidamisasjas kumbki pool oma menetluskulud ise. Menetluskulud jäävad TsMS § 164 lg 1 alusel poolte endi kanda. Lähtudes menetluskulude jaotusest, kohus menetluskulude rahalist suurust kindlaks ei määra. /allkirjastatud digitaalselt/ Tamara Šabarova kohtunik
16(
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.