D. R. hagiavaldus E. S.-i vastu elatise väljamõistmiseks
Pärnu Maakohtu 7. jaanuari 2025. a otsus Vaidlustatud kohtulahend
Tsiviilasja hind apellatsioonimenetluses
D. R. 23. jaanuari 2025. a (täpsustatud 27. jaanuaril 2025) apellatsioonkaebus
1442,97 eurot Kaebuse esitaja ja kaebuse liik Menetlusosalised ja nende esindajad
Menetluse liik
Hageja (apellant) D. R. (isikukood XXX), seaduslik esindaja
T. R.
Kostja (vastustaja) E. S. (isikukood XXX) Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON:
1(7)
1.Pärnu Maakohtu 07.01.2025 otsus tühistada osaliselt ning suurendada alates 01.01.2025 kostjalt hageja kasuks välja mõistetavat igakuist elatist 100 euro võrra ja ajavahemiku 01.02.2024-31.12.2024 eest välja mõistetud elatist 1100 euro võrra. Muus osas jätta maakohtu otsus muutmata.
3.2.Mõista E. S.-ilt D. R. kasuks alates 01.01.2025 kuni D. R. täisealiseks saamiseni välja igakuine elatis 200 eurot.
3.3.Mõista E. S.-ilt D. R. kasuks välja elatise võlgnevus perioodi 01.02.202431.12.2024.a eest 2 200 eurot.
3.4.Elatis tuleb tasuda iga kuu 10. kuupäevaks T. R. arveldusarvele nr XXXXXXXXXXXXXXXXXXXX selgitusega „Elatis D. R.“. 3.5.Poolte menetluskulud ringkonnakohtus jätta nende endi kanda. 3.6.Keelduda hageja juurdevõtmisest.
poolt
apellatsioonimenetluses
esitatud
uute
tõendite
Otsuse peale võib kassatsiooni korras edasi kaevata, esitades kaebuse vahetult Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kassaatorile kättetoimetamisest, kuid mitte pärast viie kuu möödumist otsuse avalikult teatavaks tegemisest. Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada Riigikohtule menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Menetlusabi andmise taotlus ei peata seaduses sätestatud ega kohtu poolt määratud tähtaja kulgemist. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb. Hagi nõue ja põhjendused
1.T. R. esitas 29.01.2024 Pärnu Maakohtule hagiavalduse E. S. vastu D. R. põlvnemise tuvastamiseks ja D. R. (edaspidi hageja) hagiavalduse E. S. (edaspidi kostja) vastu elatise väljamõistmiseks. Pärnu Maakohus 13.11.2024 osaotsusega rahuldas T. R. hagi E. S. vastu põlvnemise tuvastamise nõude osas õigeksvõtul põhineva osaotsusega ning tuvastas, et hageja põlvneb kostjast. Põlvnemise tuvastamise nõudes jättis kohus menetluskulud kostja kanda. Hageja palub kostjalt välja mõista elatis alates 01.02.2024 seaduses sätestatud miinimumsummas. Hageja palub määrata elatise tasumise hageja seadusliku esindaja arvelduskontole. Elatis tuleb taotluse kohaselt tasuda iga kalendrikuu eest ette hiljemalt jooksva kuu 10. kuupäevaks. Hagiavalduse kohaselt ei ole kostja kordagi elatist tasunud ega muul moel rahaliselt toetanud. Hageja ei ole kordagi kostja juures viibinud ja kostja ei ole ülalpidamises osalenud. Hageja elab koos oma emaga. Lapse igakuised vajadused on järgmised: eluasemekulud 66 eurot, kulutused toidule 67 eurot, kulutused tervishoiule 15 eurot, kulutused hügieenitarvetele 50 eurot, kulutused lapse koolikohustuse täitmisele 36 eurot, kulutused riietele ja jalanõudele 30 eurot, kokku 264 eurot. 2(7)
Kostja vastuväited
2.Kostja oma vastuväidete kohaselt ei ole võimeline miinimumsummas elatist tasuma, kuna kostjal on veel teisi lapsi. Kostja on valmis tasuma elatist 100 eurot kuus ning seejärel olenevalt töökohast seda suurendama. Kostja igakuiseks sissetulekuks on töövõimetuspension 360 eurot. Kostja viimane töökoht oli X OÜ, kus kostja töötas 2024 suvel ehitustöölisena ning kostja palk seal oli umbes 1000 eurot. Esimese astme kohtu otsus 3.Maakohus rahuldas hagi osaliselt mõistis kostjalt hageja kasuks välja igakuise elatise 100 eurot alates 01.01.2025 ja elatise võlgnevuse ajavahemiku 01.02.2024 kuni 31.12.2024 eest 1100 eurot. Otsuse põhjenduste kohaselt on kostja käesolevas menetluses välja toonud, et kostjale on Eesti Töötukassa 03.07.2023 otsusega määratud osaline töövõime kestusega 2 aastat, periood 15.06.2023-14.06.2025. Töötukassa otsuse kohaselt on kostjal mõõdukad tegutsemispiirangud õppimise ja tegevuste sooritamise ning suhtlemise valdkondades, mille põhjuseks on psüühika- ja käitumishäired. Kostja kirjeldatud piirangud muutustega kohanemise ja ohu tajumise valdkonnas väljaskäimise ning muutustega toimetuleku võtmetegevustes on arvestatud suhtlemise valdkonda hinnates, kuid piirangud riski või ohu tajumise võtmetegevuses ei leidnud tervise infosüsteemi andmetel kinnitust. Kostjal on ärevuse, vähese tahteaktiivsuse, keskendusmisraskuse, meeleolu-, impulsiivsuse- ning isiksushäire tõttu takistatud igapäevaste rutiinsete tegevuste sooritamine ja inimestevaheline suhtlemine (dtl 121-123). Kohus leiab, et üksnes Eesti Töötukassa väljastatud otsus ei ole piisav tõend töövõimetuse tõttu sissetuleku teenimise võimatuse tõendamiseks. Kohus hindab asjaolusid ja tõendeid kogumist. Kohus on teinud päringu Maksu- ja Tolliametile saamaks teavet kostja sissetulekute kohta. Päringu vastuse kohaselt on perioodil juuni-detsember 2024 kostja töötasu brutosumma 2024 juuni olnud 559,09 eurot, 2024 juuli 1238,26 eurot ning 2024 august 423,04 eurot. Muud töötasu kostja päringu vastuse kohaselt antud perioodil saanud ei ole (dtl 139-140). Seega on kohtul alust arvata, et kostja on lisaks töövõimetuspensionile võimeline vähemalt mingis osas teenime lisatulu. Samuti on kostja esile toonud, et kostjal on lisaks hagejale kolm alaealist last, kelle suhtes on kostjal ülalpidamiskohustus. Kostja on kohtule avaldanud, et käesoleval hetkel on tema sissetulekuks üksnes töövõimetuspension 360 eurot ning tema viimane töötasu oli suvel 2024 umbes 1000 eurot. Kostja on kohtuistungil avaldanud, et on võimeline maksma hagejale elatist 100 eurot kuus. Kohus leiab, et arvestades PKS § 102 lg-s 2 sätestatut, hageja poolt hagiavalduses välja toodud lapse vajaduste suurust ühes kuus (264 eurot) ja asjaolusid, et kostjal on lisaks hagejale kolm alaealist last ning et kostjal on tuvastatud osaline töövõime, mis võimaldab töötamist piiratud tingimustel ja mahus, on põhjendatud välja mõista kostjalt alates 01.02.2024 elatis 100 eurot kuus. Kohus on seisukohal, et kui kohus mõistaks elatise välja suuremas määras, siis ei jääks kostjal enam vahendeid enda tavapäraseks ülalpidamiseks ning sellisel juhul ei oleks ka kohtuotsus ilmselt täidetav. Kohtule ei ole esile toodud ega esitatud tõendeid selle kohta, et kostjal oleks vara, mille realiseerimise arvelt oleks tal võimalik maksta hagejale suuremat elatist. Kohus mõistab elatise hagiavalduse esitamisest 01.02.2024 kuni 31.12.2024 hageja kasuks välja ühekordse summana, milleks on 1100 eurot (11 x 100 eurot) ning alates 01.01.2025 elatise 100 eurot kuus. Kohtuotsuse täitmisel tuleb arvestada kohtumenetluse kestel tasutud makseid. Käesoleval juhul pole menetlusosalised kohtule avaldanud, et kostja oleks menetluse ajal hagejale elatist tasunud. Elatis makstakse iga kalendrikuu eest ette (PKS § 100 lg 4). 3(7)
Kohus määrab TsMS § 445 lg 1 alusel otsuse täimise korra vastavalt hageja taotletule, et elatis tuleb tasuda T. R. kontole nr XXXXXXXXXXXXXXXXXXXX selgitusega „Elatis D. R.“ iga kuu 10. kuupäevaks. Hageja apellatsioonkaebus 4.Hageja palub apellatsioonkaebuses tühistada maakohtu otsuses osas, milles kostjalt jäi välja mõistmata elatis miinimummääras. Kaebuse põhjenduste kohaselt on hageja seaduslikule esindajale määratud puuduv töövõime, mis tõttu ei ole ta võimeline töötama, kostjal on osaline töövõimetoetus, seega on ta võimeline töötama. Hageja leiab, et kostja sissetulek võib olla suurem, kui ta menetluses on väitnud. Kostjale kuulub alates 22.05.2024 F OÜ. Vastus kaebusele 5.Vastustaja kaebusele ei vastanud. Ringkonnakohtu seisukoht
6.Ringkonnakohus, tutvunud asja materjalidega, leiab, et maakohtu otsus tuleb tühistada osaliselt ning suurendada alates 01.01.2025 kostjalt hageja kasuks välja mõistetavat igakuist elatist 100 euro võrra ja ajavahemiku 01.02.2024-31.12.2024 eest välja mõistetud elatist 1100 euro võrra. Muus osas jätta maakohtu otsus muutmata. Apellatsioonkaebus rahuldada osaliselt.
7.Asja materjalidest nähtub: -Kostja on hageja isa. -Hageja elab oma emaga, hageja igapäevaseid kulusid kannab ema. -Kostja hagejale elatist tasunud ei ole. -Hagejal suhtlus kostjaga puudub. -Kostjal on lisaks hagejale veel 3 alaealist last. -Hageja elab kostja teistest lastest eraldi perekonnas. -Kostja igakuine sissetulek tema väidete järgi on töövõimetuspension 360 eurot.
8.Alates 1. jaanuarist 2022 ei või alaealisele lapsele makstava igakuise elatise suurus PKS § 101 lg 1 järgi olla väiksem kui PKS § 101 alusel arvutatud summa. Igakuise elatise arvutamise alus on baassumma (PKS § 101 lg 3), millele lisandub kolm protsenti eelneva kalendriaasta Eesti Vabariigi keskmisest brutokuupalgast (PKS § 101 lg 4) ning millest arvatakse maha pool lapsetoetusest ja lapsele langev osa poolest lasterikka pere toetusest (PKS § 101 lg 5). Kui laps viibib kohustatud vanema juures rohkem kui seitse päeva kuus, mil vanem annab lapsele ülalpidamist vahetult, vähendatakse PKS § 101 lg-te 3-5 alusel arvutatud elatise summat proportsionaalselt kohustatud vanemaga koos veedetava ajaga (PKS § 101 lg 6). Kui vanem peab elatist tasuma sama pere mitmele lapsele, vähendatakse järgnevate laste puhul elatist 15% esimese lapse elatise summaga võrreldes (PKS § 101 lg 7).
9.Hageja palub kostjalt välja mõista elatise miinimummääras ning seetõttu ei ole PKS §-s 101 sätestatu järgi hagejal vaja tema vajaduste rahuldamiseks tehtavaid kulutusi kohtumenetluses tõendada. Ka enne 1. jaanuari 2022 toimunud seadusemuudatust ei pidanud miinimumelatise 4(7)
nõudmisel lapse kulusid tõendama, sest eeldati, et lapse vajaduste rahuldamiseks kulub kahekordne miinimumelatis (vt ka RKTKo 08.01.2014, 3-2-1-165-13, p 15; 07.02.2018, 2-1515909/124, p 12).
10.Perekonnaseaduse (PKS § 101 lg 1) alusel arvestatud miinimumulatuses ülalpidamiskohustuse ulatus hageja suhtes oleks: -alates 01.02.2024 kuni 31.03.2024.a. 260,33 eurot kuus (249 + 50,55 (viimasest keskmisest brutokuupalgast 3%) - 40 (pool lapsetoetusest 80 eurot); -alates 01.04.2024 kuni 31.03.2025.a 289,76 eurot kuus (272,76 + 54,96 (viimasest keskmisest brutokuupalgast 3%) - 40 (pool lapsetoetusest 80 eurot)). -alates 01.04.2025 kuni 31.03.2026.a 301,74 eurot kuus (282,31 + 59,43 (viimasest keskmisest brutokuupalgast 3%) - 40 (pool lapsetoetusest 80 eurot)). 11.Elatise kalkulaator sisestab elatise arvestamise alusena automaatselt Statistikaameti avaldatud Eesti Vabariigi keskmise kuupalga. Kostja väidetel moodustab tema igakuine sissetulek 360 eurot kuus, mis on märkimisväärselt väiksem Eesti Vabariigi keskmisest kuupalgast ning lisaks tõi kostja esile, et tal on peale hageja veel 3 alaealist last. Kostja avaldas, et ta on nõus hagejale elatist tasuma 100 eurot. Maakohus leidis, et kostja esitatud andmed sissetuleku suuruse kohta ei ole ilmselt õiged, arvestas siiski kostja puuduva töövõimega ja sellega, et tal on lisaks hagejale veel 3 alaealist last ning mõistis kostjalt hageja kasuks välja miinimummäärast väiksema elatise, 100 eurot kuus. Apellatsioonkaebuses leiab kostja, et maakohus ei ole arvestanud kostja sissetuleku suurusega, mis võib olla tema poolt avaldatust suurem. Ringkonnakohus nõustub apellandi seisukohaga.
12.Asjas ei vaielda selle üle, et kostjal kinnisvara või väärtuslik vallasvara (näiteks sõidukid) puuduvad. Samas jäi maakohtus välja selgitamata, milline on kostja tegeliku sissetuleku suurus. Ringkonnakohus kohustas kostjat esitama pangakonto väljavõtted. Kostja neid ei esitanud. Ringkonnakohus tegi vastava järelepärimise Eesti krediidiasutustele. Selle tulemusena selgus, et perioodil 01.02.2024-01.07.2025 moodustasid kostja sissetulekud tema AS-i SEB Pank arvelduskonto väljavõttest nähtuvalt keskmiselt igakuiselt 954 eurot (dtlk 338), laekumised kontole on toimunud peamiselt igakuistest korduvatest rahalistest sissemaksetest. Nimetatu viitab sellele, et kostjal on rahalisi sissetulekuid, mida Maksu- ja Tolliameti andmed ei kajasta. Asja materjalidele lisatud maksuandmete tõendi (dtlk 139) järgi on kostja saanud töötasu vaid 2024.a. juunis, juulis ja augustis. Kuigi kostja väitis maakohtus, et tema sissetulekuks on töötutoetus 360 eurot, nimetatud laekumisi konto ei kajasta. Seega võib asuda seisukohale, et kostja töötutoetus kantakse mujale, kui Eestis asuva krediidiasutuse kostja arvelduskontole.
13.PKS § 102 lg 1 alusel vabaneb isik ülalpidamiskohustusest selles ulatuses, milles ta ei ole tema muid kohustusi ja varalist seisundit arvestades võimeline andma teisele isikule ülalpidamist, kahjustamata enese tavalist ülalpidamist. PKS § 102 lg 2 järgi vanemad ei vabane lõike 1 kohaselt oma alaealise lapse ülalpidamise kohustusest. Kui vanem on lõikes 1 nimetatud olukorras, peab ta kasutama tema käsutada olevaid vahendeid enda ja lapse 5(7)
ülalpidamiseks ühetaoliselt. Kohus võib mõjuval põhjusel vähendada elatist alla PKS § 101 alusel arvutatud elatise summa. Mõjuv põhjus võib olla muu hulgas vanema töövõimetus või olukord, kus vanemal on teine laps, kes elatise väljamõistmise korral PKS §-s 101 sätestatud ulatuses osutuks varaliselt vähem kindlustatuks kui elatist saav laps.
14.Asjas puudub vaidlus, et kostjale on Eesti Töötukassa 03.07.2023 otsusega määratud osaline töövõime (dtlk 121-123), kuid hoolimata sellest nähtub tema arvelduskontolt, et ta on võimeline sissetulekut teenima. Kostjal on kokku 4 alaealist last (dtlk 130-132), keda ta peab võrdselt kohtlema, st neile kõigile ülalpidamise tagama.
15.Maakohus on õigesti esile toonud, et elatise suuruse määramisel tuleb mh arvestada asjaoluga, et kohustatud vanem oleks suuteline kohtuotsust täitma. Samas on vanem kohustatud tegema lapse ülalpidamiseks vajalike vahendite saamiseks kõik endast oleneva. Riigikohus on asunud seisukohale, et vanemal on lapse ülalpidamise kohustusest tulenevalt kohustus teenida sissetulekut ning vanem ei vabane lapse ülalpidamise kohustusest üksnes selle tõttu, et tal ei ole sissetulekut või et tema sissetulek on liiga väike (vt Riigikohtu 24.10.2012 otsust tsiviilasjas nr 3-2-1-118-12, p 15).
16.Arvestades, et asjas on tõendatud kostja võime teenida sissetulekut, selle suurus, sh töötutoetuse suurus, leiab ringkonnakohus, et kostja on võimeline hagejale tasuma igakuist elatist 200 eurot, sh tuleb arvestada selle suurusega ka elatise võlgnevuse kujunemisel. Kuna kostja menetluse jooksul elatist ei tasunud, mõistis maakohus õigesti välja elatise võlgnevuse 11 kuu eest. Elatise suuruse 200 euro korral moodustub võlgnevus 2200 eurot.
17.200 euro suuruse elatise näol on tegemist miinimummäärast väiksema elatise suurusega, kuid ringkonnakohus selgitab, et lapse ülalpidamise ulatus määratakse kindlaks ülalpidamist saama õigustatud lapse vajadustest ja tema tavalisest elulaadist lähtudes. Lapse elulaadi kujundavad eelkõige tema vanemate käsutuses olevad varalised vahendid. Elatise maksmiseks kohustatud isik peab ülalpidamise tagama mõistlikus mahus. Arvestades, et kostjal on peale hageja veel 3 alaealist last, keda ta peab võrdselt hagejaga ülal pidama, ei ole käesoleval ajal miinimummääras elatise väljamõistmine kostjalt võimalik.
3.Maakohus on õigest otsuses osundanud, et asjaolude muutumisel võib kas elatist saama õigustatud isik või elatist maksma kohustatud isik edaspidi nõuda väljamõistetud elatise muutmist TsMS § 459 lg 1 alusel. Kehtiva kohtupraktika kohaselt on elatise suuruse muutmiseks alust, kui lapse vajadused ja/või vanema(te) varaline seisund on võrreldes kohtulahendi tegemise aluseks olnud asjaoludega oluliselt muutunud. 18.Vastavalt TsMS § 652 lg 3 p-le 2 tuvastab ringkonnakohus esimese astme kohtu otsuses tuvastamata asjaolusid ja hindab kohtuotsuses hindamata tõendeid mh juhul, kui asjaolu või tõendit ei saanud varem esitada põhjusel, et asjaolu või tõend tekkis või sai poolele teatavaks või kättesaadavaks pärast asja lahendamist esimese astme kohtus. Üldjuhul tuleb apellatsioonimenetluses uued asjaolud ja tõendid ning nende esitamise põhjendused kohtu ette tuua apellatsioonitähtaja jooksul või apellatsioonkaebusele vastuse esitamiseks määratud tähtaja jooksul. Hageja esitas apellatsioonimenetluses uusi tõendeid, kuid nende hilinenult esitamist ei põhjendanud. Seega tuleb nende tõendite asja materjalide juurde võtmisest keelduda. 6(7)
Menetluskulude jaotus 19.TsMS § 164 lg 1 kohaselt kannab alaealise lapse ülalpidamisasjas kumbki pool oma menetluskulud ise. TsMS § 164 lg 1 järgi jäävad menetluskulud ringkonnakohtus poolte endi kanda.
/allkirjastatud digitaalselt/
7(7)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.