08.08.2025, Jõhvi Heleen Jääger L G, D G, S G, Z G ja R G hagi T G vastu elatise suurendamiseks
Tsiviilasja hind
L G osas 1666,98 eurot, D G osas 1308,96 eurot, S G osas 1576,98 eurot, Z G osas 1232,46 eurot ja R G osas 1232,46 eurot
Menetlusosalised esindajad
ja
nende Hageja L G (isikukood XXX) Hageja D G (isikukood XXX) Hageja S G (isikukood XXX) Hageja Z G (isikukood XXX) Hageja R G (isikukood XXX) Hagejate seaduslik esindaja V S Kostja T G (isikukood XXX)
Asja läbivaatamine
RESOLUTSIOON
Kirjalik menetlus
Rahuldada osaliselt L G, D G, S G, Z G ja R G hagi.
2.Suurendada Pärnu Maakohtu 30.12.2019. a määrusega tsiviilasjas nr 2-19-134117 T G L G, D G, S G, Z G ja R G kasuks välja mõistetud elatist.
3.Mõista T G (isikukood XXX) L G (isikukood XXX) kasuks välja igakuine elatis 120 eurot alates 01.07.2024 kuni L G täisealiseks saamiseni, s.o XXX. Elatis L G eest ajavahemikul 01.07.2024–17.08.2025 on kokku 1625,81 eurot.
4.Mõista T G (isikukood XXX) D G (isikukood XXX) kasuks välja igakuine elatis järgmiselt: - 120 eurot ajavahemiku 01.07.2024–31.08.2025 eest. Elatis D G eest ajavahemikul 01.07.2024–31.08.2025 on 1680 eurot. - 150 eurot alates 01.09.2025 kuni D G täisealiseks saamiseni (XXX).
5.Mõista T G (isikukood XXX) S G (isikukood XXX) kasuks välja igakuine elatis järgmiselt: - 120 eurot ajavahemiku 01.07.2024–31.08.2025 eest. Elatis S G eest ajavahemikul 01.07.2024–31.08.2025 on 1680 eurot. - 150 eurot alates 01.09.2025 kuni S G täisealiseks saamiseni (XXX).
6.Mõista T G (isikukood XXX) Z G (isikukood XXX) kasuks välja igakuine elatis järgmiselt: - 120 eurot ajavahemiku 01.07.2024–31.08.2025 eest. Elatis Z G eest ajavahemikul 01.07.2024–31.08.2025 on 1680 eurot. - 150 eurot alates 01.09.2025 kuni Z G täisealiseks saamiseni (XXX).
7.Mõista T G (isikukood XXX) R G (isikukood XXX) kasuks välja igakuine elatis järgmiselt: - 120 eurot ajavahemiku 01.07.2024–31.08.2025 eest. Elatis R G eest ajavahemikul 01.07.2024–31.08.2025 on 1680 eurot. - 150 eurot alates 01.09.2025 kuni R G täisealiseks saamiseni (XXX).
8.Elatis tuleb tasuda V S nimetatud pangakontole (otsuse tegemise ajal V S pangakonto nr XXX) selgitusega „Elatis“. Igakuine elatis tuleb tasuda eelmisel lauses nimetatud pangakontole iga kuu 10. päevaks järgmise kuu eest ette.
9.Jätta menetluskulud poolte endi kanda. Edasikaebamise kord ja selgitused Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest (tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 630 lg 1 ja § 632 lg 1). Apellatsioonkaebus võidakse lahendada ringkonnakohtus kirjalikus menetluses, kui kaebuse esitaja ei taotle selle lahendamist istungil (TsMS § 633 lg 7). Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi menetluskulude kandmiseks. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist (TsMS § 187 lg 6). Hagejate nõue ja põhjendused
1.L G (hageja I), D G (hageja II), S G (hageja III), Z G (hageja IV) ja R G (hageja V) (koos hagejad) esitasid Viru Maakohtule 26.06.2024 (hiljem täiendatud) hagi T G (kostja) vastu elatise suurendamiseks perekonnaseaduse (PKS) § 101 alusel arvutatud miinimumsummani muutuva suurusena alates 01.07.2024 kuni nende täisealiseks saamiseni.
2(7)
2-24-9835 Hagiavalduse kohaselt on kostja hagejate isa ega ela hagejatega koos. Kostja maksab igale hagejale Pärnu Maakohtu 30.12.2019. a määruse alusel tsiviilasjas 2-19-134117 igakuist elatist 80 eurot. Hagejate ema nõudis toona kostjalt niivõrd väikest elatist, sest tal oli kostjast kahju. Sellest hagejate vajaduste rahuldamiseks hindade tõusu tõttu ei piisa. Hageja I igakuised kulud on 321 eurot, hageja II kulud 283,60 eurot, hageja III kulud 313 eurot, hageja IV kulud 311 eurot ja hageja V kulud 340 eurot. Hagejate ema ostab hagejatele minimaalselt riideid ja jalanõusid. Ka on vahepeal muutunud õiguslik olukord ja miinimumelatise arvutamise alused. Hagejate ema sissetulekuks on perehüvitised 929,18 eurot (910 + 19,18) ning kostja makstav elatis 400 eurot. Hagejate ema on täiskasvanute koolitaja ning sellel erialal saab töötada käsunduslepingu, mitte töölepingu alusel. Lisaks tegeleb ta ürituste korraldamisega, kuid ta on tegevusega alles alustanud. Hagejate ema ei saa täistööajaga töötada, sest mitmed hagejad on väiksed ja tal tuleb nende eest hoolitseda: aidata neid õppetöös ning tegeleda huviringidega (muusikakool). Seejuures on hagejal V suured logopeedilased probleemid ja temaga tuleb käia arsti juures (ortodont, logopeed, müofunktsionaalne terapeut). Hagejate ema on tööd otsinud, kuid ei ole sobivat tööd leidnud. Kostja ei osale hagejate kasvatamises ega hariduses. Täiskohaga töötamisel ei oleks hagejate emal võimalik laste eest piisaval määral hoolitseda. Perehüvitisi kasutatakse vaid laste huvides. Nooremad hagejad on kostja juures maksimaalselt viis ööpäeva kuus. Kostja ei suhtle hagejatega regulaarselt. Hagejad mõistavad, et miinimumsummas elatis viie lapse eest on suur, kuid praegu makstav elatis ei kata pooltki nende esmavajadusteks kuluvast summast. Kostja on teinud hagejatega seoses kulutusi vabatahtlikult, kuid tema ostetud riided või jalanõud ei ole hagejatele sobinud. Kostja juures ei ole lastele tagatud täisväärtuslik toit. Kostja vastuväited ja põhjendused
2.Kostja elatise suurendamisega ei nõustunud. Asjaolud ei ole võrreldes elatise väljamõistmise ajaga oluliselt muutunud. Hagejate ema ei panusta põhjendamatult hagejate ülalpidamisse. Hagejate emal oleks võimalik töötada. Nooremad lapsed viibivad kostjaga puhkepäevadel ja nädalasiseselt õhtuti ning siis tagab kostja nende ülalpidamise. Kostja töövõime on vähenenud seljavigastuse tõttu ja tal ei ole võimalik paremat töökohta leida. Kostja töötab remondilukksepana ning sellel töökohal arvestatakse tema füüsiliste võimalustega. Tema sissetulek pärast elatise mahaarvamist on 376 eurot ja töövõimetoetus 363,47 eurot. Kostjal kulub 50 eurot transpordile, 19 eurot kindlustusele, eluasemele 110 eurot, elektrile 16 eurot, sideteenustele 32 eurot, ravimitele 10 eurot ning muuks jääb 502 eurot. Kostja annab 20 eurot vanemale pojale söögirahaks. Kostja ei saa makseid suurendada oma toimetulekut kahjustamata.
KOHTU PÕHJENDUSED
3.Kohus rahuldab hagejate hagi osaliselt.
4.Vaidlus puudub, et hagejad on kostja alaealised lapsed (vt ka dtl 9–13, 31–40) ning nad elavad kostjast eraldi. Pärnu Maakohtu 30.12.2019. a määrusega tsiviilasjas nr 2-19-134117 (maksekäsk) on kostjat kohustatud maksma igale hagejale igakuist elatist 80 eurot (hagejate eest kokku 400 eurot; dtl 7–8). Hagejad on esitanud kostja vastu hagi varem välja mõistetud elatise suurendamiseks PKS § 101 alusel arvutatud miinimumsummani muutuva suurusena kuni nende täisealiseks saamiseni.
5.Hagejate nõude aluseks on PKS § 101, TsMS § 497 ja § 459 lg 1. Nende sätete järgi ei tohi igakuine elatis ühele lapsele olla väiksem kui PKS § 101 alusel arvutatud summa ning jõustunud kohtulahendiga välja mõistetud elatist saab muuta, kui muutunud on maksete 3(7)
2-24-9835 suurust või kestust mõjutavad asjaolud, mille alusel on tehtud nõude rahuldamise otsus, ja hagi esitamise aluseks olevad asjaolud on tekkinud pärast asja arutamise lõpetamist, mille kestel oleks võinud haginõuet suurendada või vastuväiteid esitada. Elatise suuruse muutmise üle otsustades peab kohus võtma üldjuhul aluseks eelmise kohtulahendi asjaolud ja tuvastama, kas need on sedavõrd muutunud, et annavad alust elatise suurust muuta. Seejuures peab kumbki pool tõendama nende asjaolude muutumist, millele tema väited või vastuväited tuginevad. Üldjuhul võib eeldada, et kohtulahendiga välja mõistetud summa on ülalpidamiseks piisav. Kui toimikust ega kohtulahendist ei ole võimalik lahendi tegemisel aluseks võetud asjaolusid tuvastada (nt maksekäsu ja tagaseljaotsuse puhul), tuleb kohtul määrata elatise aluseks olevad asjaolud kindlaks samadel alustel elatise esmakordse määramisega (vt RKTKo 09.06.2017, 3-2-1-35-17, p 37.1; 28.10.2015, 3-2-1-124-15, p 11; 29.04.2015, 3-2-1-21-15, p 11).
6.Täidetud on materiaalõiguslikud eeldused elatise nõude muutmise nõude esitamiseks. Võrreldes maksekäsu tegemise ajaga, on muutunud miinimumelatise arvutamise regulatsioon, millest saab omakorda järeldada, missugune summa on eelduslikult lapse vajaduste rahuldamiseks piisav. Vaidlus puudub, et kostja makstav 80 euro suurune elatis on PKS § 101 alusel arvutatud elatisest tunduvalt väiksem (vt põhjenduste p 8 tabel). Hagejad on ka tuginenud elukalliduse tõusule, millest tulenevalt neil kulub vajaduste rahuldamiseks rohkem kui maksekäsu alusel makstav igakuine elatis. Maksekäsk on tehtud enam kui viis aastat tagasi. Üldteada on, et viimase viie aastaga on elukallidus tunduvalt tõusnud. Statistikaameti andemetel on 2019. a detsembri ja 2024. a juuni võrdluses toidukaupade hinnad tõusnud 49%. Maksekäsu tegemise ajal olid hagejad ka vanuses 2–12 ning hagi esitamise ajal 7–17, praegu 8–17. Elatise suurendamiseks PKS § 101 lg-s 1 sätestatud miinimumini ei ole vaja tõendada, et lapse vajadused on suurenenud (RKTKo 28.10.2015, 32-1-124-15, p 13).
7.Kuna maksekäsu kiirmenetluses ei tuvastanud kohus ülalpidamisnõude aluseks olevaid asjaolusid, tuleb praeguses menetluses tuvastada, kas ja millises ulatuses on isik kohustatud teisele isikule ülalpidamist andma (vrdl TsMS § 491–496; RKTKo 28.10.2015, 3-2-1-12415, p 11). Ülalpidamise ulatus tehakse kindlaks ülalpidamist saama õigustatud isiku vajadustest ja tema tavalisest elulaadist lähtudes (PKS § 99). Eelduslikult on lapse vajadused kaetud kahekordse elatise miinimumsummaga. Miinimumi ulatuses ei ole vaja tõendada lapse vajadusi, st eelduslikult on see lapse igapäevaste vajaduste rahuldamiseks ühe vanema tehtavate kulutuste suurus (PKS § 101 lg 1; RKTKo 22.03.2017, 3-2-1-174-16, p 13).
8.Praegu puudub poolte vahel vaidlus miinimumelatisega seonduvate asjaolude üle: hagejate emale makstakse lapsetoetust 410 eurot (2 x 80 + 3 x 100 = 410) ja lasterikka pere toetust 450 eurot. Hagejad viibivad kostja juures alla seitsme ööpäeva kuus. Elatist vähendatakse järgnevate laste ja nende vanusevahe tõttu. Justiitsministeeriumi veebilehel kättesaadava elatiskalkulaatori abil PKS § 101 alusel arvutatud igakuine elatis on seega järgmine: Hagejad
9.Eelduslikult annavad vanemad lastele ülalpidamist võrdselt (PKS § 116 lg 1, § 105 lg 3). Asja materjalidest ei ole võimalik järeldada, et praegu oleks ühe vanema majanduslik seisund oluliselt parem kui teisel vanemal, mis annaks aluse vanemate võrdsuse põhimõttest kõrvale kalduda. Vanemate majandusliku seisundi hindamiseks on kohus teinud päringud Maksu- ja Tolliametile, Sotsiaalkindlustusametile, töötukassale ning krediidiasutustele. Kogutud andmetest nähtub, et hagejate ema sissetuleku moodustavad perehüvitised, s.o lastetoetus viie lapse eest 410 eurot, lasterikka pere toetus 450 eurot, lapsehooldustasu 19,18 eurot kuni 2024. a augustini (dtl 355–356) ning kostja makstav elatis 400 eurot. Hagejate ema Swedbank AS-s asuvalt pangakontolt nähtuvad sularaha sissemaksed ja täiendavate toetuste maksed (esimesse klassi mineva lapse toetus, Haridus- ja Teadministeeriumi põhitoetus), mis osutavad, et hagejate emal võib olla aeg-ajalt täiendavaid sissetulekuid. Seda kinnitab ka 2024. a töötamine (dtl 164). Hagejate emale on tehtud üksikuid ülekandeid, kuid puudub põhjus pidada neid töiseks sissetulekuks. Hagejate ema Swedbank AS-s asuvale pangakontole laekus ajavahemikul 03.07.2024–03.01.2025 9998,85 eurot ning kulus 9783,36 eurot (dtl 219–239). Maksu- ja Tolliameti andmetel ei ole hagejate emale ajavahemikul 01.12.2024–30.11.2024 maksustavaid väljamakseid tehtud (dtl 143). Hagejate ema on kinnitanud 08.07.2025 vastuses, et tema majanduslik seisund ei ole vahepeal muutunud. Hagejate emale kuuluvad XXX asuvad korteriomandid, kus hagejad elavad (dtl 3, 161–163). Samuti kuulub hagejate emale 2004. a sõiduauto Ford Galaxy registreerimismärgiga XXX, mis hagejate sõnul ei tööta. Samuti puudub sellel kehtiv tehnoülevaatus (dtl 165). Kostja sissetulekuks on töötasu Pühtitsa Jumalaema Uinumise Stavropigiaalsest naiskloostrist, kus ta enda sõnul töötab remondilukksepana. Töötamise registri järgi töötab ta seal traktoristina (dtl 54). Maksu- ja Tolliameti teatise järgi tehti kostjale ajavahemikul 01.12.2023–30.11.2024 väljamakseid 9131,89 euro ulatuses, sh palgatulu 9131,30 eurot ja intressid 0,59 eurot. 2024. a on töötasu olnud enamjaolt 820 eurot (dtl 145–149). Kostjal on tuvastatud osaline töövõime perioodiks 03.10.2023–02.10.2028 ning talle on määratud töövõimetoetus (dtl 56, 68–70). Töövõimetoetus on alates hagi esitamisest olnud 351,75–363,47 eurot kuus (dtl 56, 182). Kostja AS-s SEB Pank asuvatel arveldusarvetel oli 30.12.2024 seisuga -6,75 eurot (dtl 133– 137). Kostja Swedbank AS-s asuvatel arveldusarvetel nähtuvad sissetulekud Pühtitsa Jumalaema Uinumise Stavropigiaalsest naiskloostrist 376,30–426,91 eurot (töötasust on peetud kinni 400 euro suurune elatis, töötasu väljamakse on seega olnud 776,30–826,91 eurot) ja töötukassast. Lisaks nähtuvad sularahasissemaksed ja ülekanded, mille kohta kostja on öelnud, et need on seotud tema tuttavaga. Kohtul ei ole võimalik järeldada, et kostja saaks sularaha sissemaksetest laekuvat raha kasutada oma kulude katmiseks. Samuti teeb kostja ülekandeid rahakogujast, mistõttu võib arvata arvata, et tal saab raha aeg-ajalt otsa ning tema mis tahes täiendav sissetulek ei ole suur. Kostja Swedbank AS-s asuvale pangakontole laekus ajavahemikul 03.07.2024–03.01.2025 11 455,89 eurot ning kulus 11 288,99 eurot (dtl 189–218, 267–295, 315–336). Kostja hoiukontol oli 03.01.2025 seisuga 5,63 eurot (dtl 240–253). Kostja sissetulek on ligikaudu 1157,61 eurot (800 + [(351,75 + 363,47) : 2] = 1157,61 eurot). Kostjal ei ole registervara.
10.Eeldada tuleb kummagi vanema võimalust miinimumsummas ülalpidamist lapsele anda. Seejuures ei arvesta kohus vanema tegelikku sissetulekut vaid piisava sissetuleku teenimise võimalust. Eelnev ei tähenda siiski, et mitme lapse vanem peaks teenima kahe alampalga suurust töötasu. Piisava sissetuleku teenimise võimaluse puhul tuleb arvestada vanema vanust, haridust, kvalifikatsiooni, tervislikku seisundit jm sissetulekut mõjutada võivaid asjaolusid. Piisava sissetuleku puudumisel tuleb arvestada muud vara, mille arvelt 5(7)
2-24-9835 ülalpidamist maksta. Elatise väljamõistmine miinimumsummast väiksemas summas on PKS § 102 lg 2 järgi võimalik üksnes mõjuval põhjusel. Mõjuv põhjus võib olla muu hulgas vanema töövõimetus, kohustatud vanema varanduslik seisund ja lapse tegelikud vajadused, vabatahtlikult antava elatise suurus, vanemaga koos veedetud aeg jms asjaolud. Seejuures tuleb silmas pidada, et kahjustada ei saaks elatise maksmise eesmärk. Vanema varaline seisund võib anda aluse mõista temalt välja miinimumelatisest väiksem elatis, kuid kohtul tuleb kaaluda lapse ja vanema õigustatud huvisid (RKTKo 25.04.2018, 2-16-100215, p-d 14, 20; 22.03.2017, 3-2-1-174-16, p 13).
11.Praegusel juhul on kostja seisukohal, et tema majanduslik seisund ei võimalda tal hagejatele anda ülalpidamist miinimumsummas. Kostja toob välja, et tal ei ole võimalik tasuvamat tööd teha ja leida, sest tema töövõime on vähenenud. Lisaks heidab kostja hagejate emale ette, et too ei käi tööl.
12.Arvestades kohtu tuvastatud kostja sissetulekut (u 1157,61 eurot) ja hagejate nõutavat elatist (1179,76 eurot ajavahemikul 01.07.2024–31.03.2025 ning 1243,53 eurot alates 01.04.2025), ei ole kostja sissetulek piisav, et maksta hagejatele elatist miinimumsummas. Kohus leiab, et praegu on täidetud tingimused elatise vähendamiseks alla PKS § 101 alusel arvutatud miinimumsumma. Töötukassa on 09.10.2023. a otsusega tuvastanud, et kostja töövõime on vähenenud (dtl 56). Eksperthinnangu järgi ei sobi kostjale raske füüsiline töö. Tema võime liikuda on piiratud (dtl 66). Kostja töö on samas füüsilise iseloomuga (traktorist / remondilukksepp). Kostja on võimeline küll mingil määral lisasissetulekut teenima, kuid mitte suures ulatuses. Kostjal ei ole muud vara, mille arvelt ülalpidamist anda. Kostjalt ei saa tema piiranguid arvestades eeldada piisava või suurema töötasu teenimist. Hagejate ema annab neile ülalpidamist vahetult nendega koos elades, kuid asja materjalidest võib arvata, et temagi osa jääb alla seaduses sätestatud miinimummäära. Praegusel juhul on ema osa vähendamine alla miinimummäära siiski põhjendatud. Kuna hagejaid on viis, nõuab see eelduslikult ka suuremat osalust vanemalt, kes elab hagejatega koos. Hagejate sõnul tagab ema sisuliselt kõik nende vajadused. Kostja ei ole seda eitanud. Kostja juures viibivad kolm nooremat hagejat maksimaalselt viis ööpäeva kuus. Võib arvata, et ema ei tööta mitte n-ö mugavusest, vaid seetõttu, et tal ei ole võimalik sobivat tööd teha. Kuna ema on varem töötanud, sh 2024. a, puudub põhjus arvata, et ta sobiva töö olemasolul ei töötaks (dtl 164). Kohus möönab, et kui kostjal ei ole tõenäoliselt võimalik tasuvamat tööd leida, siis hagejate emal on selline võimalus olemas. Hagejate ema töövõime ei ole vähenenud. Pooled ei vaidle, et kolm nooremat kostjat veedavad mõningal määral kostjaga kuus aega ning sel ajal tuleb kostjal tagada neile toit ja eluase. Kohus möönab, et kostja selgitustest ja esitatud pangakonto väljavõtetest võib järeldada, et sel ajal antav vahetu ülalpidamine on minimaalne (dtl 267–295, 315–336). Miinimumsummas elatise väljamõistmise kahjustaks siiski kostja võimalusi hagejatega koos aega veeta. Hagejate tegelikke vajadusi võib pidada miinimumsummast väiksemast. Hagejate avalduste (dtl 91) järgi on hageja I igakuised kulud on 321 eurot, hageja II kulud 283,60 eurot, hageja III kulud 313 eurot, hageja IV kulud 311 eurot ja hageja V kulud 340 eurot – kokku 1586,60 eurot.
13.Kostja on välja toonud enda vajadused transpordile, eluasemele, sidele, ravimitele – kokku 237 eurot (dtl 52). Hagejad ei ole neid kulusid kahtluse alla seadnud. Asjaomaseid kulusid võib järeldada ka kostja esitatud arvetest ja pangakonto väljavõtetest (dtl 71–82, 267–295, 315–336). Kohus lisab nendele kuludele Statistikaameti andmeid arvestades minimaalse toidukorvi maksumuse 153 eurot 2024. a. Kohus möönab, et kostja ei ole toonud välja 6(7)
2-24-9835 kulusid riietele ja jalanõudele ning lisaks on minimaalse toidukorvi maksumus eelduslikult hinnatõusu arvestades suurem. Arvestades kostja esitatud andmeid on tema vajadused 387 eurot. Hagejad on märkinud oma tegelikeks vajadusteks 1586,60 eurot (dtl 91). Kostja osa sellest on 793,30 eurot. Kostja ei ole hagejate vajadusi kahtluse alla seadnud. Arvestades kostja sissetulekut ja tema enda vajadusi (1177,61 - 387 = 790,61), ei ole tal võimalik maksta hagejatele piisavalt ülalpidamist.
14.Kuna kostjal ei ole võimalik anda hagejatele piisavalt ülalpidamist, kahjustamata enese tavalist ülalpidamist, on ta PKS § 102 lg-s 2 sätestatud olukorras. Seetõttu peab kostja kasutama tema käsutada olevaid vahendeid enda ja lapse ülalpidamiseks ühetaoliselt, st võrdväärselt (RKTKo 07.02.2018. a, nr 2-16-118651, p 10; 09.06.2017. a, nr 3-2-1-35-17, p 21.4).). Kohus on eelnevalt leidnud, et kostja sissetulek on 1177,61 eurot, kostja vajadused on 387 eurot ning hagejate vajadused 793,30 eurot. Proportsionaalselt peaks kostja maksma hagejatele oma sissetulekust elatist järelikult u 67%, s.o ligikaudu 790 eurot (387 + 793,30 = 1180,30, 793,30 : 1180,30 ≈ 0,67). Kuna kostja ei ole välja toonud kulusid riietusele ja jalanõudele, eelduslikult on võrreldes 2024. a tõusnud ka minimaalse toidukorvi maksumus ning kostja veedab osade hagejatega koos aega, võib sellises summas elatise maksmine kostja võimalusi hagejatega koos olla oluliselt halvendada. Kostja pangakonto väljavõttest ja märkmetest võib järeldada ka vabatahtlikke kulusid kuni ligikaudu 100 euro ulatuses. Seetõttu leiab kohus, et põhjendatud on suurendada iga hageja eest makstavat elatist 120 euroni kuus, s.o kokku viiele hagejale 600 eurot. Sellises suuruses elatise puhul ning kostja sissetulekut arvestades saavad hagejate vajadused senisega võrreldes suuremas ulatuses kaetud, kuid kostjale jääb ka võimalus end ülal pidada. Arvestades, et hageja I saab täisealiseks 17.08.2025, mõistab kohus tema puhul elatise välja kuni täisealiseks saamiseni ühe summana. Elatis L G eest ajavahemikul 01.07.2024–17.08.2025 on järelikult kokku 1625,81 eurot (120 x 13 + 120 : 31 x 17 = 1625,81). Teiste hagejate puhul on elatis ajavahemiku 01.07.2024–31.08.2025 eest 1680 eurot. Hageja I täisealiseks saamisest järgmisest kuust tuleb suurendada alaealistele hagejatele makstavat elatist 150 euroni kuus, sest hagejast I jääb üle 120 eurot, mida kostja saab võimalusi arvestades elatiseks maksta (120 : 4 = 30, 30 + 120 = 150).
15.Kokku võttes rahuldab kohus hagi osaliselt ning suurendab kostjalt hagejate kasuks Pärnu Maakohtu 30.12.2019. a määrusega tsiviilasjas nr 2-19-134117 välja mõistetud elatist. Alates hagi esitamisest kuni hageja I täisealiseks saamiseni tuleb kostjal maksta iga hageja eest elatist 120 eurot ning alates 01.09.2025 hagejate II–V eest 150 eurot.
16.Elatis tuleb tasuda hagejate ema nimetatud pangakontole, märkides makse selgitusse „Elatis“. Kohus määrab, et igakuine elatis tuleb tasuda iga kuu 10. päevaks järgmise kuu eest ette hagejate ema nimetatud pangakontole.
17.Kostja kohtumenetluse kestel makstud elatis tuleb välja mõistetud elatisega tasaarvestada.
18.Kohus jätab menetluskulud TsMS § 164 lg 1 alusel menetlusosaliste endi kanda.