(Eesistuja) kohtunik Krista Kirspuu, (liikmed) kohtunik Indrek Soots ja kohtunik Mati Maksing
Määruse tegemise aeg ja koht 08.08.2025, Tallinn Kohtuasja number
2-23-3867
Kohtuasi
O.H avaldus Q.Y vastu alaealise lapse F.T-ga suhtlemiskorra määramiseks
Vaidlustatud kohtulahend
Harju Maakohtu 24.04.2025 määrus
Kaebuse esitaja ja liik
Q.Y määruskaebus
Menetlusosalised ja nende esindajad ringkonnakohtus
Avaldaja (lapse isa): O.H (isikukood XXX), lepinguline esindaja Jana Kitter Puudutatud isik I (laps): F.T (isikukood XXX), riigi õigusabi korras määratud esindaja vandeadvokaat Natalja Santaševa Puudutatud isik II (lapse ema): Q.Y (isikukood XXX), lepinguline esindaja Vassili Kosteitšuk Puudutatud isik III (eestkosteasutus): Tallinna Linnavalitsus Tallinna Sotsiaal- ja Tervishoiuameti kaudu (registrikood 75014965)
Menetluse liik
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Harju Maakohtu 24.04.2025 määrus tühistada osas, milles kohus määras, et alates käesoleva kohtulahendi jõustumisele järgnevast nädalast on laps koos isaga üle nädala reedel kella 17:00-st pühapäeval kella 17:00-ni (resolutsiooni punkt 1.1.) ning teha selle asemel uus määrus, millega määrata lapse isa ja lapse suhtluskord astmelisena, täpsustades ja täiendades suhtluskorda selle täitmise tingimustega vastavalt käesoleva määruse resolutsiooni punktile 2.1.
Määrata kindlaks O.H ja alaealise lapse F.T vaheline suhtluskord alljärgnevalt:
2.1.1.Kohtumääruse jõustumisele järgneval kolmel esimesel kuul on laps isaga iga kuu esimesel ja kolmandal nädalal, reedel kella 17:00-st kella 20:00-ni,
2-23-3867 laupäeval kella 10:00-st kella 20:00-ni ja pühapäeval kella 10:00-st kella 17:00-ni (so. ilma ööbimiseta).
2.1.2.Kohtumääruse jõustumisele järgnevast neljandast kuust kuni kuuenda kuu lõpuni on laps isaga iga kuu esimesel ja kolmandal nädalal, reedel kella 17:00-st kuni laupäeval kella 20:00-ni (so. ühe ööbimisega) ja pühapäeval kella 10:00-st kella 17:00-ni.
2.1.3.Kohtumääruse jõustumisele järgnevast seitsmendast kuust, so pärast käesoleva määruse punktides 2.1.1. ja 2.1.2. nimetatud üleminekuperioodi lõppemist, on laps isaga iga kuu esimesel ja kolmandal nädalal, reedel kella 17:00-st pühapäeval kella 17:00-ni (so kahe ööbimisega).
2.1.4.Nädala sees on isal õigus lapsega telefoni teel suhelda kolm korda nädalas ajavahemikul 18:00-19:00. Lapsega suhtlemiseks tuleb lapse isal ise lapse emaga ühendust võtta.
2.1.5.Suvel on laps lisaks eeltoodule koos isaga 15. juulist 25. juulini;
2.1.6.Talvel on laps lisaks eeltoodule koos isaga 04. jaanuarist 14. jaanuarini.
2.1.7.Lapse üleandmine eeltoodud suhtluskorra raames toimub lapse ema elukohas või lapse ema poolt määratud muus kohas.
2.1.8.Üks nädal enne kohtu määratud lapsega kohtumist peab isa emale teatama, kas ta tuleb lapsele järele või ei tule. Vastav teade tuleb saata eposti teel aadressilt XXX aadressile XXX.
2.1.9.Kui laps viibib isa juures, on isa kohustatud teatama emale aadressi, kus laps viibib ja ööbib.
2.1.10.Kui isaga määratud kohtumise ajaks laps haigestub viisil, mis ei võimalda lapsel kodust väljuda, siis loetakse seda mõjuvaks põhjuseks isaga kohtumise ära jätmiseks. Ema on kohustatud lapse haigestumise tõendamiseks esitama arstitõendi, kui isa seda nõuab. Kui laps haigestub isa juures viibimise ajal, siis on isa kohustatud sellest emale e-posti teel viivitamatult teatama ja kui ema seda nõuab, siis lapse emale viivitamatult tagastama.
2.1.11.Alates ajast, kui laps ööbib isaga kaks ööd, on emal õigus lapsega suhelda telefoni teel üks kord päevas laupäeval ajavahemikul 18:00-19:00. Lapsega suhtlemiseks tuleb emal ise lapse isaga ühendust võtta.
2.2.Kohtumäärus kuulub täitmisele alates selle jõustumisest.
2.3.Kohtumääruse rikkumise korral suhtluskorda puudutavas osas võib selle täitmiseks läbi viia täitemenetluse. Kohtumääruse rikkumisel võib kohus kohtutäituri ettepanekul trahvida isikut, kes kohtumäärust ei täida. Teistkordse trahvi määramise asemel võib määrata kohustatud isikule aresti täitemenetluse seadustiku §-s 62 sätestatud korras. Trahvi maksmine või aresti kandmine ei vabasta kohustatud isikut täitedokumendis ettenähtud toimingu tegemise, selle talumise või sellest hoidumise kohustusest.
2.4.Toimetada käesolev määrus menetlusosalistele kätte.
3.Q.Y määruskaebus rahuldada osaliselt.
4.Jätta määruskaebuse esitamisest tingitud menetluskulud menetlusosaliste endi kanda, välja arvatud puudutatud isiku I esindamisega riigi õigusabi korras seotud menetluskulud, mis jäävad Eesti Vabariigi kanda. Edasikaebamise kord ja kohtu selgitused Määruse peale võib Riigikohtule esitada määruskaebuse 15 päeva jooksul alates määruse kättetoimetamisest.
2-23-3867 Määruskaebemenetluses võib menetlusosaline Riigikohtus menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada ise või advokaadi vahendusel. Kui menetlusosaline taotleb määruskaebuse esitamiseks menetlusabi, tuleb kaebetähtaja kestel lisaks menetlusabi taotlusele esitada ka määruskaebus.
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
Avaldus ja selle aluseks olevad asjaolud
1.O.H (avaldaja/lapse isa) esitas Harju Maakohtule 10.03.2023 avalduse Q.Y (puudutatud isik II/lapse ema) vastu alaealise lapse F.T-ga (puudutatud isik I/laps) suhtlemiskorra määramiseks.
2.Avalduse kohaselt abiellusid Q.Y ja O.H 08.12.2017 ning XX.XX.XXXX sündis neil laps F.T . Abikaasade suhted halvenesid 2022.a. suvel. Avaldaja kolis eraldi elama 28.02.2022. Peale lapse isa väljakolimist on tekkinud olukord, kus lapse ema ei võimalda lapse isal lapsega kohtuda. Laps käib lasteaias XXX, Põhja- Tallinn, kuid peale lapse isa väljakolimist, laps enam lasteaeda ei jõua. Olukorraga on kursis ka Põhja- Tallinna lastekaitse, kuid mingitele kokkulepetele lapsega suhtlemiseks ei jõutud. Kuna lapse isa tegeles lapsega pidevalt esimesed kaks eluaastat, siis oskab lapse isa lapse eest täielikult hoolitseda. Avaldaja taotles lapsega suhtluskorra määramist lähtudes olukorrast, et ta elab Eestis ning mille põhitingimuse kohaselt viibib laps isaga terve nädal.
3.11.09.2024 ärakuulamisel avaldas lapse isa, et olukord on muutunud, kuna ta elab nüüd põhiliselt Venemaal ning 08.04.2025 menetlusdokumendis esitas avaldaja uue nägemuse suhtluskorrast, mille kohaselt palus kohtul määrata suhtlemiskorra lapsega järgmiselt: -
lapse isa veedab lapsega aega kaks korda kuus, reedel kella 17:00-st pühapäeval kella 17:00-ni.
-
jaotada lapsega koosveedetud aeg koolivaheaegadel ja pühade ajal järgmiselt: Suvevaheaeg: 1,5 kuud (01.06-15.07 või 15.07-01.09); Talvevaheaeg: 25.12-04.01 04.01-14.01; Kõigi koolivaheaegade jaotamine järgnevalt võrdselt, kui õppeaasta sisesed koolivaheaja veedab laps isaga ühel aastal, siis järgmisel aastal emaga. Võimalus reisida väljaspool Eestit ja EL-i vanaema ja vanaisa juurde Leningradi oblastisse ning ühiste reiside korraldamise võimalus.
-
kohustada Q.Y-d : tagama regulaarse suhtlemise isal pojaga videokõnede kaudu (selleks kinkis isa F.T-le iPadi); üle andma reisi eel isale lapse dokumendid, mis peale reisi lapse isa tagastab emale; pikemate lähetuste või äraoleku korral peab ema andma lapse isa hoolde, mitte oma vanematele.
Menetluse edasine käik
4.Lapse isa esitas 17.03.2023 Harju Maakohtule esialgse õiguskaitse taotluse, milles palus kohtumenetluse ajaks määrata suhtluskord lapsega nii, et selle põhitingimuse kohaselt on laps isaga terve nädala.
5.Harju Maakohus rahuldas lapse isa esialgse õiguskaitse taotluse 27.03.2023 määrusega osaliselt ning reguleeris esialgse õiguskaitse korras lapse isa ja lapse suhtlemise korda järgnevalt: F.T viibib isa juures iga kolmapäeva õhtul kell 17:00 – 20:00 ja igal laupäeval kell
2-23-3867 10:00 – 20:00. Lapse isa võtab lapse sealt, kus laps parasjagu viibib, eelnimetatud kellaaegadel 17:00 ja 10:00 ja viib lapse tagasi kellaajaks 20:00 ema elukohta või muusse asukohta emaga kokkuleppel. Puudutatud isikute seisukohad
6.Lapse ema vaidles lapse isa esitatud suhtluskorrale vastu. Laps elab koos emaga ega ole tänaseks harjunud enam isaga koos elama. Lapse kasvatamisega ja lapse eest hoolitsemisega tegeles alati lapse ema. Kogu oma elu elas laps koos emaga, ema korteris ja oli ema täielikul ülalpidamisel. Lapse isa viibis tihti eemal, ei tegelnud lapse kasvatamise ja lapse eest hoolitsemisega. Lapse isa vaimne ja majanduslik valmisolek last kasvatada on ebapiisav. Isa ei ole kunagi olnud pühendunud lapse eest hoolitsemisele. Hingeline seotus lapsega ei ole isal piisavas ulatuses kunagi tekkinud. Elamistingimused isa juures on ebastabiilsed. Lapse isa on tänaseks päevaks kolinud tagasi Venemaale ning lapse isal puudub Eestis püsiv elukoht. Lapse emale teadaolevalt puudub isal ka piisav sissetulek ja vara lapse vajaduste rahuldamiseks ja heaolu tagamiseks. Suhtluskorra 50/50 määramise tegelik eesmärk on lapsele elatise tasumise kohustusest vabanemine. Lapse ema ei toeta ka lühiajalisi lapse ja isa vahelisi ööbimisega kohtumisi, kuivõrd lapse isal puudub Eestis alaline elukoht, ta ööbib peamiselt hostelites või Haapsalus vanaema juures, kus puuduvad pesemisvõimalused ning on kuivkäimla. Lapsel tekivad pikema sõidu ajal iiveldushood, mistõttu ei ole ema nõus, et last mööda Eestit ringi sõidutatakse.
7.Lapsele määratud esindaja hinnangul on lapse isal õigus suhelda oma lapsega ning ei ole alust ega põhjust seda piirata. Suhtlemiskorra määramisel tuleb arvestada, et lapse isa viibib hetkel Venemaal, mistõttu kohtumised lapsega võiksid olla üle nädalavahetuse alates reedest pühapäevani. Samuti on mõistlik reguleerida suveaega, et mõlemal vanemal oleks võimalus lapsega rohkem olla ja soovi korral reisida lapsega Eestist väljaspool.
8.Kohaliku omavalitsuse hinnangul peaks lapsel, sõltumata sellest, kus vanemad praegu elavad, olema võimalus stabiilseks ja takistusteta suhtlemiseks mõlema vanemaga. Hetkel puudub vanemate vahel positiivne dünaamika omavahelises suhtluses ja koostöö ühise lapsega seotud küsimustes. Vanemad on pikka aega konfliktis, mis ei ole mitte kuidagi lapse huvides. Probleemi lahendamiseks ja lapsele soodsa keskkonna tagamiseks, on vaja luua lapsele stabiilne rutiin ja konkreetne katkematu suhtlemisgraafik teise vanemaga. Seoses sellega, et Aleksander ei ela praegu püsivalt Eestis, võib 50/50 suhtluskord muutuda lapsele koormavaks. Hetkel on vaja arvestada kõigi tegurite ja muutustega pere elus. Mõtlema peab ka sellele, et laps saab iga aastaga vanemaks ning tema vajadused ja soovid muutuvad. Hetkel on F.T rohkem seotud emaga ja igapäevarutiin mõjub talle positiivselt. Kuid ka teise vanemaga suhtlemise küsimuses on vaja kehtestada selgus ja konkreetsus. Isa ja poja vahelise suhtluse kujunemisel võiks heaks vundamendiks saada O. H ja F.T suhtlus kaks korda kuus reedest pühapäevani. Samuti saab O. H ja F.T suhtlus toimuda perioodiliselt ka videorakenduste kaudu. Lisaks võiksid poeg ja isa puhkuse ajal pikemalt koos aega veeta. Selline graafik annaks võimaluse täisväärtuslikuks vanema-lapse suhtluseks. Maakohtu määrus ja põhjendused
9.Harju Maakohus määras 24.04.2025 määrusega kindlaks lapse isa ja lapse vahelise suhtluskorra järgnevalt (resolutsiooni punkt 1): -
Alates käesoleva kohtulahendi jõustumisele järgnevast nädalast on laps koos isaga üle nädala reedel kella 17:00-st pühapäeval kella 17:00-ni (resolutsiooni punkt 1.1.).
2-23-3867 -
Nädala sees on isal õigus lapsega telefoni teel suhelda kolm korda nädalas ajavahemikul 18:00-19:00. Lapsega suhtlemiseks tuleb lapse isal ise lapse emaga ühendust võtta (resolutsiooni punkt 1.2.).
-
Suvel on laps lisaks eeltoodule koos isaga 15. juulist 25. juulini (resolutsiooni punkt 1.3);
-
Talvel on laps lisaks eeltoodule koos isaga 04. jaanuarist 14. jaanuarini (resolutsiooni punkt 1.4.).
Kohus määras, et kohtumäärus kuulub täitmisele alates selle jõustumisest (resolutsiooni punkt 2). Kohtumääruse rikkumise korral suhtluskorda puudutavas osas võib selle täitmiseks läbi viia täitemenetluse. Kohtumääruse rikkumisel võib kohus kohtutäituri ettepanekul trahvida isikut, kes kohtumäärust ei täida. Teistkordse trahvi määramise asemel võib määrata kohustatud isikule aresti täitemenetluse seadustiku §-s 62 sätestatud korras. Trahvi maksmine või aresti kandmine ei vabasta kohustatud isikut täitedokumendis ettenähtud toimingu tegemise, selle talumise või sellest hoidumise kohustusest (resolutsiooni punkt 3).
10.Maakohtu määruse põhjenduste kohaselt tugines kohus ÜRO Lapse õiguste konventsiooni artikkel 3 lg-le 1, LasteKS §-le 5, PKS § 123 lg-le 1, § 143 lg-le 1 ja lg-le 21 ning RKTKm 32-1-6-12 avaldatud seisukohale, et suhtlusõiguse esmaseks eesmärgiks on tagada vanema ja lapse isiklike suhete tekkimine ja jätkumine (antud juhul jätkumine). Lapsega koos elav vanem on üldjuhul kohustatud lubama lapsel lahus elava vanemaga suhelda. Vanem ei tohi kahjustada lapse loomupärast suhet teise vanemaga.
11.Antud asjas puudub vaidlus selle üle kas lapse isa üldse peaks lapsega suhtlema või mitte, vaidlus lapsevanemate vahel on üksnes suhtluskorra tingimuste osas, eelkõige ööbimise osas. Lapse isa on välja toonud, et hetkel kohtub ta lapsega ainult lasteaias, mida isa külastab regulaarselt, sealhulgas suveperioodil ja pühade ajal. Viimase aasta jooksul käis isa Tallinnas 2–4 korda kuus ja külastas last XXX lasteaiarühmas, kus isa ja laps saavad õpetajate toetusel koos aega veeta. Lapse isa soovib lapsega kohtuda üle nädala reedest pühapäevani ning vaheaegadel. Samuti soovib isa lapsega kolm korda nädalas telefoni teel suhelda. Lapse isa on selle jaoks kinkinud lapsele iPadi. Lapse ema on lapse isa pakutule vastu kuna isa alaline elukoht ei ole Eestis ning ema ei soovi seetõttu lapse ja isa vahelisi ööbimistega kohtumisi, kuivõrd ei ole teada, kus tema laps sellel ajal viibib. Lapsele määratud esindaja ja kohalik omavalitsus leiavad, et põhjendatud on isa ja lapse suhtlus kaks korda kuus reedest pühapäevani ning et tuleks reguleerida ka puhkusi.
12.Kohtule esitatud tõenditest nähtub, et lapse isa viibib 1-2 korda kuus Eestis, viibides Eestis keskmiselt 1-3 päeva. Kohtu hinnangul on seega isa poolt välja pakutud üle nädalased reedest kuni pühapäevani kohtumised ka reaalselt teostatavad ning kohus ei näe ühtegi põhjust miks need ei võiks toimuda. Asjaolu, et isa viibib koos lapsega kohtumiste ajal Tallinnas majutusasutustes või Haapsalus vanaema juures (mis on ka isa registrijärgseks elukohaks) ei ole kohtumiste takistuseks. Kohalikud omavalitsused on käesoleva menetluse raames kontrollinud nii lapse isa tavapärast peatumiskohta Tallinnas kui ka Haapsalu elukohta ning leidnud, et nimetatud elu- ja/või viibimiskohad ei kujuta lapsele ohtu. Kohus leidis, et ööbimistega suhtluskorra osas omab elukoha/viibimiskoha osas tähtsust, et lapsega ööbitaks kusagil ohutus ja lapsele sobivas kohas, mitte nö tänaval ning antud asjas ei ole keegi väitnud ega arvanud, et isa lapsega tänaval ööbiks. Isa on ilmselgelt normaalne inimene, kes Eestis olles kas läheb ööbima oma registreeritud elukohta või siis võtab toa majutusasutuses – milles kohus ei näinud midagi veidrat, keelatud, ega lapsele ohtlikku. Lapse ema poolt seoses
2-23-3867 Haapsallu minekuga väidetud lapsel esinevad iiveldushood pikemal autosõidul ei ole tõendatud, kuid isegi kui nende olemasolu eeldada, ei saa need antud juhul olla kohtu hinnangul takistuseks isaga suhtluskorra määramisel. Ilmselgelt ei saa väidetava iivelduse tõttu lapse elu jääda elamata või kuni lõpuni Tallinna linnaga piiratuks. Küllap ka lapse ema ise ei asu oma lapse elu piirama Tallinna linnaga. Kohus märkis seejuures, et antud asjas nö pikema autosõidu võimaliku vajaduse lapse isa registreeritud elukohta Haapsallu, tingib peamiselt lapse ema enda vastumeelsus Tallinna ööbimisvõimalustele (kus laps isaga kohtu hinnangul siiski olla võib, vt ülal). Kohus leidis seega, et isa ja lapse vahel on põhjendatud paika panna suhtluskord, mille kohaselt kohtub isa lapsega kaks korda kuus reedest pühapäevani. Kohus leidis, et isa poolt soovitud ja kohtu poolt põhjendatuks peetud lapse koosolemised (kaks korda kuus reedest pühapäevani) tuleb määrata selliselt nagu neid tavapäraselt mõistetakse ehk sisuliselt kaks nädalavahetust kuus, mis jaotatakse rütmis üle nädala.
13.Kuna laps kohtub isaga sisuliselt ainult kaks korda kuus, siis suhtlemise katkemise vältimiseks ning isa-lapse sideme tugevdamiseks on vajalikud ja põhjendatud ka isa poolt taotletud nädala sisesed telefonikõned, mistõttu lisas kohus need kindlaksmääratavasse suhtluskorda. Kuna lapse isa soovib ise lapsega suhelda ning lapse ema soov, et talle sellist kohustust peale ei pandaks, on mõistlik, siis tuleb lapse isal lapsega suhtlemiseks lapsele/lapse emale ise helistada, kuid ema ei tohi takistada lapse ja isa vahelist telefonivestlust. Juhul, kui lapse isa lapsele ei helista, jäävad nimetatud kõne ära.
14.Lapse isa soovis, et suvel veedaks laps koos isaga aega 1,5 kuud (01.06-15.06 või 15.0701.09) ning talvel 11 päeva (25.12-04.10 või 04.01-14.01). Lapse ema vaidles nimetatule vastu, kuna ema on kategooriselt vastu ööbimistega kohtumistele ning lapse välisriiki viimisele. Kohtu hinnangul on põhjendatud ja lapse huvides veeta tavapäraste talve ja suvepuhkuste ajal isaga pikemalt aega, kuid samas ei ole isa taotletav suve osas täies ulatuses põhjendatud. Kohtu hinnangul on suveks 1,5 kuud järjest liiga pikk aeg, arvestades lapse vanust, millest tulenevalt võib see olla last liialt koormav, tekitada lapses segadust ja võõrandumist teisest vanemast. Talveks soovitud 11 päeva on mõistlikus suuruses ja lapse huvidega kooskõlas, kuivõrd selliselt ei ole laps teisest vanemast liiga pikalt eemal. Seetõttu leidis kohus, et avaldajal on võimalik nii suvel kui ka talvel lapsega aega veeta võrdse aja ehk järjest 11 päeva. Selline ajavahemik on asjaolusid arvestades lapsele sobiv puhkuse veetmiseks ühe vanemaga. Kohus määras need päevad konkreetsetesse ajavahemikesse, valides talve osas isa poolt esitatud kahest võimalikust variandist ühe ja valides suve osas isa poolt esitatud kahest võimalikust variandist ühe, kuid siis vastavalt 11 päeva ulatuses.
15.Muud avaldaja esile toodud puhkuseajad ehk koolivaheajad ei oma käesolevas menetluses tähtsust ning need jättis kohus tähelepanuta, kuivõrd laps ei ole veel pikka aega kooliealine ning tal ei ole veel koolivaheaegasid. Arvestades praeguseid vanemate vahelisi suhteid ja erinevaid nägemusi suhtluskorrast, tuleb esmalt toimima saada suhtluskord, mida praegu ka täita saab. Kui käesolevaga kindlaks määratav suhtluskord toimib, siis on avaldajal võimalik tulevikus kas lapse emaga kokku leppides või kohtu kaudu taotleda nimetatu osas muudatuste tegemist. Kohus määras suhtluskorra resolutsioonis märgitud sõnastuses. Määruskaebus
16.Lapse ema esitas määruskaebuse, milles palub tühistada maakohtu määruse resolutsiooni p-d 1.1. ja 1.3. ning teha selles osas uus määrus, millega määrata lapse isa ja lapse suhtluskord järgnevalt: 1) kohtumääruse jõustumisest iga kuu esimesel ja kolmandal nädalal on laps koos isaga reedel kella 17:00-st kella 20:00-ni, laupäeval kella 10:00-st kella 20:00-ni, pühapäeval
2-23-3867 kella 10:00-st kella 17:00-ni (so. ilma ööbimiseta). Kui eeltoodud taotlus jääb rahuldamata, siis (alternatiivselt) määrata üleminekuperiood kestusega 6 kuud määruse jõustumisest, mille jooksul laps viibib isa juures iga kuu esimesel ja kolmandal nädalal reedel kella 17:00-st kella 20:00-ni, laupäeval kella 10:00-st kella 20:00-ni, pühapäeval kella 10:00-st kella 17:00-ni (so. ilma ööbimiseta) ja pärast üleminekuperioodi lõppemist viibib laps koos isaga iga kuu esimesel ja kolmandal nädalal reedel kella 17:00-st pühapäeval kella 17:00-ni (so. ööbimisega). 2) Suvel on laps lisaks eeltoodule koos isaga 01. juunist 11. juunini. 3) Talvel on laps lisaks eeltoodule koos isaga 04. jaanuarist 14. jaanuarini. 4) Lapse üleandmine eeltoodud suhtluskorra raames toimub lapse ema elukohas või lapse ema poolt määratud muus kohas. 5) Üks nädal enne määratud lapsega kohtumist peab isa teatama emale, kas ta tuleb lapsele järele või ei tule. Vastav teade tuleb saata e-posti teel aadressilt XXX aadressile XXX. 6) Kui laps viibib isa juures, viimane on kohustatud teatama emale aadressi kus laps viibib ja ööbib. Isa on kohustatud lapsega viibimise ajal viima last huviringidesse ja sektsioonidesse, kus laps tavaliselt käib. Isa peab tagama lapsele tingimused päevaseks uneks. 7) Kui isaga määratud kohtumise ajaks laps haigestub või viibib reisil väljaspool Tallinna linna, siis seda loetakse mõjuvaks põhjuseks isaga kohtumise ära jätmiseks. Kui laps haigestub isa juures viibimise ajal, siis isa on kohustatud sellest emale e-posti teel viivitamatult teatama ja kui ema seda nõuab, siis last emale viivitamatult tagastama. 8) Isal on õigus lapsega telefoni teel suhelda kolm korda nädalas ajavahemikul 18:00- 19:00. Lapsega suhtlemiseks tuleb lapse isal ise lapse emaga ühendust võtta. Lapse isa juures viibimise ajal on emal õigus lapsega suhelda telefoni teel (sh. videokõne) vähemalt 2 korda päevas.
17.Määruskaebuse põhjenduste kohaselt vastas lapse isa 11.09.2024 kohtuistungil, et ta ei ela Haapsalus ega plaani seal elada ning elab Eestis olles hostelis. Kohtunik märkis, et kui isal puudub püsiv elukoht, ei ole võimalik rääkida lapsega ööbimisest. Määruses märkis kohus ühe võimaliku elukohana lapse isa vanaema elukoha Haapsalus. Kui avaldaja ise väidab, et ei plaani seal elada, siis miks kohus jätkas Haapsalu aadressil viitamist tema elukohana.
18.Lastekaitse esindaja esitas kohtule akti lapse isa elutingimuste kontrolli kohta: isa viis lastekaitse esindaja Tallinna hosteli juurde, mille aadressi ta nimetas kohtuistungil oma ööbimiskohana Eestis. Dokumendis märkis lastekaitse, et O.H sõnul ööbib ta tavaliselt seal, mis viitab, et võivad olla muud kohad. Puuduvad tõendid, et avaldaja oleks seal ööbinud. Kohus määras lapse isa potentsiaalseteks elukohtadeks Tallinna hosteli, kus isa ööbimine pole tõendatud ja vanaema maja Haapsalus, kus puuduvad ööbimiseks vajalikud tingimused. See viitab formaalsele suhtumisele lapse ööbimiskoha valiku hindamisel. Selleks, et määrata lapse ööbimine isa juures, peaks kohus veenduma selles, et lapsele on tagatud sobilikud magamise tingimused.
19.Lapse ema on korduvalt kirjutanud kohtule lapse isa vägivaldse ja sobimatu käitumise kohta, mille tõttu pidid möödakäijad isegi politsei kutsuma. Selline käitumine välistab, et isa kuuluks automaatselt usaldusväärsete ja „normaalsete“ inimeste hulka. Kohus ei arvestanud lapse isa isikuomadusi, enne kui jõudis järeldusele, et tegemist on inimesega, kellele saab täielikult toetuda ja kellele võib lapse usaldada.
20.Avaldaja ei suutnud esitada kohtule tõendeid piisava ja püsiva sissetuleku kohta. Seega ei ole võimalik hinnata tema rahalist võimekust regulaarselt üürida hosteleid elamiseks koos lapsega, sealhulgas pikematel perioodidel talvel ja suvel. Hetkel tuleneb lapse ema mure isa ööbimiste pärast lapsega sellest, et O.H ööbib Tallinnas teadmata kohtades ning ei ole välistatud, et ta ei suuda tagada lapsele piisavalt turvalisi ja mugavaid tingimusi. Milliseid hosteleid või muid ööbimiskohti isa valib, on teadmata. Seetõttu jääb ema oma senisele seisukohale, et sellistes elukorralduslikes tingimustes peaks laps ööbima kodus.
2-23-3867
21.Juhul kui kohus ei tühista ööbimisi, palub ema määrata üleminekuperiood kestusega 6 kuud, mille jooksul isa on kohustatud tooma lapse ööbimiseks ema juurde reedel ja laupäeval kell 20:00 ja pühapäevalt kell 17:00. See periood on vajalik, et laps, kes on vaid 4-aastane, saaks harjuda uue elukorraldusega – et ta veedab nüüd mõnel kuul mitmeid päevi isa juures erinevates hostelites, mitte kodus ema juures.
22.Kaebaja leiab, et olulised detailid lapsega suhtluskorra osas jäid kohtumääruses kajastamata ja see võib põhjustada vaidlusi kohtumääruse täitmisel ning lapse heaolu tagamisel.
23.Kaevatava kohtumääruse resolutsiooni p 1 järgi viibib laps määruse jõustumisele järgnevast nädalast isaga üle nädala. Tuleviku mõttes on aastaid väga ebamugav arvestada nädalaid alates otsuse jõustumise kuupäevast. Palun asendada see sõnastus sellega, et laps viibib isa juures iga kuu 1. ja 3. nädalavahetuse reedest pühapäevani.
24.Kuivõrd isa elab alaliselt Venemaal ja lapsega kohtumiseks peab Eestisse tulema, siis emal on põhjendatud kahtlus (mida varasema praktika on juba kinnitanud), et isa ei hakka kõikidel määratud päevadel lapsele järele tulema. Lapse elu planeerimiseks peab ema teadma piisava ajavaruga ette, kas määratud kohtumine toimub või mitte. Seetõttu peab isa vähemalt 7 päeva enne määratud kohtumist teatama emale, kas ta tuleb määratud ajal lapsele järele või kohtumine jääb ära. Vastav teade peaks olema saadetud isa meiliaadressilt XXX ema aadressile XXX. Kui isa jätab ema teavitamata ja ei tule suhtluskorraga ettenähtud ajal lapsele järele, siis see peab olema aluseks määrata isale trahv kohtulahendi täitmata jätmise eest. Lapse ema on veendunud, et isa ei kavatse kohtumiste graafikut järgida, vaid plaanib tulla siis, kui talle sobib. Selle tõestuseks – lapse ema palvel tegi kohus taotluse Eesti Piirivalveametile O.H piiriületuste kohta, millest nähtuvalt ei saa rääkida regulaarsest Eestisse tulekust, sest et avaldaja ei saabunud Eestisse neil nädalavahetustel, mil lapse ja isa kohtumised olid määratud esialgse õiguskaitse raames.
25.Lapse üleandmise koht peab olema kindlaks määratud. Isa peab lapsele järele tulema ja tagasi tooma lapse ema alalisse elukohta või muu ema poolt määratud kohta. Kui isa ei tagasta last kohtu määratud ajal ema elukohta või ema määratud kohta, siis see peaks olema aluseks isale trahvi määramiseks kohtuotsuse täitmata jätmise eest.
26.Isa on kohustatud iga kord, kui ta lapse enda juurde võtab, teavitama ema, millisel aadressil laps viibib ja ööbib. Kui isa keeldub seda infot jagamast või edastab valeandmeid, võib see olla aluseks kohtutäituri ettepanekule määrata isale trahv kohtuotsuse rikkumise eest, täpsemalt olulise info varjamise eest. Ajutise suhtlemiskorra kehtimise ajal viis isa lapse kolm korda teadmata suunas mitmeks päevaks, ilma et oleks emale öelnud, kus nad viibivad. Ema oli sunnitud last politsei abil otsima. Pealegi puudub isal Eestis püsiv elukoht ning näib, et ta plaanib ööbida lapsega erinevates hostelites.
27.Lapse haigus on mõjuv põhjus isa juures veedetavate päevade ärajätmiseks. See punkt tuleb kindlasti kirja panna, kuna on olnud juhtum, kus laps tundis end õhtuks halvasti ja oli väsinud, kuid isa saatis emale tund aega ähvardavaid ja solvavaid sõnumeid, nõudes, et laps toodaks talle viivitamatult tänavale.
28.Kui laps haigestub või tunneb end halvasti isa juures olles, on isa kohustatud viivitamatult lapse tagasi tooma ema alalisse elukohta või ema poolt määratud kohta. See punkt on vajalik, sest lapse ööbimine hostelites isa juures ei ole sobiv olukord, kus laps saaks rahulikult terveneda või end halvasti tundes puhata.
2-23-3867
29.Lapse viibimine puhkusel (nt välisreisid vms) või teistes väljasõitudes (nt suvelaager vms) Tallinna piiridest väljaspool loetakse põhjendatud aluseks isaga määratud kohtumise ära jätmiseks. Vastasel juhul ei saa laps kunagi minna pikaajalisele puhkusele ja kõik tema väljasõidud jäävad rangelt piiratud. Lisaks ei ole alati võimalik väga vajalikke ja olulisi reiside täpselt sobitada kohtumiste kuupäevade vahele isaga.
30.Isa on kohustatud, kui laps viibib tema juures, viima last huviringidesse ja sektsioonidesse, kus laps tavaliselt käib. Isa peab tagama lapsele tingimused päevaseks uneks. Laps külastab nädalavahetustel spordiringe, mille eest maksab ema. Laps käib seal rõõmuga ja ei tohiks ega taha neid kunagi vahele jätta. Laps on väike ja vajab väga päevast und.
31.Sarnaselt sellega, kuidas kohus määras resolutsiooni punktis 1.2, et isa on õigustatud suhtlema lapsega videokõnede kaudu, peab olema antud emale samuti õigus helistada lapsele (sh. videokõned) vähemalt 2 korda päevas, kui laps viibib isaga. Isa peab soodustama selle kõne korraldamist ega tohi seda takistada.
32.Kaebaja palub lükata isa suvine 10-päevane kohtumine ajavahemikule 01.06-11.06. Juulis – augustis korraldab ema regulaarselt lapsele merereise soojale maale. Reiside täpsed kuupäevad valitakse iga aasta sõltuvalt ilmast ja reisipakettide hindadest. Seetõttu palub ema viia 10-päevane suhtlemisperiood isaga üle juuni algusesse. Isa oma avalduse järgi palus ajavahemikku 01.06-15.07 või 15.07-01.09. Seega on ema poolt pakutud ajavahemik ka isale sobiv. Menetlusosaliste seisukohad
33.Lapse isa vaidles määruskaebusele vastu. Kaebus tugineb hirmudele. Lastekaitse kontroll kinnitas, et elutingimused lapse isa juures on ohutud. Kohus on juba arvestanud lapse vanust, kiindumust ja ajakava. Kaebus sisaldab ülemääraseid ja ebaseaduslikke nõudmisi seoses etteteatamistega. Kaebus on suunatud suhtluse takistamisele ja sisaldab tõendamata süüdistusi.
34.Kohalik omavalitsus toetas kaebust nn üleminekuperioodi osas. Kuigi lapsele määratud esindaja leidis, et kohus lähtus suhtluskorra määramisel lapse huvidest, toetas esindaja kaebust samuti üleminekuperioodi osas seonduvalt lapse ööbimistega isaga. Menetluse edasine käik
35.Harju Maakohus jättis määruskaebuse rahuldamata ja edastas selle TsMS § 663 lg 5 alusel läbivaatamiseks ringkonnakohtule. Harju Maakohus selgitas vaidlustatud määrust menetlusosalistele 29.04.2025 ja 18.06.2025 määrustega lapse reisimise ning määruse täitmisega seotud küsimuses, sh selles, et lõpplahend ei ole enne jõustumist viivitamata täidetav tulenevalt sellest, et maakohus määras, et lahend on täidetav alatest jõustumisest (lahendi resolutsiooni p 2), 27.03.2023 kohaldatud esialgse õiguskaitse määrus on kehtiv ja viivitamatult täidetav st koheselt sundtäidetav ning lõpplahend on sundtäidetav peale jõustumist.
RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
36.Ringkonnakohus, tutvunud tsiviilasja materjalidega, on TsMS § 657 lg 1 p-le 2, §-le 659 ja §-le 667 tuginedes seisukohal, et määruskaebus kuulub rahuldamisele osaliselt ning vaidlustatud kohtumäärus tuleb tühistada osas, milles maakohus määras suhtluskorra
2-23-3867 tingimusega, et alates käesoleva kohtulahendi jõustumisele järgnevast nädalast on laps koos isaga üle nädala reedel kella 17:00-st pühapäeval kella 17:00-ni (resolutsiooni punkt 1.1.) ning teha selle asemel uus määrus, millega määrata suhtluskord astmelisena, samuti täpsustada ja täiendada suhtlemise korda selle täitmise tingimustega vastavalt käesolevale määrusele. Muus osas jääb maakohtu määrus muutmata. Ringkonnakohus nõustub osas, milles maakohtu määrus muutmata jääb, selles toodud õiguslike põhjendustega ja tulenevalt TsMS § 654 lg-test 5 ja 6 ning §-st 659 neid ei korda. Vastuseks määruskaebusele märgib ringkonnakohus järgnevat.
37.TsMS § 651 lg-st 1 ja §-st 659 tulenevalt on ringkonnakohus seotud määruskaebuse ulatusega ning kontrollib maakohtu määruse seaduslikkust üksnes osas, milles see on vaidlustatud ehk määruse resolutsiooni punktide 1.1. ja 1.3 osas. Muus osas on vaidlustatud maakohtu määrus TsMS § 466 lg-st 3 tulenevalt edasikaebamata jõustunud.
38.Määruskaebusest nähtuvalt on vaidlus jätkuvalt selle üle, kas laps peaks isaga ööbima või mitte. Lapse ema seda endiselt õigeks ei pea, põhjendades oma seisukohta nii sellega, et lapse isal puudub alaline elukoht ja teada pole, kus ta lapsega ööbima hakkab, kui ka sellega, et isa isikuomadused ei ole lapsega pikemaks viibimiseks sobivaks, samuti on teadmata tema majanduslik võimekus lapsele normaalseid ööbimistingimusi pakkuda. Ringkonnakohus on seisukohal, et ükski eelnimetatud määruskaebuse väide maakohtu otsustuse, määrata suhtluskord lapse ja isa vahel selliselt, et lubatud on ka ööbimine isa juures, muutmiseks alust ei anna. Selles osas ei ole kaebust toetanud ka lapsele määratud esindaja ega eestkosteasutus, kes asja materjalidest nähtuvalt on läbivalt olnud põhimõttelisel seisukohal selles, et laps F.Tle tuleb tagada suhtlus (sh ööbimistega) oma isaga (II kd, tlk 9, 13, 124-126).
39.Ringkonnakohtu hinnangul ei ole määruskaebuses toodud etteheited maakohtule seonduvalt asjaolude tuvastamise, tuvastamata jätmise, tõendite hindamise ja uurimisprintsiibi rikkumisega põhjendatud.
40.Ringkonnakohtule ei nähtu asja materjalidest, et 11.09.2024 kohtuistungil oleks lapse isa ja asja menetlenud kohtunik kaebuses märgitut väitnud. Lapse isa on kohtule avaldanud, et elab põhiliselt Venemaal ja käib 4-5 korda kuus Eestis, kus tema elukoht on Haapsalus ja täpne aadress Tallinnas, kus lapsega elab, on Akadeemia teel (II kd, tlk 34 ja 34 pöördel). Protokollist nähtuvalt olid lapse isa elukoha andmed kohtule teada rahvastikuregistriandmete alusel (II kd, tlk 34 pöördel). Seega ei ole maakohtule ette heidetav, et ta lähtus muuhulgas sellest, et lapse isa üheks võimalikuks ööbimiskohaks koos lapsega on tema vanaema kodu Haapsalus.
41.Nähtuvalt 11.09.2024 istungi protokollist leidis kohus, et vajalik on kontrollida ka isa elukohta Eestis (II kd, tlk 34 pöördel). Vastuseks kohtunõudele teatas Haapsalu Linnavalitsus 30.12.2024, et lapse isa registreeritud elukohas Haapsalu linnas YYY asuva eramaja omanikuks on lapse isa emapoolne vanaema. Maja on ahjuküttega, selles on kolm tuba, köök, väike peruruum, kuivkäimla, vesi ja kanalisatsioon, tubades on lisaks vanaema voodile diivan ja lahtikäiv voodi. Eraldi hoonetes on saun ja garaaž koos suvetoaga, kus peatuvad suvel külla tulnud sugulased. Maja ümber on suur aed, mis on väravaga suletud ning maja asub vähese liiklusega tänava ääres. Kui lapse isa peaks soovima koos lapsega majas kahekesi olla, siis saab vanaema minna selleks ajaks oma poja juurde, kes elab samuti Haapsalus (II kd, tlk 76). Kuna vastusest ei nähtu, et ööbimiseks vajalikud tingimused puuduvad, nagu väidab määruskaebuse esitaja, ja lapsele on soovi korral tagatud privaatne ööbimine koos isaga vanaema majas, ei ole maakohtule ette heidetav ka formaalne suhtumine lapse ööbimiskoha valiku hindamisel.
2-23-3867
42.Samale seisukohale jääb ringkonnakohus seonduvalt asjaoluga, et Tallinnas viibides on lapse isa ööbimiskohaks eelduslikult kas tema poolt seni valitud külaliskorter või mõni muu majutusteenust pakkuv asutus (hostel, hotell, puhkemaja jms). Ringkonnakohus selgitab, et kuna suhtluskord on määratud edasiulatuvalt, ei olnudki kohtul võimalik kontrollida enamat kui seda, millises majutusasutuses on lapse isa Tallinnas viibides seni ööbinud. Põhja-Tallinna Valitsuse 25.09.2024 vastusest nähtuvalt oli selleks AAA, Tallinn asuv S OÜ-le kuuluv külaliskorter, mis oli varustatud kõige eluks vajalikuga, mh oli olemas kaks eraldi voodit ja võimalus kohapealseks toiduvalmistamiseks. Elamukompleksis on eraldi pesuruum ja vaba aja veetmise ruum, eluase asub pargi kõrval, kus jalutuskäigu kaugusel on mänguväljakud, kauplused ja muud olulised teenused. Kuna visiidi käigus tutvustas lapse isa ka korteri üürilepingut ja kasutustingimusi ning näitas spetsialistidele lapse jaoks ostetud raamatuid, koomikseid ja õppematerjale (II kd, tlk 51), ei ole kohtule esitatud üürilepingul isa allkirja puudumine asjaoluks, mis annaks aluse maakohtu määruse muutmiseks. Maakohus on õigesti leidnud, et kuna asjas ei ole keegi väitnud, et isa on inimene, kes ööbiks lapsega lapsele sobimatus kohas, tuleb eeldada, et ööbitakse lapsele sobivate tingimustega kohas. Pealegi ei ole asja materjalidest tuvastatav, et lapse isa oleks lapse jaoks kuidagi ohtlik, sh tema suhtes vägivaldne olnud. Asjaolu, et lapse ema (enam) lapse isa ei usalda, ei anna alust maakohtu määratud suhtluskorra muutmiseks ja ööbimiste ärajätmiseks.
43.Maakohtule ei ole ka etteheidetav, et ta jättis lapse isa finantsseisundi seonduvalt ema kahtlusega, kas isal on piisavalt rahalisi vahendeid suhtluskorra täitmiseks, hindamata. Tsiviilasja materjalidest nähtuvalt arutati seda küsimust 11.09.2024 istungil, kus lapse isa vastuseks lapse ema kahtlusele selgitas, et tal on ettevõte, ta maksab lapsele miinimumelatist ja tal on sissetulekud olemas. Ringkonnakohtu hinnangul jättis maakohus lapse ema taotluse, teha päring EMTA-sse, õigesti rahuldamata (II kd, tlk 35). Ringkonnakohus selgitab, et õigusaktidest ega kohtupraktikast ei tulene, et suhtluskorra määramise eelduseks on vanema finantsvõimekuse olemasolu. Tegemist on suhtluskorra täitmise küsimusega, mitte suhtluskorra määramise kohustusliku eeldusega. PKS § 143 lg 1 kohaselt on lapsel õigus isiklikult suhelda mõlema vanemaga, mõlemal vanemal on kohustus ja õigus suhelda lapsega isiklikult. Sealjuures on kohtupraktikas rõhutatud, et üldjuhul on lapse huvides suhelda mõlema vanemaga ka siis, kui vanemad elavad eri riikides (vt RKTKm, 07.12.2018, 2-173347, p 22), sealhulgas suhelda välisriigis elava vanema tavapärases elukeskkonnas, et laps saaks osa ka lahus elava vanema elust, keelest ja kultuurist (vt RKTKm, p 05.11.2024, 3-2-1113-14, p 26). Seda, et laps F.T huvides on temast lahuselava vanema, so lapse isaga suhtlemine, on asja materjalidest nähtuvalt leidnud nii eestkosteasutus kui lapsele määratud esindaja. Milline saab olema lapse isa võimekus suhtluskorda täita, selgub maakohtu määruse jõustumise järgselt. Määruskaebuse primaarne nõue määrata lapse ja lapse isa vaheline suhtluskord ööbimisteta jääb ringkonnakohtu eespool toodud seisukohti arvestades rahuldamata.
44.Ringkonnakohus on seisukohal, et põhjendatud on määruskaebuses esitatud ettepanek määrata suhtluskord nn üleminekuperioodiga, mille vältel lapse ööbimiste arvu isaga järkjärgult suurendatakse.
45.Tsiviilasja materjalidest nähtuvalt on kaebust selles osas toetanud nii eestkosteasutus kui ka lapsele määratud esindaja. Sealjuures on eeskosteasutus seisukohal, et kui laps ei ole ööbinud teise vanema juures või tal puudub varasem kogemus pikemaajalisest vanemaga koosviibimisest, on oluline tagada lapse jaoks sujuv ja järkjärguline üleminek. Esimestel kuudel võib olla tegemist kohanemisperioodiga, mille jooksul lapse F.T suhtlemine toimub isa Alexandriga regulaarselt, kuid päevasel ajal, isa O.H ja laps F.T saavad taastada emotsionaalse sideme, usalduse ja turvatunde ning ööbimised lisanduvad järk-järgult,
2-23-3867 alustades ühest ööst ning suurendades kestvust lapse F.T positiivse reaktsiooni korral. Sellisel viisil lähenemine aitab vähendada lapse stressi ja ärevust, toetab tema emotsionaalset stabiilsust ning pakub tuge muutustega toimetulekul (II kd, tlk 124 ja 124 pöördel). Lapsele määratud esindaja on seisukohal, et kuna laps ei ole veel ööbinud isa juures ja peab kohanema, siis on põhjendatud määrata üleminekuperiood kolmeks kuuks. Peale üleminekuperioodi möödumist võib laps jääda isa juurde ööbima (II kd, tlk 126).
46.Astmelise suhtluskorra määramise võimalust seonduvalt lapse kohanemisvajadusega on lubatavaks peetud ka kohtupraktikas (vt RKTKm, 05.11.2014, 3-2-1-113-14, p 27). Tsiviilasja materjalidest nähtuvalt sündis laps F.T XX.XX.XXXX ning lapse isa kolis lapsest ja lapse emast eraldi elama 28.02.2022 (I kd, tlk 2). Lapse isa taotluse alusel pidas maakohus 27.03.2023 põhjendatuks määrata esialgse õiguskaitse korras lapse ja isa suhtlemise katkemise vältimiseks suhtluskord, mis ei näe lapse isale ette õigust lapsega ööbimisteks, kuid võimaldab isale suhtlust lapsega igal kolmapäeval ajavahemikul 17:00-20:00 ja igal laupäeval ajavahemikul 10:00-20:00. (I kd, tlk 65). Asja materjalidest nähtuvalt ei ole suhtluskorra täitmine kohtu määratud viisil täielikult õnnestunud. Seega ei ole laps oma isaga enam pikemat aega koos olema harjunud. Laps elab pärast isa lahku kolimist oma emaga ning on sellega harjunud. Võttes arvesse laps F.T arengutaset (laps on hetkel 4-aastane) ning asjaolu, et tema huvideks on turvatunne ja stabiilne elukorraldus, on ringkonnakohus seisukohal, et laps vajab kohanemisperioodi, mille jooksul toimub suhtlemine isaga regulaarselt, kuid esialgu ainult päevasel ajal, mil isa ja laps saavad taastada emotsionaalse sideme, usalduse ja turvatunde ning ööbimised lisanduvad järk-järgult, so ühe öö kaupa. Kohanemisperioodi pikkuseks on ringkonnakohtu hinnangul kuus kuud, mis on piisav selleks, et laps F.T muutuva elukorraldusega stressivabalt ja turvaliselt kohaneks.
47.Ringkonnakohtu hinnangul on põhjendatud ka mõned määruskaebuse ettepanekud suhtluskorra täitmise tingimuste täpsustamisega seoses. Asja materjalidest nähtuvalt on vanemate suhted endiselt pingelised määral, mis ei välista nendevahelisi väiksemaidki vaidlusi. Nende ärahoidmiseks ja lapsele suhtlusõiguse tagamiseks oma isaga on põhjendatud selge suhtluskorra määramine. Ka kohtupraktika kohaselt peab kohtu määratud suhtlemise kord olema eelkõige selge ja täidetav (vt RKTKm, 05.11.2014, 3-2-1-91-14, p 16).
48.Ringkonnakohus nõustub määruskaebuse esitaja seisukohaga, et nädalaid, mil laps ja tema isa suhtlevad, on pikemas perspektiivis ebamugav arvestada alates määruse jõustumise kuupäevast. Seetõttu tuleb suhtluskorda täpsustada selliselt, et laps viibib isaga iga kuu esimese ja kolmanda nädala reedest pühapäevani, vastavalt maa- ja ringkonnakohtu määratud aegadele. Nii on suhtlemise kord ja selle alusel kujunev elukorraldus ka mõlema vanema ja lapse jaoks paremini ettenähtav. Samal põhjusel on mõistlik lapse ema ettepanek, et lapse isa annaks talle nädal enne lapsega kohtumist teada, kas ta tuleb lapsele järele. Kuna lapse isa elab hetkel põhiliselt Venemaal, on lapse elu korraldamiseks igati otstarbekas, et lapse emal ja lapsel on eelnev teadmine sellest, kas lapse kohtumine oma isaga toimub või mitte. Teadaandmine on vaidluste ärahoidmiseks mõistlik korraldada vanemate vahel e-kirja teel.
49.Põhjendatud on ka lapse ema ettepanek määrata lapse üleandmise koht. Kuna laps elab emaga, on mõistlik määrata, et lapse üleandmine toimub kas lapse ema elukohas või lapse ema poolt määratud muus kohas. Sisuliselt samast põhimõttest lähtub ka hetkel asjas kehtiv ja maakohtu poolt esialgse õiguskaitse korras 27.03.2023 määratud suhtluskord (I kd, tlk 65). Asja materjalidest nähtuvalt on lapse isa registreeritud elukoht Eestis Haapsalus, kuid ta on eelistanud suhelda lapsega Tallinnas, kus viibimise ajal on ta kasutanud külaliskorteri üürimise võimalust. Võttes arvesse eeltoodut ning asjaolu, et hetkel puudub ringkonnakohtule teadaolevalt lapse isal Eestis püsiv ja alaline elukoht, on põhjendatud ka see määruskaebuse
2-23-3867 ettepanek, et lapse isa on kohustatud lapse emale teatama aadressi, kus laps isaga viibib ja ööbib.
50.Põhjendatud (ehk lapse huvidega kooskõlas) on ka määruskaebuses toodud ettepanek lugeda lapse haigestumine isaga kohtumise ajaks selle ärajäämise mõjuvaks põhjuseks ning lapse isa kohustus lapse ema koheselt lapse haigestumisest ajal, kui ta viibib isaga, teavitada ning laps emale tagastada, kui ema seda nõuab. Ringkonnakohus peab omal algatusel vajalikuks suhtluskorda selles osas täiendada lisaks sellega, et lapse haigestumiseks loetakse üksnes seisund, mis ei võimalda lapsel kodust väljuda, mida tuleb lapse emal vastava arstitõendiga isa nõudmisel isale tõendada. Ringkonnakohus on seisukohal, et kuna lapse ja isa suhtluskorraga määratud aeg on niigi piiratud ja lühike, ei ole põhjendatud kohtumiste ärajätmine kergematel haigestumise juhtudel nagu näiteks nohu või köha, mis üldjuhul lapse liikumist ei takista.
51.Samal põhjusel ehk lapse ja isa omavahelise ajaveetmise lühiduse tõttu, on määruskaebuses toodud ettepanek, tagada samaks ajaks lapse ema võimalus lapsega telefoni teel suhtlemiseks, põhjendatud vaid osaliselt. Ringkonnakohus on seisukohal, et lapse ema soovitud võimalus suhelda lapsega kaks korda päevas ei ole lapse huvides. Üleminekuperioodi esimesel etapil, so kolmel kuul, suhtleb laps oma isaga nagunii väga piiratud ulatuses (so reedel 3 h, laupäeval 8 h ja pühapäeval 7 h), mistõttu võivad ema kõned osutuda lapsele koormavaks ja isaga suhtlemisele keskendumist häirivaks. Üleminekuperioodi teisel etapil, so neljandal kuni kuuendal kuul, mil laps on isaga reedel kella 17:00-st kuni laupäeval kella 20:00-ni (so. ühe ööbimisega), läheb siis ema juurde tagasi ja on taas isaga pühapäeval kella 10:00-st kella 17:00-ni, ei ole ema soovitud kõnede maht samal põhjusel lapse huvidega kooskõlas. Lapse huvides on saada võimalus keskenduda oma isaga suhtlemisele, keda laps näeb oma emaga võrreldes niigi vähem. Küll on aga põhjendatud ja lapse huvidega kooskõlas lubada ema ja lapse telefonisuhtlust üks kord päevas alates ajast, mil laps ööbib isaga kaks ööd järjest. Lapse emal on õigus lapsega suhelda telefoni teel üks kord päevas, laupäeval ajavahemikul 18:00-19:00 ning sarnaselt maakohtu määratuga isa suhtes, tuleb ka lapse emal endal lapsega suhtlemiseks lapse isaga ühendust võtta.
52.Eeltoodut arvestades ning tuginedes PKS § 123 lg-le 1, § 143 lg-le 1 määrab ringkonnakohus lapse ja lapse isa suhtluskorra astmelisena järgmiselt: maakohtu määruse jõustumisele järgneval kolmel esimesel kuul on laps isaga iga kuu esimesel ja kolmandal nädalal, reedel kella 17:00-st kella 20:00-ni, laupäeval kella 10:00-st kella 20:00-ni ja pühapäeval kella 10:00-st kella 17:00-ni (so. ilma ööbimiseta), maakohtu määruse jõustumisele järgnevast neljandast kuust kuni kuuenda kuu lõpuni on laps isaga iga kuu esimesel ja kolmandal nädalal, reedel kella 17:00-st kuni laupäeval kella 20:00-ni (so. ühe ööbimisega) ja pühapäeval kella 10:00-st kella 17:00-ni ning maakohtu määruse jõustumisele järgnevast seitsmendast kuust, so pärast eelnimetatud üleminekuperioodi lõppemist, on laps isaga iga kuu esimesel ja kolmandal nädalal, reedel kella 17:00-st pühapäeval kella 17:00-ni (so kahe ööbimisega).
53.Ringkonnakohus täpsustab ja täiendab maakohtu määratud suhtluskorda ka järgnevaga: lapse üleandmine eeltoodud suhtluskorra raames toimub lapse ema elukohas või lapse ema poolt määratud muus kohas; üks nädal enne määratud lapsega kohtumist peab isa emale teatama, kas ta tuleb lapsele järele või ei tule. Vastav teade tuleb saata e-posti teel aadressilt XXX aadressile XXX; kui laps viibib isa juures, on isa kohustatud teatama emale aadressi, kus laps viibib ja ööbib; kui isaga määratud kohtumise ajaks laps haigestub viisil, mis ei võimalda lapsel kodust väljuda, siis loetakse seda mõjuvaks põhjuseks isaga kohtumise ära jätmiseks. Ema on kohustatud lapse haigestumise tõendamiseks esitama arstitõendi, kui isa
2-23-3867 seda nõuab. Kui laps haigestub isa juures viibimise ajal, siis isa on kohustatud sellest emale eposti teel viivitamatult teatama ja kui ema seda nõuab, siis lapse emale viivitamatult tagastama; alates ajast, kui laps ööbib isaga kaks ööd, on emal õigus lapsega suhelda telefoni teel üks kord päevas laupäeval ajavahemikul 18:00-19:00. Lapsega suhtlemiseks tuleb emal ise lapse isaga ühendust võtta.
54.Muus osas ei pea ringkonnakohus määruskaebuses toodud ettepanekuid seoses määruse täitmisega põhjendatuks. Nagu ringkonnakohus eespool märkis, on lapse ja isa suhtlemiseks määratud aeg niigi piiratud. Samas on laps F.T vaieldamatuks õiguseks ja huviks suhtlemine oma isaga, mille jätkumist toetavad nii eestkosteasutus kui lapsele määratud esindaja. Sel põhjusel ei ole mõeldav panna lapse isale kohustust viia laps isaga kohtumiste ajal huviringidesse ja sektsioonidesse, kus laps tavaliselt käib. Lapse ema saab lapse elu korraldada mõistlikul viisil nii, et huviringid ei kattu lapse ja isa suhtlemiseks määratud aegadega. Samal põhjusel ei ole võimalik nõustuda ettepanekuga, et mõjuvaks põhjuseks lapse ja isa kohtumiste ärajätmiseks on olukord, kus laps viibib sel ajal hoopiski reisil väljaspool Tallinna linna. Lapse ema saab lapse elu korraldada ka nii, et lapsele on iga kuu esimesel ja kolmandal nädalal tagatud oma isaga suhtlemiseks kohtute poolt määratud aeg ning kodulinnast väljapoole jäävatel reisidel ja väljasõitudel (sh suvelaagrites) käib laps sellest ülejääval ajal. Ringkonnakohus ei pea põhjendatuks panna lapse isale ka kohustust tagada lapsele tingimused päevaseks uneks, kuna asja materjalidest ei nähtu tõendeid selle kohta, et lapse isa ei saaks lapse arengutasemetega seonduvatest eripäradest (sh väikelapse suuremast unevajadusest) aru.
55.Määruskaebus jääb rahuldamata osas, milles lapse ema vaidlustas maakohtu määruse resolutsiooni punkti 1.3., millega maakohus määras, et suvel on laps koos isaga 15.juulist kuni 25.juulini. Selles osas ei ole kaebust toetanud mitte ükski menetlusosaline. Lisaks nähtub kaebusest, et lapse ema on lapsele merereise soojale maale regulaarselt korraldanud juulisaugustis, sõltuvalt ilmast ja reisipakettide hinnast. Seda ja maakohtu määrangut arvestades jääb lapse emale võimalus reiside jätkuvaks korraldamiseks kas juuli algusest kahe nädala jooksul või 26.juulist alates. Kuna maakohtu määratu lapse õigusi ei riku ja arvestab sisuliselt ka lapse varasemat elukorraldust, puudub vajadus selles osas määruse muutmiseks.
56.Juhindudes TsMS § 654 lg-st 22 esitab ringkonnakohus otsuse resolutsiooni juures kohtumääruse kehtiva resolutsiooni tervikliku sõnastuse. Selgitused
57.Ringkonnakohus selgitab, et PKS § 143 lg-st 21 tulenevalt on vanematel alati õigus kohtu poolt määratud suhtluskorda kokkuleppel muuta ning see kehtib ka kohtu poolt määratud suhtluskorra kohta. Kui kohtulahendis sätestatud lapse ja lahus elava vanema suhtlemise kord ei vasta uute asjaolude ilmnemise tõttu enam lapse huvidele, peab vanem pöörduma kohtu poole avaldusega muuta PKS § 143 lg 3 alusel vanema ja lapse suhtlemise korda, kuna PKS § 123 lg 2 kohaselt on üksnes kohus pädev hindama ja otsustama, kas suhtlemise kord vastab PKS § 123 lg 1 mõttes lapse huvidele. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine, edasikaebeõigus
58.TsMS § 172 lg 3 alusel jätab ringkonnakohus lapsele riigi õigusabi korras määratud esindaja kulud Eesti Vabariigi kanda. Muud menetluskulud jätab ringkonnakohus TsMS § 172 lg 1 alusel menetlusosaliste endi kanda, kuna see on vaidluse asjaolusid ja määruskaebuse
2-23-3867 rahuldamise ulatust arvestades õiglane. Ringkonnakohus määrab lapsele riigi õigusabi korras määratud esindaja õigusabikulud kindlaks eraldi määrusega.
59.Määrusele võib esitada määruskaebuse Riigikohtule tulenevalt TsMS § 178 lg 1 esimesest lausest ja § 696 lg 3 esimesest lausest.
(allkirjastatud digitaalselt)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.