Hageja: V Ka (isikukood xxx) Hageja seaduslik esindaja: L P Hageja lepinguline esindaja: M S-K (e-post xxx) Kostja: D K (isikukood xxx) Kostja esindaja: V K (e-post xxx)
Asja läbivaatamine
kirjalikus menetluses
Resolutsioon
1.Rahuldada hagi osaliselt.
2.Välja mõista D Kilt elatis perioodi 05.12.2023 - 30.06.2025 eest 1 978,02 eurot V Ka kasuks.
3.Välja mõista D Kilt igakuine elatis 402,03 eurot kuus xxx sündinud alaealise lapse V Ka kasuks alates 01.07.2025 kuni tema täisealiseks saamiseni, s.o kuni xxx. Elatist indekseeritakse iga aasta 1. aprillil (esimest korda 01.04.2026) Statistikaameti poolt ametlikult avaldatud eelneva aasta tarbijahinnaindeksi muutusega. Pärast indekseerimist loetakse järgmisel aastal indekseeritavaks summaks eelmisel aastal indekseerimise tulemusel saadud elatisesumma.
4.Käesoleva otsuse resolutsiooni p-s 3 väljamõistetud igakuised elatisemaksed tuleb tasuda iga kuu eest ette hiljemalt eelneva kuu viimaseks kuupäevaks L Pi arvelduskontole nr xxx selgitusega „elatis“ näidates makse selgituses ära ka kuu ja aasta, mille eest elatist makstakse.
5.Jätta menetluskulud poolte endi kanda. Edasikaebamise kord ja selgitused Kohtuotsusele võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel käesoleva otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebuse esitamisel tuleb tasuda riigilõiv sõltuvalt tsiviilasja hinnast ja kaebuse ulatusest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada ringkonnakohtus kirjalikus menetluses, kui kaebuse esitaja ei taotle selle lahendamist istungil.
Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi menetluskulude kandmiseks. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Hageja esitatud väited ja nõue
1.Kostja on hageja isa. Kostja ei anna hagejale piisavalt ülalpidamist. Hageja igakuised vajadused on 1 040 eurot kuus. Hageja palub kostjalt välja mõista hageja kasuks igakuine elatis:
1.1.500 eurot kuus alates hagi esitamisest 05.12.2023 kuni 01.04.2024;
1.2.alates 01.04.2024 kuni hageja täisealiseks saamiseni muutuvas suuruses selliselt, et igakuine elatis muutub iga aasta 1. aprillil vastavalt järgmisele arvestusele: eelmise perioodi elatis kuus + (eelmise perioodi elatis kuus x Statistikaameti kodulehel avaldatud eelmise kalendriaasta tarbijahinnaindeksi muutus võrreldes üle-eelmise kalendriaastaga) + 3% eelmise kalendriaasta kohta Statistikaameti kodulehel avaldatud Eesti Vabariigi keskmisest brutokuupalgast. Kostja seisukohad
2.Kostja vaidleb hagile vastu. Kostja on maksnud elatist PKS § 101-järgses ulatuses, mis on hageja vajaduste katteks piisav. Hagis märgitud vajadused on ülepaisutatud. Osa väidetavatest kuludest pole üldse vajalikud. Osa kuludest (nt meelelahutused, suve- ja talvepuhkused) kantakse isa poolt vahetult otse, sest laps veedab vaba aega ja puhkuseid mitte ainult emaga, kuid ka isaga ja sellel ajal rahuldab isa kõik lapse vajadused vahetult. Osa kuludest (nt sünnipäevakingitused, jõulukingitused, jalgratas, tõukeratas jne) on põhjendamatud, sest isa soovib ise teha lapsele kingitusi, mitte maksta lapse emale raha viimase poolt lapsele väidetavalt tehtud kingituste eest. Hagis väidetakse, et lapse toidukulud on 150 eurot kuus, kuid samas käib laps lasteaias, kus antakse toitu 3 korda päevas. Seega on toidukulud selgelt ülepaisutatud. Kulud riietele summas 75 eurot kuus on ülepaisutatud ja tõendamata. Transpordikulud 80 eurot kuus on ülepaisutatud ja pole vajalikud. Kolme huviringi vajadus pole millegagi põhjendatud. Kostja arvates piisab ühest huviringist. Kostja sissetulek ei võimalda nõutud ulatuses elatise tasumist. Korteri üürimine ei ole hageja vajadus, vaid hageja ema isiklik soov. Hageja võiks elada vanemate kaasomandis oleval kinnistul asuvas majas. Kostja maksab laene seoses pere huvides ostetud sõidukitega, sh hageja ema kasutuses olev sõiduk. Kostja palub mitte mõista välja elatist enamas ulatuses kui PKS § 101-järgne summa. Kohtu poolt tuvastatud asjaolud ja kohtuotsuse põhjendused
3.PKS (perekonnaseadus) § 96 I lause kohaselt on ülalpidamist kohustatud andma täisealised esimese ja teise astme ülenejad ja alanejad sugulased (ülalpidamiskohustuslased). PKS § 97 p 1 järgi on ülalpidamist õigustatud saama alaealine laps. Kohus tuvastab hagile lisatud sünnitõendist (dtl 7), et kostja hageja isa, mistõttu on hagejal õigus saada kostjalt ülalpidamist.
4.PKS § 100 lg 1 kohaselt ülalpidamist antakse üldjuhul raha perioodilise maksmisega (elatis). Kui selleks on mõjuv põhjus, võib kohustatud isik nõuda, et tal võimaldataks anda ülalpidamist muul viisil. PKS § 100 lg 2 järgi alaealise lapse vanem täidab lapse ülalpidamise kohustust elatise maksmise teel eeskätt juhul, kui ta ei ela lapsega koos või kui ta ei osale lapse kasvatamises. Lapsega koos elav vanem peab elatist kasutama lapse huvides. Pooled ei vaidle, et hageja elab oma ema juures.
5.Riigikohus on selgitanud, et elatisehagi rahuldamiseks tuleb tuvastada kohustatud isiku ülalpidamise kohustuse rikkumine, mis võib seisneda esmajoones ülalpidamise ebapiisavas või ebaregulaarses andmises (3-2-1-33-11, p 18).
6.PKS § 101 lg 1 järgi igakuine elatis ühele lapsele ei või olla väiksem kui käesoleva paragrahvi alusel arvutatud summa. PKS § 101 lg 3 järgi igakuise elatise arvutamise aluseks on baassumma. Baassumma ühe lapse kohta on 200 eurot, mida indekseeritakse iga aasta 1. aprillil Statistikaameti poolt ametlikult avaldatud eelneva aasta tarbijahinnaindeksi muutusega. Pärast indekseerimist loetakse järgmisel aastal baassummaks eelmisel aastal indekseerimise tulemusel saadud baassumma. PKS § 101 lg 4 kohaselt baassummale lisandub kolm protsenti eelneva kalendriaasta kohta Statistikaameti kodulehel avaldatud Eesti Vabariigi keskmisest brutokuupalgast. Lisanduv summa arvutatakse vastavalt brutokuupalga muutusele iga aasta 1. aprillil. Alates 01.04.2023 on indekseeritud baassumma 249,78 eurot, alates 01.04.2024.a. 272,76 eurot ning alates 01.04.2025.a. 282,31 eurot.
7.PKS § 101 lg 5 alusel ei pea vanem andma ülalpidamist ulatuses, milles lapse vajadused saab rahuldada lapsetoetuse ja lasterikka pere toetuse arvel. Loetakse, et lapse vajadused saab rahuldada kogu lapsetoetuse arvel ja poole lasterikka pere toetuse arvel, mis on jagatud võrdselt toetust saava pere kõigi laste vahel. Alates 01.01.2023.a on lapsetoetus 80 eurot kuus (PHS § 17 lg 3).
8.PKS § 101 lg 6 kohaselt kui laps viibib kohustatud vanema juures aasta jooksul keskmiselt seitse kuni viisteist ööpäeva kuus, vähendatakse elatise summat proportsionaalselt kohustatud vanemaga koos veedetava ajaga. Pooled ei vaidle, et hageja viibib kostja juures keskmiselt vähem kui seitse ööpäeva kuus.
9.PKS § 101 lg 7 kohaselt kui isik on kohustatud elatist tasuma sama pere mitmele lapsele, vähendatakse järgnevate laste puhul elatise summat 15 protsenti esimese lapse elatise summaga võrreldes. Elatise summat ei vähendata mitmike puhul ja laste puhul, kelle vanusevahe on suurem kui kolm aastat. Kostja ei ole kohustatud elatist tasuma sama pere mitmele lapsele.
10.PKS § 101 lg 1 alusel arvestatud ülalpidamiskohustuse ulatus on seega: - alates 05.12.2023 kuni 31.03.2024.a. 260,33 eurot kuus (249,78 + 50,55 (viimane keskmine brutokuupalk 1 685 x 3%) - 40 (pool lapsetoetusest 80 eurot)); - alates 01.04.2024 kuni 31.03.2025.a. 287,72 eurot kuus (272,76 + 54,96 (viimane keskmine brutokuupalk 1 832 x 3%) - 40 (pool lapsetoetusest 80 eurot)); - alates 01.04.2025.a. 301,74 eurot kuus (282,31 + 59,43 (viimane keskmine brutokuupalk 1 981 x 3%) - 40 (pool lapsetoetusest 80 eurot)).
11.Hageja väitel ei piisa tema vajaduste rahuldamiseks PKS § 101 alusel arvestatud summadest. PKS § 99 lg 1 järgi määratakse ülalpidamise ulatus kindlaks lapse vajadustest ja tema tavalisest elulaadist lähtudes.
12.Hageja on välja toonud, et tema igakuised vajadused on keskmiselt järgmised: vajadus periood dets 2023 - juuli 2024 eluase toit transport lasteaed huviharidus tervishoid riided-jalanõud hügieen, majapidamistarbed meelelahutus ja vaba aeg muud ühekordsed kulud kokku
eur/kuus 372,63
1 164,63
periood al august 2024 eluase toit transport sidekulu kool huviharidus tervishoid riided-jalanõud hügieen, majapidamistarbed meelelahutus ja vaba aeg muud ühekordsed kulud kokku
1 393
13.Hagi kohaselt elab hageja emaga kahekesi üürikorteris. Kohtule esitatud üürilepingu (dtl 23-27) kohaselt on üür 550 eurot kuus, st hagejale langev osa on 275 eurot. Hageja on esitanud korteriühistu arve (dtl 63) summas 195,28 eurot, ühe inimese osa on 97,64 eurot. Kulu eluasemele inimese kohta kokku on nimetatud tõenditest nähtuvalt 372,64 eurot. Hageja on välja toonud, et alates 2024.a. juulist koliti uude üürikorterisse. Esitatud üürilepingu (dtl 150) kohaselt on üür 550 eurot kuus, hageja esitas ka korteriühistu arved 6 kuu kohta (dtl 151-161), millest nähtuvate kulude keskmine on 188,87 eurot kuus, so 94,44 eurot inimese kohta, koos üüriga on hageja osa eluasemekulust 369,44 eurot. Kohus leiab, et hageja on tõendanud oma vajaduse seoses eluasemega väidetud ulatuses.
14.Kohus ei nõustu kostjaga, et hageja kulutused seoses eluasemega ei ole põhjendatud, sest hageja võiks elada vanemate kaasomandis oleval kinnistul asuvas majas. Vaidlus puudub, et selles majas elab kostja. Olukorras, kus lapsevanemate suhted ei ole head, ei saa nendelt eluaseme jagamist mõistlikult oodata.
15.Kohus leiab, et hageja märgitud vajadused seoses toiduga on tavapärasest kõrgemad. Hageja ei ole välja toonud, et tal oleks tervislikust seisundist tulenevaid erivajadusi seoses toitumisega. 2020.a. veebruaris valminud „Lapse vajaduspõhise miinimumelatise“ uuringus (RAKE uuring) on hinnatud hageja vanusegrupi laste keskmiseks kuluks seoses toiduga 107 eurot kuus. Seejuures on arvestatud, et tegemist on koolis käivate lastega. Eelmise vanusegrupi laste, kes käivad lasteaias, keskmiseks kuluks seoses toiduga on 46 eurot kuus. Hagi kohaselt läks hageja kooli 2024.a. septembris, eelnevalt käis hageja lasteaias, lasteaia toit talle ei maitsenud. Statistikaameti andmete kohaselt on tarbijahinnaindeks käesoleva aasta I kvartalis võrreldes 2020.a. I kvartaliga tõusnud 44,9% võrra1. Kohus leiab, et võttes arvesse nimetatud hinnatõusu oli hageja vajadus seoses toiduga hinnanguliselt kuni 2024.a. augustini 100 eurot kuus (arvestades osaliselt toitlustamist lasteaias) ning alates augustist hinnanguliselt ca 155 eurot kuus.
16.Seoses transpordiga on hageja välja toonud kütusekulu, hageja elab xxx vallas, huviringides käib xxx, kuhu ema sõidutab teda autoga, samuti elavad xxx sugulased ja toimuvad erinevad üritused. Kaks korda nädalas viib hageja ema teda tädi juurde hoida, kes elab hageja elukohast 20 km kaugusel, sest emal on tööl pikk vahetus. Seoses kütusekuluga on hageja esitanud väljavõtte maksetest tanklas (dtl 100), millest nähtuvalt on kulu keskmiselt 58,38 eurot kuus, so 29,19 eurot inimese kohta. Hageja väitel asub ema töökoht elukoha lähedal, mistõttu vajadus sõiduki kasutamiseks on tingitud lähtuvalt üksnes lapse vajadustest. Kohus ei pea väidet, et sõidukit kasutatakse üksnes või valdavas osas lapse sõidutamiseks eluliselt usutavaks. Kohus leiab, et hageja ei ole tõendanud vajaduse ulatust seoses kütusekuluga 29,19 eurot ületavas osas.
17.Hageja esitatu kohaselt on alates 2024.a. augustist sidekulu 9 eurot kuus, so kulu telefonile (arve dtl 164). Nähtuvalt hageja esitatud maksete väljavõtetest (dtl 29, 30) olid lasteaiatasu maksed
keskmiselt 36,08 eurot kuus ja muud kulud seoses lasteaiaga ca 6,62 eurot kuus (86,08 eurot 13 kuu vältel), so kokku keskmiselt 42,70 eurot kuus. Kooliga seoses märgitud kulu keskmiselt 5 eurot kuus kohtu hinnagul keskmist tavapärast vastavat kulu ei ületa.
18.Hagi kohaselt osales hageja hagi esitamise ajal xxx ja xxx, millega seonduvad kulud olid vastavalt 26,25 eurot kuus (arve dtl 31) ja 70 eurot kuus (arve dtl 32). Samuti oleks hageja soovinud osaleda inglise keele ringis maksumusega 45 eurot kuus (maksed dtl 33), kus hageja käis viimati 2022.a.-l., kuid mille eest emal ei olnud enam võimalik tasuda. Kohus leiab, et hageja on tõendanud vajaduste ulatuse seoses huviharidusega 141 eurot kuus. Kohus ei nõustu kostjaga, et piisaks ainult ühest huviringist. Ka seoses huviharidusega tuleb tulenevalt PKS § 99 lg 2 arvesse võtta lapse võimeid ja kalduvusi, erinevad huvitegevused on lapse mitmekülgse arendamise huvides ning vastavate tegevuste valikul ei pea hageja lähtuma esmajärjekorras kaalutlusest, et kostja ülalpidamiskohustus oleks võimalikult väike. Hageja on välja toonud, et alates 2024.a. septembrist käib ta ujumistrennis maksumusega 30 eurot kuus, iluvõimlemise treeninguid soovib ta jätkata uues kohas, mis maksab 115 eurot kuus, samuti soovib hageja võtta eesti keele tunde hinnaga 75 eurot kuus. Kohus leiab, et ujumistrenni maksumus ei ole tõendatud, samuti ei ole hageja põhjendanud vajadust muuta senist iluvõimlemise trenni kallima vastu. Hageja põhjendatud vajadus seoses huviharidusega on kohtu hinnangul alates 2024.a. augustist kuni 171,25 eurot (26,25 + 70 + 75).
19.Tervishoiukulu 10 eurot kuus jääb kohtu hinnangul keskmise tavapärase mõistliku kulu piiresse. Kohus leiab, et hageja ei ole välja toonud asjaolusid, millega seoses saanuks nende kulude põhjendatud vajadus kasvada alates 2024.a. augustist 45 euroni kuus. Hageja väited, et tal on allergia, mille tõttu tuleb soetada igakuiselt ravimeid, ning nende ravimite maksumus, on tõendamata, samuti ei selgu hageja esitatust, kas tegemist on aastaringse või sesoonse allergiaga. Ravimeid ja vitamiine ei soetata harilikult igakuiselt. Kohus leiab, et hageja hinnanguline vajadus seoses tervishoiuga jääb alates 2024.a. augustist 20 euro piiresse.
20.Kohus leiab, et hageja märgitud vajadused seoses riiete ja jalanõudega on tavapärasest kõrgemad, erivajadusi seoses riiete ega jalanõudega hageja välja toonud ei ole. Tõendamaks kulu ulatust on hageja esitanud tšekid (dtl 162), kuid üksnes tehtud kulutused ei ole samastatavad põhjendatud vajadusega. Korrigeerides RAKE uuringus toodud hageja vanusegrupi keskmist kulu riietele ja jalanõudele (63 eurot kuus) eeltoodud tarbijahinnaindeksi muutusega, on tulemuseks ca 91 eurot. Kohus leiab, et hageja vajaduse põhjendatud ulatus jääb nimetatu piiresse.
21.Kohus on seisukohal, et mõistlikult vajalikud kulutused tavapäraste hügieenitarvete ja majapidamisvahendite soetamiseks jäävad 12 euro piiresse kuus. Tegemist ei ole igakuiselt tehtavate kulutustega. Hageja ei ole välja toonud asjaolusid, millega seoses saanuks nende kulude põhjendatud vajadus kasvada alates 2024.a. augustist 40 euroni kuus. Kohus leiab, et mõistlikult vajalikud kulutused ühekordsete kulutuste tegemiseks, kui nt on vaja soetada uus mööbliese või kui midagi läheb katki, on hinnanguliselt mitte enam kui 10 eurot kuus.
22.Kohus leiab, et põhjendatud vajadus seoses meelelahutusega, so raamatute, mänguasjade, sporditarvete jms ostmiseks, väljasõitude tegemiseks, kinos ja kontserditel käimiseks ning mõistlikus ulatuses sotsiaalses suhtluses osalemiseks (sünnipäevad jm tähistamised) on kuni 70 eurot kuus. Vanemal on soovi korral võimalik teha lapsele kulutusi mistahes ulatuses, sh käia reisimas, kuid tegemist ei ole lapse esmavajadustega, mille täitmiseks saaks nõuda vahendeid teiselt vanemalt.
23.Hageja igakuised vajadused on kohtu hinnangul kokkuvõtlikult järgmised: vajadus periood dets 2023 - juuli 2024 eluase toit transport lasteaed huviharidus
eur/kuus 372,63
29,19 42,7
tervishoid riided-jalanõud hügieen, majapidamistarbed meelelahutus ja vaba aeg muud ühekordsed kulud kokku
878,52
periood al august 2024 eluase toit transport sidekulu kool huviharidus tervishoid riided-jalanõud hügieen, majapidamistarbed meelelahutus ja vaba aeg muud ühekordsed kulud kokku
29,19
171,25
942,44
24.Arvestades hageja vajadustest maha lapsetoetuse arvel kaetud osa, on ülalpidamiskohustuse võrdsel jagamisel kostjale langev osa kuni 2024.a. augustini 399,26 eurot kuus ((878,52 - 80) : 2) ning edasiselt 431,22 eurot kuus ((942,44 - 80) : 2).
25.VÕS § 105 lg 3 kohaselt mitu sama astme sugulast täidavad ülalpidamiskohustust osavõlgnikena. Iga osavõlgniku kohustuse suurus määratakse kindlaks võrdeliselt tema sissetuleku ja varalise seisundiga, arvestades ka tema ning ülalpidamist saama õigustatud isiku vahelisi suhteid. Kostja on seisukohal, et lapsevanemate sissetulekud on enam-vähem võrdsed, kuid hageja ema majanduslik seisund on kostjast parem, sest kostja täidab pärast abielu lahutamist üksi pere huvides võetud laenukohustusi (eluasemelaen, kahe sõiduki järelmaks) ning kannab suure maja küttekulud. Nähtuvalt esitatust vaidlevad lapsevanemad käesoleval ajal ühisvara jagamise üle (dtl 126-132).
26.Kohus leiab, et kostja esiletoodu alust ülalpidamiskohustuse jagamiseks teisiti kui võrdsetes osades ei anna. Riigikohus on selgitanud, et seoses ülalpidamiskohustuse jaotusega omab tähendust kummagi vanema sissetulek, varaline seisund ning sissetuleku teenimise võime (2-19-18082, p 11). Nähtuvalt hageja ema konto väljavõttest (dtl 28) on ema saanud töötasu koos puhkusetasuga keskmiselt 1 077,41 eurot kuus, kostja kontolt (dtl 91-95) nähtuvate töötasu laekumiste keskmine on 1 418,85 eurot. Kostja kontol kajastuvad ka mitmed sularaha sissemaksed. Jagamata ühisvara kuulub endistele abikaasadele ühiselt, kummagi vara koosseisu kuuluvad ka seonduvad nõuded. Kohus leiab, et vanemate sissetuleku ja varandusliku seisundi hindamisel tuleb arvesse võtta eelkõige vanema isikut ning tema võimet sissetulekut teenida ja lapsele ülalpidamist tagada. Välja ei ole toodud ühtegi asjaolu, millega seoses kostja võimekus sissetuleku teenimiseks võiks olla hageja ema omast väiksem. Mõlemad vanemad teenivad palgatulu, kuid tegelevad ka ettevõtlusega - hageja ema on xxx ainuosanik ja juhatuse liige (dtl 52-54), kostja on xxx ainuosanik ja juhatuse liige (dtl 107-108). Kummagi ainus alaealine laps on hageja. Kohus leiab, et kummalgi vanemal on kohustus hagejale ülalpidamise andmiseks pooles tema vajaduste ulatuses, millest on maha arvestatud lapsetoetuse arvel kaetud osa.
27.Kostja on välja toonud, et tasub hageja ja tema ema kasutuses oleva sõiduki eest järelmaksu. Hageja esitas sõiduki registreerimistunnistuse (dtl 101-102), mille kohaselt on sõiduki omanik hageja ema. Nähtuvalt kostja esitatud 23.07.2020 laenulepingust (dtl 76-82) ning xxx iseteeninduse väljavõttest (dtl 71) võttis kostja laenu sõiduki xxx soetamiseks. Registreerimistunnistuse kohaselt
on hageja emale kuuluv sõiduk xxx. Kohus tuvastab nimetatud tõendite alusel, et hageja emale kuuluva sõiduki soetamist rahastas kostja. Laenuleping oli sõlmitud enne lapsevanemate abiellumist 2021. aastal. Kostja on esitanud maksete väljavõtte laenumaksete igakuise tasumise kohta (dtl 137).
28.Kohus leiab, et kuna sõiduki soetamist, millega hagejat transporditakse, rahastas kostja, on kostja andnud osaliselt ülalpidamist vahetult. Vastavalt hageja poolt igakuiselt saadava vahetu ülalpidamise väärtus vastab vähemalt kulutustele seoses sõiduki kasutamisega, mille eest tasub hageja ema ning kostja täiendavalt ülalpidamist rahas seoses hageja transpordivajadusega andma ei pea.
29.Kohtule on esitatud andmed kostja elatisemaksetest kuni 2025.a. juunini (k.a). Perioodi 05.12.2023-30.06.2025 eest pidi kostja andma ülalpidamist kokku 7 885,98 eurot (347,74 (so 399,26:31x27) + 399,26 x 7 + 431,22 x 11). Kostja on 15.12.2023 - 15.06.2025 perioodil teinud elatisemakseid kogusummas 5 357,12 eurot (väljavõte dtl 144). Perioodil vahetult saadud ülalpidamise väärtus kokku on 550,84 eurot (25,42 (so 29,19:31x27) + 29,19 x 18). Kostja andis ülalpidamist seega 1 978,02 euro võrra enda kohustusest vähem (7 885,98 - 5 357,12 - 550,84).
30.Kohus rahuldab hagi osaliselt. Kohus mõistab kostjalt hageja kasuks välja elatise perioodi 05.12.2023-30.06.2025 eest 1 978,02 eurot.
31.Alates 01.07.2025 mõistab kohus kostjalt hageja kasuks välja elatise kuni täisealiseks saamiseni, arvestades osa, milles kostja osaleb hageja ülalpidamises vahetult, 402,03 eurot kuus (so 431,22 29,19).
32.PKS § 101 lg 2 järgi võib kohus elatise välja mõista kindla summana või muutuva suurusena, määrates ette kindlaks elatissumma suuruse arvutamise alused. Kohus leiab, et elatise välja mõistmine muutuva suurusena on iseenesest mõistlik, et seoses elukalliduse tõusuga ei tekiks vajadust uuesti kohtusse pöörduda. Kohus leiab siiski, et elatise indekseerimine ei ole põhjendatud hageja taotletud viisil, osas, mis puudutab 3% eelmise kalendriaasta keskmise brutokuupalga lisamist tarbijahinnaindeksiga indekseeritud elatisele, sest kohus ei ole ülalpidamiskohustuse ulatuse arvutamisel keskmist brutokuupalka arvestanud, vaid on tuvastanud hageja tegelikud vajadused. Kohus mõistab elatise alates 01.07.2025 välja selliselt, et elatise summat indekseeritakse iga aasta 1. aprillil (esimest korda 01.04.2026) Statistikaameti poolt ametlikult avaldatud eelneva aasta tarbijahinnaindeksi muutusega. Pärast indekseerimist loetakse järgmisel aastal indekseeritavaks summaks eelmisel aastal indekseerimise tulemusel saadud elatisesumma.
33.Kohus määrab TsMS § 445 lg 1 alusel vastavalt hageja taotlusele, et igakuine elatis tuleb tasuda hageja ema kontole hiljemalt eelneva kuu viimaseks kuupäevaks.
34.Kohus jätab menetluskulud TsMS § 164 lg 1 alusel poolte endi kanda. /allkirjastatud digitaalselt/ Laura-Liis Sarapuu kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.