Eesistuja Liis Arrak, liikmed Siret Siilbek ja Peeter Pällin
Määruse tegemise aeg ja koht 17.07.2025, Tallinn Kohtuasja number Kohtuasi
2-25-3427 E.C hagi B.Y vastu elatise saamiseks
Vaidlustatud kohtulahend
Harju Maakohtu 06.06.2025 otsus
Kaebuse esitaja ja liik
B.Y apellatsioonkaebus
Menetlusosalised ja nende esindajad ringkonnakohtus
Apellant XXX)
Menetluse liik
RESOLUTSIOON
Kirjalik menetlus
(kostja)
B.Y
(isikukood
1.Jätta B.Y 10.06.2025 apellatsioonkaebus Harju Maakohtu 06.06.2025 otsuse peale tsiviilasjas nr 2-25-3427 Tallinna Ringkonnakohtu menetlusse võtmata.
2.Jätta apellatsiooniastme menetluskulud B.Y kanda. E.C-l ei ole apellatsioonimenetluses veel tekkinud hüvitatavaid menetluskulusid. Edasikaebamise kord ja kohtu selgitused Määruse peale võib Riigikohtule esitada määruskaebuse 15 päeva jooksul alates määruse kättetoimetamisest. Hagimenetluses võib menetlusosaline Riigikohtus menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada Riigikohtule menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Kui menetlusosaline taotleb määruskaebuse esitamiseks menetlusabi, tuleb kaebetähtaja kestel lisaks menetlusabi taotlusele esitada ka määruskaebus.
2-25-3427 Hageja nõue ja selle aluseks olevad asjaolud
1.X.Y (isa) esitas E.C (hageja, laps) nimel 05.03.2025 (täpsustatud 18.03.2025) Harju Maakohtule B.Y (kostja, ema) vastu hagi, milles palus mõista kostjalt hageja ülalpidamiseks alates 01.01.2025 välja miinimumelatise. Hagiavalduse kohaselt kolis ema detsembris 2024 Saksamaale ja ei ole sellest ajast lapse ülalpidamises osalenud. Laps on oma ema näinud jaanuaris 3 päeva ja veebruaris 0,5 päeva. Ema keeldub lapsele elatist maksmast. Isa on iga kuu saatnud ema e-mailile meeldetuletused, et emal on tulenevalt lapsevanema rollist kohustus elatist maksta. Isa kuulis lapse kaudu, et ema on isa e-maili ja telefoninumbri ära blokeerinud, st isa meeldetuletused ei jõua emani. Kostja vastuväited
2.Ema vaidles hagile vastu ja selgitas järgmist. Vanemad leppisid kokku, et kui üks vanem kolib ära välismaale, siis laps jääb selle vanema juurde elama, kes ei koli. Ema kolis Saksamaale ja ei saa seetõttu enam võrselt isaga lapse elus osaleda, kuid ema on toetanud last rahaliselt ning on veetnud temaga koos aega nii palju kui võimalik. 2024 lõpus käis ema lapsega reisil ning ostis lapsele telefoni ega küsinud selleks isalt raha. Lisaks on ema ostnud lapsele arvuti ja arvutitarbeid, voodi ja jalgratta vanaema juurde Kundasse. Samuti ostab ema lapsele riideid, jalanõusid, ravimeid ning tagab lapsele kultuurseid ja harivaid tegevusi (teater, kino, spa, muuseumid, kohvikud, reisimine). Ema kannab lapse pangakontole taskuraha. Lapsetoetus makstakse isa kontole. Saksamaal peab ema esmalt saksa keele ära õppima, et tööle minna. Kui ema saab tööd, toetab ta last nii palju kui võimalik. Menetluse edasine käik
3.Harju Maakohus rahuldas 07.05.2025 määrusega hagi tagamise taotluse ja kohustas ema tasuma lapse ülalpidamiseks isa pangakontole alates 07.05.2025 kuni tsiviilasjas tehtava otsuse jõustumiseni elatist 200 eurot kuus.
4.Maakohus tegi 22.05.2022 kompromissiettepaneku, mille kohaselt tasub ema alates kompromissi kinnitamisest lapse ülalpidamiseks elatist 200 eurot kuus. Isa ei nõustunud kompromissiettepanekuga, sest see ei taga lapse vajaduste rahuldamist. Ema nõustus kompromissiettepanekuga ja märkis, et kui kompromiss jääb kinnitamata, kaalub ta Eestisse tagasi kolimist ja lapse eest hoolitsemist 50:50 põhimõttel. Maakohtu otsus ja põhjendused
5.Harju Maakohus rahuldas 06.06.2025 otsusega hagi, tühistas hagi tagamise ning mõistis kostjalt hageja kasuks alates 01.01.2025 kuni lapse täisealiseks saamiseni välja elatise 287,72 eurot kuus, mis muutub vastavalt miinimumelatise määramise aluseks olevate asjaolude muutumisele.
5.1.Maakohus tuvastas järgmised asjaolud: - hageja on kostja ainuke alaealine laps; - hageja elab isa juures ja kostja ei osale hageja kasvatamisel; - lapsetoetus (80 eurot) laekub isa pangakontole;
-
2-25-3427 isa esitatud kirjavahetusega on tõendatud, et isa on korduvalt küsinud elatist, kuid ema on keeldunud elatist maksmast.
5.2.Maakohtu otsuse põhjenduste kohaselt on hagejal kostja alaealise lapsena õigus saada kostjalt perekonnaseaduse (PKS) § 96 ja 97 alusel ülalpidamist, sest kostja on rikkunud lapse õigust saada ülalpidamist. Hageja nõuab miinimumelatist. PKS § 101 alusel arvutatava hageja miinimumelatise suurus oli 01.01.2025 287,72 eurot ning alates 01.04.2025 301,71 eurot. Miinimumelatise puhul ei tule hagejal tõendada lapse vajaduste rahuldamiseks tehtavaid kulutusi (RKTKo 07.02.2018, 2-1515909, p 12). Miinimumelatise suurust arvutades on arvestatud, et lapsetoetus laekub isale. Kuna hagiavalduse kohaselt ei veeda hageja kostja juures regulaarselt aega ja kohtule ei ole esitatud kehtivat suhtluskorra kokkulepet, ei ole suhtluspäevi alust arvestada. Kuna hageja on ainus laps, ei ole alust elatist 15% võrra vähendada. Üksikute asjade ostmist ei saa lugeda elatise tasumiseks, sest puudub vanemate sellekohane kokkulepe. Laps vajab regulaarselt ülalpidamist ja igakuine elatis tagab lapsele kindluse ja lapsega koos elav vanem saab planeerida lapse kulusid. Kallimad ühekordsed ostud lapse kasvatamiseks tuleb vanematel enne ostu läbi rääkida. Juhul kui teise vanemaga kokkuleppele ei jõuta, tuleb ostu soovival vanemal leida asja ostmiseks endal vahendid. Vanem võib lisaks elatise maksmisele teha vastavalt majanduslikule võimekusele soovi korral lisakulutusi. Vanemal on lapse ülalpidamise kohustusest tulenevalt kohustus teenida sissetulekut ja ta ei vabane lapse ülalpidamise kohustusest üksnes selle tõttu, et tal ei ole sissetulekut või et tema sissetulek on liiga väike, ning vanema osa arvestamisel lapsele elatise andmisel tuleb mh hinnata selle vanema võimalusi sissetulekut saada, mitte aga vähendada tema osa üksnes selle tõttu, et tal ei ole sissetulekut või et see on väike (RKTKo 29.04.2015, 3-2-1-21-15, p 14). Kuna kostja ei vastanud kohtu nõudmisele esitada oma varade ja sissetulekute nimekiri, saab järeldada, et kostja suudab miinimumelatist maksta. Arvestades seda, et isa on korduvalt elatist küsinud, tuleb PKS § 108 lg 1 alusel rahuldada ka tagasiulatuv elatisenõue alates 01.01.2025.
5.3.Elatiseasja menetluskulud jäävad tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 164 lg 1 alusel poolte endi kanda. Apellatsioonkaebus
6.Kostja esitas apellatsioonkaebuse, milles palus maakohtu otsuse tühistada ja vaadata asja uuesti läbi, et hinnata isa tegelikke kulutusi lapsele, lapsega veedetud aja tegelikku jaotust, lapse elutingimusi ja turvalisust isa juures ning mõlema vanema suutlikkust lapse vajadusi rahuldada. Apellatsioonkaebuse väidete kohaselt tuvastas maakohus vääralt, et isa teavitas ema soovist saada lapse ülalpidamiseks elatist. Ema on varem kasutatud e-postiaadressi sulgenud ega ole suhtlust isa halva käitumise tõttu taastanud. Ema ole ühtki teadet kätte saanud. Isa väide ema ja lapse suhtluspäevade arvu kohta ei vasta tõele, lapsega koos viibitud aeg on olnud suurem. Laps on mitmel korral jäänud ilma võimalusest emaga suhelda, sest on pidanud isa käest luba küsima.
2-25-3427 Kohus peab kontrollima, kas ja kui palju on isa teinud alates 2025 jaanuarist lapsele kulutusi ning nõudma isalt välja dokumentaalsed tõendid kantud kulutuste kohta. Isa on jätnud lapse alkoholi tarbimise tõttu teiste isikute hoolde või üksi koju hooletusse. Ema kolis 05.06.2025 tagasi Eestisse ning laps hakkab viibima rohkem aega ema juures. Isa ebausaldusväärse ja lapse huve mittearvestava käitumise tõttu tuleb alates 08.07.2025 makstud elatis tagastada ema pangakontole.
RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
7.Kolleegium leiab üksmeelselt, et apellatsioonkaebus tuleb jätta menetlusökonoomia kaalutlustel tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 637 lg 1 p 6 järgi menetlusse võtmata. Ringkonnakohus lähtub apellatsioonkaebuse menetlusse võtmist kaaludes TsMS §-s 2 sätestatud tsiviilkohtumenetluses valitsevast põhimõttest lahendada kohtuasi õigesti, mõistliku aja jooksul ja võimalikult väikeste kuludega. Sellest tulenevalt arvestab ringkonnakohus apellatsioonkaebuse menetlusse võtmise üle otsustades mh ka seda, et menetlusosalistel ei tekiks apellatsioonkaebuse menetlemisel ülemääraseid menetluskulusid.
8.Kolleegium märgib, et ringkonnakohus ei võta TsMS § 637 lg 1 p 6 järgi apellatsioonkaebust menetlusse, kui apellatsioonkaebuses toodud väidete õigsust eeldades ei saaks kaebust ilmselt rahuldada. Riigikohus on selgitanud, et apellatsioonkaebuse õiguslik perspektiivitus tähendab seda, et apellatsioonkaebus tuleks jätta rahuldamata juhul, kui faktilised asjaolud, millele apellatsioonkaebuses tuginetakse, osutuksid tõendatuks (RKTKm 24.04.2013, 3-2-1-35-13, p 12). Kohus peab apellatsioonkaebuse menetlusse võtmisel apellatsioonkaebuse aluseks olevate faktiliste asjaolude õigsust eeldades analüüsima, kas on olemas sellele faktikogumile vastav õigusnorm, mis võiks anda aluse kaebuse rahuldamiseks (RKTKm 03.04.2018, 2-16-18835/64, p 10.1). Seega hindab ringkonnakohus praeguses menetlusetapis üksnes apellatsioonkaebuse väiteid ega hinda nende kohta asjas esitatud tõendeid.
9.Siinses asjas mõistis maakohus emalt lapse ülalpidamiseks välja PKS § 101 alusel arvutatud miinimumelatise ning apellatsioonkaebuse väidete õigsust eeldades ei ole alust maakohtu otsust muuta.
9.1.Ringkonnakohus märgib, et vanem peab PKS § 96 ja § 97 p 1 järgi alaealist last ülal pidama. Lapse ülalpidamine tähendab lapse igapäevaste vajaduste rahuldamist ja tema arenguks piisavate vahendite tagamist. Kui vanem elab lapsega koos, rahuldab ta lapse vajadused vahetult. Kui vanem ei ela lapsega koos või ei osale lapse kasvatamises, täidab ta PKS § 100 lg 2 järgi ülalpidamiskohustust üldjuhul lapsele elatist makstes. Lapse ülalpidamise ulatus määratakse PKS § 99 järgi kindlaks lapse vajadustest ja tema tavalisest elulaadist lähtudes, sh arvestatakse lapse kõiki eluvajadusi (tema võimete ja kalduvuste kohase hariduse ja kutsealase ettevalmistusega seotud kulutusi ning tema kasvatamise kulutusi). Samas ei või igakuine elatis ühele lapsele olla PKS § 101 lg 1 järgi väiksem kui PKS § 101 lg-te 2– 7 alusel arvutatud summa. Nimetatud summa arvutamise aluseks on baassumma, keskmine brutokuupalk, lapsetoetus ja lasterikka pere toetus, lapse vanema juures viibimise aeg ja lapsel vanema õe või venna olemasolu. Kuna PKS § 101 lg-s 1 on sätestatud elatise miinimumsuurus, tuleb eeldada, et lapse ülalpidamiseks kulub kummagi vanema ülalpidamiskohustust arvestades kahekordne elatise miinimummäär
2-25-3427 ning et mõlemad vanemad suudavad lapsele anda ülalpidamist seaduses sätestatud miinimumsuuruses (RKTKo 27.10.2021, 2-19-18082, p 11). Kohus võib mõista vanemalt lapse kasuks PKS § 101 lg-te 2–7 järgi arvutatud miinimumelatisest väiksema elatise välja PKS § 102 lg-te 1 ja 2 järgi üksnes olukorras, kus vanem ei ole tema muid kohustusi ja varalist seisundit arvestades võimeline andma lapsele ülalpidamist, kahjustamata enese tavalist ülalpidamist ning selleks on mõjuv põhjus.
9.2.Kostja ei ole toonud apellatsioonkaebuses esile asjaolusid, millest saaks järeldada, et maakohus arvutas PKS § 101 alusel valesti miinimumelatise suuruse (võttis aluseks valed asjaolud) või jättis põhjendamatult PKS § 102 lg 2 alusel elatise suuruse vähendamata (jättis arvestamata kostja esitatud asjaolud, mis kinnitavad, et kostja varaline seisund ei võimalda mõjuval põhjusel miinimumelatist maksta). Esmalt märgib ringkonnakohus, et miinimumelatise nõuet maksma pannes ei tule last kasvataval vanemal tõendada lapsele tehtavaid kulutusi (RKTKo 07.02.2018, 2-15-15909, p12), nagu märkis õigesti ka maakohus, ning kohtul ei ole alust kohustada vanemat sellekohaseid tõendeid esitama. Seega ei saa kostja kahtlused lapsele tehtavate kulutuste tegeliku suuruse osas mõjutada lapsele miinimumelatise väljamõistmist. Ema ja lapse suhtluspäevade arv võib iseenesest PKS § 101 lg 6 järgi mõjutada miinimumelatise suurust, kuid siinsel juhul mitte. Kuigi kostja väitis apellatsioonkaebuses, et laps viibis 2025 alguses tema juures rohkem kui isa väidetud päevade arv, ei ole kostja maakohtus ega apellatsioonkaebuses väitnud, et hagi esitamise või kohtumenetluse ajal oleks laps viibinud tema juures keskmiselt 7 või enam ööpäeva kuus. Sellest tulenevalt ei ole kohtul alust PKS § 101 lg 6 järgi miinimumelatise suurust vastavalt suhtluspäevade arvule vähendada. Juhul, kui ema asus päev enne maakohtu otsuse tegemist taas elama Eestisse ja vanemad peaksid saavutama kokkuleppe või kohus peaks määrama kindlaks suhtluskorra, mille kohaselt viibib laps tulevikus emaga keskmiselt 7 või enam ööpäeva kuus, on emal TsMS § 459 järgi õigus taotleda kohtult siinses asjas tehtud kohtuotsuse muutmist. Arvestades seda, et laps vajab ülalpidamist iga päev, ei ole kohtul alust jätta lapsele elatist välja mõistmata või mõista välja väiksemat elatist üksnes seetõttu, et kostja soovib tulevikus veeta lapsega koos rohkem aega. Asjaolu, et ema ei ole saanud kätte lapsele elatise nõudmist puudutavaid isa e-kirju, ei anna alust jätta lapse kasuks välja mõistmata elatist aja eest enne hagi esitamist (01.01.2025– 18.03.2025). Kuigi tagasiulatuva elatise väljamõistmine võib koormata vanemat ebamõistlikult, ei välista Riigikohtu praktika kohaselt enne hagi esitamist ülalpidamise järjepidevalt nõudmata jätmine õigust nõuda PKS § 108 järgi elatist tagasiulatuvalt kuni ühe aasta eest enne hagi esitamist. Tagasiulatuvalt elatise nõudmisel on võimalik vältida kohustatud vanema äärmiselt raskesse olukorda asetamist eelkõige sellega, et arvestada nõude ulatuse määramisel nii lapse toonaseid vajadusi kui ka mõlema vanema toonast ja kohtulahendi tegemise aja ülalpidamisvõimet ja elatise vähendamise aluseks olevaid asjaolusid (RKTKo 27.10.2021, 2-19-18082/74, p 13). Ema ei ole maakohtus ega apellatsioonkaebuses toonud esile asjaolusid, millest saaks järeldada, et ta satub ligi 2,5 kuu elatise väljamõistmise korral äärmiselt raskesse olukorda või et tema varaline seisund ei võimaldaks sellist elatisevõlga tasuda. Lisaks märgib ringkonnakohus, et see, kui ema muutis oma e-postiaadressi ega jaganud uusi kontakte isaga, ei annaks alust järeldada, et isa ei ole lapse nimel elatist nõudnud.
2-25-3427 Ema väited isa alkoholi tarvitamise kohta ja selle kohta, et isa on jätnud lapse hooletusse, võivad anda alust rakendada lapse heaolu ohustamise korral PKS §-des 134 ja 135 sätestatud meetmeid ohu ärahoidmiseks, kuid need ei anna alust jätta lapse kasuks elatist välja mõistmata või nõuda juba makstud elatist tagasi.
10.Ülal märgitud põhjendusi arvestades ei saaks kolleegium apellatsioonkaebuses toodud väidete õigsust eeldades kaebust rahuldada. Seetõttu jätab kolleegium apellatsioonkaebuse menetlusökonoomia kaalutlustel TsMS § 637 lg 1 p 6 alusel menetlusse võtmata.
11.Apellatsioonkaebuse menetlusse võtmata jätmise korral jäävad apellatsioonimenetluse kulud TsMS § 168 lg 1 järgi koosmõjus TsMS § 639 lg-ga 1 apellandi kanda. Kuna vastustajal ei ole apellatsioonkaebuse menetlusse võtmise staadiumis veel hüvitatavaid menetluskulusid tekkinud, ei tule apellandil vastustajale apellatsioonimenetluse kulusid hüvitada.
12.Kui ringkonnakohus keeldub apellatsioonkaebust menetlemast, ei toimeta ta TsMS § 638 lg 4 teise lause järgi apellatsioonkaebust vastustajale kätte ning apellatsioonkaebus tuleb selle esitajale koos lisadega ja kaebuse menetlusse võtmisest keeldumise määrusega tagastada. Elektrooniliselt esitatud menetlusdokumente ringkonnakohus elektrooniliselt ega paberkandjal ei tagasta. Ringkonnakohus toimetab määruse TsMS § 638 lg 8 järgi apellandile kätte ja edastab teistele menetlusosalistele. TsMS § 638 lg 10 järgi loetakse, et apellatsioonkaebust ei ole esitatud.
13.Määruse peale, millega ringkonnakohus keeldub apellatsioonkaebust menetlusse võtmast, võib TsMS § 696 lg 1 esimese lause ja § 638 lg 9 järgi esitada määruskaebuse.
(allkirjastatud digitaalselt)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.