Perekonnaõigus › Vanema õigused lapse suhtes ja lapsega suhtlemise reguleerimine

TsiviilasiJõustunudTallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium · 15.07.2025

Lahendi andmed

Riigi Teataja

Kohus: Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
Kohtuasja number: 2-22-14949/121
Asja liik: Tsiviilasi
Kategooria: Perekonnaõigus › Vanema õigused lapse suhtes ja lapsega suhtlemise reguleerimine
Menetlusliik: Hagita menetlus
Kuulutamise aeg: 15.07.2025
Staatus: Jõustunud
Sõnade arv: 7236

Lahend PDF →Riigi Teatajas →

Seotud ettevõtted

nimistu.ee

Paide Linnavalitsus77000246(Avaldaja)

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

(Eesistuja) kohtunik Krista Kirspuu, (liikmed) kohtunik Mati Maksing ja kohtunik Siret Siilbek

Määruse tegemise aeg ja koht 15.07.2025, Tallinn Kohtuasja number

2-22-14949

Kohtuasi

L.N avaldus lastega suhtlemise korra kindlaksmääramiseks R.Y avaldus vanemate ühise hooldusõiguse osaliseks lõpetamiseks, alternatiivselt lastega suhtlemise korra kindlaksmääramiseks

Vaidlustatud kohtulahend

Pärnu Maakohtu 20.01.2025 määrus

Kaebuse esitaja ja liik

L.N määruskaebus

Menetlusosalised ja nende esindajad ringkonnakohtus

Avaldaja (laste ema): L.N (isikukood XXX), lepinguline esindaja vandeadvokaat Kalju Kutsar Puudutatud isik (laps): J.B (isikukood XXX) Puudutatud isik (laps): X.R (isikukood XXX) Puudutatud isik (laps): J.L (isikukood XXX) Lastele riigi õigusabi korras määratud esindaja vandeadvokaat Kristi Haas Avaldaja (laste isa): R.Y (isikukood XXX), lepinguline esindaja vandeadvokaat Merilin Ojasaar Eestkosteasutus: Paide linn (linnavalitsuse kaudu) (registrikood 77000246)

Menetluse liik

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1.Rahuldada R.Y taotlus ja võtta asja juurde määruskaebuse vastuse juurde lisatud tõendid.

2.Pärnu Maakohtu 20.01.2025 määrus jätta lõppjärelduses muutmata, muutes osaliselt määruse põhjendusi.

3.L.N määruskaebus jätta rahuldamata.

Sarnased lahendid

Perekonnaõigus

esitas laste esindaja kohtule teate abivajavatest lastest. Laste isa esitatud avalduste osas esitas esindaja seisukoha 11. augustil 2023, milles vaidles isa avaldustele vastu ja palub jätta need rahuldamata. Laste isa ei soovi või ei ole võimeline hoiduma tegevusest, mis kahjustab laste suhet lahuselava vanemaga. Laste esindaja kahtlustab, et isa võõrandab J.B-d ja X.R-i emast tegeledes nendega ja ostes neile asju. Samuti halvustades ema laste kuuldes ja arutades lastega kohtuvaidlust. Olukorras, kus lapsed viibivad mõlema vanemaga järjest ühe nädala kaupa, jätkub isal võimalus lapsi emast võõrandada. Maakohtu määrus ja põhjendused 7.Maakohus jättis ühise hooldusõiguse lõpetamata ning määras kindlaks lapse ja vanemate vahelise suhtluskorra. Rahuldas osaliselt R.Y ja L.N (laste ema) avaldused laste J.B, X.R ja J.L-iga suhtluskorra kindlaksmääramiseks. Määras kindlaks vanemate ning laste J.B, X.R ja J.L-i vahelise suhtluskorra järgmiselt: -X.R ja J.L viibivad paaris nädala isaga ja paaritu nädala emaga. Isa võtab lapsed ema elukohast paaritu nädala pühapäeval kl 18.00 ja viib lapsed sinna tagasi paaris nädala pühapäeval kl 18.00. -J.B viibib ema juures paaritu nädala reede õhtust kuni pühapäeva kl 18.00-ni. -Jõulud 23.12-24.12 ja 25.12-26.12 veedavad lapsed igal aastal vaheldumisi ema ja isaga (23.24.12.2025 veedavad lapsed isaga ja 25.-26.12.2025 veedavad lapsed emaga). -Aastavahetuse 31.12-01.01 veedavad lapsed vaheldumisi ühel aastal emaga ja teisel aastal isaga (2025/2026 aastavahetuse veedavad lapsed emaga). -Vanemate sünnipäevadel viibivad lapsed koos sünnipäeva tähistava vanemaga, laste sünnipäevi tähistatakse vastavalt laste soovidele. -Juhul kui vanema juures viibiv laps haigestub ja lapse transportimine ei ole mõistlik, tegeleb tema põetamisega vanem, kelle juures laps viibib ning annab lapse teisele vanemale üle lapse tervenemisel. Lapse haigestumise kohta peab vanem, kelle juures laps haigestus, esitama arstitõendi või võimaldama teisel vanemal veenduda lapse haigestumises (nt lapsega telefonis suheldes). Haigestunud lapse kolmandate isikute hoolde andmine võib toimuda vaid mõlema vanema nõusolekul. Lastega ära jäänud kohtumised asendatakse vanemate kokkuleppel. -Muudes suhtluskorra küsimustel või suhtluskorra muutmisel lepivad vanemad ise vähemalt kirjalikult taasesitamist võimaldavas vormis kokku. Määras, et kohtumäärus kuulub täitmisele alates selle jõustumisest, kohtumääruse rikkumise korral suhtluskorda puudutavas osas võib selle täitmiseks läbi viia täitemenetluse. Määruse põhjenduste kohaselt ei ole vanematel vaidlust J.B elu- ja viibimiskoha osas. Vaidlustamata asjaoludel elab J.B 2022. aasta juunist isa juures ja ema on sellega leppinud. Ema soovib J.B-d vahel enda juurde ja temaga suhelda. Seega ei ole vanematel J.B elu- ja viibimiskoha osas ühise hooldusõiguse teostamisel praegu ületamatuid erimeelsusi, mis tingiks J.B suhtes vanemate ühise hooldusõiguse osalise lõpetamise. Laste isa kinnitas seda ka sõnaselgelt 10. juuli 2023 ärakuulamisel. X.R-i ja J.L suhtes jääb isa avaldus vanemate ühise hooldusõiguse osaliseks lõpetamiseks samuti rahuldamata, sest kohtu arvates ei ole laste parimates huvides vanemate ühise hooldusõiguse lõpetamine nende elu- ja viibimiskoha osas. Iseenesest on vanematel vaidlus X.R-i ja J.L viibimiskoha osas, kuid see vaidlus on laste huvides parem lahendada laste ja vanemate vahelise suhtluskorra kindlaksmääramisega. Kohtu arvates ei saa tõendeid kogumis hinnates jõuda järeldusele, et laste ema ei ole võimeline või ei soovi laste hooldusõigust teostada. Kohtule ei ole esitatud tõendeid ema väidetava vaimse- ja füüsilise vägivalla kasutamise kohta laste suhtes. Ema väidetavad vaimsed

probleemid ei ole samuti kinnitust leidnud. Ema on eitanud isa väited ema vaimse ebastabiilsuse kohta. Ka ei jõudnud kohus lapsi ära kuulates järeldusele, et laste huvides on isa avalduse rahuldamine või lapsed soovivad seda. Kohus märgib, et vanemate ühise hooldusõiguse osaliseks lõpetamiseks ja viibimiskoha osas isale ainuhooldusõiguse andmiseks ei anna alust see, et isal on lastega lähedased suhted ja ta on võimeline nende eest hoolitsema. Lisaks märgib kohus, et isa on lapsi usaldanud pikalt ema hoolde nende kooselu ajal ja veel 3. augustil 2022 sõlminud kokkuleppel emaga, mille kohaselt lapsed viibisid peamiselt ema juures. Isa viidatud sündmused laste ema ebakohase käitumise kohta ja võimalike vaimse tervise probleemide kohta leidsid aset aga enne 3. augusti 2022 vanemate vahelise kokkuleppe sõlmimist, mille kohaselt jäid lapsed enamjaolt ema hoole alla. Kohus nõustub laste esindajaga ja ei usu, et isa oleks seda teinud, kui isa tõsimeeli usub, et ema ei ole võimeline laste eest hoolitsema vaimsete probleemide või vanemlike oskuste puudumise tõttu. Laste isa möönis ka ärakuulamisel, et laste ema ei ole halb ega hooletu laste suhtes. Kohus märgib esmalt, et vanemate vahel ei ole vaidlust selles, et lapsed peavad suhtlema mõlema vanemaga. Vanemad ei ole üksmeelel aga selles osas, mil viisil tuleb suhtluskord kindlaks määrata. Vanemad põhimõtteliselt nõustusid menetluses sellega, et J.B viibib ema juures kahel nädalavahetusel kuus (vt allpool). Lapse isa väidete kohaselt ei saa ta seda suhtluskorda aga tagada J.B vastuseisu tõttu. X.R-i ja J.L osas on ema avaldanud põhimõttelist valmisolekut selleks, et lastel on vanemate juures vahelduv elukoht. Laste ema ei saa aga sellega praegu nõustuda, sest tema arvates laste isa võõrandab lapsi emast. Võrdne suhtlus lastega tähendaks seda, et laste isa võõrandaks X.R-i ja J.L emast. Laste heaolu spetsialist väljendas 21. märtsi 2024 istungil, et iseenesest toetab X.R-i ja J.L suhtes vahelduva elukoha printsiibil põhinevat suhtluskorda, kuid kahtles kas see on võimalik. Lastel on isaga iganädalaselt treeningud ja ta soovib neist sportlasi treenida. Laste ema kasvatus meetodid on mängulisemad ja ta ei oota tulemusi. Eestkosteasutus märkis viimases seisukohas, et toetab ema avaldust. Lastele määratud esindaja leidis menetluses läbivalt, et laste isa poolt taotletud viisil suhtluskorra kindlaksmääramine kahjustab lapsi. Isa võõrandab lapsi emast. Kohtu arvates tuleb ema ja J.B suhtluskord kindlaks määrata ema taotletud viisil osaliselt. J.B peab viibima ema juures kahel nädalavahetusel kuus. Vanemate vahel ei ole vaidlust selles, et J.B-l tuleb emaga suhelda. Isa avaldas ärakuulamisel, et julgustab ja toetab J.B-d emaga suhtlema. Kohtu arvates on selline suhtluskord J.B huvides. Kohus saab aru nii, et praegu on ema ja J.B suhtlus minimaalne või puudub see üldse. Samas on ema J.B-d suure osa elust kasvatanud ja J.B on temaga koos elanud J.B 9-aastaseks saamiseni. Veel nähtub toimikust, et J.B on emaga suhelnud veel vähemalt 2023. aastal ja käinud tema juures paari tunni kaupa, kui ema veel Tarbjal elas. 2024. aastal on ema püüdnud suhelda J.B-ga peamiselt sõnumite kaudu ning laps ja ema kohtuvad, kui ema käib X.R-il ja J.L trennis järgi. Laste heaolu spetsialistile ei ole J.B suutnud veenvalt põhjendada, miks ta ema juures olla ei taha. Kohtunikul ei tajunud J.B-d ära kuulates, et kui J.B peab kohtulahendi alusel kahel nädalavahetusel kuus ema juures olema, on see talle vastuvõetamatu ja ta ei suudaks sellega leppida ning see kahjustaks lapse huve. Kohus käsitleb järgnevalt vanemate suhtluskorra avaldusi X.R-i ja J.L suhtes suhtluskorra kindlaksmääramiseks. Laste ema soovib suhtluskorda kindlaksmäärata sisuliselt selliselt nagu see on kehtestatud siinses asjas esialgse õiguskaitse korras. Laste isa palub määrata laste elukoha kindlaks laste vahelduva elukoha printsiibil. Laste ema arvates ei saa nõustuda isa

rutiinset elu ja isaga on äge. J.B ärakuulamisel ega laste heaolu spetsialistile vastumeelust emaga suhtlemisel ei põhjendanud. Kohus märgib, et ema selgitustes ei saa järeldada, et isa on J.B ja ema suhet teadlikult kahjustanud. Kohtu jaoks ei ole veenev see, et J.B soovis vanemate lahkumineku järgselt jääda isa juurde üksnes põhjusel, et emaga koos tehti rutiinseid asju. See, et isa lastega vabal ajal tegeleb on laste huvides. Arvestades, et J.B ja ema suhted halvenesid ajal, mil isa töötas Norras ja oli pikkade perioodide vältel Eestist ära, viitab kohtu hinnangul sellele, et laste isa ei ole ema ja J.B suhet teadlikult kahjustanud ja ta ei saanud seda mõistlikult võttes teha. Kohus möönab, et pärast vanemate lahkuminekut 2022. aasta mais, on laste isa teatav halvustav suhtumine laste emasse läbivalt kohtudokumentides ja laste isaga suheldes tajutav. Tõenäoliselt on J.B kuulnud isa käest asjaolusid kohtumenetluse kohta, mis on aga ilmselt paratamatu. Teise vanema halvustamine ei ole lubatav. Eeltoodu aga ei muuda eeltoodud kohtu järeldust. Eestkosteasutus ja laste määratud esindaja on menetluses avaldanud kahtlust, et isa võõrandab lapsi emast. Eestkosteasutuse kahtlus on rajatud eelkõige perega suhtlemisel tajutule. Laste esindaja on vanemast võõrandamise kahtluse rajanud peamiselt ema pool edastatud sõnumivahetusele, kus J.B suhtleb emaga mitte oma eakohaselt „meie“ vormis ja nimetab venda ja õde „lasteks“. Kohtu arvates ei piisa nimetatud kaudsetest kahtlustest selleks, et tuvastada isa poolt laste ja ema suhte kahjustamine. Seejuures tuleb silmas pidada, et J.B otsustas isa juurde elama jääda pärast vanemate lahkuminekut 2022. aastal ja väidetavad lapse võõrandamise ilmingud on tekkinud oluliselt hiljem. Seega ei ole tegemist olukorraga, kus ema ja lapse suhted olid lähedase ning pärast isa mõju alla sattumist hakkas lapsel tekkima põhjendamatu vastumeelsus ema juures elada ja emaga suhelda. Arvestades, et X.R-il on lähedane suhe J.B-ga, siis on ootuspärane, et J.B juuresolekul X.R-iga rääkides otsis ta tuge vanemalt õelt. See, et X.R ei osanud kirjeldada tegevusi, mida ta soovib emaga koos teha, kuid oskas nimetada isaga tegevusi, ei tähenda ilmtingimata, et isa on last mõjutanud. Kohus ei ole menetluses tuvastanud ka seda, et isa kahjustab praegu ema ning X.R-i ja J.L suhet. Sellest, et isa tegeleb lastega aktiivselt (sh õpib, käib trennis, korrastab riided ja valmistab söögi), ostab neile asju (sh telefone) ning neid kallistab ja on laste suhtes hooliv, ei saa järeldada, et laste isa eesmärk on kahjustada laste ja ema vahelist suhtlust. Eestkosteasutus iseloomustab laste isa menetluses läbivalt aktiivse ja tubli isana. Sama nähtub kohtule esitatud lasteaia ja kooli arvamusest. Eestkosteasutuse etteheide isale on vaid see, et viimane räägib palju ema minevikust ja arutleb ema suhete üle, sh laste kuuldes. Ka ei ole vaidlust, et isa korraldab lastele spordilaagreid ja käib nendega (sh välismaal) võistlustel. Põhjendatud ei ole laste esindaja etteheited, et laste ise on „ostnud lapsed ära“ asjadega. Laste isa ei osta lastele üksnes asju, vaid tegeleb vaidlustamata asjaoludel nendega (sh rutiinsete tegevustega ja näitab üles hoolivust. See, et isa mitte ei osta lastele üksnes toredaid asju, vaid tegeleb ka nendega õppimise ja treeningutega jne, viitab kohtu hinnangul sellele, et isa ei käitu ema ja laste suhte kahjustamise eesmärgil, vaid tegeleb aktiivselt nende kasvatamisega. Laste heaolu spetsialist soovitas ka emal rohkem oma tundeid laste suhtes välja näidata. Ema ja laste suhte kahjustamisena ei saa iseenesest käsitada ka seda, et laste isa registreeris lapsed spordilaagrisse emaga esmalt nõu pidamata ja palus laagri eest tasuda. Kohus saab aru nii, et vanematel on seni tekkinud menetluses arusaamatusi nii perehüvitise, kui lastetoetuste jagamisega, kuid suures plaanis on vanemad suutnud nendes kokku leppida. Ühest vanemate vahelisest arusaamatusest rahaasjade korraldamisel ei saa teha kohus kaugeleulatuvaid järeldusi isa väidetava eesmärgi kohta lapsi sel viisil emast võõrandada.

on esialgse õiguskaitse määruse eiramist põhjendanud sellega, et lapsed ei soovi määruses sätestatud korda täita ja tema ei saa midagi teha. Olukord, kus lapsevanem ei suuda lapsi veenda täitma kohtumäärust ega suhtuma lugupidavalt teise vanemasse, viitab määruskaebuse esitaja hinnangul sellele, et vanem kas ei pea ka ise vajalikuks käituda seaduskuulekalt ning vastavalt viisakusreeglitele või siis ei suuda ennast vanemana laste ees kehtestada. Vaidlustatud kohtulahendis on maakohus leidnud, et laste ema, laste esindaja, kohaliku omavalitsuse esindaja ja psühhoterapeudi arvamused ei ole asjakohased ning puuduvad alused arvata, et laste isa püüaks teose vanema ja laste vahelisi suhteid kahjustada. Samas ei ole kohus selgitanud, millised asjaolud lükkavad kõik eeltoodud arvamused ümber ning annavad aluse kehtestada suhtluskord J.B poolt taotletud viisil. Arusaamatu on maakohtu veendumus, et isik, kes ei ole pidanud vajalikuks täita kohtu määrusega kehtestatud ajutist suhtluskorda ning kes on hoidunud menetluse ajal osalemast mistahes nõustamistel, peaks saama lastega suhtlemisel edaspidi teise vanema ees olulise eelise. Kõike eeltoodut arvestades palub määruskaebuse esitaja tühistada vaidlustatud määrus osas, millega määrati, et X.R ja J.L viibivad paaris nädala isaga ja paaritu nädala emaga. Määruskaebuse esitaja palub teha tühistatud osas uue lahend, millega kehtestada X.R ja J.L suhtluskord isaga selliselt, et R.Y kohtub lastega igal teisel nädalavahetusel reede õhtust kuni pühapäeva õhtuni. L.N kohtub J.B-ga igal teisel nädalavahetusel (neil nädalavahetustel, kui J.B lastega ei kohtu) reede õhtust kuni pühapäeva õhtuni. Sellisel juhul oleks kõigil lastel võimalik olla koos mõlema vanemaga, oleks võimalik taastada J.B suhted emaga ning oht, et ka nooremad lapsed võiksid emast võõranduda, oleks minimaalne. Menetlusosaliste seisukohad 9.Lapse isa vaidleb määruskaebusele vastu. Kokkuvõtvalt toob isa vastuses määruskaebusele esile, et maakohus on kõiki asjas esitatud tõendeid põhjalikult analüüsinud ning oma järeldusi ka põhjalikult selgitanud. Tõendite igakülgse analüüsi tulemusel on kohus jõudnud seisukohale, et 50/50 suhtluskord on antud juhul nooremate laste puhul parim lahendus. Seejuures ei ole kohus teinud lahendit vanemate võrdsuse põhimõttest lähtuvalt (nagu ekslikult arvab avaldaja), vaid lähtudes sellest, et laste huvides on, et nad saaksid olla isa hoole all vähemalt poole ajast. Laste isa poolt esitatud tõendid (tunnistajate seletuskirjad, kooli / lasteaia iseloomustused jm) kinnitavad üheselt, et laste isa on lastele täielikult pühendunud lapsevanem ning tegeleb lastega sisuliselt igapäevaselt. Laste isal on soov ja tahe lastega koos aega veeta ning nendega tegeleda, mistõttu soovivadki lapsed isa hoole all viibida. Puudub vaidlus, et laste isa saab laste eest hoolitsemisega väga edukalt hakkama. Tõele ei vasta laste ema väide, et esineb oht, et isa võõrandab lapsi emast. Isa ei ole seda kunagi teinud ning ei ole mingit alust arvata, et ta kavatse seda edaspidi teha. Põhjus, miks lapsed eelistavad isaga koos aega veeta seisneb selles, et isa reaalselt tegeleb lastega, kui lapsed on tema hoole all (erinevalt emast, kelle jaoks on tema mobiiltelefon olulisem). Asjaolu, et J.B ei soovi emaga suhelda, ei viita isa poolsele võõrandamisele. J.B soovis koheselt vanemate lahku kolides asuda isa juurde elama (kuna emaga on lapsel olnud alati konfliktsed suhted) ning isa ei ole last emast võõrandanud (nagu väidab avaldaja). Käesolevas

26.novembrist kuni 21. veebruarini 2025 ei ole pere olukorras muutusi olnud. Lapsed J.B ja X.R elavad endiselt oma isa, R.Y juures. J.B emaga ei suhtle ning X.R külastab ema kahel nädalavahetusel kuus. Noorim laps, J.L, elab koos emaga ning kahel nädalavahetusel kuus külastab isa. Vanemate omavaheline suhtlus ei ole paranenud, neil on tugev konflikt ja enim on see mõjutanud X.R-i. X.R on muutunud ema suhtes külmaks, nende varasem side on katkenud. Olukordades, kus X.R kohtab ema avalikes kohtades (kool, treening saal vms), jookseb ta tema eest ära või keerab selja, ei soovi suhelda ega kontakti luua. Sellest tuleneb arvamus, et X.R-i kolimine R.Y juurde on mõjutanud lapse arvamust L.N-ist. Varasemas seisukohas on välja toodud, et vanemate kodud on sobilikud laste kasvatamiseks. Paide Linnavalitsus on arvamusel, et lastega koos elaval vanemal on laste suhtes suurem mõjuvõim ning seda, millist mõju R.Y lastele avaldab on näha X.R-i suhtumisest L.N-i. See on peale lapse isa juurde kolimist muutunud negatiivseks. Eeltoodust tulenevalt jääb Paide Linnavalitsus Pärnu Maakohtu Paide kohtumajale 26. novembril 2024 tsiviilasjas nr 2-2214949 esitatud seisukohtade juurde 11.Lastele RÕA korras määratud esindaja toetas määruskaebust osaliselt. Ta leiab, et muuta tuleb 20.01.2025 määruse resolutsiooni p 3.1, määrates, et 1.1. X.R ja J.L viibivad isaga paaris nädala reedest pühapäevani. Isa võtab lapsed ema elukohast reedel kell 18.00 ning viib lapsed sinna tagasi sama nädala pühapäeval kell 18.00 Esindaja arvates ei ole X.R-i ja J.L-i huvides viibida suhtluskorra alusel mõlema vanema juures võrdselt, kuna laste isa ei toeta laste ja lahus elava vanema suhtlust, milline võib viia samale tulemusele, mis on juhtunud laste ema ja J.B suhtlusega – suhtlus puudub. Esindaja kuulas laste isa täiendavalt ära 28.02.2025. Laste isa suhtumine laste emasse ei ole vahepealsel ajal muutunud. Laste isa leiab laste emas ja ema väidetavas käitumises vaid negatiivset, heites laste emale ette, et laste ema ei tegele lastega, ei anna lastele raha laagrites ja trennides käimiseks ning on määruskaebuse esitanud vaid selleks, et laste isa kiusata. Arvestades, et lapsevanemad ei ela juba mitu aastat koos, jääb arusaamatuks, kust sellised väited pärinevad. Kogu aja, mis kohtumenetlus on kestnud, ei ole laste isa suutnud teostada J.B suhtes hooldusõigust kooskõlas lapse huvidega, st ei ole suutnud toetada J.B suhtlust emaga. Selle asemel nähtub laste ema ja J.B kirjavahetusest, et J.B ei osale perekonnas oma rollis – lapse rollis. Selline olukord ei ole J.B huvides ja rikub lapse õigusi olla ja käituda perekonnas lapsena. Tsiviilasja materjalidele tuginedes puudub igasugune veendumus selleks, et X.R ja J.L-i osas käitub laste isa muul viisil, so laste ja ema suhet toetades. Esindaja arvates ei ole lahendit tehes kohus hinnangud laste huvide kohaselt asjatundja Q esitatud arvamust. Kohus ei eksi, kui asub seisukohale, et võõrandamine ei ole õiguslik konstruktsioon, mistõttu ei ole võimalik asjatundja arvamusega võõrandamise esinemist tõendada. Samas kinnitab asjatundja arvamus mitmest erinevast küljest, et laste isa ei suuda või ei soovi laste hooldusõigust teostada selliselt, et ei kahjustaks oma tegevusega laste ja ema suhet. Laste huvides on elada koos vanemaga, kes mõistab, et olenemata lapsevanemate lahkuminekust on lastel õigus armastada kompromissitult mõlemat vanemat. Laste vaimse tervise huvides on elada vanemaga, kes laste suhet teise vanemaga ei kahjusta. Seega isegi, kui laste isa käitumises ei saa õiguslikult tuvastada laste võõrandamist emast, on isa käitumine selgelt laste

23.Asjas on isa korduvalt väitnud, et ema ei tegele lastega ning ajal, kui lapsed on ema juures nn surfab ainult telefonis. Lapsed on korduvalt ära kuulatud erinevate isikute poolt ning nad on seda isa väidet kinnitanud. Samas, kui ringkonnakohus kuulas lapsed ära, siis kordasid lapsed nagu pähe õpitult algul jälle sama teksti. Esile tuleb tuua, et ärakuulamisel oli selgelt tuvastav laste ärevuse kasv, kui küsimused puudutasid otseselt ema juures viibimist. Ringkonnakohtu arvates oli laste väljenduslaadi muutus niivõrd ilmne ning selle põhjuseks saab pidada ainult lojaalsuskonflikti, mille on tekitanud isa poolne negatiivse kuvandi edastamine emast, sest hiljem, kui küsimuste esitamisel ema juures viibimist otseselt ei puudutatud rääkisid X.R ja J.L, et neil on palju sõpru nii ema juures kui ka isa juures. Lapsed rääkisid, kuidas nad käivad nii ema kui isa juures õues ja üksteise sõpradega suhtlevad. Lapsed avaldasid detailselt, kes on nende sõbrad, nimed jne. Ka avaldasid X.R ja J.L hiljem, et nad on emaga käinud ujumas ja rattaga sõitmas. Lapsed olid seejuures olemuselt rõõmsameelsed ja avatud. Neist asjaoludest jäi ringkonnakohtule arusaam, et tegelikult on ka ema juures tore olla ja kuigi isa kahtlematult on aktiivsem lastega erinevatel vaba aja tegevuste läbiviimisel, ei ole emale passiivsus lastega tegelemisel etteheidetav. 24.Ringkonnakohtule jäi laste poolt ärakuulamisel avaldatust arusaam ka mõningasest erinevast elukorraldusest isa ja ema juures. Nii avaldasid J.L ja X.R, et kui nad on isa juures, siis isa teeb neile söögiks seda mille järgi nad soovi avaldavad, kuid ema teeb süüa oma äranägemise järgi. See asjaolu näitab, et ema juures on kasvatus kindlapiirilisem, sellele on ema asjas ka tuginenud. Olukord, kus vanema asemel saab laps otsustada elukorralduse üle, võib olla teatud juhul lapsele meeldivam. Ilmselt on emal vajalik lastele eakohaselt siiski selgitada, miks tema arvates on kindlate piiridega elukorraldus vajalik.