2-24-2262 N.M hagi S.X-i vastu elatise väljamõistmiseks
Kohtuasi
Vaidlustatud kohtulahend
Harju Maakohtu 17.04.2025. a otsus
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
S.X-i apellatsioonkaebus
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja N.M (isikukood XXX), lepinguline esindaja Monika Sulg Hageja seaduslik esindaja T.S Kostja S.X (isikukood XXX), lepinguline esindaja Olga Väina-Kesler Kirjalik menetlus
Menetluse liik
RESOLUTSIOON
1.Jätta S.X-i apellatsioonkaebus Harju Maakohtu 17.04.2025. a otsuse peale menetlusse võtmata.
2-24-2262
2.Jätta apellatsioonimenetluse kulud S.X-i kanda. N.M-il ei ole ringkonnakohtu menetluses hüvitatavaid menetluskulusid tekkinud. Edasikaebamise kord ja tähtajad Määruse peale võib kassatsiooni korras edasi kaevata, esitades kaebuse Riigikohtule 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest. Riigikohtus võib hagimenetluses menetlustoiminguid teha, sealhulgas avaldusi ja kaebusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Selgitused Vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 187 lõikele 6 juhul, kui määruskaebuse esitaja taotleb menetlusabi, peab ta seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.
1.N.M (hageja) esitas 12.01.2024 Harju Maakohtule hagi S.X-i (kostja) vastu isaduse tuvastamiseks ning elatise saamiseks.
1.1.Hagiavalduse kohaselt elab hageja koos emaga. Hageja palus mõista kostjalt välja miinimumelatise alates hagi esitamisest kuni hageja täisealiseks saamiseni. Hageja igakuised kulud on 552 eurot. Menetluskulud palus hageja jätta kostja kanda.
2.Maakohus tuvastas kostja isaduse hageja suhtes maakohtu 17.04.2025. a otsusega 08.11.2024 läbiviidud põlvnemise tuvastamise ekspertiisi alusel. Kostja võttis põlvnemise tuvastamise osas hagi õigeks. Kostja vastus hagile
3.Kostja vaidlustas hageja elatise nõude osaliselt. Kostja leidis, et hagejale tuleb määrata elatis proportsionaalselt hageja tegelike kuludega ning mõlemad vanemad peaksid lapse ülalpidamisse panustama. Pelgalt väide kehtiva elatise alammäära kohta ei ole piisav põhjendus elatise suuruse määramiseks. Kostja palus nõuda lapse seaduslikult esindajalt välja tema sissetulekut kajastavad pangakonto väljavõtted viimase kolme kuu kohta. Maakohtu otsus ja põhjendused
4.Harju Maakohus rahuldas elatise nõude osas hagi ning mõistis kostjalt hageja kasuks välja miinimummääras igakuise elatise alates hagi esitamisest kuni hageja täisealiseks saamiseni, s.o kuni 29.11.2030, arvestades, et hageja veedab kostja juures keskmiselt vähem kui seitse päeva kuus ning lapsetoetust saab teine vanem. Ajavahemiku 12.01.2024–31.03.2024 eest mõistis maakohus välja igakuise elatise 260,33 eurot ning ajavahemiku 01.04.2024– 31.03.2025 eest 287,72 eurot kuus. Alates 01.04.2025 mõistis maakohus kostjalt hageja
2-24-2262 kasuks välja igakuise elatise 301,74 eurot kuus. Maakohus määras, et elatise määr muutub iga aasta 1. aprillil, lähtudes baassumma indekseerimisest ja brutopalga muutusest ning lapsetoetuse suuruse muutumisest alates toetuste muutumisele järgnevast kuust. Maakohus määras, et elatise summa tuleb tasuda igakuiselt ette lapse seadusliku esindaja arvelduskontole. Menetluskulud jättis maakohus menetlusosaliste endi kanda.
4.1.Maakohus selgitas pooltele, et kuna hageja palus mõista kostjalt välja miinimumelatise, siis peab kostja põhjendama, kas esinevad alused elatise vähedamiseks, s.o kas kostja vaidlustab lapsele makstavate toetuste jaotumist vanematel vahel, kas hageja viibib kostjaga vähemalt seitse päeva kuus või on kostja kohustatud tasuma elatist mitmele sama pere lapsele.
4.1.Maakohus leidis, et kostja ei ole elatise vähendamise aluseks olevaid asjaolusid välja toonud ega tõendanud. Hageja veedab kostja juures vähem kui seitse päeva ning kostja ei ole seda vaidlustanud. Kostjal ei ole teisi alaealisi lapsi. Hageja ema on avaldanud, et saab lapse eest 80 eurot lapsetoetust kuus.
4.2.Maakohus selgitas, et miinimumelatise nõude korral ei ole vaja lapse vajadusi tõendada, st et eelduslikult on see lapse igapäevaste vajaduste rahuldamiseks ühe vanema tehtavate kulutuste suurus. Maakohus leidis, et praegusel juhul ei ole kohtul alust kahelda, et hageja igakuised kulud vastavad seaduses sätestatud kahekordsee baassummale. Seega kuulub hagi edasiulatuva elatise nõude osas rahuldamisele. Maakohus leidis, et hageja taotlus mõista igakuine elatis välja muutuva summana, on põhjendatud.
4.3.Maakohus jättis rahuldamata kostja taotluse nõuda hageja seaduslikult esindajalt välja sissetulekuid kajastavad pangakonto väljavõtted. Maakohus leidis, et kostja ei ole esile toonud, millise asjas tähtsust omava asjaolu tõendamiseks ta on taotlenud tõendite kogumist. Maakohus selgitas, et vanema varanduslik seisund on elatise väljamõistmisel oluline üksnes siis, kui hageja nõuab miinimumelatisest suuremat elatist.
4.4.Menetluskulud jättis maakohus hagi rahuldamise tõttu TsMS § 164 lg 1 kohaselt menetlusosaliste endi kanda, mistõttu ei olnud vajadust neid rahaliselt kindlaks määrata. Apellatsioonkaebus
5.Kostja esitas apellatsioonkaebuse, milles palus maakohtu otsuse tühistada ja saata asja maakohtule uueks arutamiseks. Kostja hinnangul ei täitnud maakohus uurimiskohustust ega hinnanud kostja seisukohti sisuliselt. Kui ringkonnakohus leiab, et elatis tuleb välja mõista alates 12.01.2024, palub kostja määrata tagasiulatuva summa osamaksetena mõistliku ajagraafiku alusel, arvestades kostja sissetulekut ja toimetulekut.
5.1.Kostja hinnangul rikkus maakohus õiguskindluse põhimõtet, kuna mõistis elatise välja aja eest, mil kostjal ei olnud seaduslikku staatust ega teadmist isaduse kohta. Isaduse tuvastamine toimus hiljem, kui elatise määramise alguskuupäev. Isadus tuvastati alles 08.11.2024. Enne seda ei olnud kostja lapse seaduslik vanem ning temalt ei saanud nõuda ülalpidamiskohustuse täitmist.
5.2.Maakohus ei kontrollinud ega nõudnud tõendeid sella kohta, kas hageja saab või on saanud toitjakaotuspensioni või muid sotsiaaltoetusi. Maakohus jättis olulised tõendid elatise suuruse määramiseks kogumata. Kostja hinnangul rikkus maakohus perekonnaseaduse (PKS) § 102 lg-t 1, mis võimaldab elatist vähendada juhul, kui laps saab muud tulu.
2-24-2262
5.3.Kostja esitas mitmeid seisukohti ja dokumente, millele hageja ei vastanud ning maakohus ei kohustanud hagejat selgitusi esitama ega kogunud omal algatusel tõendeid. Maakohus ei hinnanud kostja vastust ega tõendeid. Kohus ei selgitanud hageja tegelikku majanduslikku olukorda välja.
RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
6.Kolleegium leiab, et kostja apellatsioonkaebus tuleb jätta menetlusökonoomia kaalutlustel TsMS § 637 lg 1 p 6 järgi menetlusse võtmata. Ringkonnakohus lähtub apellatsioonkaebuse menetlusse võtmist kaaludes TsMS §-s 2 sätestatud tsiviilkohtumenetluses valitsevast põhimõttest lahendada kohtuasi õigesti, mõistliku aja jooksul ja võimalikult väikeste kuludega.
7.Ringkonnakohus ei võta TsMS § 637 lg 1 p 6 järgi apellatsioonkaebust menetlusse, kui apellatsioonkaebuses toodud väidete õigsust eeldades ei saaks kaebust ilmselt rahuldada. Riigikohus on selgitanud, et apellatsioonkaebuse õiguslik perspektiivitus tähendab seda, et apellatsioonkaebus tuleks jätta rahuldamata juhul, kui faktilised asjaolud, millele apellatsioonkaebuses tuginetakse, osutuksid tõendatuks (RKTKm 24.04.2013, 3-2-1-35-13, p 12). Kohus peab apellatsioonkaebuse menetlusse võtmisel apellatsioonkaebuse aluseks olevate faktiliste asjaolude õigsust eeldades analüüsima, kas on olemas sellele faktikogumile vastav õigusnorm, mis võiks anda aluse kaebuse rahuldamiseks (RKTKm 03.04.2018, 2-16-18835/64, p 10.1). Seega hindab ringkonnakohus praeguses menetlusetapis üksnes apellatsioonkaebuse väiteid ega hinda nende kohta asjas esitatud tõendeid.
8.Praeguses asjas mõistis maakohus elatise välja õigesti alates hagi esitamisest 12.01.2024, mitte põlvnemise tuvastamisest 08.11.2024 ning kostja väited apellatsioonkasebuses ei anna selles osas alust otsust muuta.
9.Kohtupraktikas on selgitatud, et kuni 30. juunini 2010 kehtinud perekonnaseaduse kontekstis on kolleegium asunud seisukohale, et lapse isast põlvnemise tuvastamine kehtib tagasiulatuvalt alates lapse sünnist (RKTKm 26.10.2011, 3-2-1-78-11, p 10). Kui põlvnemine on seaduses sätestatud korras kindlaks tehtud, siis on põlvnemisest tulenevaid õigusi ja kohustusi nende olemuse tõttu võimalik teostada üldjuhul edasiulatuvalt. Küll aga võib seadusest tuleneda, millistel juhtudel ja ulatuses on võimalik teostada põlvnemissuhte alusel tekkivaid õigusi ja kohustusi ka põlvnemise kindlakstegemisele eelnenud aja eest. Nii võimaldab PKS § 108 nõuda ülalpidamiskohustuse täitmist tagasiulatuvalt kuni ühe aasta eest enne elatisehagi kohtule esitamist. See kehtib kolleegiumi arvates ka juhul, kui kohtule on üheaegselt esitatud nii lapse isast põlvnemise kindlakstegemise kui ka elatise väljamõistmise nõue. Kostja huve ei saa nende nõuete üheaegne lahendamine kahjustada, sest elatise kohta tehtav lahend ei jõustu enne põlvnemise algse tuvastamise kohta tehtud lahendi jõustumist. Elatise nõude maksimaalses ulatuses esitamise asemel võib õigustatud isik piirduda ka elatise nõudmisega alates hagi esitamisest (RKTKm 15.06.2023, 2-22-7773, p 12)
10.Õiguslikult põhjendamatud on kostja etteheited maakohtule, et kohus oleks pidanud omal algatusel kontrollima ja nõudma tõendeid selle kohta, kas hageja saab või on saanud toitjakaotuspensioni või muid sotsiaaltoetusi. Esmalt tuleb märkida, et maakohus võttis kooskõlas perekonnaseadusega arvesse, et hageja saab lapsetoetust 80 eurot kuus. Kostja ei ole esile toonud selliseid asjaolusid, mille põhjal võiks tekkida kahtlus, et hageja on saanud enne põlvnemise tuvastamist toitjakaotuspensioni (või muid täiendavaid sotsiaaltoetusi). TsMS järgi kehtib uurimispõhimõte osalisel määral ka hagimenetluses perekonnaasjades (TsMS § 5 lg 3 teine lause, § 230 lg-d 3–6). Kui aga mitte miski ei viita, et lapse isaks peetav
2-24-2262 isik on surnud ja lapsele määratud toitjakaotuspension (riikliku pensionikindlustuse seaduse § 20), ei ole kohtul vajadust ega kohustust seda asjaolu ise uurida.
11.Maakohus selgitas ka õigesti, et kuna hageja taotles miinimumelatise väljamõistmist, siis ei olnud hagejal vaja lapse vajadusi tõendada ega hageja seaduslikult esindajalt pangakonto väljavõtete esitamist nõuda. Kohtupraktikas on selgitatud, et kui vanemalt nõutakse elatist PKS(2010) §-s 101 sätestatud alusel, ei ole vaja lapse vajaduste rahuldamiseks tehtavaid kulutusi kohtumenetluses tõendada (RKTKKo 13.06.2025, 2-23-8691/35, p 20.1). Ka enne 01.01.2022 toimunud seadusemuudatust ei pidanud miinimumelatise nõudmisel lapse kulusid tõendama, sest eeldati, et lapse vajaduste rahuldamiseks kulub kahekordne miinimumelatis (vt ka RKTKo 08.01.2014, 3-2-1-165-13, p 15; 07.02.2018, 2-15-15909/124, p 12). Seega ei pidanud hageja, kes palus kostjalt enda kasuks välja mõista PKS(2010) § 101 alusel arvutatud elatise, oma vajaduste rahuldamiseks tehtavaid kulusid tõendama ning kohtule ei saa ette heita hageja ülalpidamiseks vajalike kulude tuvastamata jätmist.
12.TsMS § 639 lg 1 ja TsMS § 168 lg 1 alusel kannab apellant menetluskulud, kui kohus keeldub kaebuse menetlusse võtmisest ja tagastab selle. Seega tuleb apellatsioonimenetluse kulud jätta kostja kanda. Kuna kohus keeldub apellatsioonkaebuse menetlusse võtmisest, ei ole hagejal apellatsioonimenetluses kostjalt väljamõistmisele kuuluvaid menetluskulusid tekkinud ning neid ei ole vaja rahaliselt kindlaks määrata.
13.TsMS § 638 lg-st 9 tulenevalt saab praeguse määruse peale esitada määruskaebuse. (allkirjastatud digitaalselt) Peeter Pällin, Siret Siilbek, Neve Uudelt
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.