Määruse tegemise aeg ja koht 2. juuli 2025, Tallinn Kohtuasja number
2-21-9687
Kohtuasi
Z.V avaldus lastega kindlaksmääramiseks
Vaidlustatud kohtulahend
Harju Maakohtu 10. detsembri 2024 määrus
Kaebuse esitaja ja liik
G.R määruskaebus
Menetlusosalised ja nende esindajad ringkonnakohtus
Avaldaja (isa): Z.V (isikukood XXX), lepingulised esindajad vandeadvokaadid Merilin Ojasaar ja Epp Lumiste
suhtlemise
korra
Puudutatud isik I (laps): M.Q (isikukood XXX) Puudutatud isik II (laps): U.S (XXX) Lastele määratud Lusmägi
esindaja
vandeadvokaat
Andres
Puudutatud isik III (ema): G.R (isikukood XXX) Eestkosteasutus: Harku esindaja Natalja Grusdam Menetluse liik
Vallavalitsus,
lepinguline
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Võtta vastu G.R määruskaebusele lisatud e-kiri (dtl 273), vanemate kirjavahetus (dtl 290) ja suhtluskorra kokkulepped (dtl 284–289). Keelduda ülejäänud määruskaebusele lisatud tõendite (dtl 259–272, 274–283, 291–293) ja Z.V 17. jaanuari 2025 seisukohale lisatud tõendi (dtl 331–332) vastuvõtmisest.
2.Jätta rahuldamata G.R 10. juuni 2025 taotlus lastepsühholoogi või spetsialisti menetlusse kaasamiseks.
3.Muuta Harju Maakohtu 10. detsembri 2024 määrust, täiendades maakohtu määratud suhtluskorda vastavalt tervikresolutsiooni punktidele 4.2.1–4.2.4, samuti muutes maakohtu määruse resolutsiooni punkte 2.1, 2.9 ja 2.10 vastavalt tervikresolutsiooni punktidele 4.2.5, 4.2.13 ja 4.2.14. Muus osas jätta Harju Maakohtu 10. detsembri 2024 määrus muutmata.
2-21-9687
4.Kohtumääruse tervikresolutsioon kehtib järgmises sõnastuses:
4.1.Rahuldada osaliselt Z.V avaldus G.R vastu alaealiste laste U.S-i ja M.Q-ga suhtlemise korra kindlaksmääramiseks.
4.2.Määrata laste M.Q ja U.S-i ning vanemate Z.V ja G.R suhtlemise kord alljärgnevalt:
4.2.1.Alates 4. juulist 2025 viibivad lapsed isa juures paaritu nädala reede õhtust alates kell 18.00 kuni paaris nädala esmaspäeva õhtuni kella 18.00. Laste üleandmine emalt isale toimub reede õhtuti hiljemalt kell 18.00 kas lasteaias, koolis või ema elukohas. Laste üleandmine isalt emale toimub esmaspäeva õhtuti hiljemalt kell 18.00 kas lasteaias, koolis või isa elukohas.
4.2.2.Alates 4. oktoobrist 2025 viibivad lapsed isa juures paaritu nädala reede õhtust alates kell 18.00 kuni paaris nädala teisipäeva õhtuni kella 18.00. Laste üleandmine emalt isale toimub reede õhtuti hiljemalt kell 18.00 kas lasteaias, koolis või ema elukohas. Laste üleandmine isalt emale toimub teisipäeva õhtuti hiljemalt kell 18.00 kas lasteaias, koolis või isa elukohas.
4.2.3.Alates 4. jaanuarist 2026 viibivad lapsed isa juures paaritu nädala reede õhtust alates kell 18.00 kuni paaris nädala kolmapäeva õhtuni kell 18.00. Laste üleandmine emalt isale toimub reede õhtuti hiljemalt kell 18.00 kas lasteaias, koolis või ema elukohas. Laste üleandmine isalt emale toimub kolmapäeva õhtuti hiljemalt kell 18.00 kas lasteaias, koolis või isa elukohas.
4.2.4.Alates 4. aprillist 2026 viibivad lapsed isa juures paaritu nädala reede õhtust alates kell 18.00 kuni paaris nädala neljapäeva õhtuni kell 18.00. Laste üleandmine emalt isale toimub reede õhtuti hiljemalt kell 18.00 kas lasteaias, koolis või ema elukohas. Laste üleandmine isalt emale toimub neljapäeva õhtuti hiljemalt kell 18.00 kas lasteaias, koolis või isa elukohas.
4.2.5.Alates 4. juulist 2026 on lastel vahelduv elukoht ning nad viibivad vaheldumisi võrdselt mõlema vanema juures: ühe nädala ema G.R juures ja ühe nädala isa Z.V juures. Lapsed on isa hoole all iga paaritu nädala reede õhtust alates kell 18.00 kuni paaris nädala reede õhtuni kell 18.00 ning ema hoole all iga paaris nädala reede õhtust alates kell 18.00 kuni paaritu nädala reede õhtuni kell 18.00. Laste üleandmine toimub reede õhtuti hiljemalt kell 18.00 kas lasteaias, koolis või teise vanema elukohas. Lastele tuleb järgi see vanem, kelle juures lapsed algava nädala veedavad.
4.2.6.Jõulude ajal veedavad lapsed paaritutel aastatel isaga 23.12–25.12 ja emaga 25.12–27.12 ning paarisaastatel emaga 23.12–25.12 ja isaga 25.12–
27.12.Vanem võtab 23.12 lapsed lasteaiast, koolist või kell 18.00 teise vanema juurest. Lapsed lähevad teise vanema juurde 25.12 kell 18.00. Lastele läheb teise vanema juurde järele vanem, kelle suhtluskord algab. Vanem, kes viibib lastega kuni 27.12, viib lapsed 27.12 hommikul lasteaeda või teise vanema elukohta kell 18.00, misjärel jätkub resolutsiooni p-des 4.2.1–4.2.5 märgitud suhtluskord.
4.2.7.Aastavahetuse 30.12–02.01 veedavad lapsed paaritutel aastatel emaga ja paarisaastatel isaga. Vanem võtab 30.12 lapsed lasteaiast või kell 18.00 teise vanema juurest. Vanem viib lapsed 02.01 hommikul lasteaeda või
2-21-9687 teise vanema elukohta kell 18.00, misjärel jätkub resolutsiooni p-des 4.2.1–4.2.5 märgitud suhtluskord.
4.2.8.Jaanipühad 22.06–25.06 veedavad lapsed paaritutel aastatel emaga ja paarisaastatel isaga. Vanem võtab 22.06 lapsed lasteaiast või kell 18.00 teise vanema juurest. Vanem viib lapsed 25.06 hommikul lasteaeda või teise vanema elukohta kell 18.00, misjärel jätkub resolutsiooni p-des 4.2.1–4.2.5 märgitud suhtluskord.
4.2.9.Emadepäeva veedavad lapsed emaga, olenemata sellest, kelle juures lapsed suhtluskorra järgselt olema peavad. Kui lapsed viibivad isa juures, siis ema võtab lapsed isa elukohast emadepäevale eelneva laupäeva õhtul kell 18.00 ja viib lapsed esmaspäeva hommikul lasteaeda/kooli, misjärel jätkub resolutsiooni p-des 4.2.1–4.2.5 märgitud suhtluskord.
4.2.10.Isadepäeva veedavad lapsed isaga, olenemata sellest, kelle juures lapsed suhtluskorra järgselt olema peavad. Kui lapsed viibivad ema juures, siis isa võtab lapsed ema elukohast isadepäevale eelneva laupäeva õhtul kell 18.00 ja viib lapsed esmaspäeva hommikul lasteaeda/kooli, misjärel jätkub resolutsiooni p-des 4.2.1–4.2.5 märgitud suhtluskord.
4.2.11.Isa sünnipäeva (xx.xx) veedavad lapsed isaga ning ema sünnipäeva (xx.xx) veedavad lapsed emaga, olenemata sellest, kelle juures lapsed suhtluskorra järgselt olema peavad. Kui lastel on vanema sünnipäeval lasteaia-/koolipäev, siis võtab vanem, kellel on sünnipäev ning kelle juures lapsed suhtluskorra järgi ei viibi, lapsed lasteaiast või koolist ja viib lapsed järgmise päeva hommikul lasteaeda või kooli, misjärel jätkub resolutsiooni p-des 4.2.1–4.2.5 märgitud suhtluskord. Kui vanema sünnipäev on nädalavahetusel, siis võtab vanem, kellel on sünnipäev, lapsed teise vanema elukohast kell 11.00. Kui sünnipäevale järgnev päev on pühapäev, siis viib vanem lapsed teise vanema juurde tagasi pühapäeval kell 11.00, misjärel jätkub resolutsiooni p-des 4.2.1–4.2.5 märgitud suhtluskord. Kui sünnipäevale järgnev päev on esmaspäev, siis viib vanem lapsed järgmise päeva hommikul lasteaeda/kooli, misjärel jätkub resolutsiooni p-des 4.2.1–4.2.5 märgitud suhtluskord.
4.2.12.Lapse (M.Q või U.S-i) sünnipäeva korral kehtib järgmine kord:
4.2.12.1.Vanem, kelle juures lapsed suhtluskorra järgi ei viibi, võtab lapsed lasteaiast/koolist ja viib lapsed teise vanema elukohta kell 18.00, misjärel jätkub resolutsiooni p-des 4.2.1–4.2.5 märgitud suhtluskord.
4.2.12.2.Kui lapsed ei viibi lasteaias/koolis, siis võtab vanem, kelle juures lapsed suhtluskorra järgi ei viibi, lapsed teise vanema elukohast kell 16.00 ning toob teise vanema elukohta tagasi kell 18.00, misjärel jätkub resolutsiooni p-des 4.2.1–4.2.5 märgitud suhtluskord.
4.2.12.3.Kui lapse sünnipäev on nädalavahetusel, on lapsed kella 16.00-ni selle vanemaga, kellega on lapsed suhtlemiskorra kohaselt, ning vanem, kelle juures lapsed suhtlemiskorra kohaselt koos ei viibi, läheb lastele teise vanema juurde järele kell 16.00. Kui sünnipäevale järgnev päev on pühapäev, siis viib vanem lapsed teise vanema juurde tagasi pühapäeval kell 11.00, misjärel jätkub resolutsiooni pdes 4.2.1–4.2.5 märgitud suhtluskord. Kui sünnipäevale järgnev päev on esmaspäev, siis viib vanem lapsed järgmise päeva hommikul
2-21-9687 lasteaeda/kooli, misjärel jätkub resolutsiooni p-des 4.2.1–4.2.5 märgitud suhtluskord.
4.2.13.Kumbki vanem võib lastega oma suhtluskorrajärgsel nädalal reisida. Vanem teatab teisele vanemale reisist välisriiki ette kirjalikult esimesel võimalusel, kuid mitte hiljem kui 30 päeva enne reisi toimumist, märkides ära äraolemise aja, marsruudi ja reisi sihtkoha. Lähiriikide (Soome, Läti, Rootsi) puhul on etteteatamise aeg hiljemalt 15 päeva. Juhul, kui reis jääb osaliselt või täielikult teise vanema suhtluskorra ajale, peab reisimiseks olema teise vanema eelnevalt e-posti/SMS’i teel antud nõusolek ning vanemad lepivad kokku ärajäänud suhtluskorra asendamises. Vanem, kelle valduses on laste reisidokumendid, kohustub dokumendid teisele vanemale reisiks üle andma.
4.2.14.Lapsel on võimalik igapäevaselt suhelda lahus elava vanemaga telefoni, SMS’i või sobiva suhtlusrakenduse vahendusel. Vanemal on võimalik lapsega suhelda kirjalikul teel igapäevaselt ning helistada kolmapäeviti kell 19.00.
4.2.15.Kergem lapse haigestumine ei ole põhjuseks suhtlemiskorra mittetäitmiseks. Selle kohta, et last ei tohi haiguse tõttu teise vanema juurde transportida, tuleb esitada teisele vanemale meditsiinitöötaja arvamus ning laps läheb suhtlemiskorra kohaselt teise vanema juurde kohe, kui lapse palavik või muu haigusseisund seda võimaldab.
4.3.Jätta menetluskulud menetlusosaliste endi kanda ning riigi õigusabi tasu ja kulud Eesti Vabariigi kanda.
5.Rahuldada G.R määruskaebus osaliselt.
6.Jätta määruskaebemenetluses kantud menetluskulud menetlusosaliste endi kanda, v.a M.Q ja U.S-i riigi õigusabi korras määratud esindaja kulud, mis jäävad Eesti Vabariigi kanda. Edasikaebamise kord ja kohtu selgitused Määruse peale võib Riigikohtule esitada määruskaebuse 15 päeva jooksul alates määruse kättetoimetamisest. Määruskaebemenetluses võib menetlusosaline Riigikohtus menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada ise või advokaadi vahendusel. Kui menetlusosaline taotleb määruskaebuse esitamiseks menetlusabi, tuleb kaebetähtaja kestel lisaks menetlusabi taotlusele esitada ka määruskaebus. Lapsega suhtlemist korraldav kohtumäärus kehtib ja kuulub täitmisele sõltumata jõustumisest viivitamata alates päevast, kui see tehakse teatavaks isikutele, kelle kohta määrus on tehtud. Kohtumääruse rikkumise korral võib selle täitmiseks läbi viia täitemenetluse. Täitemenetluse seadustiku (TMS) § 179 lg 2 ja 2 2 kohaselt, kui kohustatud isik takistab lapsega suhtlemise lahendi sundtäitmist, teeb kohtutäitur sissenõudja avalduse alusel kohtule ettepaneku kohustatud isiku trahvimiseks. Avaldus vaadatakse läbi hagita menetluses. Teistkordse trahvi määramise asemel võib määrata kohustatud isikule aresti TMS §-s 62 sätestatud korras. Trahvi maksmine või aresti kandmine ei vabasta kohustatud isikut täitedokumendis ettenähtud toimingu tegemise, selle talumise või sellest hoidumise kohustusest. Käesolevast kohtumäärusest ei tulene õigust rakendada kohustatud isiku suhtes jõudu.
2-21-9687
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
Avaldaja avaldus ja selle aluseks olevad asjaolud
1.Z.V (avaldaja, isa) esitas 16.06.2021 Harju Maakohtule avalduse (täiendatud 09.11.2023) tema ja G.R (ema) laste U.S-i ja M.Q-ga suhtlemise korra kindlaksmääramiseks järgmiselt:
1.1.Lapsed elavad võrdselt kummagi vanema juures vaheldumisi ühenädalaste perioodide kaupa. Lapsed on isa hoole all igal paaris kalendrinädalal ja ema hoole all igal paaritul kalendrinädalal. Laste üleandmine toimub reede õhtuti hiljemalt kell 18.00 kas lasteaias, koolis või teise vanema elukohas. Lastele tuleb järgi see vanem, kelle juures lapsed algava nädala veedavad.
1.2.Jõulud, perioodil 23. kuni 25. detsember, veedavad lapsed paaritutel aastatel isaga ja paaris aastatel emaga. Aastavahetuse, perioodil 31. detsember kuni 1. jaanuar, veedavad lapsed paaritutel aastatel emaga ja paaris aastatel isaga. Nende perioodide veetmiseks antakse lapsed üle teisele vanemale vastavalt 23. detsembril ja 31. detsembril hiljemalt kell 11.00 ning
25.detsembril ja 1. jaanuaril hiljemalt kell 18.00. Lapsed võtab enda juurde ja viib tagasi vanem, kelle juures lapsed tähtpäeva veedavad.
1.3.Paaritutel aastatel veedavad lapsed jaanilaupäeva ja jaanipäeva emaga ning paaris aastatel isaga. Hiljemalt 23.06 kell 11.00 tuleb vanem lastele järgi ja viib tagasi hiljemalt 25.06 kell 18.00 vanema juurde tagasi, kellega on lapsed graafiku kohaselt.
1.4.Isadepäeva ja isa sünnipäeva veedavad lapsed isaga.
1.5.Emadepäeva ja ema sünnipäeva veedavad lapsed emaga.
1.6.Isadepäeva ja emadepäeva tähistamiseks antakse lapsed üle sellele vanemale, kellega lapsed tähtpäeva veedavad, tähtpäevahommikul kell 11.00 (selle vanema juures, kelle juures lapsed viibivad) ja sama päeva õhtul hiljemalt kell 18.00 viib vanem lapsed tagasi vanema juurde, kellega lapsed peaksid suhtluskorra kohaselt viibima.
1.7.Laste sünnipäevadel viibivad lapsed lahus oleva vanema hoole all lasteaia/koolivabadel päevadel alates kella 11.00 kuni 16.00. Lahus elav vanem võtab lapsed teise vanema elukohast ja viib tagasi. Lasteaia/koolipäevadel viibivad lapsed sünnipäevadel lahus elava vanema hoole all alates kella 15.00/koolitundide lõppemisest kuni kella 18.00 õhtul. Vanem võtab lapsed lasteaiast/koolist ja viib tagasi teise vanema elukohta.
1.8.Vanemal, kelle hoole all lapsed parasjagu viibivad, on õigus reisida koos lastega välisriiki. Välisriiki reisimisest tuleb teist vanemat teavitada ette vähemalt 3 päeva enne reisi toimumist, kui reisi sihtkoht on Euroopas ning 15 päeva enne reisi toimumist, kui reisitakse Euroopast väljapoole. Välisriiki reisimise korral on lastega reisival vanemal kohustus edastada enne reisile minemist teisele vanemale täpne reisi marsruut (sh lennuplaan). Juhul kui planeeritav reis mõjutab teise vanema suhtlusõigust, siis kohustub reisi planeeriv vanem kooskõlastama planeeritava reisi teise vanemaga vähemalt 30 päeva ette. Teisel vanemal on õigus reisi kooskõlastamisest keelduda juhul, kui tal on planeeritava reisi ajaks juba lastega plaanid tehtud ning neid plaane ei ole võimalik tühistada ilma kulusid kandmata. Laste reisist ära jäänud suhtluskord tuleb asendada ajal, millal seda soovib vanem, kelle suhtlusõigust reis mõjutas. Vanem, kelle valduses on laste reisidokumendid, kohustub dokumendid teisele vanemale reisiks üle andma.
1.9.Kumbki vanem ei takista ajal, mil lapsed on temaga, laste suhtlemist teise vanemaga sidevahendite teel. Arvestades laste magamamineku aega, peavad kõned toimuma enne kella
1.10.Kummagi lapse haigestumise korral põetab last see vanem, kelle juures laps haigestumise ajal viibis.
1.11.Vanemad annavad teineteisele teada laste igapäevaeluga seotud olulisi asjaolusid.
1.12.Vanemad arutavad ja otsustavad laste elu puudutavaid küsimusi koos, sh arsti visiidid, päevahoiu/sõime ja lasteaia, kooli, huviringide/trennide valik ja aeg jms.
2-21-9687
1.13.Vanemad suhtuvad teineteisesse lugupidavalt ja austavalt. Laste juuresolekul ei halvusta vanem teist vanemat ega anna muul moel lastele teada enda hoiakutest teise vanema suhtes. Vanem peab hoiduma nii otsesest kui kaudsest tegevusest, mis kahjustab laste suhet teise vanemaga.
2.Avalduse kohaselt lõppes vanemate kooselu xx.xx.xxxx, kui ema kolis koos lastega pere ühisest kodust välja ja asus elama /asukoht/. Isa jäi elama pere senisesse elukohta /asukoht/. Ema ei andnud isale teada, kuhu täpsemalt lapsed elama asusid. Isa tegi emale 05.02.2021 ettepaneku lastega suhtlemise korras kokkuleppimiseks. Ema ei olnud ettepanekuga nõus ning leidis, et lapsed peavad elama ainult temaga ja suhtlema isaga minimaalse graafiku alusel. Seoses tütre imetamisega ei võimaldanud ema tütrel olla isaga enne 3-aastaseks saamist rohkem kui mõned tunnid. Perelepituses ei õnnestunud laste huvidest lähtuvat kokkulepet sõlmida. Lastepsühholoogi poole pöördumisega ema ei nõustunud.
3.Kooselu ajal oli isal oluline roll poja kasvatamisel. Isa tegeles pojaga õhtuti töölt koju tulles, pani teda magama ja lohutas öösiti. Isal ja pojal on tugev kiindumussuhe. Kooselu lõppedes on ema võimaldanud isal kohtuda pojaga lühemateks perioodideks ja harvemini, kui see poja ja isa kiindumussuhte arenguks vajalik on. Isa on avaldanud emale soovi lastega rohkem koos aega veeta. Isa on korduvalt rõhutanud, et lapsed peaksid saama tulevikus võrdselt isaga aega veeta. Isa püüded tütrega rohkem koos aega veeta on ema tõrjunud. Ema hinnangul saab isa ja tütre kohtumisi pikendada 30 minuti võrra kuus. Sellises tempos võtaks isa ja tütre kohtumiste pikenemine tervele nädalavahetusele aega pea 8 aastat.
4.Avalduse 09.11.2023 täienduse kohaselt on vahepealne aeg näidanud, et avaldaja taotletav kord on lastele sobiv. Ema on võimaldanud lastel veeta suvel isaga ka pikemaid ajavahemikke – U.S oli isaga igal suvekuul järjest ühe nädala ja M.Q kõige pikemalt 4 päeva järjest (ema ei lubanud pikemaks jääda). Kummalgi lapsel ei tekkinud sellel ajal ema järele igatsust või soovi varem koju minna. Lapsed olid isa juures õnnelikud ja isa sai nendega kenasti hakkama.
5.Isa on lapsed määratud ajal alati ema juurde viinud. Olukordi, kus laste kolmapäeval üleandmiseks oleks olnud vaja lastekaitse abi, ei ole esinenud. Kolmapäevaste kohtumistega tekkis probleem, kuna kõigest 4 tunni pikkune kohtumine oli U.S-i jaoks liiga lühike ja ta soovis isaga pikemalt aega veeta. Olukord kulmineerus 23.02.2022, kui laps emale üleandmisel hüsteeriliselt nuttis ning palus võimalust jääda ööseks isa juurde ja minna ema juurde hommikul. Seetõttu otsustati, et M.Q läheb ema juurde ja U.S jääb järgmise hommikuni isaga. Järgmisel päeval üleandmisel probleeme ei esinenud. Kuna oli ilmne, et U.S-ile kehtiv suhtluskord ei sobinud, tegi isa ettepaneku, et U.S oleks isaga pikemalt. Sellega ema ei nõustunud ja teatas aprillis 2022, kui esialgse õiguskaitse korras määratud suhtluskord enam ei kehtinud, et kolmapäevased kohtumised jäävad üldse ära. Isa leppis sellega, kuna tema jaoks on oluline säilitada emaga rahumeelsed suhted. Isa pidi leppima ka sellega, et ta peab viima M.Q ema juurde pühapaeva õhtul, kuigi U.S jääb isa juurde esmaspäevani. Mingit vajadust selliseks erisuseks ei ole. Ka M.Q-le on selline erisus arusaamatu ja põhjustab pingeid õe-venna vahel. Kuigi ema väitis 17.11.2023 menetlusdokumendis, et jaanuarist 2024 hakkab M.Q viibima isaga sama graafiku alusel nagu U.S, ei ole ema seda lubanud.
6.Kuigi viimased u 2,5 aastat on näidanud, et lapsed soovivad isaga rohkem aega veeta, ei ole ema olnud valmis mõistlikeks kokkulepeteks, kuigi erinevad spetsialistid on talle selgitanud, et laste huvides on ulatuslikum suhtlus isaga. Ema ei lähtu laste parimatest huvidest. Lastele on isa juures tagatud kõik mugavused. Isa elab suure õuealaga eramus. Kummalgi lapsel on oma tuba ning kõik eluks ja arenguks vajalik. Isa on teinud kõik endast oleneva, et tal säiliks lastega lähedane suhe ka pärast vanemate kooselu lõppu. Isa jättis oma elukoha ja töö
2-21-9687 /asukoht/ ning kolis elama laste uue kodu vahetusse lähedusse. U.S hakkab käima XXX koolis ja M.Q XXX lasteaias, mis asub isa elukohast ca 10 min autosõidu kaugusel. Kooli ja isa kodu vahel liikumiseks on lastel suuremaks saades võimalik kasutada ühistransporti. Kooli ja kodu vahel on kergliiklustee, mis võimaldab rattaga koolis/huviringides käia. 50/50 suhtluskord ei mõju lasteaia/koolikohustuse täitmisele ja huviringides käimisele negatiivselt. Astmelise suhtluskorra rakendamiseks puudub vajadus. Kui kohus peab üleminekuperioodi põhjendatuks, võiks isa suhtluskord pikeneda iga kuue nädala tagant ühe päeva võrra. Puudutatud isiku III seisukoht
7.Ema vaidles avaldusele osaliselt vastu ja palus määrata isa ja laste suhtlemise korra kindlaks järgmiselt:
7.1.Z.V võtab U.S-i iga paaritu nädala (39., 41. jne) reedel kell 16.00 lasteaiast või kui U.S ei viibi lasteaias, siis kell 18.00 ema elukohast ning viib lapse esmaspäeva hommikul lasteaeda või ema juurde koju, kui laps ei viibi lasteaias, esmaspäeva õhtul kella 18.00-ks.
7.2.Z.V võtab M.Q iga paaritu nädala (39., 41. jne) reedel kell 16.00 lasteaiast või kui M.Q ei viibi lasteaias, siis kell 18.00 ema elukohast ning viib lapse pühapäeva õhtul kella 18.00-ks ema juurde koju. Alates 2024 jaanuarist võtab Z.V M.Q iga paaritu nädala (39., 41. jne) reedel kell 16.00 lasteaiast või kui M.Q ei viibi lasteaias, siis kell 18.00 ema elukohast ning viib lapse esmaspäeva hommikul lasteaeda või ema juurde koju, kui laps ei viibi lasteaias, esmaspäeva õhtul kella 18.00-ks.
7.3.Jõulud, perioodil 23. kuni 27. detsember, veedavad lapsed paaritutel aastatel isaga 23.12. kuni 25.12. ja emaga 25.12. kuni 27.12. ning paaris aastal emaga 23.12. kuni 25.12. ja isaga
25.12.kuni 27.12. Vanem võtab 23.12. lapsed lasteaiast (lühendatud tööpäev) või kell 18.00 teise vanema juurest, kui lapsed ei viibi lasteaias. Lapsed lähevad teise vanema juurde 25.12. kell 18.00. Vanem, kes viibib lastega kuni 27.12., viib lapsed 27.12. hiljemalt kella 9.00-ks lasteaeda või kui lapsed ei viibi lasteaias, siis teise vanema elukohta kell 18.00. Lapsele läheb teise vanema juurde järele vanem, kelle suhtluskord algab.
7.4.Aastavahetuse, perioodil 30. detsember kuni 2. jaanuar, veedavad lapsed paaritutel aastatel emaga ja paaris aastatel isaga. Vanem võtab 30.12. lapsed lasteaiast mitte varem kui kella 16.00-st (v.a lühendatud tööpäev või muu lasteaia töökorralduse muudatus) või kui lapsed ei viibi lasteaias, siis kell 18.00 teise vanema juurest. Vanem viib lapsed 02.01. hiljemalt kella 9.00-ks lasteaeda või kui lapsed ei viibi lasteaias, siis teise vanema elukohta kell 18.00. Lapsele läheb teise vanema juurde järele vanem, kelle suhtluskord algab.
7.5.Jaanipäeva, perioodil 22. kuni 25. juuni, veedavad lapsed paaritutel aastatel emaga ja paaris aastatel isaga. Vanem võtab 22.06. lapsed lasteaiast (lühendatud tööpäev) või kell 18.00 teise vanema juurest, kui lapsed ei viibi lasteaias. Vanem viib lapsed 25.06. hiljemalt kella 9.00-ks lasteaeda või kui lapsed ei viibi lasteaias, siis teise vanema elukohta kell 18.00. Lapsele läheb teise vanema juurde järele vanem, kelle suhtluskord algab.
7.6.Isadepäeva veedavad lapsed isaga selliselt, et isa võtab lapsed ema elukohast isadepäevale eelneva laupäeva õhtul kell 18.00 ja viib lapsed esmaspäeva hommikul hiljemalt kella 9.00-ks lasteaeda või kui lapsed ei viibi lasteaias, siis ema elukohta kell 18.00.
7.7.Emadepäeva veedavad lapsed emaga selliselt, et ema võtab lapsed isa elukohast emadepäevale eelneva laupäeva õhtul kell 18.00 ja viib lapsed esmaspäeva hommikul hiljemalt kella 9.00-ks lasteaeda.
7.8.Isa sünnipäeva päeva (05.05.) veedavad lapsed isaga. Ema sünnipäeva päeva (30.09.) veedavad lapsed emaga. Kui lastel on vanema sünnipäeva päeval lasteaia/koolipäev, võtab vanem enda sünnipäeva päeval lapsed lasteaiast mitte varem kui kella 16.00-st (v.a lühendatud tööpäev või muu lasteaia töökorralduse muudatus) või koolist koolipäeva lõppemisel või kui lapsed ei viibi lasteaias/koolis, siis teise vanema elukohast kell 18.00, ja viib lapsed järgmise päeva hommikul hiljemalt kella 9.00-ks lasteaeda või kui lapsed ei viibi
2-21-9687 lasteaias, siis viib isa lapsed ema elukohta kell 18.00. Kui vanema sünnipäev on nädalavahetusel, siis lähevad lapsed selle vanema juurde, kellel on sünnipäev, sünnipäeva päeval kell 11.00. Kui sünnipäevale järgnev päev on pühapäev, siis lähevad lapsed teise vanema juurde tagasi pühapäeval kell 11.00. Kui sünnipäevale järgnev päev on esmaspäev, siis viib vanem lapsed järgmise päeva hommikul hiljemalt kella 9.00-ks lasteaeda või kui lapsed ei viibi lasteaias, siis viib isa lapsed ema elukohta kell 18.00. Lapsele läheb järele see vanem, kelle suhtlemiskord lastega algab.
7.9.Laste sünnipäeva päeval saavad mõlemad vanemad lastega koos olla. Lapsed on mõlema lapse sünnipäeval koos. Kui lapse sünnipäeva päev on lasteaia/koolipäev, võtab vanem, kelle juures lapsed suhtlemiskorra kohaselt ei viibi, lapsed lasteaiast või kui lapsed ei viibi lasteaias, teise vanema kodust, mitte varem kui kella 16.00-st ja viib lapsed teise vanema elukohta kella 18.00-ks, kus lapsed viibivad kuni järgmise päeva hommikuni, mil vanem viib lapsed hiljemalt kella 9.00-ks lasteaeda ja järgneb tavapärane suhtlemiskord. Kui lapse sünnipäev on reedel, läheb isa suhtlemiskorra nädalavahetusel lastele reedel kella 16.00-ks lasteaeda või koolipäeva lõpus järele laste ema ning viib lapsed isa elukohta kella 18.00-ks. Kui lapsed viibivad nädalavahetusel emaga, läheb lastele reedel kella 16.00-ks lasteaeda või koolipäeva lõpus järele isa ning viib lapsed ema elukohta kella 18.00-ks. Kui lapse sünnipäev on nädalavahetusel (laupäeval või pühapäeval) on lapsed kella 16.00-ni selle vanemaga, kellega on lapsed suhtlemiskorra kohaselt ning vanem, kellega lapsed suhtlemiskorra kohaselt koos ei viibi, läheb lastele teise vanema juurde järele kell 16.00. Kui sünnipäevale järgnev päev on pühapäev, siis lähevad lapsed teise vanema juurde tagasi pühapäeval kell 11.00. Kui sünnipäevale järgnev päev on esmaspäev, siis viib vanem lapsed järgmise päeva hommikul hiljemalt kella 9.00-ks lasteaeda või kui lapsed ei viibi lasteaias, siis viib isa lapsed ema elukohta kell 18.00.
7.10.Lastega reisimise soovist tuleb teist vanemat kuu aega ette teavitada ja reis saab toimuda ainult vanemate ühisel kokkuleppel nii aja, kestuse kui asukoha ja peatuspaiga osas. Laste ema on laste dokumentide hoidja.
7.11.Kumbki vanem ei takista ajal, mil lapsed on temaga, laste suhtlemist teise vanemaga sidevahendite teel. Kuni lapsed iseseisvalt sidevahendeid ei kasuta, helistab lastest lahus olev vanem lastele teise vanema telefonile kolmapäeviti kell 20.00.
7.12.Kergem lapse haigestumine ei ole põhjuseks suhtlemiskorra mittetäitmisel. Selle kohta, et last ei tohi haiguse tõttu teise vanema juurde transportida, tuleb esitada teisele vanemale meditsiinitöötaja arvamus ning laps läheb suhtlemiskorra kohaselt teise vanema juurde kohe, kui lapse palavik või muu haigusseisund seda võimaldab.
8.Enam kui 1,5 aastat kehtinud suhtluskord on lastele teada ja sobiv. Lapsed on rutiiniga harjunud ja korra muutmiseks puudub laste huvidest tulenev vajadus, v.a selles osas, et M.Q võiks hakata alates 4-aastaseks saamisest ehk jaanuarist 2024 viibima isa juures U.S-iga samadel aegadel. Kuna kolmapäevased kohtumised kujunesid selliseks, et isal oli laste ema juurde tagasi toomine sageli keeruline – isa kas ei toonud lapsi üldse või venis laste üleandmine ja selleks oli vaja lastekaitse abi, lõpetati kolmapäevased kohtumised aprillist 2022.
9.Nädal-nädal suhtluskord ei ole lastele sobiv ega kooskõlas isa võimekusega. Jääb arusaamatuks, miks isa soovib, et lapsed läheksid edaspidi isa juurde paaris nädala reedel, kui nad on seni läinud paaritu nädala reedel. Kui M.Q ei ole kunagi nädal aega järjest isaga olnud, on arusaamatu, mille alusel isa leiab, et kummalgi lapsel ei ole sel ajavahemikul tekkinud ema järele igatsust või soovi koju minna. M.Q ei viibinud isaga pikemalt mitte sellepärast, et ema ei lubanud, vaid selle pärast, et laps ei olnud pikemaks kohtumiseks valmis. M.Q oli ka 4päevasest kohtumisest stressis ja häiritud, kuna ta ei ole harjunud emast nii kaua lahus olema.
2-21-9687
10.U.S vajab selget päevakava ja kindlat rutiini (sh lasteaias käimisel), mida pakub talle peamiselt ema. Kui isa jätab lapse esmaspäeva hommikul lasteaeda viimata, on U.S-i rutiin kahjustatud, ta käitub lasteaias järgnevatel päevadel halvasti ja leiab, et ka ema ei peaks teda lasteaeda viima. Isa ei paku U.S-ile vajalikku rutiini ja selgitab talle, et peab viima lapse esmaspäeva hommikuti lasteaeda, kuna seda nõuab ema ja muidu saaks teha midagi toredat. See ei ole lapsevanemale kohane ja on suunatud sellele, et näidata ema pahana ja isa heana. Kui U.S viibis isaga pikemalt, nt suvel 2023 ühe nädala ja lisaks nädalavahetuse, ilmnesid lapse käitumises tagasilöögid ja ta langes tagasi varasemalt peaaegu lakanud soovimatute käitumismustrite juurde – hakkas jälle M.Q-le haiget tegema, teda lükkama ja tõukama, titehääles rääkima, käitumine oli kontrollimatu ja reeglite järgimine uuesti raskendatud. Kui U.S viibib isaga tavapärase suhtluskorra alusel ja isa viib ta esmaspäeviti lasteaeda, lapse käitumine paraneb.
11.Probleeme valmistab sageli ka laste isalt emale üleandmine, kuna isa ei ole valmis lapsi üle andma ja lahkuma, vaid hakkab enamasti U.S-iga talle just ostetud mänguasju katsetama või lahkumist venitama ja korduvalt lastele head aega soovima või nõudma, et saaks lapsed autost ukseni saata. See on lastele keeruline ja ei ole nende huvides. Laste üleandmine peaks enamasti toimuma lasteaia vahendusel. Lasteaiapäevadel peaks üleandmine toimuma kell
12.Isal on olnud püsivalt probleeme laste eest hoolitsemisel. 2021. a palus ema esimest korda, et isa peseks laste keha ja pead ning lõikaks küüned. Ema palus isa korduvalt laste rutiinist kinni pidada (traditsiooniliselt on nädalavahetusel suur pesupäev). Kuna isa juures lapsed pesus ei käinud ja küüsi ei lõigatud, tekkis U.S-il tõrge ka ema juures hoolitsusi teha – laps keeldus põhjendusega, et isa juures ei pea seda tegema. Isa tolleaegne elukaaslane hakkas lapsi pesema, küüsi lõikama kevadel 2023, kui lepitus ebaõnnestus ning oli oht, et ema soovib kohtusse pöörduda. Isa on keeldunud laste eest hoolitsemast, neid juhendamast ja piire seadmast. Vanemate juures erinevate reeglite olemasolu ja see, kui lapsele ei seata piire, on lapse psüühikat otseselt kahjustav ning teeb ka teise vanema poolt reeglite ja piiride kehtestamise ning nende järgimise märkimisväärselt raskemaks.
13.Suhtlemiskorra määramisel on vaja arvestada, et U.S oli kolm aastat tunnistajaks perevägivallale, sh lõi isa ema. Lahus oldud ajal on vanemate vahel olnud püsivalt pinged, isa on väljendanud lastele enda negatiivset suhtumist emasse ja püüdnud pidevalt suhtluskorda muuta või läbi rääkida, mis põhjustab vanematele ja lastele pingeid. Kohtumenetluse ajal (augustis/septembris 2021) tegi isa U.S-i nähes teisele inimesele füüsiliselt haiget ja emale teadaolevalt peksis isa teise mehe teadvusetuks. U.S, kes seda sündmust pealt nägi, oli juhtunust traumeeritud. U.S-i käitumises ilmneb samuti agressiivsust, kui tema elukorraldus on ebastabiilne või kui ta kogeb selliseid vägivaldseid sündmusi. Seega vajab ta elukorraldust, mis teda negatiivselt ei mõjuta. Lapsele tuleb jätkuvalt ja järjepidevalt õpetada teiste inimestega arvestamist, piiride aktsepteerimist ja hoolimist, samuti kokkulepetest, reeglitest kinni pidamist. Isal on kombeks kõiki kokkuleppeid pidevalt kahtluse alla seada või selektiivselt neid täita või pidevalt kokkuleppeid ümber rääkida, mis kandub üle ka lastele, eriti U.S-ile, ning muudab selliselt laste kasvatamise ja juhendamise keeruliseks. Olukorras, kus vanematel on kokkulepete sõlmimine aastaid spetsialistide juhendamisel olnud edutu ja vanematel on erinevad arusaamad laste kasvatamisest ja hoolitsemisest, ei ole laste huvides vahelduva elukorralduse kehtestamine, mis eeldab vanemate häid suhteid, pidevat informatsiooni vahetamist ja võimalikult sarnaseid reegleid mõlema vanema kodudes.
14.Jõulupühadel tuleks tagada mõlemale vanemale võimalus lastega aja veetmiseks. Aastavahetus on mõistlik reguleerida veidi pikema ajavahemikuna, et vanemal oleks võimalik
2-21-9687 seda paremini planeerida ja lastega pikemalt aega veeta. Isa soovil ja ema nõusolekul on jaanipühad olnud reguleeritud pikema perioodina ehk 22.–25.06, nii võiks ka jätkuda. Kuna laste vanemate sünnipäevad on enamasti lasteaia/koolipäevad, ei ole sel päeval kella 11.00-st lapse üleandmine mõistlik ega võimalik.
15.Ema ei ole takistanud isal lastega reisimist. 2022. a sõlmisid vanemad kokkuleppe, et lastega reisimise soovist tuleb teist vanemat kuu aega ette teavitada ja reis saab toimuda ainult vanemate ühisel kokkuleppel. Isa soovis ilma ette teavitamata ja kohe kokkulepet muuta. Ema tuli isale vastu ja leppis lühema reisist etteteatamise ajaga. Isa taotletu, et vanem saab lastega plaane teha teise vanema ajale, ei ole kooskõlas teise vanema ega laste huvidega. Teisel vanemal on õigus keelduda laste reisile lubamisest nt siis, kui reisi sihtkoht on ebaturvaline või muul moel lastele sobimatu. Lastega reisimine tuleks teise vanemaga iga kord kokku leppida nii aja, keskuse kui asukoha ja peatuspaiga osas. Kuna isa enda dokumendid on olnud pidevalt teadmata kohas, peaks dokumentide hoidja olema ema.
16.Igapäevane lastele helistamine ei ole mõistlik ja tekitab lastes segadust, eriti kui nad ei ole veel iseseisvalt võimelised sidevahendeid kasutama. Helistamine võiks toimuda üks kord nädalas kindlal päeval ja kellaajal, nagu on senine kokkulepe.
17.Lapse kergem haigestumine ei saa olla põhjuseks, miks suhtluskorda ei täideta. Kui laps on nii haige, et ta ei saa teise vanema juurde minna, siis peaks laps ilmselt olema haiglaravil. Eestkosteasutuse ja lastele määratud esindaja seisukohad
18.Harku Vallavalitsus leidis, et suhtluskord peab olema lastest lähtuv ja mh arvestama laste vanuse ja senise elukorraldusega. Mõlemad vanemad armastavad oma lapsi, on lastega hingeliselt seotud ja emotsionaalselt lähedased. Isa elab emast 10 km kaugusel. 10.07.2023 kodukülastusel vaatles lastekaitsespetsialist isa suhtlemist lastega ja kirjeldas seda, kui head ja avatud kontakti. Isa on taganud lastele vajalikud tingimused ja heaolu. Lastekaitsespetsialisti ettepanek oli kas sõlmida kompromiss ja/või suurendada isa ja laste kohtumisi astmeliselt ning katsetada hiljem nädal-nädal suhtluskorda. Kui reedest reedeni suhtluskord ei sobi, saab astmeliselt suhtluskorda rakendada erinevalt. Määruses võiks olla täpsustatud hilisem kuupäev, mis ajaks vanemad oma puhkusegraafiku paika panevad. Samuti see, et lapsed saavad igapäevaselt suhelda sidevahendite kaudu teise lahusoleva vanemaga, kui lapsevanemad suhtlemise kellaaja jm on eelnevalt kokku leppinud.
19.Lastele määratud esindaja leidis, et lastel on mõlema vanemaga lähedased suhted. 25.11.2023 kohtumisel selgitati lastele menetluse kulgu. Lapsed soovisid vanematega võrdselt aega veeta. Laste huvides on suhelda mõlema vanemaga võimalikult võrdsel määral. Suhtlemise kord kehtestatakse kuni laste täiskasvanuks saamiseni ja see peab seetõttu olema lastele sobiv ka edaspidi. Vanemate võrdsuse printsiibist lähtuvalt võiksid lapsed veeta isaga aega üle nädala reedest reedeni. Esindaja tegi ettepaneku ka pühade ja tähtpäevade ning laste üleandmise korra kohta. Samuti märkis, et kajastada võiks isa ettepanekut, et vanem teavitab teist vanemat ette enne planeeritud reisi kuhu, kuidas ja millal laps läheb, kus peatub ning tagab teisele vanemale reisidokumentide üleandmise mõistlikul ajal enne reisi algust. Menetluse käik
20.Kohus kohaldas 22.09.2021 määrusega isa taotlusel esialgse õiguskaitse abinõusid ja määras kindlaks lastega suhtlemise ajutise korra kuni 22.03.2022 järgmiselt: isa võtab U.S-i iga paaritu nädala reedel kell 16.00 lasteaiast või kodust ema juurest ning viib lapse koju
2-21-9687 tagasi pühapäeva õhtul kell 19.00; isa võtab U.S-i iga paaris nädala kolmapäeval kell 15.00 lasteaiast või kodust ema juurest ning viib lapse koju kolmapäeva õhtul kell 19.00; isa võtab M.Q iga paaritu nädala laupäeval ja pühapäeval kell 11.00 kodust ema juurest ning viib lapse koju laupäeva õhtul kell 19.00 ja pühapäeva õhtul kell 19.00; isa võtab M.Q paaris nädala kolmapäeval kell 15.00 lasteaiast või kodust ema juurest ning viib lapse koju kolmapäeva õhtul kell 19.00. Maakohtu määrus ja põhjendused
21.Harju Maakohus rahuldas 10.12.2024 määrusega isa avalduse suhtluskorra kindlaksmääramiseks osaliselt ja määras laste ning vanemate vahel järgmise suhtluskorra:
21.1.Lastel on vahelduv elukoht ning nad viibivad vaheldumisi võrdselt mõlema vanema juures: ühe nädala ema juures ja ühe nädala isa juures. Lapsed on isa hoole all iga paaritu nädala reede õhtust alates kella 18.00-st kuni paaris nädala reede õhtuni kella 18.00-ni ning ema hoole all iga paaris nädala reede õhtust alates kella 18.00-st kuni paaritu nädala reede õhtul kella 18.00-ni. Laste üleandmine toimub reede õhtuti hiljemalt kell 18.00 kas lasteaias, koolis või teise vanema elukohas. Lastele tuleb järgi see vanem, kelle juures lapsed algava nädala veedavad (maakohtu määruse resolutsiooni punkt 2.1.).
21.2.Jõulude ajal veedavad lapsed paaritutel aastatel isaga 23.12–25.12 ja emaga 25.12–27.12 ning paarisaastatel emaga 23.12–25.12 ja isaga 25.12–27.12. Vanem võtab 23.12 lapsed lasteaiast või kell 18.00 teise vanema juurest. Lapsed lähevad teise vanema juurde 25.12 kell
18.00.Lastele läheb teise vanema juurde järele vanem, kelle suhtluskord algab. Vanem, kes viibib lastega kuni 27.12, viib lapsed 27.12 hommikul lasteaeda või teise vanema elukohta kell 18.00, misjärel jätkub p-s 22.1 märgitud suhtluskord.
21.3.Aastavahetuse 30.12–02.01 veedavad lapsed paaritutel aastatel emaga ja paarisaastatel isaga. Vanem võtab 30.12 lapsed lasteaiast või kell 18.00 teise vanema juurest. Vanem viib lapsed 02.01 hommikul lasteaeda või teise vanema elukohta kell 18.00, misjärel jätkub p-s 22.1 märgitud suhtluskord.
21.4.Jaanipühad 22.06–25.06 veedavad lapsed paaritutel aastatel emaga ja paarisaastatel isaga. Vanem võtab 22.06 lapsed lasteaiast või kell 18.00 teise vanema juurest. Vanem viib lapsed 25.06 hommikul lasteaeda või teise vanema elukohta kell 18.00, misjärel jätkub p-s 22.1 märgitud suhtluskord.
21.5.Emadepäeva veedavad lapsed emaga, olenemata sellest, kelle juures lapsed suhtluskorra järgselt olema peavad. Kui lapsed viibivad isa juures, siis ema võtab lapsed isa elukohast emadepäevale eelneva laupäeva õhtul kell 18.00 ja viib lapsed esmaspäeva hommikul lasteaeda/kooli, misjärel jätkub p-s 22.1 märgitud suhtluskord.
21.6.Isadepäeva veedavad lapsed isaga, olenemata sellest, kelle juures lapsed suhtluskorra järgselt olema peavad. Kui lapsed viibivad ema juures, siis isa võtab lapsed ema elukohast isadepäevale eelneva laupäeva õhtul kell 18.00 ja viib lapsed esmaspäeva hommikul lasteaeda/kooli, misjärel jätkub p-s 22.1 märgitud suhtluskord.
21.7.Isa sünnipäeva (05.05) veedavad lapsed isaga ning ema sünnipäeva (30.09) veedavad lapsed emaga, olenemata sellest, kelle juures lapsed suhtluskorra järgselt olema peavad. Kui lastel on vanema sünnipäeval lasteaia-/koolipäev, siis võtab vanem, kellel on sünnipäev ning kelle juures lapsed suhtluskorra järgi ei viibi, lapsed lasteaiast või koolist ja viib lapsed järgmise päeva hommikul lasteaeda või kooli, misjärel jätkub p-s 22.1 märgitud suhtluskord. Kui vanema sünnipäev on nädalavahetusel, siis võtab vanem, kellel on sünnipäev, lapsed teise vanema elukohast kell 11.00. Kui sünnipäevale järgnev päev on pühapäev, siis viib vanem lapsed teise vanema juurde tagasi pühapäeval kell 11.00, misjärel jätkub p-s 22.1 märgitud suhtluskord. Kui sünnipäevale järgnev päev on esmaspäev, siis viib vanem lapsed järgmise päeva hommikul lasteaeda/kooli, misjärel jätkub p-s 22.1 märgitud suhtluskord.
2-21-9687
21.8.Lapse (M.Q või U.S) sünnipäeva korral kehtib järgmine kord:
21.8.1.Vanem, kelle juures lapsed suhtluskorra järgi ei viibi, võtab lapsed lasteaiast/koolist ja viib lapsed teise vanema elukohta kell 18.00, misjärel jätkub p-s 22.1 märgitud suhtluskord.
21.8.2.Kui lapsed ei viibi lasteaias/koolis, siis võtab vanem, kelle juures lapsed suhtluskorra järgi ei viibi, lapsed teise vanema elukohast kell 16.00 ning toob teise vanema elukohta tagasi kell 18.00, misjärel jätkub p-s 22.1 märgitud suhtluskord.
21.8.3.Kui lapse sünnipäev on nädalavahetusel, on lapsed kella 16.00-ni selle vanemaga, kellega on lapsed suhtlemiskorra kohaselt, ning vanem, kelle juures lapsed suhtlemiskorra kohaselt koos ei viibi, läheb lastele teise vanema juurde järele kell 16.00. Kui sünnipäevale järgnev päev on pühapäev, siis viib vanem lapsed teise vanema juurde tagasi pühapäeval kell 11.00, misjärel jätkub p-s 22.1 märgitud suhtluskord. Kui sünnipäevale järgnev päev on esmaspäev, siis viib vanem lapsed järgmise päeva hommikul lasteaeda/kooli, misjärel jätkub p-s 22.1 märgitud suhtluskord.
21.9.Kumbki vanem võib lastega reisida. Vanem teatab teisele vanemale reisist välisriiki ette kirjalikult esimesel võimalusel, kuid mitte hiljem kui 15 päeva enne reisi toimumist, märkides äraolemise aja, marsruudi ja reisi sihtkoha. Kui viidatud andmed on vanemale edastatud, siis kohustub vanem andma teise vanema nõudmisel reisimiseks kirjaliku allkirjastatud volituse (kui vajalik, siis notariaalse volituse). Juhul, kui reis jääb osaliselt või täielikult teise vanema suhtluskorra ajale, saab selline reisimine toimuda üksnes teise vanema eelnevalt e-posti/SMS’i teel antud nõusoleku alusel ning vanemad lepivad kokku ärajäänud suhtluskorra asendamise. Vanem, kelle valduses on laste reisidokumendid, kohustub dokumendid teisele vanemale reisiks üle andma (maakohtu määruse resolutsiooni punkt 2.9).
21.10.Lapsel on võimalik igapäevaselt suhelda lahus elava vanemaga telefoni, SMS’i või sobiva suhtlusrakenduse vahendusel (maakohtu määruse resolutsiooni punkt 2.10).
21.11.Kergem lapse haigestumine ei ole põhjuseks suhtlemiskorra mittetäitmiseks. Selle kohta, et last ei tohi haiguse tõttu teise vanema juurde transportida, tuleb esitada teisele vanemale meditsiinitöötaja arvamus ning laps läheb suhtlemiskorra kohaselt teise vanema juurde kohe, kui lapse palavik või muu haigusseisund seda võimaldab. Menetluskulud jättis kohus menetlusosaliste endi kanda ja riigi õigusabi tasu ja kulud riigi kanda.
22.Perekonnaseaduse (PKS) § 123 lg 1 kohaselt teeb kohus kõiki vanema õigusi ja kohustusi puudutavates asjades esmajoones laste huvidest lähtuva lahendi, arvestades kõiki asjaolusid ja asjaomaste isikute õigustatud huvi. Kohus peab seega arvestama nii vanemate õigust ja huvi lapsega suhelda, kui ka lapse õigust ja huvi vanematega suhelda, samuti iga üksikjuhtumi asjaolusid, ja tegema neid asjaolusid arvesse võttes lapse huvidest lähtuva lahendi (RKTKm 09.11.2011, 3-2-1-83-11, p 21 seitsmes lõik). Sobiv suhtluskord tuleb määrata üksikjuhtumi asjaoludest lähtudes, arvestades lapse väljakujunenud elurütmi, arengut ja vanust (RKTKm 07.12.2018, 2-17-3347, p 22). Lapse õiguste ja heaolu tagamise põhimõtted tulenevad ka lastekaitseseaduse (LasteKS) §-st 5, mille p 3 kohaselt tuleb kõigis lapsi puudutavates ettevõtmistes seada esikohale lapse huvid.
23.Pärast poolte lahkuminekut pöördus isa korduvalt ema poole lastega suhtlemise korra kokkuleppimiseks nii esindaja vahendusel kui isiklikult (dtl 16–19, 29–30). Isa pöördumised olid viisakad ja lugupidavad. Isa palus korduvalt luba lastega kohtuda olukorras, kus vanematel on ühine hooldusõigus (dtl 16–19, 29–30). Pärast vanemate lahkuminekut ei andnud ema isale teada, kuhu täpsemalt lapsed koos emaga elama asusid (dtl 16–27). Tõendeid, millest järelduks, et isa on olnud ema vastu füüsiliselt või vaimselt vägivaldne, ei ole esitatud. Neid tõendeid ei esitatud ka pärast isa vastuväidet, et tegemist on paljasõnalisega väitega. Ema ei tuginenud isa vägivaldsusele ka pärast lahkuminekut isale saadetud e-kirjades (dtl 28, 31, 43, 133, 134, 169, 170–176). Ei ole eluliselt usutav, et ema lubab lapsi vägivaldse
2-21-9687 isa (nii ema kui kolmanda isiku vastu, keda väidetavalt peksti teadvusetuks) juurde regulaarselt ja koos ööbimistega.
24.Isa palub määrata suhtluskorra selliselt, et lapsed viibiksid võrdse aja mõlema vanema juures. Isa kolis elama laste vahetusse lähedusse. Ta on pidevalt üritanud suurendada lastega suhtlemise aega, kuid ema ei ole sellega nõus. Ema seisukohad on vastuolulised. Ema toob välja, et väljakujunenud suhtluskord (paaritul nädalal R–E) on lastele sobiv, kuid samal ajal kirjeldab raskusi laste üleandmisel ja muutusi poja käitumises pärast isaga koosveedetud aega. Poja üleandmisesse on olnud kaasatud lastekaitsetöötaja, kes veendus, et üleandmine isalt emale kolmapäeval ei ole võimalik lapse tugeva protesti tõttu (ema ei vaielnud isa sellele väitele vastu). Seega ei saa nõustuda, et väljakujunenud suhtluskord (mida ema maksimaalsel viisil piirata soovib, dtl 185) lastele sobib. Vanemate esile toodud asjaolud (poja eelnev muretsemine ja raskused üleandmisel, poja tagasilöök käitumises pärast isaga koosviibimist; tütre küsimused, miks ta ei saa olla isa juures sama palju kui vanem vend) viitavad pigem sellele, et lastele ei sobi ema võimaldatud suhtluskord. Õige ei ole ema lähenemine, et poja käitumist saab „parandada“ isaga koosveedetud aja piiramise (kolmapäeva väljajätmine), regulaarse lasteaias käimise ja lapse üleandmisega lasteaia tingimustes, kus lapsel on väiksem võimalus protesti väljendada. Isa väitel on erinevad spetsialistid pooldanud isa ja laste koos veedetava aja suurendamist (ema ei ole sellele vastuväiteid esitanud). Suhtlemiskorra probleemide põhjus on ema tugev vastumeelsus aktsepteerida isa võrdväärse vanemana ja mõtteviis, et ema luba lastega kohtuda on tema vastutulek isa soovidele.
25.Lastel on mõlema vanemaga head suhted ja nad soovivad koos olla mõlema vanemaga, mistõttu ei ole põhjendatud jätta isa kõrvale korrapärasest ja tihedast suhtlusest lastega. Tõendeid selle kohta, et isaga koos olemine avaldaks lastele kahjulikku mõju, ei ole esitatud. Põhjendatud ei ole ema järeldus, et poja käitumist mõjutab negatiivselt rutiini puudumine, milleks on lasteaiast puudumine või pikemalt isa juures viibimine. Lapse meeleolu ongi kõikuv ja seda võivad mõjutada erinevad faktorid (sh vastupidi ema arvamusele liiga pikad ja tihedad lasteaiapäevad ja igatsus isa järele). Ema ei olnud nõus 50/50 suhtluskorda proovima ka siis, kui lapsed talle ise avaldasid, et veedavad koos isaga liiga vähe aega (ema tõlgendab seda kui isapoolset laste mõjutamist). Ema käitumine on vastuoluline, sest ta tegi ettepaneku, et tütar võiks alates 4-aastaseks saamisest viibida isa juures samadel aegadel nagu poeg, kuid seda siiski ei võimaldanud (dtl 169–176).
26.Alusetud on etteheited isale laste hügieeni osas. Tõendeid, millest nähtuks, et lapsed tulevad isa juurest hoolitsemata välimusega, ei ole esitatud. Nii lastekaitseametnikud kui lastele määratud esindaja on lastega kohtunud. Laste hügieeni ega välimuse osas ühtegi tähelepanekut ei tehtud. Isa esitatud piltidelt nähtub, et lapsed on isa juures puhtad ja hoolitsetud välimusega (dtl 164–168). Asjaolu, et isa ei korraldanud nädalavahetusel suurt pesupäeva, ei ole aluseks laste ja isa suhtluse piiramiseks. Samuti on alusetud ema etteheited isa kasvatusstiili osas. Kuna lapsed viibivad isa juures ühes kuus vaid loetud päevad, on vähetõenäoline, et laste piiride katsetamine ema juures on tingitud isa ebasobivast kasvatusstiilist.
27.Seoses ema väitega, et lapsed ei ole harjunud emast sedavõrd kaua lahus viibima, leidis kohus, et kui lapsel on mõlema vanemaga kiindumussuhe, siis on loomulik, et ta teist vanemat igatseb. Mõistlikud vanemad suudavad pärast lahutust korraldada laste ja enda elu selliselt, et lastele on tagatud turvatunne ka siis, kui nad viibivad teise vanema juures. Isa ei pea tõendama, et ta on võimeline oma laste eest hoolitsema, kuni ei ole tõendeid, mis tema oskused veenvalt kahtluse alla seaksid. Siinses asjas selliseid tõendeid esitatud ei ole. Et pärast teise vanema juures viibimist võib laps olla emotsionaalne (ema kirjelduste järgi
2-21-9687 tagasilöök soovimatu käitumise juurde), on seletatav tema jaoks uue olukorraga, mis vajab aega harjumiseks. Vanemad peaksid aitama last sellega toime tulla. Mõlemad peavad lapsele uut olukorda selgitama, mh seda, et kumbki vanem on tema jaoks olemas ka siis, kui ta viibib teise juures. U.S on 7-aastane ja M.Q saab 2025. a /alguses/ 5-aastaseks. Laste vanus võimaldab sellise elukorraldusega harjumist, kus nad viibivad vanemate vahel võrdses ajalises jaotuses vahelduvalt nädala kaupa. Kui lapsed ei ole harjunud emast 7 päeva lahus viibima, ei tähenda see, et lapsed ei ole võimelised harjuma uue elukorraldusega, mis on nende huvides. Vastupidiseid tõendeid ei ole esitatud.
28.Kui tuvastatud ei ole, et kumbki vanem oleks vägivaldne või võimetu lapse eest hoolitsema ja lapsel on mõlema vanemaga tugev side, tuleb lähtuda sellest, et lapse huvides on vanemate lahuselu korral veeta aega võimalikult võrdselt mõlema vanemaga (RKTKm 19.05.2021, 2-20-1708, p 19; TlnRnKm 14.09.2023, 2-22-9574). Asjaolusid, mille tõttu ei oleks laste huvides elada võrdselt kummagi vanemaga, ei ole esile toodud. Ema väitis, et seda takistavad vanemate keerulised suhted, kuid nende kirjavahetusest nähtub, et erimeelsused piirduvad suhtluskorra üle vaidlemisega, mille käigus ei võimalda ema lastel viibida rohkem isa juures. Vanemate suhtlus on viisakas ja lugupidav. Seega on nad võimelised korraldama oma suhtlust edukalt võrdse suhtluskorra määramisel. Esindaja hinnangul tundsid lapsed end hästi mõlema vanema kodus. Lapsed soovisid vanematega võrdselt aega veeta. Võrdse suhtluskorra osas ei esitanud vastuväited ka eestkosteasutus, kelle hinnangul tuleks suurendada isa ja laste kohtumisi.
29.PKS § 116 lg 1 kohaselt on vanematel oma laste suhtes võrdsed õigused ja kohustused, kui seadusest ei tulene teisiti. Seega mahub kohtu diskretsiooni piiridesse võimalus määrata suhtluskord kindlaks selliselt, et lapsed viibivad vaheldumisi ühe nädala kaupa kummagi vanema juures. Toodud järeldus on kooskõlas ka suundumustega Euroopas. Euroopa Nõukogu 02.10.2015 resolutsiooni kohaselt peavad liikmesriigid seadma eesmärgiks tagada vanemate võrdsus ning p-s 5.5 on välja pakutud, et seaduses peaks olema võimalik vahelduva elukoha printsiibi rakendamine pärast vanemate lahkuminekut, v.a juhtudel, mil ohus oleks lapse heaolu või tegemist oleks perevägivallaga (vt ka RKTKm 07.12.2018, 2-17-3347, p 23 teine lõik).
30.Laste huvidega on kooskõlas suhtluskorra määramine nädala kaupa, kuna mõlemal vanemal on lastega lähedased ja südamlikud suhted, vanemad jätkavad vaatamata (peamiselt suhtluskorra) erimeelsustele ühise hooldusõiguse teostamist, isa ohtlikkust lastele ei ole tuvastatud, isa elab laste elukoha vahetus läheduses ja lapsed on avaldanud, et soovivad vanematega võrdselt aega veeta.
31.Vanematel ei olnud vaidlust jõulupühade, aastavahetuse ja jaanipühade üle ega suhtluskorra toimimise üle laste haiguste perioodil. Laste huvides ei ole kohustada vanemat viima last lasteaeda või võtma lapsed lasteaiast mitte varem kui kell 16.00, kui vanemal on võimalik veeta see päev lapsega koos. Lasteaed ei ole kohustuslik. Samuti ei ole laste huvides olukord, kus laps peab viibima talvisel ja suvisel (eriti veel vähemalt kuni kell 16.00) puhkuste perioodil (mil lapse harjumuspärane lasteaiarühm võib olla puhkuse tõttu suletud) lasteaias. Suhtluskorrast tuleb välja jätta ka tingimus, mille järgi tuleks lapsed viia lasteaeda kella 9.00ks. Laste huvides ei ole määrata konkreetne lasteaeda saabumise kellaaeg. See võib sõltuda ka muudest teguritest. Ema ei põhjendanud, miks on kellaaja märkimine oluline ja kuidas on see laste huvides.
32.Reisimist võib eelduslikult pidada lapse huvidega kooskõlas olevaks, kuna see võimaldab lapse maailmapildil avarduda. Ema soov reisimine eelnevalt teise vanemaga igakordselt
2-21-9687 kokku leppida nii aja, kestuse kui asukoha ja peatuspaiga osas, on arusaamatu ega vasta laste huvidele. Ema mõttekäik, et vanem võib keelduda laste reisile lubamisest näiteks siis, kui reisi sihtkoht on ebaturvaline või muul moel lastele sobimatu (sõjapiirkond, looduskatastroofid, pandeemia-epideemia jms), jääb põhjenduste puudumise tõttu mõistetamatuks. Kuna ema näitas nii kohtueelselt kui menetluse ajal üles vastumeelsust isa ja laste suhtlemise aja suurendamisele ning lastega reisimise reguleerimisele, ei ole ta ilmselt vabatahtlikult nõus reisimiseks nõusolekut andma. Tõenäoliselt ei õnnestu vanematel selles küsimuses kokkuleppele jõuda. Emale tuleks siiski laste reisimisest varakult teada anda, sh reisimisel Euroopa Liidu piires. Avaldaja huvi spontaanse reisi vastu koos lastega ei kaalu üles ema õigust kavandatavast reisist teada saada vähemalt 15 päeva ette. Vanem peaks planeerima reisi enda suhtluskorra ajale. Kui reis jääb osaliselt või täielikult teise vanema suhtluskorra ajale, saab see toimuda üksnes teise vanema eelneval nõusolekul ja ärajäänud suhtluskorra asendamises kokkuleppimisel.
33.Põhjendatud ei ole määrata ema laste dokumentide hoidjaks. Väide, et isal on enda dokumendid pidevalt teadmata kohas, on tõendamata. Kuna vanematel on ühine hooldusõigus ja lapsed suhtlevad vanematega võrdselt, ei ole põhjendatud määrata ühte vanemat dokumentide hoidjaks. Vanem, kelle valduses on laste reisidokumendid, kohustub dokumendid teisele vanemale reisiks üle andma.
34.Laste suhtlemise lahuselava vanemaga konkreetse päeva või kellaajaga piiramine ei ole laste huvides. Lastel peab olema võimalus helistada eemalolevale vanemale igal ajal. Olukordi, kus üks vanem helistab lastele öisel ajal, ei ole esinenud. Lastega sidevahendite teel suhtlemine vahetult enne magamaminekut ei kujuta lastele ohtu, mida tuleks määrusega keelata. Lapse turvatunde tekkimisele aitab eelduslikult kaasa olukord, kus teine lapsevanem on lapse jaoks alati olemas, mh sidevahendite teel kättesaadav.
35.Avalduse suhtluskorra punktid 2.10, 2.11, 2.12 on deklaratiivset laadi ja nendes sätestatud tingimused tulenevad seadusest või selle kohaldamise printsiipidest. Neid ei ole vaja määruses eraldi välja tuua. Määruskaebus
36.Ema esitas määruskaebuse, milles palub maakohtu määruse tühistada selle resolutsioonipde 2.1, 2.9, 2.10 osas, ning teha selles osas uue määruse vastavalt ema ettepanekutele.
37.Kaebuse kohaselt ei teavitanud kohus lahendi tegemise kuupäevast ega andnud emale võimalust vastata isa viimastele seisukohtadele. Ka ei selgitanud kohus välja, milline on hetkeolukord laste ja isa suhtlemisel. Seetõttu ei olnud kohtumõistmine õiglane ja määrus tugineb valel või aegunud informatsioonil.
38.Kohus lähtus 50/50 suhtluskorra määramisel valedest asjaoludest ja tõenditest, ei arvestanud laste tegelikku elukorraldust, vajadusi ja huve ega ema seisukohta. Kohus jättis välja selgitamata laste arvamuse. Puudub põhjus suhtluskorra muutmiseks. Lastel peab olema üks kodu, et säiliks laste turvatunne. Teisel vanemal käiakse külas. Kahe kodu vahet käimine on lapsi kahjustav ja lapsi väsitav.
39.Ema soovib, et isa kohtuks lastega olemasoleva ja juba pea 3 aastat kehtinud suhtluskorra alusel, st kaks korda kuus üle nädala reedest esmaspäevani. Isa läheb reedel (paaritud nädalad) lapsele/lastele lasteaeda järgi kõige varem 16.00 või kooli järgi peale koolitundide lõppemist või tuleb lapsele/lastele järgi ema juurde 18.00, kui laps/lapsed ei käinud lasteaias või koolis.
2-21-9687 Esmaspäeval viib isa hommikul lapse/lapsed lasteaeda hiljemalt 9.00 või kooli esimese tunni alguseks või toob õhtul 18.00 ema juurde, kui laps/lapsed ei käinud lasteaias või koolis. Alates 2024 vanemate kirjaliku kokkuleppe järgi viib isa esmaspäeviti U.S-i, ka sellel nädalal, kui lapsed on emaga, jalgpallitrenni selliselt, et isa võtab U.S-i 18.00 eelkoolist ning viib U.Si jalgpalli trenni ja toob kohe pärast trenni lõppu ema juurde hiljemalt 20.15. Kui U.S ei saa minna trenni (on haige), toob isa U.S-i 18.00 ema juurde nendel esmaspäevadel, kus laps on isaga. Nendel esmaspäevadel, kus laps on emaga ja trenni ei lähe, kohtumist isaga ei toimu.
40.Väär on kohtu väide, et asjas ei ole tõendeid isa vägivaldsuse kohta. Kõik oluline info on edastatud lastekaitsele ja olnud kohtule kättesaadav. Kohus jättis tõendid kogumata. Kohus tegi isa vägivaldsuse osas vale järelduse, mis viis vale lahendini. Vägivalla puhul ei ole selline suhtluskord laste huvidega kooskõlas. Pidev kokkulepetest mitte kinni pidamine, teise inimese piiride mitte aktsepteerimine jm on vaimne vägivald. Vale on kohtu järeldus, et ema ei ole isa vägivaldsust viimasele maininud.
41.Väär on kohtu järeldus, et suhtlemiskorra probleemide põhjuseks on ema tugev vastumeelsus aktsepteerida isa võrdväärse vanemana. Küsimus ei ole võrdväärses vanemas, vaid selles, et ema näeb, et vanemate ebaterve suhtlemisviis ja pidevad vaidlused, isa vägivaldsus ja lastega manipuleerimine ning laste käitumine kinnitavad, et vahelduv elukoht ei ole nende konkreetsete laste huvides. Määruses on eelistatud isa seisukohti, kuid laste huvid ja ema seisukohad jäetud kõrvale. U.S on korduvalt öelnud, et ta ei soovi minna isa juurde. Kohus ei ole arvestanud kõiki U.S-i ütlusi, vaid ainult neid, mida isa eelistab.
42.Kohus ei kaasanud otsuse tegemisel spetsialiste, kes on süvitsi perekonna olukorraga tutvunud ja saaksid esitada asjakohase ja aktuaalse informatsiooni. Vale on isa väide, et erinevad spetsialistid on pooldanud isa ja laste aja suurendamist. Septembris 2022 ei toimunud kohtumist lastekaitsespetsialistidega ning spetsialistid (/nimi 1/ ja /nimi 2/) ei teinud ettepanekut rakendada 50/50 suhtluskorda. Ka väide, et psühholoog /nimi 1/ toetab U.S-i puhul nädal-nädal suhtluskorda, on vale. Ainult psühholoog /nimi 2/, kes 2022. a keskendus vanemate ja laste (U.S-i) koostööle ning hindas isa ja U.S-i koostööd ning ema ja U.S-i koostööd, ei ole avaldanud enda seisukohta suhtlusgraafiku osas.
43.Määruse kohaselt puudus vanematel vaidlus suhtluskorra punktide osas, mis puudutab jõulupühi, aastavahetust, jaanipühade perioodi ja suhtluskorra toimimist laste haiguste perioodil. Isa väitis end olevat nõus ema ettepanekutega pühade ja tähtpäevade veetmiseks, kuid sellegipoolest ei olnud kevadel 2024 nõus seda korda rakendama.
44.Määrusest nähtuvalt tõi isa välja, et ema nädalavahetustel on lastel vähem liikumist/sporti. Ema arendab lapsi mitmekülgselt, seega ei vasta isa väited tõele ja puudus alus neile tugineda. Alusetud etteheited emale kui teisele vanemale ja dikteerimine, milliste tegevustega peab vaba aega sisustama, on samuti vägivallale iseloomulik käitumine.
45.Kohus leidis, et vanemat ei saa kohustada last lasteaeda viima. Samas on mitmed spetsialistid rõhutanud, et tundlik laps, nagu seda on U.S, vajab rutiini ja seda tagab lapsele regulaarsus ja kindel lasteaias käimine. Kuna kohtu seisukoht on vastuolus tunnustatud spetsialistidega ja otseselt ka U.S-ile spetsialistide poolt vajalikuks peetud rutiiniga, jääb arusaamatuks, kuidas ja milliste andmete ning milliste spetsialistidega koostöös jõudis kohus seisukohale, et lapsed, sh U.S ei peaks lasteaias käima. Kuna U.S läheb 2025. a sügisel kooli, on eriti oluline, et ta harjuks käima lasteaias ja hiljem koolis 5 päeva nädalas.
2-21-9687
46.Määrusest ei selgu kohtu mõttekäik ja selgitus lastega ohtlikku piirkonda reisimisel. Kohus ei saa kohustada vanemat andma nõusolek lubada lastel reisida piirkonda, mis ei ole lastele turvaline ning sellega seada vanemale kohustus tekkinud kahjude hüvitamiseks (lastega mitte reisival vanemal ei ole võimalust tagada, et lastega reisiv vanem soetab vajaliku ja sobiva kindlustuse haiglaraviks, transpordiks (nt mägedes helikopteriga) või hukkunud keha transpordiks). Vanemad peavad juba enne reisi algust ja reisi eest tasumist leppima kokku, kas teine vanem on planeeritava reisiga nõus. Teine vanem annab nõusoleku korral kirjaliku nõusoleku ja vajadusel volituse.
47.Suhtluskorra reisimise punkt (2.9) tuleks sõnastada järgmiselt: Kumbki vanem võib lastega reisida. Vanem teatab teisele vanemale reisist välisriiki ette kirjalikult esimesel võimalusel, kuid mitte hiljem kui kuu aega enne reisi toimumist, märkides äraolemise aja, marsruudi ja reisi sihtkoha. Reis saab toimuda ainult vanemate ühisel kokkuleppel. Teisel vanemal on õigus mõjuval põhjusel keelduda laste reisile lubamisest, nt, kui reisi sihtkoht on ebaturvaline või muul moel lastele sobimatu (sõjapiirkond, looduskatastroofid, pandeemiaepideemia jms). Kumbki vanem ei tohi keelduda põhjendamatult lastega reisimisest. Kui reisile mineku osas on teise vanema nõusolek, siis kohustub teine vanem andma reisile suunduva vanema nõudmisel reisimiseks kirjaliku allkirjastatud volituse (kui vajalik, siis notariaalse volituse). Juhul, kui reis jääb osaliselt või täielikult teise vanema suhtluskorra ajale, saab selline reisimine toimuda üksnes teise vanema eelnevalt e-posti/SMSi teel antud nõusoleku alusel ning vanemad lepivad kokku ärajäänud suhtluskorra asendamise enne reisi toimumist. Vanem, kelle valduses on laste reisidokumendid, kohustub dokumendid teisele vanemale reisiks üle andma.
48.Laste üleandmine ei ole hetkel aktuaalne probleem. Jääb selgusetuks, miks kohus sellele nii palju tähelepanu pööras. Isa soovil viib isa esmaspäeviti, kui on ema suhtluskord, U.S-i jalgpalli trenni ja toob lapsed õhtul pärast trenni ema juurde. Seega ei ole ka üksikud kohtumised nädala sees hetkel probleem. Samuti viib isa U.S-i jalgpallitrenni esmaspäevadel, kui lõpeb isa ja laste suhtluskord ning toob lapsed ema juurde u kell 20.15. Vanemad on seega suutnud teha mõistlikke kokkuleppeid. Õige ei ole kohtu seisukoht, et ema ei võimalda isal lastega rohkem aega veeta. Kui isa soovib midagi, mis on mõistlik ja lastele sobiv, ei ole ema sellele vastu.
49.Kohus toob välja nagu oleks olnud halb, et ema ei lubanud U.S-il 2022 kevadest kolmapäeva õhtuti isa juures käia. Samas ei too isa ega kohus välja, et kolmapäevase õhtu asendas ema terve esmaspäevaga. Kokkuvõttes isa ja U.S-i aeg suurenes 19 tunni võrra.
50.Kohus heidab emale ette aeglast isa ja M.Q aja pikendamist. Ema järgis üldisi soovitusi väikelastele, kohtu poolt esialgse õiguskaitse korras määratut ja hiljem lastekaitse töötaja A. Põdra soovitusi, kes mh soovitas üleandmist lasteaias. Kohus ei arvestanud M.Q vajaduste ja soovidega. Vale on võrdsustada suveperioodi kohtumisi aastaringse nädal-nädal suhtluskorraga ja teha selle pinnalt järeldusi. M.Q ei soovi isaga pikemalt aega veeta. Liiga järsud muutused on lapsele varasemalt terviseprobleeme tekitanud.
51.Kohus väidab, et ema seisukohad on paljasõnalised, samal ajal aktsepteerides isa esitatud (vale)väiteid tõesena ilma igasuguse kontrollita. Kohus oli erapoolik isa kasuks, mis mõjutas oluliselt lahendit.
52.Suhtluskorra p 2.10 palub ema muuta selliselt, et suhtlemine toimuks kolmapäeviti kell
19.00.Vaidlustatud määruse punkt tekitab vaidlusi ja ei ole täidetav. Kui kõne toimub kokku
2-21-9687 lepitud korras kindlal päeval ja kellaajal, mis on ette teada, saab vanem hoolitseda selle eest, et kõne tegemine oleks võimalik. Menetlusosaliste seisukohad ja menetluse edasine käik
53.Isa, lapsele määratud esindaja ja eestkosteasutus palusid jätta määruskaebuse rahuldamata.
54.Maakohus jättis määruskaebuse rahuldamata ja edastas selle tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 663 lg 5 alusel läbivaatamiseks ringkonnakohtule.
55.Ringkonnakohtus kuulas lapsed ära 09.06.2025 ja vanemad 11.06.2025.
RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
56.Ringkonnakohus leiab, et maakohtu määrust tuleb TsMS § 657 lg 1 p 2 alusel (koosmõjus §-ga 659) muuta, täiendades maakohtu määratud suhtluskorda vastavalt tervikresolutsiooni punktidele 4.2.1–4.2.4. Samuti tuleb muuta maakohtu määruse resolutsiooni punkte 2.1, 2.9 ja 2.10 vastavalt tervikresolutsiooni punktidele 4.2.5, 4.2.13 ja 4.2.14. Muus osas jääb vaidlustatud määrus muutmata. Ema määruskaebus rahuldatakse osaliselt. Kuna ringkonnakohus muudab maakohtu määruse resolutsiooni, märgib kohus TsMS § 654 lg 2 2 (koosmõjus §-ga 659) alusel kehtiva resolutsiooni tervikliku sõnastuse.
57.Lapse ema esitas koos määruskaebusega uute tõenditena fotod lastest (dtl 259–272), ekirja U.S-i käitumise kohta pärast isa juurest tulekut (dtl 273), kolleegide kirjelduse ema kohta (dtl 274), e-kirjavahetuse isaga seoses suhtluskorra täitmise ja kokkulepetega (dtl 275–283), 2022. ja 2024. a suhtluskorra kokkulepped (dtl 284–289), vanemate e-kirjavahetuse löömise teemal (dtl 290) ja MTÜ Tallinna Naiste Kriisikodu psühholoogi vastuse päringule (dtl 291– 293).
58.Ka hagita menetluses kehtib TsMS § 236 lg 4, mille kohaselt peab menetlusosaline tõendi esitamisel põhjendama, millise asjas tähtsust omava asjaolu tõendamiseks tõend esitati. Ema ei ole tõendite esitamisel selgelt esile toonud asjas tähtsust ja tõendamisele kuuluvat asjaolu, mis tõendi esitamist õigustaks. Siinses menetluses tuleb lahendada vanemate eriarvamus selle üle, milline on laste huvidest lähtuv suhtluskord laste ja nende isa vahel. Eelkõige on vaidlus selle üle, kui pikk peaks laste ja isa kohtumine olema. See, millisel põhjusel või kas üldse on kumbki vanematest suhtluskorda või omavahelisi kokkuleppeid konkreetsel juhul rikkunud, ei oma asja lahendamisel olulist tähtsust. Samuti ei oma tähtsust fotod lastest, kolleegide kirjeldus ema kohta ning isa ja ema omavahelist suhet (sh minevikus toimunud intsidente) puudutavad tõendid (psühholoogi vastus päringule, mis põhineb üksnes ema avaldatud informatsioonil). Ringkonnakohus keeldub nimetatud tõendite (dtl 259–272, 274, 275–283, dtl 291–293) vastuvõtmisest TsMS § 238 lg 1 alusel. Kohus saab ka hagita menetluses vastu võtta ainult sellise tõendi, millel on asjas tähtsus. TsMS § 662 lg 3 alusel võtab ringkonnakohus tõenditena vastu e-kirja U.S-i käitumise kohta, vanemate kirjavahetuse löömise teemal ning 2022. ja 2024. a suhtluskorra kokkulepped, kuna need seonduvad vaidlusaluste asjaoludega.
59.Lapse isa esitas 17.01.2025 tõendina kinnistusraamatu väljavõtte (dtl 331–332), millega soovib tõendada, et kinnisasi /asukoht/ kuulub temale. Kuna kinnisasja kuuluvus ei ole käesolevas asjas vaidluse all, puudub vajadus seda asjaolu tõendada. Ringkonnakohus keeldub tõendi vastuvõtmisest TsMS § 238 lg 1 alusel.
2-21-9687
60.Ema esitas 10.06.2025 taotluse kaasata menetlusse lastepsühholoog või spetsialist, kes hindaks laste tegelikku olukorda, nende individuaalseid vajadusi ja sobivat suhtluskorda. Kolleegium selgitab, et laste olukorda, vajadusi ja sobivat suhtluskorda puudutavad asjaolud tuli esile tuua emal endal, mida ta ongi teinud. Maakohus määras suhtluskorra kindlaks õigesti nende esile toodud asjaolude kaalumise teel. Selliseid asjaolusid, mille hindamiseks tulnuks maakohtul või ringkonnakohtul määrata ekspertiis, s.o eelkõige eriteadmisi nõudvad asjaolud, ei ole esile toodud, ja neid ei tuvastanud ringkonnakohus ka ise asja materjali ega ärakuulamiste põhjal. PKS § 143 lg 2 1 teisest lausest tulenevalt on vanemate vaidluse korral laste ja vanemate vahelise suhtluskorra kindlaksmääramine kohtu kohustus. Selle kohustuse täitmist ei saa delegeerida lastepsühholoogile ega muule spetsialistile. Ema vastavad taotlused muude isikute menetlusse kaasamiseks jäävad rahuldamata.
61.TsMS § 651 lg-st 1 ja §-st 659 tulenevalt on ringkonnakohus seotud määruskaebuse piiridega ja kontrollib maakohtu määruse seaduslikkust ja põhjendatust üksnes osas, mille peale on edasi kaevatud. Ema vaidlustab maakohtu määratud suhtluskorda osas, millega maakohus määras, et lapsed veedavad mõlema vanemaga aega võrdselt ühe nädala kaupa. Samuti vaidlustab ema osaliselt välisriikidesse reisimist ning lapse ja lahuselava vanema sidevahendite kaudu suhtlemist reguleerivaid punkte. Ülejäänud suhtluskorra punktide osas ei ole maakohtu määrust vaidlustatud ja ringkonnakohus neid eraldi ei hinda.
62.Kolleegium selgitab seoses lapse ja lahuselava vanema suhtluskorra kindlaksmääramisega järgmist. Lapsel on PKS § 143 lg 1 järgi õigus isiklikult suhelda mõlema vanemaga ning mõlemal vanemal on kohustus ja õigus suhelda lapsega isiklikult. Vanemate lahuselu korral peavad vanemad PKS § 143 lg 21 järgi leppima kokku lahuselava vanema ja lapse suhtlemises ning kui nad seda ei tee, määrab vanemate vaidluse korral kohus lapse ja lahus elava vanema suhtlemise korra. Suhtlusõiguse esmaseks eesmärgiks on tagada vanema ja lapse isiklike suhete tekkimine ja jätkumine. Vanema ja lapse suhtlemise korda määrates peab kohus PKS § 123 lg 1 järgi lähtuma esmajoones lapse huvidest, kuid arvestama seejuures ka nii vanemate hooldusõigust, vanemate õigust ja huvi lapsega suhelda kui ka lapse õigust ja huvi vanematega suhelda, samuti iga üksikjuhtumi asjaolusid, ja tegema kõike seda arvesse võttes lapse huvidest juhinduva lahendi. Lapse huvide väljaselgitamiseks tuleb mh lastekaitse seaduse (LasteKS) § 21 lg 2 järgi kuulata laps tema vanust ja arengutaset arvestades ära sobival viisil ning võtta lähtuvalt lapse vanusest ja arengutasemest tema arvamus arvesse ühe asjaoluna huvide väljaselgitamisel. Vajadusel peab kohus ise välja selgitama asjaolusid, et kujundada seisukoht, milline suhtluskord on lapse parimates huvides. Sobiv suhtluskord tuleb määrata üksikjuhtumi asjaoludest lähtudes, arvestades lapse väljakujunenud elurütmi, arengut ja vanust. Seejuures peab suhtlemiskorra regulatsioon tagama lahus elava vanema ja lapse suhtlemisõiguse määral, mis vastab lapse huvidele ning tagab isiklikud suhted ja kontakti mõlema vanemaga.
63.Eelneva kohaselt määrab kohus lahus elava vanema ja lapse suhtlemise korra lapse huvidest lähtudes diskretsiooniotsusega, kaaludes kõiki asjas esitatud asjaolusid. Lapse huvi ei ole seejuures pelgalt loosung, vaid tuleb igal üksikul juhtumil sisustada konkreetsete asjaoludega. Kõrgema astme kohus saab sekkuda alama astme kohtu kaalutlusotsusesse üksnes juhul, kui alama astme kohus on eksinud asjaolude tuvastamisel, kohaldanud vääralt materiaalõiguse norme või rikkunud oluliselt menetlusõiguse normi.
64.Siinsel juhul rikkus maakohus menetlusõiguse norme sellega, et jättis lapsed ära kuulamata, ning eksis kaalutlusõiguse teostamisel, määrates võrdsel vanemlusel põhineva suhtluskorra ilma üleminekuperioodita. Ringkonnakohus muudab seetõttu määrust ja kehtestab võrdsel vanemlusel põhineva suhtluskorrani jõudmiseks järkjärgulise
2-21-9687 üleminekuperioodi. Samuti muudab ringkonnakohus lastega välisriikidesse reisimist ning laste ja lahuselava vanema sidevahendite kaudu suhtlemist puudutavaid suhtluskorra punkte vastavalt vanemate poolt ärakuulamisel ringkonnakohtule avaldatule.
65.Maakohus rikkus asja lahendamisel oluliselt menetlusnormi, jättes lapsed ära kuulamata ja põhjendamata laste ära kuulamata jätmist. Laste arvamuse välja selgitamata jätmisele viitab asjakohaselt ka ema oma määruskaebuses. LasteKS § 21 lg 1 järgi tuleb kõigi last mõjutavate otsuste vastuvõtmisel, vastu võtmata jätmisel ning otsuse kavandamisel eri võimaluste vahel valimisel selgitada välja lapse huvid ning lähtuda otsuse tegemisel nendest kui esmatähtsast kaalutlusest. Seejuures tuleb sama sätte lg 2 p 2 kohaselt ära kuulata ka laps tema vanust ja arengutaset arvestades sobival viisil ning võtta lähtuvalt lapse vanusest ja arengutasemest tema arvamus arvesse ühe asjaoluna lapse huvide väljaselgitamisel. Ka TsMS § 552 1 lg 1 kohaselt kuulab kohus last puudutavas asjas isiklikult ära lapse, kes on suuteline seisukohti omama, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Lapse ärakuulamisest võib loobuda üksnes mõjuval põhjusel (TsMS § 5521 lg 3). Siinsel juhul ei nähtu asjaolusid, mille tõttu tulnuks jätta lapsed ära kuulamata.
66.Ringkonnakohus kõrvaldas maakohtu rikkumise, kuulates lapsed ise 09.06.2025 ära. Lähtudes TsMS § 477 lg-st 8 ei koostatud ärakuulamise kohta protokolli. Ärakuulamine toimus kohtuniku kabinetis. 5-aastane M.Q ja 7-aastane U.S tulid ärakuulamisele koos isaga. Lapsed olid üldiselt rõõmsameelsed (M.Q rohkem, kui U.S), kuid häbelikud ega soovinud kohtunikuga rääkida ja tema küsimustele vastata ning palusid, et isa ise kohtunikuga räägiks. Vestluse käigus M.Q siiski avanes pisut. Lapsed ei olnud seega valmis avaldama kohtunikule oma vahetut arvamust vaidluse asjaolude kohta, kuid ringkonnakohus sai siiski mulje laste ja isa omavahelisest heast kontaktist ning isa oskusest lapsi nende jaoks ebamugavas ja stressirohkes olukorras edukalt toetada. Ringkonnakohus arvestab asja lahendamisel ärakuulamisel kogetuga.
67.Ema heidab maakohtule ette, et kohus ei teavitanud lahendi tegemise kuupäevast, ei andnud emale võimalust esitada isa viimastele dokumentidele seisukohta ega selgitanud välja, milline on hetkeolukord laste ja isa suhtlemise osas. Tsiviilasja toimikust nähtuvalt toimus asjas pärast 11.04.2022 kohtukoosseisu vahetumist kohtuistung 08.11.2023, pärast mida esitas isa 09.11.2023 avalduse täienduse, millele ema esitas seisukoha 15.11.2023 ja eestkosteasutus 14.12.2023. Isa esitas 02.04.2024 omapoolse seisukoha ja 18.04.2024 selle täienduse. 03.10.2024 esitas isa taotluse menetluse kiirendamiseks, 26.11.2024 esitas seisukoha lastele määratud esindaja ning 10.12.2024 tegi maakohus lõpplahendi. Ringkonnakohus märgib, et tsiviilkohtumenetluse seadustikust ei tulene kohtule kohustust teavitada hagita menetluses lahendatavas asjas menetlusosalisi lahendi tegemise ajast. Seega ei rikkunud maakohus lahendi tegemise ajast teatamata jätmisega menetlusnormi. Siiski võib nõustuda määruskaebuse väitega, et olukorras, kus ema viimane (ja tegelikult ainus) seisukoht oli esitatud rohkem kui aasta enne kohtulahendi tegemist, võinuks kohus määrata ka emale tähtaja viimaste seisukohtade esitamiseks. Lastega seotud vaidluste puhul on iseäranis oluline, et kohus arvestaks asja lahendamisel hetkeolukorda ja võimalikke vahepealsel perioodil toimunud muutusi. Samas ei ole ema kaebuses esile toonud, millised olulised asjaolud jäid tal tähtaja määramata jätmise tõttu esile toomata. Igal juhul sai ema esitada kõik oma seisukohad ja väited määruskaebemenetluses ning ringkonnakohus sai nendega asja lahendamisel arvestada. See menetluslik eksimus ei too kaasa maakohtu määruse tühistamist.
68.Ringkonnakohus nõustub maakohtuga, et siinses asjas on põhjendatud määrata võrdsel vanemlusel põhinev suhtluskord. Ema määruskaebuses esile toodu ei anna alust maakohtu diskretsiooniotsust ümber hinnata ja leida, et selline suhtluskord konkreetselt kõnealustele
2-21-9687 lastele ei sobi. Maakohus on oma otsustust piisavalt põhjendanud, tuvastanud avalduse lahendamiseks vajalikud asjaolud ja lähtunud otsustuse tegemisel laste huvidest. Ka ringkonnakohtus toimunud laste ja vanemate ärakuulamised ei lükka maakohtu järeldusi ümber. Ringkonnakohus nõustub TsMS § 654 lg 6 järgi (koosmõjus TsMS §-ga 659) maakohtu põhjendustega ja ei pea vajalikuks neid korrata.
69.Küll aga leiab ringkonnakohus, arvestades ema esiletoodut selle kohta, et lapsed, eriti U.S, vajavad kohanemiseks tuge ja aega, et kehtestada tuleb astmeline üleminekuperiood, mille käigus jõutakse võrdse suhtluskorrani sujuvalt. Arvestades, et vanemad on kokkuleppel suvel nädal-nädal korda varem rakendanud (dtl 288), on lapsed iseenesest harjunud isa juures ka nädala järjest veetma. Asjaolu, et selline kord on varem olnud üksnes suvel, ei oma seejuures tähtsust. Üleminekuperiood tuleb kehtestada selliselt, et isa ja laste koos veedetav aeg pikeneb iga kolme kuu möödumisel ühe päeva võrra. Selliselt jõutakse võrdse suhtluskorrani ühe aastaga, mis on piisav aeg uue elukorraldusega harjumiseks.
70.Määruskaebuse ja ärakuulamisel avaldatu põhjal seisneb kaebaja peamine etteheide maakohtu määrusele selles, et mõistlik ega laste huvides ei ole rikkuda senini hästi toimivat (esialgse õiguskaitse määrusel põhinevat) elukorraldust, mil lapsed on isa juures üle nädala reedest esmaspäevani. Ringkonnakohus mõistab laste ema muret, mis tuleneb eelkõige sellest, et praegusel hetkel ei ole teada, kuidas suhtluskorra muudatused lastele mõjuvad. Samas ei ole siinses asjas esile toodud asjaolusid, millest saaks järeldada, et isaga pikemalt suhtlemine võiks lapsi kahjustada või olla muul moel nende huvidega vastuolus, sh ei ole alust eeldada, et isa ei saa laste ja nende heaolu tagamisega hakkama pikemalt kui neli päeva järjest. Selliseid asjaolusid ei tuvastanud ka maakohus. Isa ja laste omavaheline hea ja soe läbisaamine ning isa oskus lapsi toetada nähtus kohtule ka 09.06.2025 toimunud ärakuulamisel. Üksnes sellest, et senine suhtluskord on toiminud väga hästi, ei saa iseenesest järeldada, et olukorra muutudes läheb kõik halvemaks, nagu kardab ema.
71.M.Q osas tõi ema esile, et liiga järsud muutused on varem (s.o 2022. a) lapsele terviseprobleeme tekitanud ja M.Q on ise öelnud, et ta ei soovi isaga pikemalt aega veeta. U.S-i osas leiab ema, et isaga pikemalt aja veetmine ei ole tema huvides, kuna isa juurest tulles on U.S-i käitumine probleemne. Ärakuulamisel möönis isa, et ka tema on pannud tähele ema kirjeldatud käitumisprobleeme. Puudub alus järelduseks, et need ema viidatud probleemid seonduvad nimelt isa juures viibimisega või et need süveneksid siis, kui suhtlusaeg pikeneb. Kuna ringkonnakohus kehtestab aastase üleminekuperioodi, ei toimu suhtluskorras järske muutusi ja vanematel on võimalik laste kohanemist pidevalt jälgida. Ema ei väida, et senine suhtluskord lapsi kahjustaks. M.Q osas tuleb lisaks tähele panna, et käesoleval ajal 5-aastase lapse välja öeldut ei saa samastada tema tegeliku tahte ega huvidega. Ema ei ole selgitanud, millistel asjaoludel, põhjustel ja mis kontekstis M.Q väidetavalt ütles, et isaga pikemalt aega veeta ei soovi. Ringkonnakohus veendus ärakuulamisel, et M.Q-l on isaga usalduslik suhe. Iseenesest see, et laps võib igatseda teist vanemat, on tavapärane ja selleks puhuks näeb suhtluskord ette võimaluse teise vanemaga kontakti hoida. Ringkonnakohtu hinnangul ei ole menetluses esile toodud asjaolusid, mis õigustaksid M.Q osas teistsugust suhtluskorda, kui maakohus määras. Õe ja venna suhtes erinevate suhtluskordade rakendamine oleks vastuolus laste huvidega ja kahjustaks nii laste omavahelist suhet kui ka suhet vanematega.
72.Kui mõlemad vanemad tahavad ja on võimelised lapsi kasvatama ning lastel on mõlema vanemaga kiindumussuhe, ei ole põhjendatud jätta ühte vanemat kõrvale laste kasvatamisest ja igapäevaeluga seonduvast, mida võimaldab suhtluskord, kus lapsed viibivad mõlema vanemaga ka nädala sees. Vastupidiselt ema seisukohale leiab kolleegium, et see pakub
2-21-9687 lastele suuremat stabiilsust ja teisele vanemale võimalust lapsi tegelikult kasvatada, kui üksnes isa juures nädalavahetusel külas käimine. Kui uus suhtluskord mingil põhjusel või ajahetkel lastele siiski ei sobi, on vanemate kohustus sellele reageerida ja püüda leida olukorrale laste huvidele vastav lahendus. Kui vanemad omavahel kokkulepet ei saavuta, on võimalik pöörduda suhtluskorra muutmise avaldusega kohtusse.
73.Ema vaidlustab maakohtu määrust ka osas, millega maakohus määras lastega välisriiki reisimise soovist teavitamise korra ja tingimused ning vanema kohustuse anda välisreisiks nõusolek. Vanemad nõustusid ärakuulamisel, et määrusest tuleb välja jätta vanema kohustus nõustuda teise vanema reisimise sooviga, kuid põhimõtteliselt nõustusid sellega, et lastega reisimine on tavapärane. Lisaks olid vanemad ühel meelel selles, et välisreisi soovist etteteatamise aeg võiks olla üldjuhul vähemalt 30 päeva, kuid lähiriikide (Soome, Läti, Rootsi) puhul vähemalt 15 päeva. Seega muudab ringkonnakohus vastavat suhtluskorra punkti, tuginedes ema määruskaebuses esile toodule ja vanemate poolt ärakuulamisel avaldatule. Arvestada tuleb sedagi, et eelkõige peab vanem planeerima reisi ajale, millal lapsed viibivad suhtluskorra järgi temaga.
74.Lisaks vaidlustab ema suhtluskorra punkti, millega maakohus määras laste igapäevase sidevahendite vahendusel suhtlemise õiguse teise vanemaga. Ema hinnangul tekitab see punkt vaidlusi ega ole täidetav ning mõistlik oleks sätestada, et suhtlemine toimub kolmapäeviti kell
19.00.Ärakuulamisel nõustusid mõlemad vanemad, et lastele peab jääma õigus suhelda teise vanemaga igal ajal. Ka jõuti üksmeelele selles, et lahus elaval vanemal võiks olla õigus suhelda lapsega igal ajal kirjalikul teel. Ema soov oli aga reguleerida vanema lapsele helistamise aeg selliselt, et see võib toimuda kolmapäeviti kell 19. Isa leidis, et tegemist on põhjendamatu piiranguga, kuid möönis võimalust sellega nõustuda. Kohus leiab, et ema soov leppida kokku ajas, millal lapsed peavad olema olukorras, kus neil on võimalus ja valmisolek teise vanemaga telefoni teel suhelda, on mõistlik. See võimaldab vanemal enda ja laste aega paremini planeerida ja lapsi kõneks ette valmistada. Ringkonnakohus muudab vastavalt suhtluskorra punkti.
75.Ema palus täiendada suhtluskorda vanemate omavahelise kokkuleppega, mille kohaselt isa viib esmaspäeviti U.S-i jalgpallitrenni. Ärakuulamisel kinnitas ema, et see vajadus on ära langenud, kuna U.S enam seal trennis ei käi.
76.Ringkonnakohus jätab tähelepanuta määruskaebuse väited, mis puudutavad maakohtu määruse kirjeldavas osas kajastatud asjaolusid ja seisukohti, millele maakohus otsustuse tegemisel ei tuginenud. Samuti ei vasta kolleegium ema väidetele, mis puudutavad vanemate omavahelist minevikku ja konflikte, kuna need väited ei oma siinse vaidluse lahendamisel tähendust. Asjas ei ole toodud esile elulisi asjaolusid ega tõendeid, mis viitaksid, et isa oleks laste suhtes vägivaldne. Ema 24.05.2021 e-kirjas (dtl 273) viidatud U.S-i tõukamisele on isa 05.03.2021 e-kirjas (dtl 290) vastanud ja selgitanud, et tegu oli ühekordse juhtumiga, mil laps tuli liha grillimise ajal kaminale liiga lähedale ja isa pidi kiirelt reageerima. Selle juhtumi põhjal ei saa järeldada, et isa oleks laste suhtes vägivaldne.
77.Ema väidab, et isa treenib lapsi üle ja on emale ette heitnud, et ema nädalavahetustel on lastel vähem liikumist ja sporti. Samuti vaidlustab ema kohtu seisukoha, et vanemat ei saa kohustada last lasteaeda viima. Ringkonnakohus selgitab, et laste õppe- ja huvitegevusega seonduvad otsustused on samuti vanemate hooldusõiguse küsimus, mis käesolevas suhtluskorra vaidluses lahendamisele ei kuulu.
2-21-9687
78.TsMS § 5621 lg 3 esimese lause kohaselt lapsega suhtlemist korraldav kohtumäärus kehtib ja kuulub täitmisele sõltumata jõustumisest viivitamata alates päevast, kui see tehakse teatavaks isikutele, kelle kohta määrus on tehtud. Eelnev tähendab, et määruse tervikresolutsiooni punktides 4.2.1–4.2.5 määratud suhtluskord hakkab kehtima sisuliselt kohe, st kui määrus on tehtud teatavaks emale, isale ja lastele (esindaja vahendusel) (vt ka RKTKm 28.05.2025, 2-22-14922, p 23.1). Kolleegium selgitab siiski, et vanemad võivad (sh suveperioodil) omavahelisel kokkuleppel reguleerida lastega suhtlemise teisiti, kui on määrusega ette nähtud. Ringkonnakohus ei pea vajalikuks seda ise reguleerida, kuna vanemad kinnitasid ärakuulamisel, et suve osas on nad kokkuleppeid sõlminud (seda kinnitavad ka varasemate aastate suhtluskorra kokkulepped, dtl 285–289). Kohu sekkub vanemate ja laste suhtesse üksnes niivõrd, kuivõrd see on vajalik (PKS § 143 lg 21).
79.Ringkonnakohus lahendas määruskaebuse kooskõlas TsMS § 667 lg-ga 3 kirjalikus menetluses. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine
80.Määruskaebemenetlusega seotud menetluskulud jäävad TsMS § 171 lg 1 ja § 172 lg 1 teise lause alusel menetlusosaliste endi kanda, v.a alaealiste laste riigi õigusabi korras määratud esindaja kulud, mis jäävad Eesti Vabariigi kanda.
81.Lastele määratud esindaja riigi õigusabi tasu ja kulud määratakse kindlaks eraldi määrusega.
(allkirjastatud digitaalselt)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.