Tallinna Ringkonnakohus
Kohtukoosseis
(Eesistuja) kohtunik Krista Kirspuu, (liikmed) kohtunik Mati Maksing ja kohtunik Indrek Soots
Määruse tegemise aeg ja koht 30.06.2025, Tallinn Kohtuasja number
2-24-3238
Kohtuasi
J.T avaldus alaealiste lastega suhtlemise korra kindlaksmääramiseks
Vaidlustatud kohtulahend
Pärnu Maakohtu 02.04.2025 määrus
Kaebuse esitaja ja liik
J.T määruskaebus
Menetlusosalised ja nende esindajad ringkonnakohtus
Avaldaja, määruskaebuse esitaja: J.T, isikukood XXX, viibimiskoht: Viru Vangla Puudutatud isik I G.N , isikukood XXX Puudutatud isik II O.U , isikukood XXX Puudutatud isikute esindaja riigi õigusabi korras vandeadvokaat Marina Kelpmann Puudutatud isik III N.Z, isikukood XXX, tema lepinguline esindaja Jelena Smorodina Puudutatud isik IV eestkosteasutus Pärnu linn Pärnu Linnavalitsuse kaudu (XXX) Kirjalik menetlus
Menetluse liik
Avalduse aluseks olevad asjaolud, nõue ja puudutatud isikute arvamused 1.J.T esitas 26.02.2024 Pärnu Maakohtule avalduse, milles taotles lastega koos elava kirjalikult teavet jagama ning vanglasse lastest tehtud fotosid edastama. Vanem esitas sealjuures menetluses taotluse lapsi menetlusse mitte kaasata. J.T esitas 30.08.2024 täienduse avaldusele, milles taotles esimest korda suhtluskorra kindlaksmääramist alaealistele lastele. Avaldaja poolt taotletud lastega suhtlemise kord seisnes alljärgnevas: Laste isa ja lapsed G.N ja O.U kohtuvad kaks korda kuus laste isa viibimiskohas; lastel ja laste isal on õigus teineteisega suhelda telefoni, Skype’i, videokonverentsi teel iga päev. Lastele ja laste isale peab olema kõne tegemise ajaks tagatud privaatsus; laste isal on õigus lapsi nende sünnipäeval või muul tähtpäeval õnnitleda; lastel on õigus osaleda isa sünnipäevadel; emadepäeva veedavad lapsed alati emaga ja isadepäeva veedavad lapsed alati isaga; kerge haigestumine ei tühista laste ja laste isa kohtumist. Kohtumine jääb ära, kui lapse haigestumine nähtub portaalist digilugu.ee. Sel juhul teavitab lastega koosolev vanem sellest teist vanemat hiljemalt eelmisel päeval kella 18.00. ärajäänud suhtluskorda ei asendata; vanemad edastavad lastele suhtlemise graafiku kui oma ühise seisukoha ja julgustavad lapsi määratud ajal teise vanema juures olema ja temaga suhtlema; vanemad toetavad laste suhet teise vanemaga. Vanemad ei või halvustada lapse kuuldes teist vanemat; suhtlemiskorraga reguleerimata küsimustes ja/või korra muutmiseks loetakse vanemate vahel kokkulepe sõlmituks, kui mõlemad vanemad on sellega selgesõnaliselt ja üheselt mõistetavalt nõustunud e-kirja või telefoni teel; vanema sünnipäeval suhtlevad lapsed selle vanemaga, kelle sünnipäev on, olenemata sellest, kelle juures ta suhtluskorra järgi viibib;
vanema lähedaste (ema, isa, vennad, õed, vanaemad, vanaisad) sünnipäeval on mõlemal vanemal õigus kutsuda lapsed sünnipäevale ja võtta nad endaga sünnipäevapeole kaasa, olenemata sellest, kelle juures laps suhtluskorra järgi viibib; lastega koos elav vanem peab hoiduma tegevusest, mis kahjustab laste suhet teise vanemaga; vanem, kelle juures lapsed viibivad, tagab laste tervise, turvalisuse, heaolu, järelevalve ning suhtluse võimaluse teise vanemaga.
Esindaja leiab, et G.N on juba XX-aastane (jaanuaris saab XX-aastaseks), seega on tegemist alaealisega, kelles on kohtuasjas iseseisev kaebeõigus, kui kohtulahend puudutab teda isiklikult (sh vanematega suhtlemise korraldamise küsimustes). Esindaja on seisukohal, et seetõttu tuleb G.N sooviga lahendi tegemisel arvestada. G.N ei soovi suhelda isaga, sest suhtlus isaga tekitab stressi, pinget ja ärevust, kahjustab tema vaimset tervist ning segab õppimist. O.U on XX-aastane, kuid ka teda isaga suhtlemiseks sundida ei saa. Lapse tahte vastaselt suhtluskorra täitmine võib avaldada lapsele negatiivset mõju ja tekitada trotsi. Vanemal tuleks arvestada lapse soovide, huvide ja suhtluskorra mõjuga. Vanem saab last mõjutada ja veenda teise vanemaga suhtlemise korra täitmiseks, kuid lapse vastumeelne sundimine suhtluskorra täitmiseks ei ole kooskõlas lapse huvidega ja kahjustab lapse huve. Esindaja on seisukohal, et laste suhtes n-ö jõu rakendamine võimaliku suhtluskorra lahendi täitmisel võib endaga kaasa tuua pöördumatuid ning traumeerivaid tagajärgi. Perekonnaasjades tuleb lähtuda lapse parimatest huvidest ning kohtulahendit tagavad meetmed ei tohi häirida last ega tekitada vanema ja lapse vahelisi konflikte. Suhtlemise korraldamise eesmärk on tagada vanemale võimalus tunda oma last ning säilitada temaga isiklikud lähedased suhted, kuid vanem ei tohi kasutada suhtlust lapsega teise vanema halvustamiseks. Lapsed on avaldanud esindajale, et isa survestava, nõudva, manipuleeriva ja süüdistava suhtlemisviisi pärast on isaga suhtlemine ebameeldiv ja tekitab stressi. Eeltoodust tulenevalt laste suhtumine ja soov isaga suhelda saaks muutuda ainult avaldaja enda suhtlemisviisi muutmise tulemusel. Kuivõrd lapsed on avaldanud esindajale, et nad ei soovi isaga suhelda ja lapsi vastu tahtmist sundida selleks ei tohi, siis avaldaja taotletud suhtluskord esitatud kujul ei ole praegu laste huvides. Esindaja leiab, et lapsed vajavad väljakujunenud situatsioonis eelkõige psühholoogilist abi ja nõustamist.
Avaldaja ise oma avalduses eitab suhtluse olemasolu enese ja oma laste vahel, tuues juba oma esmases 26.02.2024 avalduses välja, et avaldajal ei ole olnud võimalik pikka aega oma lastega kohtuda ega suhelda. Avaldaja lapsed eitavad mistahes lähedaste suhete olemasolu isaga, tuues välja, et ka viimaste telefonikõnede põhjal ei olnud isa nendega suhtlemisest huvitatud, vaid soovis saada kontakti emaga. Lapsed tajuvad avaldaja suhtlemise korral avaldajat endi suhtes hoolimatu ja vaenulikuna ning vanema huvi puudumisena nende elu ja tegevuse vastu. Kohus on seisukohal, et ühestki käesolevas menetluses kohtu ette toodud asjaolust nähtuvalt ei ole võimalik järeldada, et avaldajal oleks oma lastega olemas vanema-lapse suhe või kiindumussuhe, mille säilitamine on ka vanema vangistuses viibimise aja vältel lastega suhtlemise korra kindlaksmääramise peamiseks eelduseks. Laste esindaja on välja toonud, et G.N on juba XX-aastane, ning tal on kohtuasjas iseseisev kaebeõigus, kui kohtulahend puudutab teda isiklikult (sh vanematega suhtlemise korraldamise küsimustes). Seetõttu tuleb G.N sooviga lahendi tegemisel arvestada. G.N ei soovi suhelda isaga, sest suhtlus isaga tekitab stressi, pinget ja ärevust, kahjustab tema vaimset tervist ning segab õppimist. O.U on XX-aastane, kuid ka teda isaga suhtlemiseks sundida ei saa. Lapse tahte vastaselt suhtluskorra täitmine võib avaldada lapsele negatiivset mõju ja tekitada trotsi. Vanemal tuleks arvestada lapse soovide, huvide ja suhtluskorra mõjuga. Vanem saab last mõjutada ja veenda teise vanemaga suhtlemise korra täitmiseks, kuid lapse vastumeelne sundimine suhtluskorra täitmiseks ei ole kooskõlas lapse huvidega ja kahjustab lapse huve. Kohus on seisukohal, et laste allutamiseks suhtluskorra raames vanglakohtumiste sisseseadmisele puudub õiguslik alus. Alaealisi ei saa vastu nende endi tahtmist allutada vanema soovile kinnipidamisasutuses viibimiseks. Kohus on seisukohal, et laste poolt vangistuses viibiva vanema külastamine, on küll laste õigus, aga antud juhul ei ole see laste parimate huvidega kooskõlas. Kuigi PKS § 143 lg 3 järgi ei ole lapse ja vanema suhtlusõiguse piiramisel määrav lapse tahe, vaid see, et tuvastatud asjaoludel ei ole vanema ja lapse suhtlemine lapse huvides ning kahjustaks lapse tervist ja arengut (vt RKTKm 06.04.2018, 2-15-16111, p 18). Kohus, olles igakülgselt analüüsinud nii avaldaja kui teise vanema väiteid, laste ja laste esindaja ning lastekaitsespetsialisti seisukohtades välja toodut, on seisukohal, et juhul kui alaealised on kategooriliselt vastu kohtumiseks kinnipidamisasutusse minema, tuleb vanemal seda aktsepteerida. Kui alaealine ei soovi vanemat kinnipidamisasutuses külastada, ei ole kohtul võimalik alaealist last vastu tema tahet sundida kinnipidamisasutuses viibivat vanemat külastama. Kohtul ei ole käesoleval juhul võimalik kohaldada ka mingeid täiendavaid meetmeid lapse mõjutamiseks või vanema abistamiseks, kuna avaldaja keeldus 13.03.2025 kohtuistungil kohtuga mistahes suhtluskorda puudutavasse arutellu laskumast ning lahkus kohtuistungilt omavoliliselt.
Lisaks leiab kohus, olles ära kuulanud alaealised lapsed, laste esindaja ja lastekaitsespetsialisti, asjaoluga, et sellisele formaalsele vabaduse ajutise piiramise nõudele allutamine kahjustaks antud kaasuses välja toodud asjaoludel edasi laste vaimset tervist ja eakohast arengut. Alaealistel on juba varasemast suhtlemisest tekkinud vaimse tervise häired (ärevus, stress, hirm suhtluse ees), mille tõttu lapsed on pöördunud perearsti poole ja avaldanud, et vajavad psühholoogi abi. Seega tuleb kohtul antud asjaoludel jaatada laste tervise edasise kahjustamise võimalust isegi avaldajaga telefoni teel suhtlemine laste jaoks harjumuspärases keskkonnas viibimise korral. Kuna vanema valitud suhtlemisviis on laste vaimset tervist otseselt kahjustav, esinevad kohtu hinnangul käesolevas asjas selgelt alused PKS § 143 lg 3 kohaldamiseks. PKS § 153 lg 3 tõlgenduse kohaselt on lapse ja vanema suhtlusõiguse piiramisel määrav lapse tahe, vaid see, et tuvastatud asjaoludel ei ole vanema ja lapse suhtlemine lapse huvides ning kahjustaks lapse tervist ja arengut (vt RKTKm 06.04.2018, 2- 15-16111, p 18). Lapse tahet tuleb suhtluskorra määramisel küll arvestada, kuid see ei ole asja lahendamisel määrava tähtsusega; seda tuleb arvestada koosmõjus kõigi asjaoludega, et selgitada välja lapse huvidele vastav lahendus. Kohus, olles kõiki asjaolusid kaalunud ja analüüsinud, on veendunud, et alaealiste laste huvides ei ole käesoleval ajal lubada ega sisse seada telefoni teel avaldajaga suhtlemise korda. Kohtu veendumus põhineb lisaks laste ärakuulamisele ja muudele kogutud tõenditele ka 13.02.2025 läbi viidud kohtuistungil vahetult kogetul. Nimelt Viru vanglaga toimunud videoistungil üritas kohus, ära kuulata J.T. Avaldaja rikkus ärakuulamise korda, oli verbaalselt agressiivne, rääkis kohtunikule pidevalt vahele, rikkus kohtuistungi korda kohtu peale karjudes ning seejärel omavoliliselt istungilt lahkudes. Lapsed on ärakuulamisel avaldanud nii kohtule kui ka laste esindajale, varasemalt ka lastekaitsespetsialistile et isa survestava, nõudva, manipuleeriva ja süüdistava suhtlemisviisi pärast on isaga suhtlemine laste jaoks äärmiselt ebameeldiv ja tekitab ärevust ning stressi. Lapsed on välja toonud, et varasemas telefonisuhtluses avaldaja ei ole sisuliselt üldse huvitunud laste tegemistest ega lastega vanema kombel suhelnud. Selline verbaalselt agressiivne suhtlus lastega on põhjustanud laste vaimse heaolu ohustamise sellises ulatuses, et lapsed on varasemalt vajanud ärevusega toimetulemiseks psühholoogi teenuseid. Avaldajal enesel oma suhtlusviisi ja käitumise osas igasugune enesekriitika puudub ning kahjuks ilmneb ka kohtuistungil toimunust, et avaldajal kontroll enese käitumise üle on ebapiisav. Kohus on kokkuvõtvalt veendunud, et käesoleval juhul oleks suhtluskorra kehtestamine oleks vaid vangistuses viibiva lapsevanema, mitte aga laste huvides ja kahjustaks laste vaimset tervist otseselt. Kohus leiab, et rahuldamata tuleb jätta ka taotlus alaealisi lapsi kasvatava vanema kohustamiseks laste piltide saatmiseks vanglasse. Kohus on seisukohal, et selle nõude puhul tuleb arvestada eelkõige laste endi õigusega eraelu puutumatusele. Alaealised (teismelised tütarlapsed) on kohtule väljendanud kategoorilist vastasseisus oma fotode edastamiseks kinnipidamisasutusse. Kohus märgib, et vanemal tuleb oma teismeliste laste vastavat soovi arvesse võtta ning mitte edastada vangistuses viibivale vanemale pilte alaealistest lastest vastu alaealiste endi tahtmist.
Kohtul tuleb PKS § 123 lg 1 tulenevalt järgida kõigis lastesse puudutavates menetlustes laste parimaid huve. Kohus on seiskohal, et antud kaasuses tuleb laste parimatest huvidest lähtudes jätta avaldaja avaldus suhtluskorra sisse seadmiseks tervikuna rahuldamata, kuna vanema valitud suhtlemisviis ei ole lapse huvidega kooskõlas, vaid vastuolus ning kahjustab alaealiste laste tervist ja arengut. Vanema käitumisest tulenevalt peab kohus aga kohaseks ja põhjendatuks piirata vanema telefonisuhtlust alaealiste lastega, kuna vanema valitud suhtlusviisi puhul tuleb jaatada võimalust, et vanema käitumine kahjustab piirangu kehtestamata jätmise korral laste vaimset tervist. Kohus selgitab, et vanemal on endiselt võimalus asuda suhete parandamiseks lastega algselt kirja teel suhtlema, näidates üles huvi laste käekäigu ja tegemiste suhtes. Lapsed on vanema tegevust seni üheselt tajunud vanema huvi puudumisena ning eneste suhtes vaenulikuna. Vanemal tuleb esmalt muuta laste suhtumist läbi enese suhtlemisviisi muutmise, et lapsed tunneksid suheldes end turvalisena ning mõte vanemaga suhtlemisest ei tekitaks lastes ärevushäireid. Määruskaebus
-Lapsed sündisid ajal, kui avaldaja kandis eluaegset vanglakaristust kinnipidamisasutuses, st puudutatud isikud I ja II ei ole mõlema vanemaga kunagi perekonnana koos elanud. -Puudutatud isikud I ja II on koos emaga viibinud kinnipidamisasutuses, et avaldajaga suhelda. -Viimane kord, kui laste ema ja puudutatud isik kinnipidamisasutuses koos viibisid oli umbes 5 aastat tagasi.
II
avaldajaga
suhtlemiseks
-Peale seda on avaldaja on suhelnud lastega neile helistades. -Kuna avaldaja viibib kinnipidamisasutuses, siis avaldaja saab kinnipidamisasutusest välja helistada, kuid temale puudutatud isikud I-III kinnipidamisasutusse helistada ei saa. -Puudutatud isikud I ja II on avaldaja telefoninumbrilt tulevad kõned käesolevaks ajaks blokeerinud. -Pärnu Maakohtu 11.06.2021 määrusega tsiviilasjas nr 2-19-2090 rahuldati N.Z avaldus ja peatati J.T (end.O.U) hooldusõigus (nii isiku kui varahooldusõigus) alaealiste laste G.N ja O.U suhtes ja anti laste ainuhooldusõigus (nii isiku kui varahooldusõigus) laste emale N.Zile .
et telefonisuhtluses ei ole avaldaja huvitunud üldse nende tegemistest, kõnede teema puudutab vaid laste ema, järelpärimisi tema tegevuste kohta ja laste ema halvustamist ning kritiseerimist. Lapsed kinnitasid, et ema pole neil kunagi piiranud isaga suhtlemist.
on menetluse jooksul laste ja isa võõrandumine süvenenud. Algselt keeldusid lapsed ebameeldivate kogemuste tõttu isaga suhtlemisest, kuid määruskaebusmenetluses avaldas kohalik omavalitsus, et laste avaldused on käsitletavad abipalvena, mitte kohustada neid isaga suhtlema. 20.Vanema ja lapse suhtlemise korra kujundamine on kohtu kaalutlusotsus, millesse kõrgema astme kohus sekkub juhul, kui alama astme kohus on ületanud diskretsiooni piire või rikkunud oluliselt menetlusõiguse normi (vt nt RKTKm 12.02.2016, 3-2-1-159-15, p 28). Ringkonnakohtu arvates ei ole maakohus asja lahendades kaalutluspiire ületanud. Nõustuda ei saa avaldaja arvamusega, et maakohus oli erapoolik. Avaldaja esitas maakohtus korduvaid taandamise avaldusi ning vastavalt seaduses sätestatule need lahendati. Maakohtuniku erapoolikust asjas, hoolimata korduvatest esitatud taandamisavaldustest, ei tuvastatud.
/allkirjastatud digitaalselt/
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.