Kohtuasja number 2-25-7187 Otsuse tegemise aeg ja koht 27.06.2025, Narva Kohtunik Mari-Liis Avikson Kohtuasi E L hagi V L vastu elatise nõudes Tsiviilasja hind 2715, 66 eurot Menetlusosalised ja nende Hageja E L (isikukood XXX; elukoht XXX), esindajad seaduslik esindaja K L (isikukood XXX, elukoht XXX) Kostja V L (isikukood XXX; elukoht XXX)
RESOLUTSIOON
1.Hagi rahuldada.
2.Mõista V L (isikukood XXX) E L (isikukood XXX) kasuks alates 09.05.2025 kuni E L täisealiseks saamiseni (XXX) välja igakuine elatis 301,74 eurot (282,31 (baassumma) + 59,43 (3% Eesti Vabariigi keskmisest brutokuupalgast) - 40 (50% lapsetoetusest)), mis muutub iga aasta 1. aprillil (esimest korda 01.04.2026), lähtudes baassumma indekseerimisest ning brutokuupalga muutusest vastavalt perekonnaseaduse § 101 lgtele 3 ja 4 ning lapsetoetuse (kehtiva perehüvitiste seaduse § 17 lg 3) suuruse muutumisest alates toetuse suuruse muutumisele järgnevast kuust.
3.Elatis tuleb tasuda E L ema K L (isikukood XXX) nimetatud pangakontole (otsuse tegemise ajal XXX) selgitusega „elatis lapsele”. Igakuine elatis tuleb tasuda eelmises lauses nimetatud pangakontole iga kuu 15. päevaks järgmise kuu eest ette.
4.Kui V L on pärast 09.05.2025 vabatahtlikult tasunud elatist hagejale, tuleb sellega kohtuotsuse täitmisel arvestada.
5.Kohtuotsuse täitmisel tuleb arvestada Viru Maakohtu 09. mai 2025 hagi tagamise määruse alusel tehtud makseid.
6.Kohtuotsuse jõustumisel tühistada Viru Maakohtu 09. mail 2025 hagi tagamise määrus, millega kohustati V L tasuma E L igakuist elatist 200 eurot kuni tsiviilasja nr 2-25-7187 menetlust lõpetava lahendi jõustumiseni.
7.Jätta menetluskulud poolte endi kanda. Hüvitamisele kuuluvaid menetluskulusid ei ole.
8.Toimetada kohtuotsus kätte hagejale ja kostjale. Edasikaebamise kord ja tähtaeg Kohtuotsust on menetlusosalistel õigus apellatsiooni korras edasi kaevata Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse tervikuna apellandile (apellatsioonkaebuse esitajale) kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest.
2-25-7187
Menetluskulude jaotust saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati. Menetluskulude kindlaksmääramise peale võib edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 280 eurot (TsMS § 178 lg 1 ja 2). Vastavalt TsMS § 633 lg 7 tuleb apellatsioonkaebuses märkida, kas apellant soovib asja arutamist kohtuistungil. Vastasel juhul loetakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses. Kohus selgitab, et vastavalt TsMS § 187 lg-le 6 peab menetlusabi taotlemise korral menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.Viru Maakohtu menetluses on E L hagi V L vastu elatise nõudes. Hagiavalduse kohaselt palub hageja mõista V L (ik XXX) välja E L (ik XXX) kasuks alates hagiavalduse kohtule esitamise päevast kuni E L (ik XXX) täisealiseks saamiseni (XXX) igakuine elatis 301,74 eurot (282,31 euro (baassumma)+ 59 euro 43 senti (kolm protsenti eelneva kalendriaasta kohta Statistikaameti kodulehel avaldatud Eesti Vabariigi keskmisest brutokuupalgast)- 40 euro (50% lapsetoetusest)), mis muutub iga aasta 1 aprillil (esimest korda 1. aprillil 2026), lähtudes baassumma indekseerimisest ja brutokuupalga muutusest vastavalt perekonnaseaduse § 101 lg-tele 3 ja 4 ning lapsetoetuse (kehtiva perehüvitiste seaduse § 17 lg 3 esimene lause) suuruse muutumisest alates lapsetoetuse suuruse muutumisele järgnevast kuust. Kohustada kostjat kanda elatis K L pangakontole XXX igakuiselt 15 kuupäevaks. Hageja oli nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses.
2.Hagiavalduses esitas hageja ka hagi tagamise taotluse, paludes tagada hagi ja hagi tagamise korras reguleerida kohtumenetluse ajaks esialgset ülalpidamiskohustuse täitmist ning kohustada V L tasuma hageja E L kasuks igakuist elatist summas 200 eurot, alates hagi tagamise taotluse esitamisest kuni käesolevas tsiviilasjas lõpplahendi jõustumiseni, kandes see iga kuu 15. kuupäevaks K L pangakontole XXX selgitusega „elatis lapsele“.
3.Viru Maakohtu 09.05.2025 määrusega võttis kohus hagiavalduse menetlusse ning kohustas V L esitama kirjaliku vastuse hagile koos lisadega 14 päeva jooksul alates määruse kättetoimetamisest. Kohus rahuldas hagi tagamise taotluse ning kohustas V L tasuma E L igakuist elatist 200 eurot kuni tsiviilasja nr 2-25-7187 menetlust lõpetava lahendi jõustumiseni. Elatis tuli tasuda iga kuu eest selle kuu 15. kuupäevaks K L pangakontole XXX selgitusega „elatis lapsele“ ning kuu ja aasta, mille eest elatist makstakse.
4.Kostja vaidles hagiavaldusele vastu, tuues välja, et soovib sõlmida kompromissi, mille kohaselt maksab ta lapsele elatist sellest hetkest kui lõpeb vanemhüvitis. Iga kuu maksab ta 250 eurot ja ka võtab lapse enda juurde ja ostab lapsele vajalikke asju. Kostja tõi ka välja, et on nõus asja arutamisega kirjalikus menetluses. 2(6)
2-25-7187
5.Kohus tegi kohtumenetluse pooltele 22.05.2025 kohtunõude, milles kohus määras pooltele 5 päeva kompromissi läbirääkimisteks ja mõlema vanema poolt allkirjastatud kompromissi kohtule esitamiseks, täpsustades selles vanemahüvitise saamise lõppu, alates käesoleva kohtunõude kättetoimetamisest. Juhul, kui pooled kompromissile ei jõua, siis palus kohus hagejal esitada seisukoht kostja vastuses märgitud taotluste osas 14 päeva jooksul alates kohtunõude kättetoimetamisest. Kostjal tuleb esitada tõendeid tema varalise seisundi (sh sissetulekute ja kostjale kuuluva vara) kohta 14 päeva jooksul alates kohtunõude kättetoimetamisest. Kohtu antud tähtjad on möödunud ning pooled ei ole saavutanud asja lahendamiseks kokkulepet, kuna kostja teatas kohtule 27.05.2025, et pooled kompromissi ei saavutanud ja kostja jäi selle juurde, et siis kui lõpeb vanemahüvitis ta maksab elatist 250 eurot kuus. Ka ei ole kostja esitanud tõendeid enda varalise seisundi kohta.
6.17.06.2025 Viru Maakohus määras lahendada tsiviilasi nr 2-25-7187 kirjalikus menetluses, andes pooltele tähtaja lõplike seisukohtade, tõendite ja taotluste esitamiseks. Mh selgitas kohus, et vastavalt PKS § 102 lg-le 1 isik vabaneb ülalpidamiskohustusest selles ulatuses, milles ta ei ole tema muid kohustusi ja varalist seisundit arvestades võimeline andma teisele isikule ülalpidamist, kahjustamata enese tavalist ülalpidamist. Sama paragrahvi lg 2 kohaselt vanemad ei vabane lõike 1 kohaselt oma alaealise lapse ülalpidamise kohustusest. Kui vanem on lõikes 1 nimetatud olukorras, peab ta kasutama tema käsutada olevaid vahendeid enda ja lapse ülalpidamiseks ühetaoliselt. Kohus võib mõjuval põhjusel vähendada elatist alla käesoleva seaduse § 101 alusel arvutatud elatise summa. Mõjuv põhjus võib olla muu hulgas vanema töövõimetus või olukord, kus vanemal on teine laps, kes elatise väljamõistmise korral käesoleva seaduse §-s 101 sätestatud ulatuses osutuks varaliselt vähem kindlustatuks kui elatist saav laps.
KOHTU SEISUKOHT
7.Kohus, tutvunud hagiavalduse, kostja vastuse ja kostja täiendava seisukohaga ning uurinud tsiviilasja toimikus olevaid dokumentaalseid tõendeid kogumis, leiab, et hagiavaldus on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele.
8.TsMS § 403 lg 1 järgi võib kohus poolte nõusolekul lahendada asja seda kohtuistungil arutamata. TsMS § 5 lg 1 kohaselt hagi menetletakse poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Sama paragrahvi teise lõike kohaselt pooltel on võrdne õigus ja võimalus oma nõuet põhjendada ja vastaspoole esitatu ümber lükata või sellele vastu vaielda. Pool määrab ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab. TsMS § 436 lg 2 kohaselt rajab kohus otsuse üksnes asjas esitatud ja kogutud tõenditele. TsMS § 436 lg 6 tulenevalt ei ole kohus esitatud asjaolude ja seisukohtadega seotud perekonnaasjas. TsMS § 436 lg 7 järgi kohus ei ole otsust tehes seotud poolte esitatud õiguslike väidetega. TsMS § 230 lg 1 sätestab, et kumbki pool peab hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited, kui seadusest ei tulene teisiti. TsMS § 231 lg 2 järgi poolte faktilise asjaolu kohta esitatud väide ei vaja tõendamist, kui vastaspool võtab selle omaks ning lg 4 järgi omaksvõttu eeldatakse, kui vastaspool ei vaidlusta faktilise asjaolu kohta esitatud väidet selgesõnaliselt ja vaidlustamise tahe ei ilmne ka poole muudest avaldustest.
9.Tuvastanud tsiviilasja lahendamiseks olulised asjaolud ning hinnanud TsMS § 232 lg 1 kohaselt esitatud olulisi tõendeid igakülgselt, täielikult ning objektiivselt, leiab kohus, et hagi tuleb rahuldada, põhjendades seda alljärgnevalt. 3(6)
2-25-7187
10.Perekonnaseaduse (PKS) § 96 esimese lause ja § 97 p 1 järgi on vanem kohustatud oma alaealist last ülal pidama. Lapse ülalpidamine tähendab lapse igapäevaste vajaduste rahuldamist ja tema arenguks piisavate vahendite tagamist (vt nt RKTKo nr 3-2-1-165-13, p 12; RKTKo nr 3-2-1-35-17, p 18). Selle eest, et laps saaks kasvamiseks ja arenguks vajaliku ülalpidamise, on kohustus hoolitseda mõlemal vanemal (vt RKTKo nr 3-2-1-118-12, p 13; RKTKo nr 3-2-1-35- 17, p 18). Kui vanem elab lapsega koos, rahuldab ta lapse vajadused eeldatavasti vahetult. Kui vanem ei ela lapsega koos või ei osale lapse kasvatamises, täidab ta PKS § 100 lg 1 ja lg 2 esimese lause järgi ülalpidamiskohustust üldjuhul lapsele perioodilist rahalist elatist makstes (vt RKTKo nr 3-2-1-35-17, p 19).
11.Kohus tuvastab järgnevad asjaolud, mis tulenevad kohtule esitatud tõenditest ja kohtute infosüsteemi (KIS) või rahvastikuregistri andmetest: - K L on alaealise lapse E L (hageja), seaduslik esindaja. Lapse isa on V L (kostja). - hageja on esitanud kostja vastu hagi elatise väljamõistmiseks miinimumsummas 301,74 eurot koos iga-aastase indekseerimisega. - tsiviilasjas puudub vaidlus nõude olemasolu ja eelduste üle. Kostja on tunnistanud, et ta ei ela hagejaga igapäevaselt koos ja tal tuleb seega tasuda igakuiselt elatist (st puudub vaidlus ülalpidamiskohustuse osas).
12.PKS § 101 lg 3 sätestab, et igakuise elatise arvutamise aluseks on baassumma. Baassumma ühe lapse kohta on hetkel 282, 31 eurot, mida indekseeritakse iga aasta 1. aprillil Statistikaameti poolt ametlikult avaldatud eelneva aasta tarbijahinnaindeksi muutusega. Pärast indekseerimist loetakse järgmisel aastal baassummaks eelmisel aastal indekseerimise tulemusel saadud baassumma. PKS § 101 lg 4 sätestab, et baassummale lisandub kolm protsenti eelneva kalendriaasta kohta Statistikaameti kodulehel avaldatud Eesti Vabariigi keskmisest brutokuupalgast. Lisanduv summa arvutatakse vastavalt brutokuupalga muutusele iga aasta 1. aprillil. PKS § 101 lg 5 sätestab, et vanem ei pea andma ülalpidamist ulatuses, milles lapse vajadused saab rahuldada lapsetoetuse ja lasterikka pere toetuse arvel. Loetakse, et lapse vajadused saab rahuldada kogu lapsetoetuse arvel. Alates 01.01.2023 on lapsetoetus esimese ja teise lapse kohta 80 eurot.
13.PKS § 101 lg 1 alusel arvutatud elatise summa on seega järgmine: alates 01.04.2025 on elatise summa arvutamisel aluseks baassumma 282, 31 eurot kuus. Seadusjärgne miinimumelatis arvutatakse Eesti keskmise brutokuupalga alusel, milleks on käesoleval ajal 1981 eurot, seega 3% on 59,43 eurot. Elatise summa kindlaksmääramisel võetakse arvesse lapsetoetust (80 eurot), mida arvestatakse omakorda mõlema lapsevanema kasuks ja jagatakse võrdselt toetust saava pere kõigi laste vahel. Vanem ei pea andma ülalpidamist ulatuses, milles lapse vajadused saab rahuldada toetuse arvel (40 eurot). Seega vastab PKS § 101 sätestatud miinimumelatise määrale elatis summas 301,74 eurot kuus (282, 31eurot + 59, 43 eurot – 40 eurot), mis muutub iga aasta 1. aprillil (esimest korda 1. aprill 2026), lähtudes baassumma indekseerimisest ja brutokuupalga muutusest vastavalt PKS § 101 lg-tele 3 ja 4 ja lapsetoetuse (kehtiva PHS § 17 lg 3 esimene lause) suuruse muutumisest alates lapsetoetuse suuruse muutmisele järgnevast kuust.
14.PKS § 102 lg 2 kohaselt kohus võib mõjuval põhjusel vähendada elatist alla käesoleva seaduse § 101 alusel arvutatud elatise summa. Mõjuv põhjus võib olla muu hulgas vanema töövõimetus või olukord, kus vanemal on teine laps, kes elatise väljamõistmise korral käesoleva seaduse §-s 101 sätestatud ulatuses osutuks varaliselt vähem kindlustatuks kui elatist saav laps. Riigikohus on tsiviilasjas nr 2-16-118651 tehtud otsuse p 12 leidnud, et PKS 4(6)
2-25-7187
§ 102 lg 2 neljandas lauses on sätestatud näidisloetelu ning kohus saab iga üksikjuhtumi asjaolusid arvestades hinnata, kas asjas esineb mõjuv põhjus miinimumelatisest väiksema elatise väljamõistmiseks või mitte.
15.17.06.2025 Viru Maakohus määras lahendada tsiviilasi nr 2-25-7187 kirjalikus menetluses, andes pooltele kuni 20.06.2025 lõplike seisukohtade, tõendite ja taotluste esitamiseks. Vastaspoole esitatule oli võimalik esitada seisukoht hiljemalt 25.06.2025. Mh selgitas kohus, et vastavalt PKS § 102 lg-le 1 isik vabaneb ülalpidamiskohustusest selles ulatuses, milles ta ei ole tema muid kohustusi ja varalist seisundit arvestades võimeline andma teisele isikule ülalpidamist, kahjustamata enese tavalist ülalpidamist. Kohtu antud tähtjad on möödunud ning pooled ei ole saavutanud asja lahendamiseks kokkulepet, kuna kostja teatas kohtule 27.05.2025, et pooled kompromissi ei saavutanud ja kostja jäi selle juurde, et siis kui lõpeb vanemahüvitis ta maksab elatist 250 eurot kuus. Samas ei ole kostja esitanud tõendeid enda varalise seisundi kohta, mh selle kohta, et kandis lapseemale iga kuu 1500 eurot vanemahüvitist, mis väidetavalt oli vormistatud kostja sissetuleku alusel.
16.Kohus, olles tutvunud kostja poolt esitatud seisukohaga, leiab, et kostja ei ole välja toonud ühtegi asjaolu, mis võiks kujutada endast mõjuvat põhjust ülalpidamiskohustuse vähendamiseks alla PKS § 101 sätestatud ulatuse. Elatisnõude määramisel tuleb lähtuda miinimummääras kehtivatest normidest, millest tulenevalt ei pea elatisenõuet ega selle nõude esitamise eelduseks olevaid lapse vajadusi, mis ei ületa miinimummäära põhjendama ega tõendama. Riigikohus on korduvalt selgitanud (nt lahendi nr 3-2-1-35-17 p-s 27), et tuleb eeldada, et lapse ülalpidamiseks kulub kummagi vanema ülalpidamiskohustust arvestades kahekordne elatise miinimummäär ning et mõlemad vanemad suudavad lapsele anda ülalpidamist seaduses sätestatud miinimumsuuruses. Kuna hageja nõuab elatist miinimummääras, ei pidanud hageja oma kulutusi tõendama.
17.Kostja poolt esitatud andmetest ei nähtu see, et tema materiaalne olukord on selline, et esineb seaduslik alus elatise vähendamiseks tulenevalt PKS § 102 lg-st 2. Nii on kostja avaldanud, et tal on stabiilne töö, oma elamine ning ta kindlasti saaks lapse ülalpidamisega hakkama juhul, kui laps koliks tema juurde. Ka ei ole kostja viidanud oma vastuses sellele, et tema varalist seisundit arvestades ei ole ta võimeline andma lapsele ülalpidamist, kahjustamata enese tavalist ülalpidamist.
18.Kostja on seega võimeline oma majanduslikust seisundist tulenevalt tasuma lapsele elatist miinimummääras. Seoses mõjuva põhjuse puudumisega on kostjal kohustus anda hagejale ülalpidamist hageja poolt taotletud ulatuses. Riigikohus on 7.02.2018 tsiviilasjas 2-16-118651 tehtud otsuse p-s 13 selgitanud, et: „ainuüksi ühe vanema parem majanduslik seisund ei anna alust vähendada väljamõistetavat elatist alla miinimummäära.“ Arvestades hageja kulusid, on põhjendatud asuda seisukohale, et hageja ema peab hagejat üleval sama suures ulatuses, kui mitte enamas, sest riigipoolne lapsetoetus summas 80 eurot ei pruugi ära katta kõiki vajalikke täiendavaid kulutusi. Vanem on kohustatud lapse ülalpidamiseks vajalike vahendite saamiseks tegema kõik endast oleneva ning vajadusel müüma ka endale kuuluvaid esemeid ülalpidamiskohustuse täitmiseks vajalike vahendite saamiseks (RKTKo 3-2-1-118-12, p 14).
19.Eeltoodust lähtudes leiab kohus, et V L tuleb välja mõista E L kasuks alates 09.05.2025 kuni E L täisealiseks saamiseni (XXX) välja igakuine elatis 301,74 eurot (282,31 (baassumma) + 59,43 (3% Eesti Vabariigi keskmisest brutokuupalgast) - 40 (50% lapsetoetusest)), mis muutub iga aasta 1. aprillil (esimest korda 01.04.2026), 5(6)
2-25-7187
lähtudes baassumma indekseerimisest ning brutokuupalga muutusest vastavalt perekonnaseaduse § 101 lg-tele 3 ja 4 ning lapsetoetuse (kehtiva perehüvitiste seaduse § 17 lg 3) suuruse muutumisest alates toetuse suuruse muutumisele järgnevast kuust.
20.PKS § 100 lg 4 sätestab, et elatist makstakse iga kalendrikuu eest ette. Kohus määrab, et elatis tuleb tasuda järgmise kuu eest ette hageja ema pangakontole hiljemalt iga kuu 15. kuupäevaks selgitusega „elatis lapsele”. Kui V L on pärast 09.05.2025 vabatahtlikult tasunud elatist hagejale, tuleb sellega kohtuotsuse täitmisel arvestada.
21.Kuivõrd praegusel juhul teeb kohus elatise vaidluses lõpplahendi, siis tuleb TsMS § 442 lg 5 alusel tühistada 09.05.2025 hagi tagamise määrus. Kohtuotsuse täitmisel tuleb arvestada 09.05.2025 hagi tagamise määruse alusel tehtud makseid.
22.Kui pärast otsuse jõustumist peaksid oluliselt muutuma elatise suurust mõjutavad asjaolud, mille alusel on tehtud nõude rahuldamise otsus, siis on poolel TsMS § 459 lg 1 alusel õigus uues hagis nõuda elatise suuruse muutmist.
23.TsMS § 164 lg 1 kohaselt kannab hagilises alaealise lapse ülalpidamisasjas kumbki pool oma menetluskulud ise. Seega jätab kohus menetluskulud poolte endi kanda.
24.Kooskõlas TsMS § 174 lg 1 ja lg 2 määrab kohus kindlaks menetluskulude rahalise suuruse. Kuna kohus jättis menetluskulud poolte endi kanda, puuduvad pooltele hüvitamisele kuuluvad menetluskulud. (allkirjastatud digitaalselt)
6(6)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.