1.Pärnu Maakohtu 06.05.2024 otsus tühistada osaliselt, osas, milles kostjalt mõisteti hageja I ja II kasuks alates 01.05.2024 välja igakuine elatis arvestamata sellega, et hagejad viibivad igakuiselt kostjaga 7 päeva kuus. Teha tühistatud osas uus otsus, arvestades muutuvas suuruses elatise väljamõistmisel hagejate viibimine kostjaga 7 päeva kuus. Muus osas jätta maakohtu otsus sisuliselt muutmata, kuid täpsustada otsuse resolutsiooni.
3.2.Mõista T.G-lt V.F kasuks alates 01.04.2025 kuni lapse täisealiseks saamiseni (s.o. kuni 16.08.2039) muutuvas suuruses elatis 160,92 eurot kuus (baassumma 282,31 eurot, millele lisandub 3% keskmisest brutokuupalgast 59,43 eurot ja millest on maha arvatud pool lapsetoetust 40 eurot ja lapse jagatud elukoht kostjaga 7 päeva kuus).
3.3.Mõista T.G-lt W.E kasuks alates 01.04.2025 kuni lapse täisealiseks saamiseni (s.o. kuni 03.01.2041) muutuvas suuruses elatis 136,78 eurot kuus (baassumma 282,31 eurot, millele lisandub 3% keskmisest brutokuupalgast 59,43 eurot ja millest on maha arvatud pool lapsetoetust 40 eurot ja lapse jagatud elukoht kostjaga 7 päeva kuus) ning elatise vähendamist 15% mastaabisäästu tõttu.
3.4.Juhul, kui kostja on alates 01.04.2025 jooksvalt elatist tasunud, siis kuuluvad tasutud summad väljamõistetud elatisega tasaarvestamisele.
3.5.Mõista T.G-lt V.F kasuks välja elatise võlgnevus perioodi 26.08.2023-31.03.2025 eest kogusummas 1954,30 eurot. T.G-l tuleb V.F-ile tasuda elatise võlgnevus igakuiste osamaksetena 50 eurot kuus alates 2025.a. juulist (kaasaarvatud) kuni võlgnevuse tasumiseni.
3.6.Mõista T.G-lt W.E kasuks välja elatise võlgnevus perioodi 01.11.2023 kuni 31.03.2025 eest kogusummas 1737,67 eurot. T.G-l tuleb W.E-le tasuda elatise võlgnevus igakuiste osamaksetena 50 eurot kuus alates 2025.a. juulist (kaasaarvatud) kuni võlgnevuse tasumiseni.
4.Poolte menetluskulud ringkonnakohtus jätta nende endi kanda. Hagejatele osutatud riigi õigusabi tasu ja kulud jätta Eesti Vabariigi kanda.
5.Tunnistada T.G-lt V.F ja W.E kasuks alates 01.04.2025 kuni vastavalt V.F ja W.E täisealiseks saamiseni väljamõistetud igakuine elatis viivitamata täidetavaks.
6.Selgitada, et muutuvas suuruses elatist (resolutsiooni p-d 3.2. ja 3.3) indekseeritakse iga aasta 1. aprillil vastavalt PKS § 101 lg-tele 3 ja 4, sh käesoleva otsuse tegemise ajal kehtivat elatise arvutamise aluseks olevat elatise baassummat (282,31 eurot) indekseeritakse iga aasta 1. aprillil Statistikaameti poolt ametlikult avaldatud eelneva aasta tarbijahinnaindeksi muutusega ning Eesti Vabariigi keskmise brutokuupalga osa Statistikaameti poolt ametlikult avaldatud eelneva aasta keskmise brutokuupalga muutusega. Mastaabisääst 2(13)
(15% mahaarvamine) lõpeb vanema lapse täisealiseks saamisel. Seaduses sätestatud lapsetoetuse (alates 1. jaanuarist 2023. a 80 eurot) suuruse muutumise korral arvestatakse alates toetuse muutumisest toetuse muutunud suurust. Otsuse peale võib kassatsiooni korras edasi kaevata, esitades kaebuse vahetult Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kassaatorile kättetoimetamisest, kuid mitte pärast viie kuu möödumist otsuse avalikult teatavaks tegemisest. Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada Riigikohtule menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Menetlusabi andmise taotlus ei peata seaduses sätestatud ega kohtu poolt määratud tähtaja kulgemist. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb. Hagejate nõue ja põhjendused 1.Hagejad esitasid 01.11.2023 hagiavalduse, mida täpsustasid 22.11.2023. Hagiavalduse kohaselt on alaealised hagejad V.F (edaspidi ka hageja I) ja W.E (edaspidi ka hageja II) kostja T.G ja L.R-i lapsed. Alates 01.08.2023 elavad hagejad kostjast eraldi ning hagejate seaduslik esindaja peab lapsi peamiselt ülal. Kostjal on tekkinud elatise võlgnevus tagasiulatuvalt enne hagi esitamist perioodi eest 26.08.2023 kuni 01.11.2023. Hagejad on nõude aluseks võtnud riikliku elatiskalkulaatori järgi on miinimumelatis esimesele lapsele (V.F) 266,78 eurot ja teisele lapsele (W.E) 226,76 eurot. Tagasiulatuv võlgnevus on tekkinud augustis 5 päeva eest V.F-ile 43 eurot ja W.E-le 36,6 eurot, septembris V.F-ile 266,78 eurot ja W.E-le 226,76 eurot, oktoobris V.F-ile 106,78 eurot ja W.E-le 226,76 eurot. Kokku on Kostjal ülalnimetatud perioodi ees hagejatele maksmata 906,68 eurot (sellest 416,56 eurot V.F-ile ja 490,12 eurot W.E-le). Kostja seisukohad 2.Kostja oma 15.01.2024 vastuses ei nõustu hagiavaldusega taotletud elatise suuruse osas. Kostja on seisukohal, et elatise kindlaksmääramisel tuleks lisaks lähtuda PKS § 101 lg 6 sätestatust ning arvata elatisesummast maha proportsionaalselt laste kostjaga koos veedetud aeg seitse ööpäeva kuus. Kostja on seisukohal, et nädalasiseste päevade puhul tuleb arvestada, et hageja I käib lasteaias ning hageja II hakkab 2024. a sügisest käima lasteaias. Seega ei saa aega, mil lapsed on lasteaias, arvestada emaga koosoldud ajaks. Sellise arvestuse kohaselt on hageja I isaga mitte vähem kui ca 40% ajast. Arvestades lasteaiapäevadel esmaspäevast neljapäevani kodusviibitud aja (nn ärkveloleku aeg) kestvuseks hommikul ca 1 tund ja õhtul ca 4,5 (16.30 -21.00) ehk kokku 5,5 tundi. Esmaspäevast neljapäevani viibib hageja I iganädalaselt kostja juures kokku 7 tundi ehk eelnimetatud arvestusest tuleneb, et nädalasiseselt on hageja I kostja juures 7 : 5,5 = 1,27 päeva nädalas ja keskmiselt 5 päeva kuus (5 x 1,27). Lisades sellele kostja juures veedetud nädalavahetused, on hageja I kostja juures keskmiselt 5 + 2 x 2 = 9 päeva kuus. Lähtudes eeldusest, et kumbagi vanema kohustatud aeg on pool kuud ehk 15 kalendripäeva, veedab hageja I kostjaga keskmiselt 60% kohustatud ajast (9/15).
3(13)
Hageja II veedab hetkel kostjaga keskmiselt 4 ööpäeva ehk 27% kohustatud ajast, kuid hageja II osas on nimetatud proportsioon lähiajal muutumas (kostjaga koosveedetud aeg suureneb) ning eelduslikult suureneb ka hageja II kostjaga koosveedetud aeg hiljemalt järgmise aasta alguseks võrreldavaks hagejaga I. Samuti leiab kostja, et esinevad alused Perekonnaseaduse § 102 lõike 2 kohaselt võib kohus võib mõjuval põhjusel vähendada elatist alla käesoleva seaduse § 101 alusel arvutatud elatise summa. Kostja taotleb PKS § 102 lg 2 alusel elatise vähendamist, vastavalt hageja I osas 131,85 euro võrra (elatise summani 87,90 eur) ja hageja II osas 50,43 euro võrra (elatise summani 136,36 eur), alates 01.01.2025 aga 112,07 euro võrra (elatise summani 74,72 eurot). Esimese astme kohtu otsus 3.Maakohus rahuldas hagi mõistis kostjalt T.G-lt hageja V.F kasuks alates 01.04.2024 kuni lapse täisealiseks saamiseni (s.o. kuni 16.08.2039) muutuvas suuruses elatise 289,76 eurot kuus (baassumma 272,76 eurot, millele lisandub 3% keskmisest brutokuupalgast 54,96 eurot ja millest on maha arvatud pool lapsetoetust 40 eurot), mõistis kostjalt T.G-lt hageja W.E kasuks alates 01.04.2024 kuni lapse täisealiseks saamiseni (s.o. kuni 03.01.2041) muutuvas suuruses elatis 246,30 eurot kuus (baassumma 272,76 eurot, millele lisandub 3% keskmisest brutokuupalgast 54,96 eurot ja millest on maha arvatud pool lapsetoetust 40 eurot) ning elatist vähendatud 15% mastaabisäästu põhimõttel. Mõistis T.G-lt kostjate kasuks välja elatise võlgnevus perioodist 26.08.2023-01.11.2023 kogusummas 906,68€. Mõistis T.G-lt kostjate kasuks välja elatise võlgnevus perioodist 01.11.2023 kuni 30.03.2024, kogusummas 2408,05 eurot. Osutas, et juhul, kui kostja on kohtumenetluse kestel hagejatele elatist tasunud, kuuluvad tasutud summad väljamõistetud elatisega tasaarvestamisele. Otsuse põhjenduste kohaselt puudub poolte vahel vaidlus selle üle, et nad on pöördunud perelepitusse, kuid selle tulemusena ei ole nad allkirjastanud vanemluskokkulepet. Arvesse võttes laste vanust, arengutaset ja väikelapse baasvajadusi puudub pooltel vaidlus ka selle üle, et noorem hageja, W.E viibib kostja juures vähem kui 7 päeva kuus. Samuti puudub poolte vahel vaidlus ka selle üle, et laste eest peamiste kulutuste kandjaks on hagejate seaduslik esindaja. Pooled on istungil selgitanud, et kostja kannab enese eluasemekulud, kannab laste toidukulud ning on vahel hankinud lastele vaja minevaid esemeid sugulaste riideringluse kaudu. Vaidlus puudub ka selle üle, et ühe lapse kohta kuus on lasteaiatasu sõimerühmas on 120.- koos toidu ja kõigega kokku, sügisest on vanemal 138.- ja nooremal 120.- Sealjuures on kostja 15.01.2024 vastuses hagile märkinud oma brutosissetulekuks ca 1900 eurot kuus. Hagejate seaduslik esindaja L.R käesoleval ajal ei tööta, elab koos lastega oma vanemate juures, laste ülalpidamiseks kasutab lastetoetust ning teda abistavad laste ülalpidamisel tema vanemad. Kohus on seisukohal, et käesolevas menetluses puuduvad eeldused PKS § 101 lg 6 kohaldamiseks – pooled vaidlevad nimelt küsimuses, kui palju aega veedab V.F kostja juures. Pooltel puudub PKS § 101 lg 6 kohaldamise eelduseks olev suhtluskorda reguleeriv kohtulahend ning pooled ei ole allkirjastanud ka vanemluskokkulepet. Kohus on seisukohal, et käesoleval juhul puudub alus elatise suuruse vähendamiseks PKS § 101 lg 2 alusel. Käesolevas menetluses puudub vaidlus selle üle, et hagejate seaduslik 4(13)
esindaja kannab enamuse lastega seotud kuludest ning teostab laste suhtes isikuhooldust. Hageja I viibib kostja juures peale lasteaeda õhtusel ajal, vahel ka ööbib, hageja II oma vanuse tõttu ööbib koos kostjate seadusliku esindajaga. Kostja sissetulek võimaldab kostjal miinimumelatist tasuda. Kohus arvestab, et kostja ei täida lapse ülalpidamiskulusid ka proportsionaalselt kostja juures viibitud ajaga – hageja I lasteaiakulud kuus on ca 120 eurot, milline kulu on samuti tervikuna L.R-i kanda. Seega ei osale kostja väidetava 7 päeva kostja juures veedetud ajaga proportsionaalses ulatuses hagejate ülalpidamises. Kohus märgib, et kostja vastuväide, mille kohaselt kostja tasub temale kuuluva eluasemelaenu makseid, ei ole mõjuvaks põhjuseks PKS §101 lg 2 mõttes, kuna eluasemelaenu tasumise teel omandab kostja ostetud kinnisvara samaaegselt kui hagejate seaduslik esindaja panustab selle arvelt laste ülalpidamisse enam nii rahaliselt kui ka isikuhoolduse mõttes. Kokkuvõtvalt puudub kohtul alus kostjalt välja mõistetava miinimumelatise vähendamiseks PKS § 101 lg 2 tuleneval alusel. Seega rahuldab kohus hagi hageja poolt taotletud ulatuses nii jooksva elatise (alates 01.04.2024), menetluse ajal tekkinud elatise võlgnevuse kui ka tagasiulatuva elatise välja mõistmise osas. Kostja apellatsioonkaebus 4.Kostja palub apellatsioonkaebuses tühistada Pärnu Maakohtu 06.05.2024 tsiviilasjas nr 223-15462 tehtud otsus ja saata asi tagasi Pärnu Maakohtule uueks läbivaatamiseks või alternatiivselt tühistada Pärnu Maakohtu 06.05.2024 tsiviilasjas nr 2-23-15462 tehtud otsus ja teha asjas uus otsus, millega mõista T.G-lt V.F ja W.E kasuks alates hagi esitamisest välja elatis PKS § 101 määras, arvestades, et lapsed viibivad T.G juures 7 ööpäeva kalendrikuus või alternatiivselt tühistada Pärnu Maakohtu 06.05.2024 tsiviilasjas nr 2-23-15462 tehtud otsus ja teha asjas uus otsus, millega mõista T.G-lt alates hagi esitamisest V.F kasuks välja elatis 145 eurot ja W.E kasuks elatis 140 eurot, arvestades laste tegelikke vajadusi ning kostja varalist seisundit. Enne hagi esitamist väljamõistetava elatise osas lähtuda alates hagi esitamisest väljamõistetava elatise suurusest. Võimaldada kostjal tasuda tekkinud elatise võlgnevus osamaksetena Kostja on seisukohal, et maakohus on otsuse tegemisel põhjendamatult jätnud arvestamata hagejate kostja juures viibitud aja ning asunud ebaõigesti seisukohale, et põhjendatud ei ole PKS § 101 lg 6 kohaldamine ega ka elatise suuruse vähendamine. Maakohus on ekslikult märkinud elatise suuruse vähendamise alusena PKS § 101 lg 2. Kostja on taotlenud elatise suuruse vähendamist PKS § 102 lg 2 alusel. Asjas ei ole vaidlust selles, et kostja ja hagejate suhtlemise korra osas puudub nii kohtulahend kui kinnitatud vanemluskokkulepe. Samas, asjas materjalidest nähtuvalt, on kostja ja lapse ema läbinud pärast lahkuminekut perelepituse, eeldusega sõlmida vanemluskokkulepe ning jõudnud ka põhimõttelisele kokkuleppele kostja ja hagejate suhtlemise korra osas, kuid vanemluskokkuleppe sõlmimiseni kostja ja laste ema siiski ei jõudnud. Eeltoodule vaatamata on kostja ja laste ema järginud vanemluskokkuleppe projektis sätestatud kostja ja hagejate suhtlemise korra põhimõtteid, välja arvatud mõne üksiku erandiga, kui mõnedel üksikutel
5(13)
päevadel on laste ema keeldunud lapsi kostjale andmast. Kostja märgib, et kostja on menetluses läbivalt avaldanud ja taotlenud hagejate kostja juures viibimise aja arvestamist elatise suuruse määramisel. Kostja ei ole eitanud, et enne hagi esitamist ei ole ta hagejatele ülalpidamist andnud piisavas ulatuses. Kostja on selgitanud, et eelnimetatud olukorra on tinginud tema varaline seisund. Kostja ainsaks sissetulekuks on Päästeametist saadav töötasu brutosummas 1900 eurot, millest netosummana laekub kostjale igakuuliselt 1495,68 eurot. Samas, kostja varalise seisu hindamisel ei ole õiguspärane ega põhjendatud hinnata ainult tema sissetulekut, vaid sissetuleku kõrval tuleb vaadata ja hinnata ka tema igakuiseid vältimatuid kulutusi. Kostja vältimatuks kuluks on kohustus tasuda eluruumi kasutamisega seotud kulud (nn kommunaalmaksed) ning kulud toidule, riietele/jalanõudele, hügieenitarvetele ja tervisele. Kostja eluasemega seotud esmaste kulude (laen, kindlustus, kommunaalkulud) igakuine suurus oli kuni käesoleva aasta maikuuni 766 eurot, alates juunist 2024. a seoses intressimakse alanemisega 736 eurot. Seega, ca 1/2 osa kostja sissetulekust kulub eluasemega seotud kohustuste täitmiseks. Arvestades ainult eluasemega seotud kohustuste suurust, jääb käesoleval hetkel kostjale muude kulude ja kohustuste täitmiseks, sh oma esmavajaduste nagu toit, riided, hügieen ja tervishoid ning hagejate suhtes ülalpidamiskohustuste täitmiseks rahalisi vahendeid 759 eurot. Kostja on toonud esile, et nimetatud vahendite arvel peab kostja muuhulgas katma auto ülalpidamisega seotud kulud, kusjuures auto on vajalik muu hulgas hagejate transportimiseks, samuti side- ja telekommunikatsiooni kulud. Juhul, kui kostja peaks tasuma lastele kokku elatist summas 532,28 eurot, põhjustaks see kostja vaesumise ja võlakeerisesse sattumise, kuivõrd kostjal puuduksid vahendid iseenda ülalpidamiseks. Vastus kaebusele 5.Vastustajad vaidlesid kaebusele vastu ja palusid jätta see rahuldamata. Ringkonnakohtu seisukoht
6.Ringkonnakohus, tutvunud asja materjalidega, leiab, et maakohtu otsus tuleb tühistada osaliselt, osas, milles kostjalt mõisteti hageja I ja II kasuks alates 01.05.2024 välja igakuine elatis arvestamata sellega, et hagejad viibivad igakuiselt kostjaga 7 päeva kuus. Teha tühistatud osas uus otsus, arvestades muutuvas suuruses elatise väljamõistmisel hagejate viibimine kostjaga 7 päeva kuus. Muus osas jätta maakohtu otsus sisuliselt muutmata, kuid täpsustada otsuse resolutsiooni. Apellatsioonkaebus rahuldada osaliselt.
7.Asja materjalidest nähtub: -Kostja on hagejate isa. -Hagejad elavad oma emaga, hagejate igapäevaseid kulusid kannab ema. -Hagejad suhtlevad kostjaga. -Maakohtu menetluse ajal puudus kohtulahend või vanemluskokkulepe hagejate ja kostja vahel suhtlemise korra osas. -Vanemluskokkulepe hagejate ja kostjaga suhtlemise korra ning elatise maksmise osas sõlmiti 16.02.2025.
6(13)
-Kostja igakuine sissetulek tema väidete järgi on 1900 eurot brutosummana.
8.Alates 1. jaanuarist 2022 ei või alaealisele lapsele makstava igakuise elatise suurus PKS § 101 lg 1 järgi olla väiksem kui PKS § 101 alusel arvutatud summa. Igakuise elatise arvutamise alus on baassumma (PKS § 101 lg 3), millele lisandub kolm protsenti eelneva kalendriaasta Eesti Vabariigi keskmisest brutokuupalgast (PKS § 101 lg 4) ning millest arvatakse maha pool lapsetoetusest ja lapsele langev osa poolest lasterikka pere toetusest (PKS § 101 lg 5). Kui laps viibib kohustatud vanema juures rohkem kui seitse päeva kuus, mil vanem annab lapsele ülalpidamist vahetult, vähendatakse PKS § 101 lg-te 3-5 alusel arvutatud elatise summat proportsionaalselt kohustatud vanemaga koos veedetava ajaga (PKS § 101 lg 6). Kui vanem peab elatist tasuma sama pere mitmele lapsele, vähendatakse järgnevate laste puhul elatist 15% esimese lapse elatise summaga võrreldes (PKS § 101 lg 7).
9.Seonduvalt apellatsioonkaebuses esitatud väitega, et hagejate vajadused ei ole nii suured, mis õigustaksid miinimummääras elatise väljamõistmist toob ringkonnakohus esile, et kui vanemalt nõutakse elatist PKS §-s 101 sätestatud alusel, ei ole tal vaja lapse vajaduste rahuldamiseks tehtavaid kulutusi kohtumenetluses tõendada. Ka enne 1. jaanuari 2022 toimunud seadusemuudatust ei pidanud miinimumelatise nõudmisel lapse kulusid tõendama, sest eeldati, et lapse vajaduste rahuldamiseks kulub kahekordne miinimumelatis (vt ka RKTKo 08.01.2014, 3-2-1-165-13, p 15; 07.02.2018, 2-15-15909/124, p 12). Seega ei pidanud hagejad, kes palusid kostjalt enda kasuks välja mõista PKS § 101 alusel arvutatud elatise, oma vajaduste rahuldamiseks tehtavaid kulusid tõendama ning maakohtule ei saa ette heita hagejate ülalpidamiseks vajalike kulude tuvastamata jätmist.
10.Perekonnaseaduse (PKS § 101 lg 1) alusel arvestatud kostja miinimumulatuses ülalpidamiskohustuse ulatus, jättes kõrvale väidetava suhtluskorra, hageja I suhtes on: -alates 26.08.2023 kuni 31.10.2023.a. 266,78 eurot kuus; -alates 01.11.2023 kuni 31.03.2024.a. 260,33 eurot kuus (249 + 50,55 (viimasest keskmisest brutokuupalgast 3%) - 40 (pool lapsetoetusest 80 eurot); -alates 01.04.2024 ja maakohtu otsuse tegemise ajal 289,76 eurot kuus (272,76 + 54,96 (viimasest keskmisest brutokuupalgast 3%) - 40 (pool lapsetoetusest 80 eurot)).
11.Hageja II suhtes on Perekonnaseaduse (PKS § 101 lg 1) alusel arvestatud kostja miinimumulatuses ülalpidamiskohustus, jättes kõrvale väidetava suhtluskorra: -alates 26.08.2023 kuni 31.10.2023.a. 226,76 eurot kuus; -alates 01.11.2023 kuni 31.03.2024.a. 221,28 eurot kuus (249 + 50,55 (viimasest keskmisest brutokuupalgast 3%) - 40 (pool lapsetoetusest 80 eurot) ja mastaabisääst 15 %); -alates 01.04.2024 ja maakohtu otsuse tegemise ajal 246,30 eurot kuus (272,76 + 54,96 (viimasest keskmisest brutokuupalgast 3%) – 40 eurot (pool lapsetoetusest 80 eurot) ja mastaabisääst 15 %).
7(13)
12.Üldjoontes puudub poolte vahel eelnevas punktis toodu osas vaidlus, va osas, milles maakohus tuvastas alates 01.04.2024.a elatise suuruse. Ringkonnakohus ei nõustu apellatsioonkaebuse väitega, et maakohus on alates 01.04.2024 elatise arvestamise lähteandmed elatise kalkulaatorisse sisestanud valesti. Maakohus on õigesti märkinud, et kostja brutosissetuleku suurus on 1900 eurot. Elatise kalkulaator sisestab automaatselt Statistikaameti avaldatud Eesti Vabariigi keskmise kuupalga, mille on aluseks võtnud kostja, kuid kalkulaatori juures on selgitus, et kui kohustatud isiku varaline seis on parem, võib kohus elatise väljamõistmisel arvesse võtta tegelikku sissetulekut või varalist seisu. Kostja sissetulek oligi suurem, kui Eesti Vabariigi keskmine kuupalk, seepärast kujunes ka baassumma ja lisanduv 3% keskmisest kuutasust mõni eurot suuremaks.
13.Apellatsioonimenetluses heidab apellant maakohtule ette esmalt, et maakohus jättis elatise väljamõistmisel arvestamata asjaoluga, et hagejate suhtluskord kostjaga moodustab aja, mida tuleb elatise väljamõistmisel arvestada. Samuti leiab apellant, et maakohus jättis ebaõigesti arvestamata selle, et kostjal ei ole võimalik väljamõistetud suuruses elatist tasuda.
14.Ringkonnakohus leiab, et kostja on kaebuses korranud maakohtu menetluses esitatud seisukohti, antud selgitusi ja arusaamu nii faktilistest asjaoludest kui õiguslikust olukorrast. Kuivõrd maakohtu otsuses on piisava põhjalikkusega käsitletud ka enamust apellatsioonkaebuses esitatud väidetest ning osas, milles maakohus tuvastas kuni otsuse tegemiseni ning sealt edasi veel kuni 31.04.2024.a elatise väljamõistmiseks vajalikud asjaolud ja tõendid õigesti, ei pea ringkonnakohus vajalikuks neile väidetele veelkord pikalt vastata. Maakohus on otsuses eelnimetatud osas oma seisukohti piisavalt põhjendanud, lahenduskäik on jälgitav. Ringkonnakohus ei pea võimalikuks hinnata asjas esitatud tõendeid maakohtust erinevalt või teha tuvastatud asjaoludest teistsuguseid õiguslikke järeldusi, osas, milles maakohus tuvastas kostja kohustuse tasuda hagejatele elatis kuni 31.04.2024. Maakohtu otsust, sh resolutsiooni, tuleb küll korrigeerida osas, milles maakohus mõistis hagejate kasuks võlgnevuse välja kogusummana, eristamata kui suur on võlgnevuse suurus iga hageja suhtes. Kuigi maakohus märkis otsuses, et juhul, kui kostja on kohtumenetluse kestel elatist tasunud, kuuluvad tasutud summad väljamõistetud elatisega tasaarvestamisele, on võimalik käesoleval ajal otsuse resolutsiooni täpsustusega kujunenud elatise võlgnevus välja arvestada, sest pooled on avaldanud, millises ulatuses on kostja elatisemakseid hagejate seaduslikule esindajale on tasunud.
15.Seonduvalt poolte vaidlusega selles, kas kuni 31.04.2024 elatise arvestamisel tuleks arvesse võtta hagejate ja kostjate suhtluskorda toon ringkonnakohus esile järgneva, Maakohtus toimunud menetluse ajal puudus suhtluskorda kindlaksmäärav kohtulahend, samuti puudus sõlmitud vanemluskokkulepe kostja ja hagejate suhtluseks, kostja on ise korduvalt maakohtu menetluses esile toonud, et nii V.F-iga kui ka W.E-ga ei ulatu suhtlus keskmiselt 7 päevani kuus, sh V.F-iga vanusest tingitult. Seega on apellandi etteheited maakohtule selles, et maakohus jättis laste jagatud elukohaga kostja juures elatise suuruse tuvastamisel arvestamata, põhjendamatud. Apellatsioonkaebuses tõi kostja esile, millise aja jooksul on lapsed kostja juures alates vanemate lahkuminekust 2023.a septembris kuni 2024.a 8(13)
maini (k.a) iga kuu viibinud (dtlk 124). Kuna kostja on ise esile toonud, et perioodil 2023.a september kuni 2024.a veebruar pole hagejad kostja juures keskmiselt 7 päeva kuus viibinud, siis on elatise suurus maakohtu poolt õigesti tuvastatud. Apellatsioonimenetluses täpsustas kostja hagejate viibimise aega alates märtsist 2024.a. esitades selle kohta minutilise täpsusega tabeli (dtlk 196-201). Erinevalt apellatsioonkaebuses toodust nähtub esitatud tabelist, et ka märtsis ja aprillis viibisid hagejad kostjaga vähem aega kui 7 päeva kuus. Ringkonnakohus ei nõustu kostja väitega, et hagejad viibisid kostjaga iga kuu 7 päeva, va mõni üksik erand. Pigem nähtub arvestusest, et valdava osa ajast enne 31.04.2024 on hagejad viibinud kostjaga koos vähem kui 7 päeva kuus. Seejuures ei ole kostja lükanud ümber hagejate väidet, et hagejate ema on pakkunud kostjale võimaluse hagejad enda juurde võtta kokkulepitust teisel ajal, kuid erinevatele põhjustele viidates, ei ole kostja seda teinud.
16.Maakohus asus seisukohale, et elatise võlgnevus tagasiulatuvalt enne hagi esitamist moodustab hagejale I 416,56 eurot (elatisevõlgnevusest on maha arvatud kostja poolt oktoobris 2023.a tasutud 160 eurot) ja hagejale II 490,12 eurot. Siiski mõistis maakohus otsuse resolutsiooniga kostjalt hagejate kasuks välja kokku 906,68 eurot. Ringkonnakohus täpsustab selles osas maakohtu resolutsiooni ja mõistab kostjalt iga hageja, kui iseseisvalt nõude esitaja, kasuks välja elatise võlgnevuse.
17.Maakohus asus seisukohale, et elatise võlgnevus hagi esitamisest kuni 31.03.2024 moodustub selliselt, et hageja I igakuise elatise suurus on 260,33 eurot ja hageja II igakuise elatise suurus on 221,28 eurot. Nimetatud summad korrutas maakohus võlgnevuse tekkimise kuudega ehk 5 kuuga, sai maakohus kokku summa 2408,05. Sarnaselt eelmises punktis esiletooduga tuleb maakohtu otsuse resolutsiooni täpsustada ning mõista kostjalt iga hageja, kui iseseisvalt nõude esitaja, kasuks võlgnevus välja. Ringkonnakohus lisab nimetatud perioodi võlgnevuse juurde ka 2024.a aprilli elatise suurused, mis hageja I osas moodustas 289,76 eurot ja hageja II osas 246,30 eurot. Seda põhjusel, et alates 2024.a maist esineb alus elatise arvestuses muudatuste tegemiseks arvestades laste jagatud elukohta, st viibimist kostja juures 7 päeva kuus. Selle kohta esitab ringkonnakohus põhjendused edaspidi. Elatis perioodi 01.11.2023 kuni 30.04.2024 eest moodustab hagejale I 1591,41 eurot ja hagejale II 1352,7 eurot. Maakohus märkis otsuse resolutsiooni, et juhul, kui kostja on kohtumenetluse kestel hagejale elatist tasunud, kuuluvad tasutaud summad väljamõistetud elatisega tasaarvestamisele. Apellatsioonimenetluses avaldasid pooled, et käsitletaval perioodil tasus kostja elatise makseid kokku 730 eurot. Ringkonnakohus arvestab, et elatisemakseid tasus kostja hagejatele võrdselt, st igale hagejale 365 eurot. Elatise suurusest tasutud summa mahaarvamisel moodustab elatise võlgnevuse suurus perioodi 01.11.2023 kuni 30.04.2024 eest hagejale I 1226,41 eurot ja hagejale II 987,7 eurot.
18.Apellatsioonkaebuse alusel tuleb käesolevas asjas kontrollida kas hagejate ja kostja suhtluskord ajaliselt muutunud ning, kas kostja on lisaks elatisemaksetele teinud hagejate ülalpidamiseks kulusid, mis tuleb elatisevõlgnevusest maha arvata.
19.Kostja on asja menetluses olnud jätkuvalt seisukohal, et temalt hagejate kasuks väljamõistetavat elatist tuleb PKS § 101 lg-s 6 sätestatu vähendada. PKS § 101 kohaldamine
9(13)
eeldab, et kohus tuvastab mh, kui kaua viibib laps kohustatud vanema juures. Riigikohus on varem tõlgendanud PKS § 101 lg-t 6 selliselt, et kohus vähendab proportsionaalselt PKS § 101 alusel arvutatud elatise suurust sõltumata poolte väidetest siis, kui lahuselava vanema juures viibimise aeg jääb vahemikku keskmiselt seitse kuni viisteist ööpäeva kuus ning see nähtub suhtluskorda reguleerivast kohtulahendist või kui vanemad selle asjaolu üle ei vaidle (RKTKo 22.06.2022, 2-19-19160/42, p 14.7). Samas on avaldatud ka seisukoht, et kui lapsega suhtlemise kord ei ole kohtulahendiga kindlaks määratud või kui kohustatud vanema juures viibimise aeg põhineb vanemate kokkuleppel või praktikas väljakujunenud elukorraldusel, ei vähenda vanema juures viibimise aeg PKS § 101 alusel arvutatava elatise suurust, kuid võib olla mõjuv põhjus PKS § 102 lg 2 alusel elatise vähendamiseks (RKTKo 22.06.2022, 2-1919160/42, p 15.5).
20.Riigikohus tegi 13.06.2025 tsiviilasjas nr 2-23-869 otsuse, milles möönis, et eelviidatud seisukohtades esineb vastuolu ning vastuolu kõrvaldamiseks esitas uue seisukoha, mille järgi tuleb PKS § 101 lg-t 6 sätte eesmärke arvestades tõlgendada selliselt, et kohus vähendab elatise summat proportsionaalselt kohustatud vanemaga koos veedetava ajaga alati, kui kohtumenetluses on tuvastatud, et laps viibib kohustatud vanema juures aasta jooksul keskmiselt seitse kuni viisteist ööpäeva kuus. Riigikohus osutas ka seda, et kui lapse ja vanema suhtluskorda reguleerib kohtulahend või vanemate kokkulepe, eeldatakse, et laps viibib lahuselava vanema juures suhtluskorda reguleerivas kohtulahendis või kokkuleppes märgitud ulatuses. Seejuures peab kohus TsMS § 230 lg-st 3 tulenevalt omal algatusel tuvastama asjaolu, kas kohustatud vanema ja lapse suhtlemine on reguleeritud kohtulahendi või kokkuleppega. Kui tegelik elukorraldus ei vasta kohtulahendis või kokkuleppes märgitule, on sellele tugineda soovival vanemal võimalik asjaolusid ja tõendeid esitades see eeldus ümber lükata.
21.Vastavalt TsMS § 652 lg 3 p-le 2 tuvastab ringkonnakohus esimese astme kohtu otsuses tuvastamata asjaolusid ja hindab kohtuotsuses hindamata tõendeid mh juhul, kui asjaolu või tõendit ei saanud varem esitada põhjusel, et asjaolu või tõend tekkis või sai poolele teatavaks või kättesaadavaks pärast asja lahendamist esimese astme kohtus. Üldjuhul tuleb apellatsioonimenetluses uued asjaolud ja tõendid ning nende esitamise põhjendused kohtu ette tuua apellatsioonitähtaja jooksul või apellatsioonkaebusele vastuse esitamiseks määratud tähtaja jooksul. Eelnevalt kirjeldatu ei välista ega piira apellandi õigust esitada uusi asjaolusid, mis tekkisid või said apellandile teatavaks pärast apellatsioonitähtaja möödumist (TsMS § 634 lg 2).
22.Nagu eespool nimetatud, esitas kostja hagejatega suhtlemise kohta minutilise täpsusega tabeli (dtlk 196-201) alates märtsist 2024 kuni jaanuarini 2025.a. Sellest tabelist nähtub, et alates maist on kostja suhelnud hagejatega selliselt, et keskmiseks suhtlemispäevade arvuks saab pidada 7 päeva kuus. Mõnedel kuudel on küll suhtluspäevade hulk olnud väiksem, samas mõnedel kuudel on see olnud suurem. Hagejate ema avaldas kostja ja hagejatega suhtlemise aja käsitletaval perioodil (dtlk 205) ning ka sealt nähtub, et keskmiselt saab lugeda kostja suhtlemise ajaks mõlema hagejaga kuus umbes 7 päeva. Asjas puudub vaidlus, et hagejate vanemate vahel sõlmiti 16.02.2025 vanemluskokkulepe mh kostja ja hagejate suhtlemise
10(13)
korra osas. Arvestades igakuist suhtluskorda, millele lisandub suvepuhkus 2 nädalat ning üksikud eraldi reguleeritud tähtpäevad ja pühad, tuleb asuda seisukohale, et ka vanemluskokkuleppe järgi on lapsed isaga keskmiselt 7 päeva kuus.
23.Ringkonnakohus toob esile, et kui laps viibib lahuselavast vanemast sõltumatutel asjaoludel lahuselava vanema juures vähem aega, kui on suhtluskorra või vanemate kokkuleppega ette nähtud, tuleb PKS § 101 lg 6 kohaldamisel lugeda, et laps viibis lahuselava vanema juures kohtulahendiga kindlaksmääratud või kokkulepitud suhtluskorras ettenähtud aja (RKTKo 12.05.2021, 2-18-6491/96, p 14.1; 31.03.2025, 2-17-6713/196, p 29). Kindlaksmääratud suhtluskorrast tuleb lähtuda ka juhul, kui tegeliku elukorralduse ja kohtulahendis määratud või kokkulepitud suhtluskorra vahel esinevad ebaolulised kõrvalekaldumised.
24.Alates maist 2024.a tuleb seega hagejatele makstava elatis ümber arvestada. Ringkonnakohus lähtub kostja avaldatust, et tema sissetuleku suurus on brutotasu 1900 eurot (dtlk 125), elatise baasmäärale lisandub ka 3% keskmisest brutokuupalgast. Arvestuse aluseks on see, et hagejad veedavad isaga 7 päeva, lapsetoetused laekuvad emale, lisandub hageja II osas mastaabisääst 15%. Elatiskalkulaatori järgi moodustab perioodil 01.05.2024-31.03.2025 hageja I igakuise elatise suuruseks seega 154,53 eurot ning hageja II igakuiseks elatise suuruseks 131,35 eurot. Nimetatud perioodil on kostja tasunud elatist kokku 2359 eurot, mis jaguneb võrdselt mõlema hageja vahel. Ringkonnakohus peab põhjendatuks elatise võlgnevusest maha arvata ka 05.12.2024 kostja tasutud 20 (10 eurot mõlema hageja kohta) eurot, mis kanti üle selgitusega jõulupeo ja lasteaia asjade tarbeks. Hageja I elatisevõlgnevusest tuleb maha arvata ka 17.07.2024 kantud 15 eurot selgitusega „V.F-i Spidermani kostüüm“ ning 04.12.2024 V.F-ile ostetud prillidele kulunud summa 188,50 eurot. Eelnimetatut arvestades moodustub 01.05.2024-31.03.2025 perioodil kogunenud elatise võlgnevuse suuruseks hageja I osas 311,33 eurot ja hageja II osas 259,85 eurot.
25.Kostja leiab, et elatisest tuleb maha arvata veel väidetavalt riietele ja jalanõudele tehtud kulud, jooksuratta, turvatooli ja ravimite soetamise kulud. Hagejad vaidlesid sellele vastu. Hagejate väidete järgi pole kostja väidetud summas riietele ja jalanõudele kulusid tehtud, hagejad saavad isa juurde minnes riided kaasa ja tagasi tulevad puhastamist vajavate riietega. Ringkonnakohus leiab, et eelnimetatud väidetavate hagejate kasuks tehtud kulusid elatisest maha pole võimalik arvestada. Kui kostja soovib topelt esemeid soetada (hagejate selgituste järgi riided, jalanõud olemas, lapsel juba oli jooksuratas ja turvatool), siis väljuvad need laste esmavajaduste katteks tehtavatest kuludest, st miinimumelatise sisse arvestatud kuludest. Lisaks osutab ringkonnakohus, et kuna alates maist 2024.a arvestatakse, et lapsed viibivad kostja juures 7 päeva ja sellest tulenevalt vähenes kostja makstav elatise suurus sisuliselt ligikaudu 40%, siis tuleb kostjal teha vähendatud elatist arvestades selles proportsioonis kulusid ka näiteks riietele, ravimitele ja muudele tarvikutele, mida täies ulatuses miinimummääras elatise tasumisel teha ei tuleks.
26.Kuna käesoleval ajal vanemluskokkulepe kostja ja hagejate suhtlemise korra kohta kehtib, siis alates 01.04.2025 kuni edasiulatuvalt, arvestades, et kostja sissetuleku suurus on
11(13)
brutotasu 1900 eurot (dtlk 125), elatise baasmäärale lisandub ka 3% keskmisest brutokuupalgast, hagejad veedavad isaga 7 päeva kuus, lapsetoetused laekuvad emale, lisandub hageja II osas mastaabisääst 15% moodustub elatiskalkulaatori järgi hageja I igakuise elatise suuruseks 160,92 eurot ning hageja II igakuiseks elatise suuruseks 136,78 eurot. Vanemluskokkuleppe järgi kohustus kostja tasuma elatist 300 eurot kuus, eelduslikult siis 150 eurot ühele hagejale. Otsuse resolutsiooni tuleb märkida, et juhul, kui kostja on hagejatele alates 01.04.2025 tasunud elatist, tuleb see jooksvast elatisest maha arvata.
27.Apellatsioonkaebuses leiab kostja, et maakohus ei ole arvestanud kostja sissetuleku suurusega ning ei ole arvestanud, et kostja sissetulek kulub suures osas ära tema enda ülalpidamiseks. Ringkonnakohus apellatsioonkaebuse etteheidetega ei nõustu. Ringkonnakohus selgitab, et lapse ülalpidamise ulatus määratakse kindlaks ülalpidamist saama õigustatud lapse vajadustest ja tema tavalisest elulaadist lähtudes. Lapse elulaadi kujundavad eelkõige tema vanemate käsutuses olevad varalised vahendid. Elatise maksmiseks kohustatud isik peab ülalpidamise tagama mõistlikus mahus. Ringkonnakohus toob esile, et lastest eemal elav vanem võib otsustada teha kulutusi oma vara suurendamiseks näiteks soetada pangalaenuga kinnisasi või mootorsõiduk (mootorratas), kuid see ei vabasta teda kohustusest tasuda eemal elavatele lastele elatist ulatuses, mis tagab vähemalt lapse esmavajadused. Kahekordne miinimummääras elatis katabki eelduslikult lapse esmavajadused. Ringkonnakohus leiab, et kostja sissetulek brutopalk 1900 eurot on piisav, et katta nii laste esmavajadused miinimumelatise näol kui kostja enda vajadused. See võib vajada küll senini kostja enda huvides tehtud kulutuste kärpimist, võibolla ka omandatud kinnisasja vahetamist väiuksema kuludega kinnisasja vastu, kuid sisuliselt on väide, et peale miinimummääras elatise makseid jääb kostja võrreldes hagejatega majanduslikult halvemasse olukorda, ilmselgelt moonutatud.
28.Hagejad esitasid apellatsioonimenetluses taotluse tunnistada elatise maksmise kohustus viivitamata täidetavaks, kuna kostja elatist ei tasunud. Asjast nähtuvalt on küll vanemluskokkuleppe sõlmimisest kostja hagejatele igakuist elatist tasunud, kuid arvestades eelnevat rohkem kui aastapikkust viivitust seadusest tuleneva kohustuse täitmisel tuleb ringkonnakohtu arvates hagejate taotlus rahuldada TsMS § 468 lg 3 alusel, sest hagejate kasuks väljamõistetud elatis on hagejate ülalpidamiseks hädavajalik. Seega tunnistab ringkonnakohus T.G-lt V.F ja W.E kasuks alates 01.04.2025 kuni V.F ja W.E täisealiseks saamiseni väljamõistetud igakuise elatise viivitamata täidetavaks.
29.Kostja on asjas esitanud taotluse väljamõistetud elatise võlgnevuse täitmise viisi ja korra kindlaksmääramiseks. Kostja soovib elatise võlgnevuse tasuda 20 euro suuruste osamaksetena (dtlk 173). Kuna kohtuotsuse täitmise ajatamine on erandlik (RKTKm 12.06.2012, 3-2-1-79-12, p 11), elatise võlgnevuse põhjustas kostja enda käitumine, kuivõrd maakohtu menetluse ajal tasus ta elatist vaid määral, mis kattis ainult sisuliselt vanema lapse lasteaias käimise kulud ja seda hoolimata sellest, et noorim laps oli hagi esitamisel vähem kui aastane, st lapse ema oli vanema hoolduspuhkusel, leiab ringkonnakohus, et põhjendatud on küll elatise võlgnevuse tasumine määrata kindlaks osamaksetena, kuid osamaksete suurus on 50 eurot kuus mõlemale hagejale alates
12(13)
juulist 2025.a (ka) TsMS § 445 lg 1 alusel. Ühest küljest tagab see elatise võlgnevuse tasumise enam vähem mõistliku aja jooksul, kuigi selliste osamaksete suuruse puhul kulub võlgnevuse tasumiseks siiski mitu aastat, teisest küljest arvestab see ka sellega, et kostjal võib nii jooksva elatise kui elatise võlgnevuse tasumine korraga peale otsuse jõustumist olla problemaatiline. Menetluskulude jaotus 30.TsMS § 164 lg 1 kohaselt kannab alaealise lapse ülalpidamisasjas kumbki pool oma menetluskulud ise. TsMS § 164 lg 1 järgi jäävad menetluskulud ringkonnakohtus poolte endi kanda. Hagejatele anti riigi õigusabi kohustuseta tasuda antud riigi õigusabi tagasi Eesti Vabariigile. Seega jäävad riigi õigusabi tasu ja kulud Eesti Vabariigi kanda.
/allkirjastatud digitaalselt/
13(13)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.