Perekonnaõigus › Elatise nõudmine

1(10)

Tsiviilasi nr 2-25-6013

(kehtiva perehüvitiste seaduse § 17 lg 3) suuruse muutumisest alates toetuse suuruse muutumisele järgnevast kuust.

EDASIKAEBAMISE KORD JA TÄHTAEG

Kohtuotsust on menetlusosalistel õigus apellatsiooni korras edasi kaevata Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse tervikuna apellandile (apellatsioonkaebuse esitajale) kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Menetluskulude jaotust saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati. Menetluskulude kindlaksmääramise peale võib edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 200 eurot (TsMS § 178 lg 1 ja 2). Vastavalt TsMS § 633 lg 7 tuleb apellatsioonkaebuses märkida, kas apellant soovib asja arutamist kohtuistungil. Vastasel juhul loetakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses. Kohus selgitab, et vastavalt TsMS § 187 lg-le 6 peab menetlusabi taotlemise korral menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.

ASJAOLUD

Hagiavaldus

Hagejad E G ja K G on esitanud 20.04.2025 hagi kostja A G vastu elatise miinimumsummas väljamõistmiseks alates hagi esitamisest. Hagejate vanusevahe on väiksem kui 3 aastat. Hagejad taotlevad elatise väljamõistmist järgmiselt: 

Mõista A G E G kasuks välja elatis alates hagi esitamisest kuni E G täisealiseks saamiseni (XXX) 301,74 eurot. (282,31 eurot (baassumma) + 59,43 eurot. eurot (3%

2(10)

Tsiviilasi nr 2-25-6013



Eesti Vabariigi keskmisest brutokuupalgast) - 40 eurot (50% lapsetoetusest)), mis muutub iga aasta 1. aprillil (esimest korda 1. aprill 2025), lähtudes baassumma indekseerimisest ning brutokuupalga muutusest vastavalt perekonnaseaduse § 101 lgtele 3 ja 4 ning lapsetoetuse (kehtiva perehüvitiste seaduse § 17 lg 3) suuruse muutumisest alates toetuse suuruse muutumisele järgnevast kuust). Mõista A G K G kasuks välja elatis alates hagi esitamisest kuni K G täisealiseks saamiseni (XXX) 256,48 eurot. Hageja 2 ja Hageja 1 vanusevahe on väiksem kui 3 aastat, mistõttu laps saab 15% vähendatud määra. 301,74 * 0,85 = 256,48 eurot. Elatis on 256,48 eurot. Kuni 18.12.2025.a. (hageja 1 täisealseks saamiseni). Peale 18.12.2025 on hagi nõudeks 301,74 eurot. (282,31 eurot (baassumma) + 59,43 eurot (3% Eesti Vabariigi keskmisest 2-24-13756 3(3) brutokuupalgast) - 40 eurot (50% lapsetoetusest)), mis muutub iga aasta 1. aprillil (esimest korda 1. aprill 2025), lähtudes baassumma indekseerimisest ning brutokuupalga muutusest vastavalt perekonnaseaduse § 101 lg-tele 3 ja 4 ning lapsetoetuse (kehtiva perehüvitiste seaduse § 17 lg 3) suuruse muutumisest alates toetuse suuruse muutumisele järgnevast kuust). Viru Maakohus võttis 23.04.2025 määrusega hagiavalduse menetlusse ning kohustas kostjat 14 päeva jooksul alates kohtumääruse kättesaamisest esitama andmed oma sissetuleku ja varalise seisundi kohta, sealhulgas viimase 6 kuu palgatõendi.

Kostja vastus

Kostja ei tunnista hagi.

Kuna kostja sissetulek on väike ja tal on mitmeid rahalisi kohustusi, ei ole tal võimalik maksta laste ülalpidamiseks rohkem kui 200 eurot iga lapse kohta kuus. Kostja omandis on korteriomand aadressil XXX. Selles korteris elab ka tema eakas isa V G, kellel on isiklik kasutusõigus eluajaks. Kostjale kuulub ka 2024. detsembris ostetud sõiduauto Ford Focus reg nr XXX (väljalaskeaasta 2005). Kostja sissetulek on keskmiselt 1200 eurot kuus. See summa katab täielikult tema igakuised kulud, mis on järgmised (keskmisel): 400 eurot elatisraha tema lastele E G ja K G (200 eurot kummalegi); 160 eurot korteri üür ja kommunaalkulud; 15 eurot elektriarve; 211 eurot laenumakse kuni detsembrini 2029; 12, 72 liikluskindlustuse makse; 14, 10 eurot elukindlustuse makse; 100 eurot transpordikulud (kütus); 250 eurot toidukulud ja 40 eurot hügieenitarvete kulud.

Hagejate seisukohad

Hagejaid jäid enda algsete haginõuete juurde.

Hagejad tõid välja, et panga väljavõtetest nähtub, et korteriühistu tasude ja elektrienergia keskmised kuumaksed on ligikaudu 300 eurot. Samuti vahetati hagejate elukohas aadressil XXX aknad, mille maksumus oli 2282, 80 eurot. Eluruumi tulekahjusignalisatsiooni eest makstakse samuti igakuiselt.

Pangaväljavõttest nähtub, et sideteenuste eest on keskmise tasu suuruseks 45 eurot igakuiselt. Suured transpordikulud on seotud K G lapse kehva tervisega. On vaja käia tervisekontrollis ja kasutada taksoteenuseid, kuna pärast kooli tunde tunneb K ennast sageli halvasti ega saa koju jalgsi kõndida. 3(10)

Tsiviilasi nr 2-25-6013

K G vajab pidevat arstiabi, mis suurendab transpordi-, meditsiiniteenuste, ravimite kulusid. Oma haiguse tõttu vajab K G pidevalt kosmeetiku teenuseid ja spetsiaalseid hügieenitooteid. Laste seaduslik esindaja tasub laste huviringide eest.

Hagejad palusid mitte arvestada kostja kulusid elamiseks koos ühe naise ja tema kolme lapsega, kuna need lapsed ei ole kostja seaduslikud ülalpeetavad ning tal ei ole kohustust neid seaduse järgi ülal pidada.

Ka palusid hagejad mitte arvestada korteri arveid, kus kostja on ametlikult registreeritud, kuna seal elab tegelikult tema eakas isa, kelle pensionitulu on ligikaudu 600 eurot kuus. Kommunaalkulud kaetakse pensionist. Kostja osaleb üksnes igapäevastes toimingutes nagu toiduvalmistamine ja hügieen.

Samuti palusid hagejad mitte arvestada autolaenu ja elukindlustuse kulusid, kuna need ei ole seotud laste vajadustega. Kostja esitab argumente oma halva tervise kohta, kuid kostja ei toeta seda tõenditega. Kostja ei esita tõendeid selle kohta, et ta on kaotanud töövõime.

Kostja vastus hagejate seisukohale

Kostja jäi enda seisukoha juurde, pidades mõistlikuks elatise määraks 200 eurot iga lapse kohta kuus kuni nende täisealiseks saamiseni.

Kuna lapse ülalpidamiskohustus lasub võrdselt mõlemal vanemal on ühe vanema kohustus ühe lapse kohta 48, 96 eurot kuus kommunaalkulude katteks.

Kostja palus summat 2282, 80 eurot mitte lisada J G igakuiste eluasemekulude hulka, kuna akende paigaldamine oli J G iseseisev otsus, mida ei olnud põhjendatud ega eelnevalt kostjaga kooskõlastatud.

Sideteenuse kulud jagunevad nelja inimese vahel ja moodustavad 5 eurot ja 25 senti inimese kohta kuus, mitte aga 45 eurot kuus nagu väidab J G. Kuna lapse materiaalset ülalpidamist katavad mõlemad vanemad võrdselt, siis on sidekulude osa, mida kumbki vanem ühe lapse kohta katab, 2 eurot ja 63 senti kuus.

Arvestades, et lapse materiaalset ülalpidamist katavad mõlemad vanemad võrdselt, oleks kummagi vanema panus K G transpordikuludesse 5 eurot ja 46 senti kuus.

Kuivõrd lapse materiaalset ülalpidamist katavad mõlemad vanemad võrdselt, on ühekordne summa, mille kumbki vanem tagab K G transpordiks Tallinna bussiga 7, 20 eurot.

Keskmine igakuine ravimikulu K kohta on 22, 60 eurot. Arvestades, et lapse materiaalset ülalpidamist katavad mõlemad vanemad võrdselt, on igakuine ravimite kulu K G kohta kummagi vanema jaoks 11 eurot ja 30 senti.

Arvestades, et lapse materiaalset ülalpidamist tagavad mõlemad vanemad võrdselt, moodustab iga vanema igakuine panus K G ülalpidamisse 17, 50 eurot ning E puhul 4, 69 eurot (kuigi alates 2025. a jaanuarist E huviringis enam ei käi).

Kostja selgitas seoses korteriga, et tema isa ja õde andsid talle suulise kokkuleppe alusel omandiõiguse nimetatud korterile. Kokkuleppe kohaselt kohustus ta katma isa ülalpidamiskulud, mis on seotud selle korteriga, st tagama korteri ja kommunaalteenuste 4(10)

Tsiviilasi nr 2-25-6013

õigeaegse tasumise. Kuna isal oli vajadus sularaha järele, leppisid nad kokku, et korterija kommunaalmaksete tasumine toimub isa kontolt. Selleks võttis ta oma kontolt sularaha välja osade kaupa pangaautomaadist ja andis selle isale üle. Ta tasub need maksed, kuna elab ja ööbib umbes poole ajast kõnealuses korteris vajadusest hooldada eakat isa. Igakuised isa toitlustus-, ravimite ja rõivaste kulud ei ole arvestatud tema igakuiste isiklike kulude hulka, kuna isa katab need kulud oma pensionist. Segaduste vältimiseks hakkas kostja alates 2025. a juunist tegema korteri- ja kommunaalmaksete ülekandeid oma pangakontolt. See aga tähendab, et ta peab nüüdsest viima liikumisraskustega isa pangaautomaadi juurde sularaha väljavõtmiseks. Vajadusel on ta valmis esitama kohtule isa kirjaliku kinnituse selle kohta, et isa on saanud tema poolt sularahas raha korterikulude katteks.

Kostja ei nõustu väitega, et autolaenu ja elukindlustuse kulusid ei tohiks arvestada ning et need ei ole seotud laste vajadustega. Need kulud on kostja jaoks isiklikult eluliselt vajalikud. Eelkõige on elukindlustus oluline meede tema laste huvide kaitsmiseks juhul, kui teda kui ühte toitjat enam ei oleks. Samuti ei ole auto soetamine tema jaoks luksus, vaid vältimatu vajadus, kuna tema töö on seotud ka öiste vahetustega ning liikumine tööle ja töölt koju toimub sageli öisel ajal, mil ühistransport ei ole kättesaadav. Sel põhjusel oli ta 2024.a novembris sunnitud võtma laenu auto ostmiseks ja täiendavate kulude katteks.

J G on püsiv sissetulek, mida ta ei ole hagis välja toonud, püüdes esitada ennast väiksema majandusliku suutlikkusega isikuna ning sel viisil mõjutada elatisraha suuruse määramist.

Kostja palus märkida otsuses, et 2025. a aprilli, mai ning juuni elatised on tasutud täies ulatuses ning järgmine makse 2025.a juulikuu eest tasutakse hiljemalt 10. juuliks 2025.

Hagejate lõplik seisukoht

Hagejad jäid enda algsete haginõuete juurde.

Hagejate esindaja esitas hagejate materiaalse ülalpidamisega seotud kulutuste suuruse kohta täiendavad tõendid: foto, mis kujutab spetsiaalseid hügieenilisi vahendeid, mis on vajalikud K G hooldamisel; väljavõtte Digilugu, millest nähtub, et K G kannatab tõsise haigestumise all ja tema psüühiline seisund on ebastabiilne; foto, millel on kujutatud maksetšekk, millest nähtub, et kulutuses K G ravimitele on suurenenud kuni 41, 58 euroni.

Hagejad esitasid ka menetluskulude nimekirja, kinnitades, et kokku menetluskulud 400 eurot seisuga 10.06.2025 on kantud seoses menetlusega tsiviilasjas nr 2-25-6013.

Kostja lõplik seisukoht

5(10)

Tsiviilasi nr 2-25-6013

sissenõudja – J G kui alaealiste hagejate, K ja E G seadusliku esindaja – õigusteenuste kulusid. Kohtuliku kompromissi sõlmimine

KOHTUOTSUSE PÕHJENDUS

Kohus, tutvunud hagiavalduse, kostja vastuse ja hagejate ning kostja täiendavate seisukohtadega ning uurinud tsiviilasja toimikus olevaid dokumentaalseid tõendeid kogumis, leidis, et hagiavaldus on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele. Esmalt lahendab kohus tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 442 lg 5 järgi asjas seni lahendamata taotlused (I) ning seejärel põhjendab kohus oma seisukohta hagi osas (II). I

Kostja esitas 25.05.2025 vastuses hagiavaldusele taotluse, milles palus kohustada J G esitama K tervisekontrollide ja psühholoogi seansside ajakava (sh kuupäevad ja kellaajad) ning nende toimumise aadressid. Samuti palus kostja kohustada J G esitama taksoteenuse Bolt kasutaja e-posti aadressile saadetud andmed või vastavad ekraanipildid Bolt’i mobiilirakendusest, kus on näha sõitude marsruudid tema poolt esitatud kuupäevade ja kellaaegade kohta. Lisaks esitas kostja taotluse, milles palus kohtul kohustada E G esitama eriarsti kinnitus K ja E G kosmeetiku teenuste osutamise elulise vajaduse kohta, samuti kinnitus selle kohta, et A OÜ osutab kosmeetiku teenuseid ning kellele ja milliseid teenuseid osutati päevadel, mil E G kontolt maksed tehti.

Kohus leiab, et eeltoodud taotlused on põhjendatud jätta rahuldamata, kuna hagejad taotlevad elatise väljamõistmist miinimumsummas. II

Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 5 lg 1 kohaselt hagi menetletakse poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Sama paragrahvi teise lõike kohaselt pooltel on võrdne õigus ja võimalus oma nõuet põhjendada ja vastaspoole esitatu ümber lükata või sellele vastu vaielda. Pool määrab ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab. TsMS § 436 lg 2 kohaselt rajab kohus otsuse üksnes asjas esitatud ja kogutud tõenditele. TsMS § 436 lg 6 tulenevalt ei ole kohus esitatud asjaolude ja seisukohtadega seotud perekonnaasjas. TsMS § 436 lg 7 järgi kohus ei ole otsust tehes seotud poolte esitatud õiguslike

6(10)

Tsiviilasi nr 2-25-6013

väidetega. TsMS § 230 lg 1 sätestab, et kumbki pool peab hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited, kui seadusest ei tulene teisiti. TsMS § 231 lg 2 järgi poolte faktilise asjaolu kohta esitatud väide ei vaja tõendamist, kui vastaspool võtab selle omaks ning lg 4 järgi omaksvõttu eeldatakse, kui vastaspool ei vaidlusta faktilise asjaolu kohta esitatud väidet selgesõnaliselt ja vaidlustamise tahe ei ilmne ka poole muudest avaldustest.

Perekonnaseaduse (PKS) §-dest 96 ja 97 tuleneb, et alaealine laps, on õigustatud saama oma vanematelt ülalpidamist, mida PKS § 100 lg 1 ja 4 kohaselt antakse üldjuhul raha perioodilise maksmisega (elatis) iga kalendrikuu eest ette. PKS § 99 sätestab, et ülalpidamise ulatus määratakse kindlaks ülalpidamist saama õigustatud isiku vajadustest ja tema tavalisest elulaadist lähtudes. Ülalpidamise kindlaksmääramisel arvestatakse õigustatud isiku kõiki eluvajadusi, sealhulgas tema võimete ja kalduvuste kohase hariduse ja kutsealase ettevalmistusega seotud kulutusi, alaealise ülalpeetava puhul ka tema kasvatamise kulutusi.

PKS § 101 lg 1 järgi ei või igakuine elatis olla väiksem kui sama paragrahvi alusel arvutatud summa. Samas paragrahvis nimetatakse asjaolud, mida elatise suuruse arvutamisel arvestatakse. Need on elatise baassumma (PKS § 101 lg 3), millele lisandub 3% eelneva kalendriaasta kohta avaldatud riigi keskmisest brutokuupalgast (PKS § 101 lg 4). Baassumma ühe lapse kohta on 200 eurot, mida indekseeritakse iga aasta 1. aprillil Statistikaameti poolt ametlikult avaldatud eelneva aasta tarbijahinnaindeksi muutusega. PKS § 101 lg-tes 5–7 sätestatakse asjaolud, mis annavad aluse nõnda arvutatud elatise vähendamiseks. Kohus saab elatise vähendamise aluseks olevate asjaolude kontrollimiseks koguda tõendeid omal algatusel või poolte kaasabil (RKTKo 22.06.2022, 2-19-19160, p 15). PKS § 101 lg-te 3 ja 4 alusel arvutatud summast arvestatakse seaduses sätestatud ulatuses maha lapsetoetus ja lasterikka pere toetus. Alates 01.01.2023 on lapsetoetus esimese ja teise lapse kohta 80 eurot. Loetakse, et lapse vajadused saab rahuldada kogu lapsetoetuse arvel ja poole lasterikka pere toetuse arvel, mis on jagatud võrdselt toetust saava pere kõigi laste vahel (PKS § 101 lg 5). Samuti vähendatakse elatise summat proportsionaalselt kohustatud vanemaga koos veedetud aja võrra, kui see on aastas keskmiselt 7–15 ööpäeva kuus (PKS § 101 lg 6). Kui isik peab maksma elatist sama pere mitmele lapsele, vähendatakse järgnevate laste puhul elatist 15% võrreldes esimese lapse elatisega, kui tegemist pole mitmike ega lastega, kelle vanusevahe on üle kolme aasta (PKS § 101 lg 7).

Hagiavaldusele lisatud sünnitunnistuste koopiate kohaselt on hagejate E G ja K G isaks kostja A G. Selles osas pooltel käesolevas tsiviilasjas vaidlus puudub. Ka puudub tsiviilasjas vaidlus nõude olemasolu ja eelduste üle. Kostja on tunnistanud, et ta ei ela hagejatega igapäevaselt koos ja tal tuleb seega tasuda igakuiselt elatist (st puudub vaidlus ülalpidamiskohustuse osas). Samuti puudub vaidlus selles, et kostja on ülalpidamiskohustust regulaarselt täitnud igakuiselt summas kokku 400 eurot (dtl 9-12). Hagejad ei viibi kostja juures, mistõttu ei tule elatise summat PKS § 101 lg 6 alusel proportsionaalselt kohustatud vanemaga koosveedetud ajaga vähendada. Ka ei ole kostja teisi alaealisi lapsi ega tuvastatud töövõimetust.

Lapsele väljamõistetava elatise suurus on sätestatud PKS § 99 lg 1 ja 2, mille järgi määratakse ülalpidamise ulatus kindlaks ülalpidamist saama õigustatud isiku vajadustest ja tema tavalisest elulaadist lähtudes, arvestades õigustatud isiku kõiki eluvajadusi, sh 7(10)

Tsiviilasi nr 2-25-6013

tema võimete ja kalduvuste kohase hariduse ja kutsealase ettevalmistusega seotud kulutusi ning alaealise ülalpeetava puhul ka tema kasvatamise kulutusi. Nimetatud regulatsiooni eesmärgiks on tagada lapse igapäevaste vajaduste rahuldamine ja tema arenguks piisavad materiaalsed vahendid, arvestades elulaadi, mida talle tema vanemad saavad võimaldada.

Kohus selgitab, et vanem on hoolimata oma halvast varalisest seisundist üldjuhul kohustatud andma lapsele ülalpidamist seaduses sätestatud miinimummääras. PKS § 102 lg 1 sätestab, et isik vabaneb ülalpidamiskohustusest selles ulatuses, milles ta ei ole tema muid kohustusi ja varalist seisundit arvestades võimeline andma teisele isikule ülalpidamist, kahjustamata enese tavalist ülalpidamist. PKS § 102 lg 2 kohaselt ei vabane vanemad sama paragrahvi esimeses lõikes nimetatud alaealise lapse ülalpidamise kohustusest. Kui vanem on lõikes 1 nimetatud olukorras, peab ta kasutama tema käsutada olevaid vahendeid enda ja lapse ülalpidamiseks ühetaoliselt. Kohus võib mõjuval põhjusel vähendada elatist alla käesoleva seaduse § 101 alusel arvutatud elatise summa. Mõjuv põhjus võib olla muu hulgas vanema töövõimetus või olukord, kus vanemal on teine laps, kes elatise väljamõistmise korral käesoleva seaduse §-s 101 sätestatud ulatuses osutuks varaliselt vähem kindlustatuks kui elatist saav laps. Riigikohus on tsiviilasjas nr 2-16-118651 tehtud otsuse p 12 leidnud, et PKS § 102 lg 2 neljandas lauses on sätestatud näidisloetelu ning kohus saab iga üksikjuhtumi asjaolusid arvestades hinnata, kas asjas esineb mõjuv põhjus miinimumelatisest väiksema elatise väljamõistmiseks või mitte.

Kostjal on seega seadusest tulenev kohustus hagejatele elatist maksta. PKS § 102 lg 2 teise lause järgi võib kohus mõjuval põhjusel vähendada elatist alla PKS § 101 lg 1 sätestatud määra.

Kostja on viidanud sellele, et tema sissetulek, mis on praegu keskmiselt 1200 eurot kuus, ei võimalda lastele võrdset ülalpidamist tagades ja oma vajadusi rahuldades tasuda miinimumsummas elatist. Võttes arvesse kostja väljaminekuid ning sissetulekuid, siis kostjal ei ole hagejate poolt taotletud elatise maksmiseks vahendeid. Hageja on esitanud enda tööandja A OÜ poolt väljastatud 25.04.2025 tõendi nr 113, kust nähtub tema töötasu perioodil oktoober 2024 kuni märts 2025, mis on ca 1200 eurot kuus (kostja vastuse lisa 1, dtl 32). Samas on kostja esitanud ka AS SEB Pank kontoväljavõtte perioodi 01.01.2025-26.04.2025 kohta, kust nähtub see, et lisaks palgale maksab tööandja talle ka igas kvartalis preemiat, mis 28.01.2025 on olnud 230, 26 eurot ja 22.04.2025 on see summa olnud 249, 44 eurot (dtl 43) ning eeltoodud preemiat on ka varasemalt makstud (dtl 56-58, 64, 68, 72). Nimetatu näitab seda, et kui pidada kõiki kostja poolt välja toodud igakuiseid kulutusi põhjendatuks on tal preemia arvelt ja kas kulusid vähendades või sissetulekuid suurendades võimalik tasuda ka enda lastele minimaalses suuruses elatist kahjustamata enese tavalist ülalpidamist. Kuna korteris XXX elab kostja isa, siis ei ole põhjendatud pidada kõiki selle korteriga kaasnevaid kulusid kostja kui korteri omaniku kuludeks. Siinkohal on põhjendatud arvestada ka seda, et E G on saamas peagi täisealiseks, s.o XXX ning seega talle minimaalses summas makstava elatise periood ei saa olema pikk. Samuti tuleb tal seoses sellega, et hagejate vanusevahe on väiksem kui 3 aastat kuni XXX tasuda K G elatist selliselt, et see on vähendatud 15% tulenevalt PKS § 101 lg-st 7.

8(10)

Tsiviilasi nr 2-25-6013

Miinimummääras elatise nõudmisel ei ole vajalik tõendada lapse kulutusi, mida on hagejad menetluse jooksul aga teinud, esitades 29.05.2025 seisukoha lisana tõendid selle kohta, millised on hagejate igakuised kulutused. Kohus, olles nende tõenditega tutvunud, leiab, et kõik need tehtavad kulutused on vajalikud ja põhjendatud tagamaks laste igakülgse arengu ja heaolu. Riigikohus on selgitanud, et lapse vajadusi on vajalik hinnata juhul, kui kohus soovib välja mõista miinimumelatisest väiksema elatise (vt Riigikohtu 7.02.2018 otsus tsiviilasjas nr 2-16-118651 p 14).

Juhul, kui laps nõuab elatist ühelt vanemalt, tuleb arvestada aga, et lapsel on õigus nõuda ühelt vanemalt elatist vaid osas, mille eest see vanem vastutab, st arvestada tuleb ka teise vanema kohustust last ülal pidada ning teise vanema sellise kohustuse ulatust. PKS § 105 lg 3 järgi täidavad mitu sama astme sugulast ülalpidamiskohustust osavõlgnikena ning iga osavõlgniku kohustuse suurus määratakse kindlaks võrdeliselt tema sissetuleku ja varalise seisundiga, arvestades tema ning ülalpidamist saama õigustatud isiku vahelisi suhteid. Eelduslikult peavad vanemad täitma lapse ülalpidamiskohustust võrdselt (PKS § 116 lg 1). Riigikohus on 7.02.2018 tsiviilasjas 216-118651 tehtud otsuse p 13 selgitanud, et: „ainuüksi ühe vanema parem majanduslik seisund ei anna alust vähendada väljamõistetavat elatist alla miinimummäära.“ Eeltoodu tingib selle, et kohtul puudub vajadus hinnata hagejate seadusliku esindaja majanduslikku olukorda, mis tingis ka selle, et kohus ei pidanud põhjendatuks kostja taotlusi nõuda välja tõendid J G majandusliku olukorra kohta.

Seega, hinnates kostja varalist seisu ning sissetulekut, mida ta on praegusel juhul võimeline teenima, on kohtu hinnangul käesoleval juhul ta võimeline täitma hagejate ülalpidamiskohustust miinimummääras kuus, kahjustamata enese tavalist ülalpidamist. Üksnes palga või sissetuleku puudumine ei vabasta töövõimelist vanemat elatise maksmisest (vt ka Riigikohtu 13. veebruari 2018. a otsus tsiviilasjas nr 2-16-2343, p 13 koos selles viidatud praktikaga). Vanem on kohustatud lapse ülalpidamiseks vajalike vahendite saamiseks tegema kõik endast oleneva ning vajadusel müüma ka endale kuuluvaid esemeid ülalpidamiskohustuse täitmiseks vajalike vahendite saamiseks (RKTKo 3-2-1-118-12, p 14).

Kui kostja tasus elatist vabatahtlikult pärast hagiavalduse esitamist, siis tuleb sellega arvestada kohtuotsuse täitmisel.

Kõik kohtuotsuses käsitlemata menetlusosaliste väited ja esitatud tõendid hagiavalduse läbivaatamisel kohtu arvates tähtsust ei oma ja seetõttu kohus neid lahendis ei käsitle.

Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et hagi kuulub rahuldamisele. Kohus leiab, et kostjalt A G tuleb E G (isikukood XXX) kasuks välja mõista elatis alates 20.04.2025 kuni E G täisealiseks saamiseni (XXX) 301,74 eurot. Ka tuleb A G välja mõista elatis K G (isikukood XXX) kasuks alates 20.04.2025 kuni K G täisealiseks saamiseni (XXX) kuni 18.12.2025 igakuine elatis 256, 48 eurot ja peale 18.12.2025 igakuine elatis 301, 74 eurot (282,31 (baassumma) + 59,43 (3% Eesti Vabariigi keskmisest brutokuupalgast) 40 (50% lapsetoetusest)), mis muutub iga aasta 1. aprillil (esimest korda 01.04.2026), lähtudes baassumma indekseerimisest ning brutokuupalga muutusest vastavalt perekonnaseaduse § 101 lg-tele 3 ja 4 ning lapsetoetuse (kehtiva perehüvitiste seaduse § 17 lg 3) suuruse muutumisest alates toetuse suuruse muutumisele järgnevast kuust. PKS § 100 lg 4 kohaselt tuleb A G väljamõistetud elatised tasuda iga kalendrikuu eest ette.

9(10)

Tsiviilasi nr 2-25-6013

Kohus juhib menetlusosaliste tähelepanu, et kui väljamõistetud elatise suurust mõjutavad asjaolud oluliselt muutuvad, on huvitatud isikul õigus esitada TsMS § 459 lg 1 alusel hagi elatise suuruse muutmiseks.

HAGI HIND

TsMS § 129 lg 2 kohaselt, seadusest tuleneva ülalpidamiskohustuse täitmise üle peetava vaidluse korral on hagihinnaks nõutavate maksete kogusumma, kuid mitte suurem kui hagi esitamisele järgneva üheksa kuu eest saadav summa. Kooskõlas TsMS § 124 lg 1 esimese lausega määratakse raha maksmisele suunatud hagi puhul hagihind nõutava rahasummaga.

Tsiviilasja hinna määramisel tuleb seega korrutada 301,74 eurot kuus üheksaga ja 256, 48 eurot kuus üheksaga, mis teeb hagihinnaks 2715, 66 +2308, 32=5023, 98 eurot.

MENETLUSKULUD

TsMS § 164 lg 1 kohaselt kannab hagilises alaealise lapse ülalpidamisasjas kumbki pool oma menetluskulud ise. Kohtul ei ole põhjust kõrvale kalduda seaduses toodud üldsättest menetluskulude jaotusest hagilises perekonnaasjas. Seoses sellega hüvitamisele kuuluvaid menetluskulusid ei ole ning kohus jätab menetluskulud poolte endi kanda nende rahalist suurust kindlaksmääramata.

/allkirjastatud digitaalselt/

10(10)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.