lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKohtudValdkonnadMCPKonto
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKohtudValdkonnadMCPKonto
Otsi
  • Kohtulahendid
  • Õigusaktid
  • ELi õigus
  • Kohtud
  • Valdkonnad
Tööriistad
  • Brauserilaiendus
  • MCP-server
  • Minu konto
  • Paketid ja hinnad
Nimistu
  • Kontakt
  • Privaatsus
  • nimistu.ee
  • Toeta tegevust
Allikad
  • Riigi Teataja
  • EUR-Lex
  • HUDOC
  • Riigikohus
lahend.eeKohtulahendid ja seadused Riigi Teatajast, ELi õigus EUR-Lexist, ettevõtete andmed nimistu.ee-st.Nimistu MTÜ
Kohtulahendid/2-22-2138/252

Perekonnaõigus › Vanema õigused lapse suhtes ja lapsega suhtlemise reguleerimine

TsiviilasiJõustunudRiigikohtu tsiviilkolleegium · 18.06.2025

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Riigikohtu tsiviilkolleegium
Kohtuasja number
2-22-2138/252
Asja liik
Tsiviilasi
Kategooria
Perekonnaõigus › Vanema õigused lapse suhtes ja lapsega suhtlemise reguleerimine
Menetlusliik
Hagita menetlus
Kuulutamise aeg
18.06.2025
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
1370
Lahend PDF →Riigi Teatajas →

Hilisemad lahendid, mis sellele viitavad (1)

lahend.ee
2-23-9540/71Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium12.02.2026

Lahendi tekst

Riigi Teataja

RIIGIKOHUS

TSIVIILKOLLEEGIUM

KOHTUMÄÄRUS

Kohtuasja number

2-22-2138

Määruse kuupäev

Tartu, 18. juuni 2025

Kohtukoosseis

Eesistuja Vahur-Peeter Liin, liikmed Ants Kull ja Margit Vutt

Vaidlustatud kohtulahend

Tallinna Ringkonnakohtu 17. detsembri 2024. a määrus

Asja läbivaatamine

Kirjalik menetlus

RIIGIKOHUS MÄÄRAB

1.Tühistada Tallinna Ringkonnakohtu 17. detsembri 2024. a määrus.
2.Saata asi samale ringkonnakohtule uueks lahendamiseks.
3.Avalikustada käesoleva kohtumääruse sissejuhatavast osast kohtuasja number, määruse kuupäev, kohtukoosseis, vaidlustatud kohtulahendi kuupäev ning asja läbivaatamise viis. Määruse põhjendavast osast avalikustada p-d 13–23.

KOLLEEGIUMI SEISUKOHT

13.Kolleegium leiab, et ringkonnakohtu määrus tuleb TsMS § 692 lg 1 p 2 alusel koosmõjus TsMS §-ga 695 tühistada menetlusõiguse normide olulise rikkumise tõttu. Asi tuleb TsMS § 701 lg 3 teise lause alusel saata uueks lahendamiseks samale ringkonnakohtule. Määruskaebus rahuldatakse.

Sarnased lahendid

Perekonnaõigus
  • 20.07.20262-26-12860/10Tartu Maakohus Jõgeva kohtumaja
  • 15.07.20262-26-4665/14Tartu Maakohus Tartu kohtumaja
  • 14.07.20262-25-22192/21Tartu Maakohus Võru kohtumaja Võrus
  • 12.07.20262-26-10760/6Viru Maakohus Narva kohtumaja
  • 10.07.20262-26-9594/12Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 09.07.20262-26-101918/7Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
14.Ema esitas ringkonnakohtu määruse peale määruskaebuse põhjustel, et ringkonnakohus rikkus väidetavalt esialgse õiguskaitse avalduse menetlemisel menetlusõiguse norme ja tegi lahendi, mis ei vasta lapse huvidele.
15.Hagita perekonnaasjades saab kohus esialgset õiguskaitset rakendada avalduse alusel või omal algatusel eelkõige siis, kui on vaja olemasolevat olukorda või seisundit säilitada või ajutiselt reguleerida (TsMS § 4771 lg 2, § 551 lg 1). Perekonnaasjades võib kohus esialgse õiguskaitse korras reguleerida ka vanema suhtlemist lapsega (TsMS § 378 lg 3 p 2, § 4771 lg 2) (RKÜKm 17.12.2013, 3-2-1-4-13, p 77).
16.Enne hagita perekonnaasjas alaealist puudutava esialgse õiguskaitse rakendamist peab kohus tegema seaduses sätestatud toimingud selleks, et tagada piisava teabe olemasolu sobiva esialgse õiguskaitse abinõu valimisel.
16.1.Kohus peab küsima alaealise lapse elukohajärgse valla- või linnavalitsuse arvamust, välja arvatud juhul, kui sellest tingitud viivitus kahjustaks ilmselt alaealise huvisid. Arvamuse küsimata

2-22-2138 jätmist peab kohus määruses põhjendama. Kui abinõu kohaldati valla- või linnavalitsuse seisukohta küsimata, tuleb seisukoht küsida esimesel võimalusel (TsMS § 384 lg 4, § 4771 lg 2 teine lause, § 551 lg 2) (vt ka RKTKm 15.10.2009, 3-2-1-94-09, p 16). Valla- või linnavalitsuse menetlusse kaasamise eesmärk on tagada, et vaidlevatest vanematest sõltumatu asutus koguks vaidluse asjaolude kohta andmeid ja esitaks need kohtule koos enda arvamusega, milline on lapse parimatele huvidele vastav lahendus.

16.2.Samuti peab kohus ära kuulama lapse, kes on suuteline oma seisukohti väljendama. Lapse ärakuulamisest võib loobuda üksnes mõjuval põhjusel, mis tuleb määruses selgelt esile tuua. Kui last ei kuulata ära põhjusel, et sellega kaasnev viivitus kahjustaks lapse huvisid, tuleb laps viivitamata tagantjärele ära kuulata. Kohus võib loobuda lapse isiklikult ärakuulamisest ka siis, kui laps on hiljuti lastekaitsemenetluses või lepitusmenetluses kohtumenetluse esemeks olevate asjaolude suhtes ära kuulatud, ärakuulamise tulemust on kohtul võimalik hinnata lapsega isiklikult suhtlemata ning lapse mitmekordne ärakuulamine ei oleks lapse huvides (TsMS § 384 lg 4, § 4771 lg 2 teine lause, § 5521 lg-d 1–3) (vt ka RKTKm 15.10.2009, 3-2-1-94-09, p 16; 15.02.2023, 2-21-5895/64, p 18). Lapse ärakuulamise eesmärk on teha kindlaks tema tahe, selgitada talle käimasolevat menetlust ning saada teavet, mille põhjal oleks võimalik otsustada, millised on lapse parimad huvid. Kohtule ei ole asja lahendamisel lapse tahe küll siduv, kuid see on üks allikas, millele tuginedes saab kohus kujundada seisukoha lapse parimate huvide kohta.
16.3.Kohus võib ära kuulata teised menetlusosalised (TsMS § 384 lg 3, § 4771 lg 2 teine lause). Tegemist ei ole absoluutse ärakuulamiskohustusega, vaid kohtul on seejuures kaalumisruum (vt ka RKTKm 15.10.2009, 3-2-1-94-09, p 16). Samas, arvestades, et esialgse õiguskaitse määrust, millega on reguleeritud vanema suhtlemist lapsega, asuvad täitma vanemad, on ilmselt mõistlik nendes asjades enne esialgse õiguskaitse määruse tegemist ära kuulata ka vanemad. Seda tegemata kaasneb oht, et kohtu määratav suhtluskord ei pruugi olla täidetav (vrd RKTKm 07.11.2018, 2-18-6491/38, p 16). Samuti on kohtul mõistlik küsida esialgse õiguskaitse avalduse kohta arvamust lapse huvide kaitseks temale riigi õigusabi korras määratud esindajalt.
17.Kohus võib lahendada esialgse õiguskaitse avalduse kõiki käesoleva määruse punktides 16.1–16.3 kirjeldatud toiminguid tegemata vaid juhul, kui sama kohus on varem samas menetluses lahendanud esialgse õiguskaitse avalduse ja teinud seejuures ülalkirjeldatud toimingud ning asjaolud ei ole pärast avalduse lahendamist oluliselt muutunud, mistõttu kohus saab lähtuda varem esitatud seisukohtadest. Kohus peab esialgse õiguskaitse avalduse lihtsustatud korras menetlemist määruses põhjendama. Seejuures saab kohus arvesse võtta asja omapära, kuid vajadusele teha viidatud toimingud uuesti võib mh viidata asjaolu, et eelmisest lahendist on möödunud pikk aeg, või lapse muutunud elukorraldus.
18.Kolleegium nõustub määruskaebuse esitajaga, et ringkonnakohus rikkus esialgse õiguskaitse avalduse menetlemisel menetlusõiguse norme, mis on kehtestatud selleks, et tagada abinõu vastavus esmajoones lapse huvidele, aga ka suhtluskorra rakendamise eest vastutavate isikute ehk vanemate huvidele ja võimalustele.
18.1.Praeguses asjas ei küsinud ringkonnakohus isa ega ema esialgse õiguskaitse avaldustele seisukohta lapse elukohajärgselt linnavalitsuselt ega põhjendanud määruses arvamuse küsimata jätmist või kavatsust küsida seda esimesel võimalusel pärast määruse tegemist. Samuti ei nähtu asja materjalidest, et ringkonnakohus oleks linnavalitsuse seisukohta küsinud ka pärast määruse tegemist. Sellega rikkus ringkonnakohus TsMS § 551 lg-s 2 ja § 384 lg-s 4 sätestatut.
18.2.Lisaks ei kuulanud kohus ära last ega põhjendanud lapse ära kuulamata jätmist, rikkudes TsMS § 5521 lg-id 1 ja 3 ja TsMS § 384 lg-t 4. 2(4)

2-22-2138

18.3.Kohus andis emale võimaluse avaldada arvamust isa esialgse õiguskaitse avalduse kohta, kuid ei andnud isale võimalust anda arvamus ema esialgse õiguskaitse avalduse kohta. Samuti ei küsinud kohus arvamust lapsele määratud esindajalt. Selle vea kõrvaldas siiski see, et lapse esindaja esitas seisukoha esialgse õiguskaitse taotluste suhtes omal algatusel. Samas määras ringkonnakohus suhtluskorra alates 2025. a-st viisil, mida ükski menetlusosaline ei olnud selgelt taotlenud. Kuigi kohus ei ole esialgse õiguskaitse korras hagita menetluses suhtluskorra määramisel seotud vanemate taotlustega, on kohtu omal algatusel suhtluskorra määramisel veelgi olulisem küsida menetlusosaliste seisukohti plaanitava lahenduse kohta.
18.4.Kuigi tegemist oli selles menetluses korduva esialgse õiguskaitse kohaldamisega, ei olnud ringkonnakohtul alust menetleda esialgse õiguskaitse kohaldamist lihtsustatud korras (käesoleva määruse p 17). Esiteks ei ole ringkonnakohus põhjendanud, miks ei olnud menetlusosaliste ärakuulamine ja linnavalitsuse seisukoha küsimine vajalik ning milliste varasemate seisukohtade alusel ta sai esialgse õiguskaitse kohaldamise lahendada. Teiseks oli eelmise esialgse õiguskaitse määruse tegemisest möödunud üle viie kuu ning arvestades möödunud ajavahemiku pikkust ning vahepeal toimunud faktilisi muutusi vanemate ja lapse suhtluses, ei pruukinud varasemad seisukohad suhtluskorra kohta olla enam piisavad.
18.5.Kolleegium leiab, et ülaltoodud rikkumised on sellised, mille tõttu ei saa võtta sisulist seisukohta, kas ringkonnakohtu määratud suhtluskord vastas lapse huvidele. Rikutud normide eesmärk on anda kohtule teave, millele tuginedes suhtluskord määrata. Neid nõudeid järgimata ei pruukinud kohtul olla piisavalt teavet selleks, et hinnata, kas kehtestatud suhtluskord vastas lapse huvidele perekonnaseaduse (PKS) § 123 lg 1 mõttes. See tingib ringkonnakohtu määruse tühistamise.
19.Vastuseks ema määruskaebuses väidetule, et kohus rikkus õigusnorme, kui määras esialgse õiguskaitse korras suhtluskorra viisil, mis sarnaneb isa soovitud asja lahendamise lõpptulemusele, märgib kolleegium järgmist. Kuigi Riigikohus on varasemas praktikas mitmel korral selgitanud, et kohus ei saa üldjuhul lahendada asja esialgse õiguskaitse korras sisuliselt (vt nt RKTKm 12.02.2016, 3-2-1-159-15, p 35; 10.04.2019, 2-18-16690/41, p-d 13 ja 14; 18.12.2019, 2-19-5903/67, p 21), ei sea kirjeldatud seisukoht kohtule piiranguid menetluse ajaks suhtluskorra kehtestamisel. Riigikohus on ülalkirjeldatud seisukohta avaldanud asjades, kus esialgse õiguskaitse korras oli tehtud muudatusi vanema hooldusõiguse ulatuses, milles need ületasid menetluse ajal lapse heaolu kaitseks vajalikku määra. Kohtul tuleb ajutise suhtluskorra määramisel arvestada esmajoones lapse huvidega (PKS § 123 lg 1) ja pidada silmas ka teiste menetlusosaliste huve ja võimalusi. Üldjuhul on lapse huvides suhelda mõlema vanemaga ka kohtumenetluse ajal. Kui esialgse õiguskaitse avalduse menetlemisel kogutud teave toetab menetluse ajaks sellise suhtluskorra kehtestamist, mida on taotletud ka põhimenetluses, on see lubatav.
20.Ülalkirjeldatud põhjustel tuleb asi saata ringkonnakohtule tagasi uueks lahendamiseks ja käesoleva lahendi punktides 16.1–16.3 kirjeldatud toimingute tegemiseks.
21.Õiguse ühetaolise kohaldamise huvides selgitab kolleegium, et kõik perekonnaasjades tehtavad esialgse õiguskaitse määrused on TsMS § 467 lg 5 alusel viivitamata täidetavad (vt ka RKTKm 12.02.2016, 3-2-1-159-15, p 35). Eelnevat ei väära TsMS § 550 lg-s 3 sätestatu, mille järgi tuleb hagita perekonnaasjas tehtud määruseid täita üldjuhul alates jõustumisest, kuivõrd nimetatud säte kohaldub hagita perekonnaasjas tehtud lõpplahenditele.
22.TsMS § 38 lg 1 sätestab, et kohus kuulutab menetluse või osa menetlusest omal algatusel või menetlusosalise taotlusel kinniseks. Menetluse kinniseks kuulutamine tähendab muu hulgas seda, et 3(4)

2-22-2138 asjas tehtavat kohtulahendit ei avalikustata. Siiski võib kohus TsMS §-de 38 ja 462 mõttest tulenevalt avalikustada kohtulahendi osas, mis ei kahjusta sama menetluse kinniseks kuulutamise eesmärgi realiseerumist. Kolleegium leiab, et kohtumääruse põhjendavast osast võib avalikustada punktid 13-23.

23.Käesolev määrus ei ole asja menetlust lõpetav määrus TsMS § 173 lg 1 esimese lause mõttes, seega jaotatakse hagi tagamisega seotud menetluskulud asja lahendamisel osana üldisest menetluskulude jaotusest. (allkirjastatud digitaalselt)

4(4)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.

  • 08.07.20262-26-12706/5Pärnu Maakohus Haapsalu kohtumaja Haapsalus
  • 06.07.20262-26-8299/9Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium