Võlaõigus › Kahju õigusvastane tekitamine

Kohus selgitab, et vastavalt TsMS § 187 lg-le 6 peab menetlusabi taotlemise korral menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Hagiavaldus ja selles sisalduvad asjaolud

Alternatiivselt vaidlustab kostja kahjuhüvitise suuruse. Mõra mõõtmed on umbes 3 cm x 50 cm, see paikneb lae ääres ega ole seotud seina põhivärviga. Parandusi on võimalik teostada ainult lae ääres valge värviga osal ja selle maksumus on tunduvalt väiksem kui 382,50 eurot. Kohtu põhjendused

ole (VÕS § 207 lg 2). Kostja tasus hagejale nõutava summa 15.05.2014 (tl 66). Puuduvad asjaolud, mis viitaksid lõpetamiskokkuleppe sõlmimisele vastastikustele järeleandmistele ja seega kompromissile. Arvestades 12.05.2014 kinnituse sõnastust ja poolte varasemaid seisukohti menetluses, siis nimetatud kinnituse andis hageja üksnes konkreetsete enne 12.05.2014 ilmnenud kahjustuste ja nendega kaasnevate muude kulutuste (hotellis ööbimine) nõuete lõpetamiseks. Tulevastest nõuetest loobumise tahet ei saa eeldada ning kostja ei ole vastupidist tõendanud. Nimetatud kinnitusega ei välistanud hageja kahjuhüvitise nõuete esitamist kostja vastu juhul, kui korteri reaalosas tekivad kahjustused pärast 12.05.2014.

TsMS § 175 lg 1 kohaselt kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Lepinguline esindaja on menetlusosalist menetluses esindav advokaat või muu esindaja käesoleva seadustiku §-s 218 sätestatu kohaselt. Menetluskulude rahalise suuruse kindlaksmääramisel tuleb maakohtul kontrollida lepingulise esindaja kulude põhjendatust ja vajalikkust esindamisele kulunud aja ja ühe tööühiku suhtes. Hinnates kostja esindaja kulude põhjendatust ja vajalikkust leiab kohus, et kostja menetluskulude kindlaksmääramise avaldus kuulub osaliselt rahuldamisele. Varem on Riigikohtu kolleegium pidanud mõistlikuks tunnitasu 120 eurot käibemaksuga või maksuta (vt nt Riigikohtu lahendid nr 3-2-1-92-13; nr 3-2-1-93-13; nr 3-2-1-115-13; nr 3-2-1145-13). Kostja tunnitasu 100 eurot on kohtu hinnangul mõistlik. Kohus leiab, et arvestades kostja esindaja töö mahtu, asja keerukust ja menetlusdokumentide sisu, on mõistlik ja vajalik ajakulu toimikust nähtuvate menetlustoimingute eest: hagiavaldusega tutvumine ja kostja vastuse koostamine 4 t 20 min; hageja taotlusega tutvumine ja sellega seotud menetlustoimingud 30 min; kostja vastuse koostamine 2 t 40 min, menetlustoiminud seoses ekspertiisi määramisega 1 t 10 min, seisukoha koostamine 50 min, kokku 9 t 30 min. Kokku määrab kohus kostja menetluskulud kindlaks summas 950 eurot. Vastavalt kostja taotlusele märgib kohus menetluskulude kindlaksmääramise kohtulahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. TsMS § 178 lg 1 järgi menetluskulude jaotust saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati. (allkirjastatud digitaalselt) Meeli Kaur kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.