Eesti Vabariigi nimel Kohus
Viru Maakohus
Kohtunik
Piret Raik
Otsuse tegemise aeg ja koht
16. mai 2025. a, Jõhvi
Kohtuasja number
2-25-3305
Kohtuasi
A. T. hagi A. T. vastu elatise nõudes
Menetlusosalised
Hageja: A. T. (ik XXX) Hageja seaduslik esindaja: J. N. (ik XXX, elukoht XXX, epost: XXX) Kostja: A. T. (ik XXX, elukoht XXX, tegelik viibimiskoht teadmata; e-post XXX)
Poolte menetluskulud jätta poolte endi kanda.
Hagejal on õigus esitada kohtuotsuse peale apellatsioonkaebus Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada ringkonnakohtus kirjalikus menetluses, kui kaebuse esitaja ei taotle selle lahendamist istungil. Kostjal on õigus esitada tagaseljaotsuse peale kaja menetluse taastamiseks. TsMS § 415 lg 2 alusel võib kaja esitada tagaseljaotsuse kättetoimetamisest alates 30 päeva jooksul. Kui tagaseljaotsus toimetatakse kätte avalikult, võib kaja esitada 30 päeva jooksul alates päevast, kui kostja sai tagaseljaotsusest või selle täitmiseks algatatud täitemenetlusest teada. Koos kajaga tuleb kohtule esitada kõik asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks vajalik, s.t. TsMS § 394 nõuetele vastav kirjalik vastus. Kaja esitamisel tuleb kostjal tasuda riigilõiv (RLS § 59 lg 19) 280 eurot ja maksekorraldus esitada kohtule.
2(4)
Kohus leiab et hagiavaldus on põhjendatud ja tsiviilasjas on võimalik teha tagaseljaotsus.
PKS § 108 kohaselt võib õigustatud isik nõuda ülalpidamiskohustuse täitmist ja kohustuse täitmata jätmise tõttu tekkinud kahju hüvitamist tagasiulatuvalt kuni ühe aasta eest enne elatishagi kohtule esitamist. Kohus on seisukohal, et elatise tagasiulatuv nõue tuleb jätta rahuldamata. PKS § 108 sätte mõte on kaitsta ülalpidamiseks kohustatud isikut tagantjärgi esitatud ulatuslike ülalpidamisnõuete eest, mille rahuldamine ei täidaks enam õigustatud isiku ülalpidamise ülesannet ning paneks kohustatud isiku tõenäoliselt äärmiselt raskesse majanduslikku olukorda. Hageja ei ole millegagi tõendanud, et hagi esitamisele eelnenud ajal oleks nõudnud elatise tasumist miinimummääras. Ei ole ka millegagi tõendatud seda, et lapse vajadused olid katmata või kaetud ebapiisavalt ja kahjustatud sellega tema huve. Tagantjärgi esitatud elatise nõue paneb aga kohtu hinnangul kostja ebamõistlikult raskesse olukorda, mis võib võimatuks teha ka jooksva elatise maksmise. Lahendit tehes arvestab kohus sellega, et otsus oleks reaalselt täidetav (st vanem oleks suuteline seda täitma). Seega mõistab kohus kostjalt välja elatise A. T. kasuks alates hagiavalduse kohtule esitamisest ehk alates 3.03.2025.a.
4(4)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.