Pärnu Maakohus
Kohtunik
Rajar Miller
Otsuse tegemise aeg ja koht
30. aprill 2025, Kuressaare
Tsiviilasja number
2-21-15527
Tsiviilasi
M.M hagi F.Q ja Y.O vastu elatise vähendamiseks
Tsiviilasja hind
nõudes kostja I vastu 1278 eurot nõudes kostja II vastu 1278 eurot
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja: M.M , isikukood XXX, esindaja riigi õigusabi korras advokaat Kadi Sitska Kostja I: F.Q , isikukood XXX Kostja II: Y.O , isikukood XXX Kostjate seaduslik esindaja (ema): B.F, isikukood XXX
Asja läbivaatamine
kohtuistungil 15. aprillil 2025
seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.
Hageja nõue ja põhjendused
Kohus leiab, et hageja nõue laste kasuks välja mõistetud elatise vähendamiseks tuleb jätta rahuldamata.
M.M-ilt on Harju Maakohtu 25. augusti 2020. a otsusega välja mõistetud alates 22. jaanuarist 2020 elatis alaealiste laste F.Q ja Y.O kasuks, mõlemale lapsele Vabariigi Valitsuse poolt kehtestatud palga alammäära pooles ulatuses, mis otsuse tegemise ajal oli 292 eurot (dtl 4).
Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 497 sätestab, et kui elatisenõude aluseks olevad asjaolud muutuvad, võib kumbki pool nõuda elatise suuruse muutmist hagimenetluses. Jõustunud kohtuotsusega väljamõistetud summasid saab TsMS § 459 lg 1 p-de 1 ja 2 järgi muuta, kui on muutunud maksete suurust või kestust mõjutavad asjaolud, mille alusel on tehtud nõude rahuldamise otsus ja hagi esitamise aluseks olevad asjaolud on tekkinud pärast asja arutamise lõpetamist, mille kestel oleks võinud haginõuet suurendada või vastuväiteid esitada. Otsust võib muuta alates uue hagi esitamisest (TsMS § 459 lg 2).
Hageja väitel on faktiline olukord alates elatise välja mõistmisest muutunud. Ta on pikemat aega töötu ja ei suuda lastele elatist maksta rohkem kui kummalegi 150 eurot kuus.
Elatise suuruse muutmise üle otsustades peab kohus võtma üldjuhul aluseks eelmise kohtulahendi asjaolud ja tuvastama, kas need on sedavõrd muutunud, et annavad alust elatise suurust muuta, kusjuures kumbki pool peab üldjuhul tõendama nende asjaolude
muutumist, millele tema väited või vastuväited tuginevad (vt nt Riigikohtu 28. oktoobri 2015 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-124-15, p 11).
Harju Maakohtu 25. augusti 2020 otsuse põhjenduste järgi taotles M.M väljamõistmisel, et kohus vähendaks temalt välja mõistetavat elatist alla miinimumi, kuna ta ei ole suuteline elatist miinimumsummas tasuma ilma, et tema enese ülalpidamine ei kannataks. M.M tugines asjaolule, et ta oli alates 17. märtsist 2020 töötu. Kohus tuvastas, et M.M ei ole töövõimetu ning tal ei pole teisi ülalpeetavaid, kes võiksid jääda ebavõrdsesse olukorda võrreldes F.Q-ga ja Y.O-ga . M.M ei toonud kohtule välja toonud ühtegi selgitust ega tõendit, millest nähtuks, et tal on sissetuleku teenimine takistatud. Kohus asus seisukohale, et M.M majanduslik seis ei anna alust elatise vähendamiseks (dtl 612).
miinimumelatis), seega on ta PKS § 217 lg 1 järgi alates 1. jaanuarist 2022 kohustatud tasuma kostjatele igakuist elatist 292 eurot. Samuti selgitas kohus hagejale, et PKS § 2172 annab vanemale, kes ei nõustu elatist varem kehtinud miinimummääras tasuma nimetatud elatise summaga, õiguse tugineda õigusliku olukorra muutumisele ning kui hageja soovib õigusliku olukorra muutumisele tugineda, tuleb seda kohtule avaldada.
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.