lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKohtudValdkonnadMCPKonto
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKohtudValdkonnadMCPKonto
Otsi
  • Kohtulahendid
  • Õigusaktid
  • ELi õigus
  • Kohtud
  • Valdkonnad
Tööriistad
  • Brauserilaiendus
  • MCP-server
  • Minu konto
  • Paketid ja hinnad
Nimistu
  • Kontakt
  • Privaatsus
  • nimistu.ee
  • Toeta tegevust
Allikad
  • Riigi Teataja
  • EUR-Lex
  • HUDOC
  • Riigikohus
lahend.eeKohtulahendid ja seadused Riigi Teatajast, ELi õigus EUR-Lexist, ettevõtete andmed nimistu.ee-st.Nimistu MTÜ
Kohtulahendid/2-15-6587/25

Kohtulahend

TsiviilasiJõustunudTallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium · 27.07.2016

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
Kohtuasja number
2-15-6587/25
Asja liik
Tsiviilasi
Menetlusliik
Menetluskulude kindlaksmääramine
Kuulutamise aeg
27.07.2016
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
1321
Lahend PDF →Riigi Teatajas →

Viidatud sätted

Riigi Teataja
TsMS § 175 lg 1Lepingulise esindaja kulude hüvitamineTsMS § 144Kohtuvälised kuludTsMS § 152Tunnistajatasu maksmineTsMS § 172 lg 8Menetluskulud hagita menetlusesTsMS § 178 lg 4Menetluskulude kindlaksmääramise vaidlustamineTsMS § 592 lg 1Registripidamise kordTsMS § 659Apellatsioonimenetluse sätete kohaldamine

Sama asja menetluskäik

Riigi Teataja
2-15-6587/10Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium08.07.2015

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtuasja number

2-15-6587

Määruse tegemise aeg ja koht

27.07.2016, Tallinn

Kohtukoosseis

Margo Klaar (eesistuja), Ulvi Loonurm ja Reet Allikvere UN 21.04.2015 määruskaebus Tartu Maakohtu registriosakonna 08.04.2014 eitavale kandemäärusele nr Ä 30000385/17

Kohtuasi

Vaidlustatud kohtulahend

Pärnu Maakohtu 06.06.2016 määrus menetluskulude kindlaksmääramiseks SE määruskaebus

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik Menetlusosalised ringkonna- Määruskaebuse esitaja (puudutatud isik) SE, lepinguline esindaja vandeadvokaat Anton Sigal (ekohtus ja nende esindajad post: XXX ) Vastustaja (kandeavalduse esitaja): UN lepinguline esindaja vandeadvokaat Tambet Laasik (e-post: XXX ); Menetluse liik

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1.Muuta Pärnu Maakohtu 06.06.2016 määruse põhjendusi, jättes resolutsiooni muutmata.
2.Määruskaebus jätta rahuldamata.
3.Menetluskulude kindlaksmääramise vaidlustamisel tekkinud menetluskulusid ei hüvitata. Edasikaebamise kord ja selgitused Määruse peale võib esitada määruskaebuse Riigikohtule 15 päeva jooksul määruse ärakirja kättesaamisest alates. Menetlusabi taotluse esitamine ei peata seaduses sätestatud ega kohtu määratud menetlustähtaja kulgemist. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb. Menetluskulude kindlaksmääramise peale võib edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 200 eurot. Asjaolud

1(4)

1.Tartu Maakohtu registriosakonna 08.04.2015 kandemäärusega jäeti rahuldamata UN avaldus AS Pergo Hotels juhatuse liikme kande muutmiseks. Kandemääruse peale esitas määruskaebuse UN. Pärnu Maakohus 26.05.2015 määrusega kaasas menetlusse puudutatud isikuna SE, jättis määruskaebuse rahuldamata ja saatis lahendamiseks Tallinna Ringkonnakohtule. Tallinna Ringkonnakohtu 08.07.2015 määrusega jäeti määruskaebus rahuldamata, registriosakonna määrus muutmata ja menetluskulud UN kanda. Riigikohus keeldus 19.10.2015 määrusega määruskaebust menetlusse võtmast.
2.SE 21.10.2015 taotluse ja menetluskulude nimekirja kohaselt kulus puudutatud isikule õigusabiteenuse osutamisele vandeadvokaat Anton Sigali poolt 9,25 tundi ja puudutatud isiku menetluskulud olid 1157 eurot, koos käibemaksuga 1388,40 eurot. Kuna puudutatud isik ei ole käibemaksukohuslane, palus ta menetluskulud välja mõista koos käibemaksuga.
3.Avaldaja palus jätta taotluse läbi vaatamata või alternatiivselt rahuldamata. Esimese astme kohtu määrus ja selle põhjendused
4.Pärnu Maakohus 06.06.2016 määrusega rahuldas SE avalduse osaliselt, määras kindlaks menetluskulud summas 196,56 eurot, sh käibemaks 32,76 eurot, ja mõistis need välja UN-lt SE kasuks.
5.Maakohus leidis, et puudutatud isik on menetluskulude nimekirja esitanud õigeaegselt. UN väiteid SE kaasamise mittevajalikkuse kohta ei ole võimalik hinnata menetluskulude kindlaksmääramise menetluses.
6.Maakohtu arvamuse kohaselt suure osa puudutatud isiku esindaja toimingutest moodustavad suhtlus kliendiga, kirjavahetus, vastuste/seisukohtade korduv täiendamine ning õiguslik analüüs (sh menetluskulude hüvitamise kohta), mis peab olema hõlmatud menetlusdokumentide koostamisega (v.a. menetluskulude taotlused, mille koostamise kulu ei hüvitata), mistõttu vähendas kohus ajakulu 2,25 tunni võrra ja pidas põhjendatuks ajakulu 7 tundi.
7.TsMS § 172 lg 8 esimese ja teise lause kohaselt hüvitatakse hagita menetluses vajalikud kohtuvälised kulud menetlusosalistele samadel alustel tunnistajale makstava hüvitisega. Sellisele seisukohale on asunud ka Riigikohtu tsiviilkolleegium 20.10.2010 kohtumääruses kohtuasjas nr 3-2-1-89-10. Kohtuväliste kulutuste hüvitamist saab nõuda üksnes juhul, kui kohus jätab need mõne menetlusosalise kanda. TsMS § 144 p 1 kohaselt on kohtuvälised kulud muu hulgas menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud. TsMS § 152 järgi makstakse tunnistajale tunnistajatasu. Kohus määrab tunnistajatasu tunnimäära Vabariigi Valitsuse määrusega kehtestatud tunnitasu alamja ülemmäära piires. Vabariigi Valitsus 22.12.2005.a määrusega nr 322 on kehtestanud Kriminaal-, väärteo-, tsiviil- ja haldusasjade menetlusest osavõtjatele tasu maksmise ja kulude hüvitamise korra. Vabariigi Valitsuse 22.12.2005.a määruse nr 322 § 7 lg 3 järgi tunnistajatasu tunnitasumäär määratakse tunnitasu alam- ja ülemmäära piires, mis on 1–10-kordne Vabariigi Valitsuse poolt kehtestatud tunnipalga alammäär.
8.Tsiviilasja menetlustoiming tehakse toimingu tegemise ajal kehtiva seaduse järgi ning menetluskulude kindlaksmääramisel ja väljamõistmisel tuleb arvestada ka sellega, milliseid kulutusi sai isik ette näha. Tsiviilasja 2-15-6587 menetlus kohtus toimus ajavahemikul 02.04.2015 – 19.10.2015. Kohtule määruskaebuse esitamise ajal

2(4)

(21.04.2015) kehtis palga alammäära osas Vabariigi Valitsuse 28.11.2013.a määrus nr 166, mille § 1 p-st 2 tulenevalt oli alates 01.01.2015 töötasu alammääraks tunnis 2,34 eurot. Tunnitasu ülemmäär on 23,40 eurot (10 x 2,34 = 23,40). Arvestades menetluse käiku ja õigusteenuse osutaja poolt osutatud õigusabi vajalikkust ja põhjendatust, võttis maakohus menetluskulude kindlaksmääramisel tunnistajatasu tunnitasu ülemmäära. Seega sissenõutav kohtuväline kulu on 196,56 eurot (7 tundi x 23,40 eurot + käibemaks 32,76 eurot = 196,56 eurot), mis kuulub UN-lt SE kasuks väljamõistmisele. Määruskaebus ja selle põhjendused

9.Puudutatud isik SE esitas maakohtu määruse peale määruskaebuse, milles palub tühistada maakohtu määruse ja uue määrusega rahuldada tema taotlus menetluskulude kindlaksmääramiseks.
10.Riigikohus on maakohtu viidatud tsiviilasjas nr 3-2-1-89-10 väljendatud seisukohta muutnud tsiviilasjas nr 3-2-1-58-13 (p 14). Riigikohus leidis, et varasem seisukoht ei võimalda kohtutel menetluskulude väljamõistmisel arvestada hagita asjade erinevat iseloomu. Mõnda liiki hagita menetlust iseloomustab menetlusosaliste vahel vaidlusmenetlus, kuid teistes on tulenevalt seadusest kohtutel endil kohustus asjaolud välja selgitada ning vaidlust eraõiguslike isikute vahel ei ole. Menetluskulude kindlaksmääramisel ei pruugi TsMS § 172 lg 8 esimese lause kohaldamine tagada vajalike ja põhjendatud kulude hüvitamist. Riigikohtu arvates tuleb ka hagita asjades üldnormina kohaldada TsMS § 175 lg-d 1-31 ja lähtuda esindajakulude väljamõistmisel nende põhjendatusest. Eeltoodud Riigikohtu seisukohast tulenevalt leiab kaebaja, et menetluskulude suuruse kindlaksmääramisel tuleb lähtuda tavapärasest õigusabi osutaja tunnihinnast.
11.Määruskaebuse esitaja vaidlustab maakohtu poolt teenuse osutamise ajakulu vähendamise ja leiab, et toimingud, mida maakohus luges 2,25 tunni hulka, mis ei kuulu hüvitamisele (õigusanalüüs, kirjavahetus kliendiga jms), olid vajalikud teenuse osutamiseks. Menetluse edasine käik
12.Avaldaja UN vaidleb määruskaebusele vastu.
13.Maakohus jättis määruskaebuse rahuldamata ja edastas läbivaatamiseks Tallinna Ringkonnakohtule. Määruse põhjendused
14.Tallinna Ringkonnakohus, tutvunud määruskaebusega ja tsiviilasja toimikus olevate dokumentidega, leiab, et TsMS § 659 ja § 657 lg 1 p 21 alusel tuleb maakohtu määruse põhjendusi osaliselt muuta, jättes maakohtu määruse resolutsiooni muutmata.
15.Maakohus ei ole ületanud menetluskulude suuruse kindlaks määramisel diskretsioonipiire ja on oma seisukohti piisavalt põhjendanud. Vastuseks määruskaebuse väidetele märgib ringkonnakohus järgmist.
16.Kolleegium nõustub maakohtu hinnanguga puudutatud isiku lepingulise esindaja poolt teenuse osutamiseks kulunud aja kohta. Puudutatud isik kaasati määruskaebuse menetlusse maakohtu poolt 26.05.2015 sama määrusega, millega jäeti UN

3(4)

määruskaebus rahuldamata. Eeltoodust tulenevalt on puudutatud isiku esindaja osalenud menetluses piiratud aja jooksul ning maakohus on seda arvestades õigesti vähendanud esindaja tegevustega seonduvat ajakulu.

17.TsMS § 172 lg 8 sätestab, et vajalikud kohtuvälised kulud hüvitatakse hagita menetluses menetlusosalistele samadel alustel tunnistajale makstava hüvitisega. Kohtuväliste kulutuste hüvitamist saab nõuda üksnes juhul, kui kohus jätab need mõne menetlusosalise kanda. Maakohus on vaidlustatud määruses tuginenud Riigikohtu poolt tsiviilasjas nr 3-2-1-89-10 tehtud lahendile. Õige on kaebuse väide, et Riigikohus on tsiviilasjas nr 3-2-1-58-13 (p 14) oma seisukohta muutnud ja sedastanud, et varasem tõlgendus ei võimalda kohtutel menetluskulude väljamõistmisel täiel määral arvestada hagita asjade menetluste erinevat iseloomu, mida Riigikohus on lähemalt kirjeldanud nt 09.05.2011 tsiviilasjas nr 3-2-1-25-11 tehtud määruse p 26 teises lõigus ja 17.05.2010 tsiviilasjas nr 3-2-1-42-10 tehtud määruse p-des 18–20. Mõnda liiki hagita menetlust iseloomustab nende lahendite kohaselt sisuline vaidlusmenetlus menetlusosaliste vahel. Näiteks on see nii avalikult kasutatavale teele juurdepääsu ja tehnorajatiste talumise asjades. Mõne hagita menetluse liigi korral aga täidab kohus riigilt talle üle kantud avalikku ülesannet ise asjaolud välja selgitada ning vaidlust eraõigussuhtes osalevate isikute vahel ei ole (nt lapsendamise asjad). Seega ei pruugi TsMS § 172 lg 8 esimese lause kohaldamine tagada iga liiki hagita menetluses isiku kasuks vajalike ja põhjendatud esindajakulude väljamõistmist. Seda puudust ei korva täies ulatuses ka hagita menetluses kehtiv uurimispõhimõte. Eeltoodu tõttu oli Riigikohus seisukohal, et üldnormina on võimalik ja tuleb hagita menetlustes esindajakulude väljamõistmisel kohaldada TsMS § 175 lõikeid 1–31. Põhiliseks kriteeriumiks on TsMS § 175 lg 1 järgi lähtuda esindajakulude korral nende vajalikkusest ja põhjendatusest.
18.Ringkonnakohtu arvates ei anna Riigikohtu poolt tsiviilasjas nr 3-2-1-58-13 tehtud määruse p-s 14 toodud selgitus alust maakohtu määruse muutmiseks. Ringkonnakohus leiab, et TsMS 58. peatükis sätestatud registriasjad on hagita menetlused, milles reeglina ei esine sisulist vaidlust. Seaduses sätestatud registreid peab Tartu Maakohus ja nende pidamise kord on sätestatud TsMS § 592 lg 1 järgi seaduses. Äriseadustiku II osa järgi on registriosakonnal kohustus kontrollida kandeavalduste ja muude neile esitatud dokumentide vastavust seadusele ja ametiülesannete korras registri kannete õigsust. Seega registriasjas täidab kohus talle riigi poolt pandud avalikku ülesannet. Eeltoodu tõttu leiab ringkonnakohus esindajakulude vajalikkust ja põhjendatust kaaludes, et puudutaud isiku kohtuväliste menetluskulude hüvitamisel tuleb lähtuda TsMS § 172 lg 8 esimesest lausest ja maakohtu sellekohane järeldus on õige.
19.TsMS § 178 lg 4 kohaselt ei hüvitata menetluskulude kindlaksmääramise vaidlustamisel tekkinud menetluskulusid.

Margo Klaar /allkirjastatud digitaalselt/

Reet Allikvere /allkirjastatud digitaalselt/

Ulvi Loonurm /allkirjastatud digitaalselt/

4(4)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.