lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKohtudValdkonnadMCPKonto
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKohtudValdkonnadMCPKonto
lahend.eeKohtudValdkonnadRiigi TeatajaEesti kohtulahendite otsing · nimistu.ee andmetel
Kohtulahendid/2-12-24878/66

Võlaõigus › Kahju õigusvastane tekitamine

TsiviilasiJõustunudTartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium · 29.06.2016

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
Kohtuasja number
2-12-24878/66
Asja liik
Tsiviilasi
Kategooria
Võlaõigus › Kahju õigusvastane tekitamine
Menetlusliik
Menetluskulude kindlaksmääramine
Kuulutamise aeg
29.06.2016
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
1848
Lahend PDF →Riigi Teatajas →

Viidatud sätted

Riigi Teataja
VÕS § 113 lg 1ViivisHKMS § 108 lg 12Menetluskulude jaotusHKMS § 2 lg 1Halduskohtumenetluse ülesanne ja üldpõhimõttedKOKS § 6 lg 1TsMS § 175 lg 1Lepingulise esindaja kulude hüvitamineTsMS § 178 lg 4Menetluskulude kindlaksmääramise vaidlustamineTsMS § 654Ringkonnakohtu otsuse sisuTsMS § 7Õigusemõistmine võrdõiguslikkuse alusel

Sama asja menetluskäik

Riigi Teataja
2-12-24878/54Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium26.11.2015

Hilisemad lahendid, mis sellele viitavad (2)

lahend.ee
3-2-1-181-14Riigikohus18.03.20152-09-70453/64Tartu Maakohus Jõgeva kohtumaja19.03.2013

Seotud ettevõtted

nimistu.ee
OÜ MaksiBussid10945196

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Tartu Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Üllar Roostoja, Kersti Kerstna-Vaks, Kai Kullerkupp

Määruse tegemise aeg ja koht 29. juuni 2016 Tartu Tsiviilasja number

2-12-24878

Tsiviilasi

OÜ MaksiBussid hagi Palamuse valla vastu kahju hüvitamiseks Menetluskulude kindlaksmääramine ja väljamõistmine

Vaidlustatud kohtulahend

Tartu Maakohtu 29. aprilli 2016 määrus

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

OÜ Maksibussid määruskaebus

Kohtuistungi toimumise aeg

Kirjalik menetlus

Menetlusosalised ja nende esindajad

Määruskaebuse esitaja (hageja): OÜ MaksiBussid (registrikood 10945196), esindaja vandeadvokaat Tambet Laasik Vastustaja (kostja): Palamuse vald vallavalitsuse kaudu (registrikood 75003140), esindaja vandeadvokaat Rando Antsmäe

RESOLUTSIOON

Jätta määruskaebus rahuldamata ja Tartu Maakohtu 29. aprilli 2016 määrus muutmata.

Edasikaebamise kord

Menetlusosalisel on õigus esitada määruskaebus Riigikohtule 15 päeva jooksul alates käesoleva määruse kättetoimetamisest. Hagita menetluses võib menetlusosaline Riigikohtus menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada ise või advokaadi vahendusel. Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta esitama tähtaja kestel määruskaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei ole esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil.

ASJAOLUD

1.

Sarnased lahendid

Võlaõigus
  • 20.07.20262-26-113859/3Viru Maakohus Rakvere kohtumaja
  • 17.07.20262-26-111516/11Viru Maakohus Jõhvi kohtumaja
  • 16.07.20262-26-10708/6Pärnu Maakohus Rapla kohtumaja
  • 15.07.20262-26-3243/4Tartu Maakohus Võru kohtumaja Võrus
  • 14.07.20262-26-12320/8Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 14.07.20262-25-121675/9Pärnu Maakohus Pärnu kohtumaja Kuninga tänaval
ÜTS § 12
Tartu Maakohus rahuldas 27. septembri 2013 otsusega osaliselt OÜ MaksiBussid (hageja) hagi Palamuse valla (kostja) vastu. Menetluskulud jättis maakohus poolte kanda võrdsetes osades.
2.Tartu Ringkonnakohus rahuldas 17. oktoobri 2014 otsusega kostja vastuapellatsioonkaebuse ja tühistas maakohtu otsuse osas, millega hagi rahuldati. Nii maakohtus kui ka ringkonnakohtus kantud menetluskulud jäeti hageja kanda.
3.Riigikohus rahuldas 18. märtsi 2015 otsusega hageja kassatsioonkaebuse osaliselt, tühistas ringkonnakohtu otsuse ja saatis asja uueks läbivaatamiseks samale ringkonnakohtule.
4.Ringkonnakohus rahuldas 26. novembri 2015 otsusega Palamuse valla apellatsioonkaebuse ja tühistas maakohtu otsuse osas, millega hagi rahuldati. Ringkonnakohus jättis kõik menetluses kantud kulud OÜ MaksiBussid kanda.
5.Kostja esitatud menetluskulude nimekirja kohaselt on kostja menetluskuludeks lepingulise esindaja õigusabikulud koos käibemaksuga 23 948,46 eurot ja menetluses tasutud riigilõiv summas 550 eurot, kokku 24 498,46 eurot.
6.Hageja vastuse kohaselt ei ole kostja taotlus põhjendatud ja tuleb jätta rahuldamata, kuna kostjal kohaliku omavalitsusüksusena ei ole õigust nõuda enda põhitegevuse raames peetud õigusvaidlusega seoses kantud õigusabikulude hüvitamist. Käesolevas vaidluses oli kostja tsiviilõigussuhtes tegutsev omavalitsusüksus, mis teostas vaidlust pidades enda kui haldusorgani pädevust. Haldusorganit esindava advokaadist lepingulise esindaja kulude hüvitamine on põhjendatud vaid juhul, kui haldusorganil ei olnud vaidluse suure keerukuse tõttu võimalik kasutada omaenda töötajat või teenistujat. Antud juhul puudub mõistlik põhjus, miks kostjal ei olnud võimalik kasutada esindamisel vallasekretäri. Kostja taotletav lepingulise esindaja tasu on selgelt ülemäärane. Kostja menetluskulude suurus on põhjendamatult suur võrdluses hageja menetluskuludega.

MAAKOHTU SEISUKOHT

7.Tartu Maakohus rahuldas 29. aprilli 2016 määrusega kostja taotluse menetluskulude kindlaksmääramiseks osaliselt, mõistis hagejalt kostja kasuks välja menetluskulud summas 5725 eurot ja viivise väljamõistetud menetluskuludelt alates kohtulahendi jõustumisest kuni täitmiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras. Maakohtu määruse põhjenduste kohaselt on põhjendatud kostja menetluskuluks menetluses tasutud riigilõiv summas 550 eurot, lepingulise esindaja menetluskulusid saab lugeda põhjendatuks üksnes osaliselt.
8.Maakohus ei nõustunud hageja seisukohaga, et kostjal kohaliku omavalitsuse üksusena ei ole õigust nõuda menetluses kantud lepingulise esindaja kulude hüvitamist. Maakohus märkis, et käesolevas asjas lahendasid kohtud hageja nõuet eraõiguslikust võlasuhtest (veoleping) tuleneva kahju hüvitamiseks. Tegemist ei olnud avalik-õiguslikus suhtes tekkinud vaidlusega ehk haldusasjaga, mis kuulub menetlemisele halduskohtus ja seetõttu ei saa aluseks võtta halduskohtumenetluse põhimõtteid. Sama seisukohta on väljendanud ka Tartu Ringkonnakohus
28.aprilli 2014 otsuse punktis 14, mis on tehtud samade poolte vahelises vaidluses tsiviilasjas 209-70453.
9.Maakohus märkis, et kostjal oli vabadus valida, kas osaleda menetluses seadusliku esindaja kaudu või lepingulise esindaja kaudu. Samuti oli kostjal vabadus valida, millist lepingulist esindajat kasutada – kas advokaati, oma töötajat või teenistujat, kellel on selleks piisavad teadmised. Lepingulise esindajana advokaadi kasutamine ei ole seadusega piiratud seetõttu, et

juriidilisest isikust menetlusosalisel on töötajaid võid teenistujad, kellel on juriidiline haridus või teadmised. Maakohus leidis, et antud juhul oli vaidluse keerukuse tõttu kostjal põhjendatud kasutada advokaadist lepingulise esindaja poolset õigusabi. Tegemist oli eraõiguslikust võlasuhtest tuleneva vaidlusega, mis ei kuulu kohaliku omavalitsuse üksuse igapäevase tegevuse valdkonda, mistõttu ei saa eeldada, et kostja töötajal või teenistujal, näiteks vallasekretäril, pidid olema kostja esindamiseks piisavad teadmised ja kogemused.

10.Maakohus pidas põhjendatuks kostja lepingulise esindaja tunnitasu 115 eurot, millele lisandub käibemaks 20%. Samas ei saanud kohtu hinnangul kuidagi põhjendatuks pidada kostja lepingulise esindaja toiminguid ca 171 tunni ulatuses. Sellist töötundide arvu ei põhjenda ka see, et asja on menetletud mitmes kohtuastmes ja menetlus on kestnud kokku üle kolme aasta. Maakohus leidis, et maakohtu menetluses on põhjendatud kostja lepingulise esindaja ajakulu kokku 21,5 tunni ulatuses, apellatsioonmenetluses 12 tunni ulatuses ja kassatsioonmenetluses 4 tunni ulatuses, seega kokku 37,5 tunni ulatuses. Esindaja tasu taotletud tasumääras moodustab 37,5 tunni eest koos käibemaksuga kokku 5175 eurot.

MÄÄRUSKAEBUSE ESITAJA TAOTLUSED JA PÕHJENDUSED

11.Hageja esitas määruskaebuse, milles taotles Tartu Maakohtu 29. aprilli 2016 määruse tühistamist osas, milles maakohus rahuldas kostja taotluse hagejalt lepingulise esindaja kulude väljamõistmiseks. Määruskaebuses esitatud väidete kohaselt: 1) ei nõustu hageja maakohtu seisukohaga, et tsiviilasjas ei saa halduskohtumenetluse kohtupraktikas väljakujundatud põhimõtteid arvesse võtta. TsMS 18. ptk ja HKMS 11. ptk sätestatud menetluskulude regulatsioonid on märkimisväärselt sarnased ning HKMS § 108 lg 12 viitab otsesõnu, et menetluskulude jaotusele halduskohtumenetluses kohaldatakse TsMS-i §-des 173 ja 175 sätestatut ehk sätteid, millel põhineb ka vaidlustatud maakohtu määrus. Puudub mõistlik põhjus, miks peaks samade sätete kohaldamisel tsiviil- ning halduskohtumenetluses olema erinevad tagajärjed. Antud juhul tuleb analoogia korras kohaldada halduskohtumenetluses TsMS § 175 lg 1 kohta välja kujunenud mahukat kohtupraktikat; 2) on maakohus jätnud arvesse võtmata halduskohtumenetluses kohtupraktikas selgelt välja kujunenud põhimõtted, mille kaudu hinnata, kas vaidluse keerukuse tõttu oli menetlusosalisel põhjendatud kasutada advokaadist lepingulise esindaja õigusabi. Maakohus ei ole põhistanud, millisel allikal või põhimõttel põhineb määruse punktis 8.4. tehtud tõdemus. KOKS § 6 lg 1 kohaselt on vallasisese ühistranspordi korraldamine üks omavalitsusüksuse põhiülesandeid, sama põhimõtet kordab ÜTS § 12. Kohaliku omavalitsuse põhiülesannete hulka kuulub ka oma põhiülesannete pinnalt õigusvaidluste pidamine. Nende ülesannete täitmise pinnalt tõusetunud vaidlus ei välju haldusorgani igapäevasest põhitegevusest. Kui leida, et ülesanne ise (reisijateveo korraldamine) kuulus küll haldusorgani põhiülesannete hulka, kuid haldusorgani põhiülesannete hulka ei kuulunud selle pinnalt õigusvaidluse pidamine, muutuks Riigikohtu praktika sisutühjaks; 3) ei ole üldjuhul põhjendatud mõista halduskohtumenetluses lepingulise esindaja kulusid vastaspoolelt välja suuremas ulatuses, kui see on võimalik tsiviilasjades (vt RKHKo 3-3-1-35-13). Vastav seisukoht kehtib ka pöördvõrdena, st haldusorgani poolt peetavates tsiviilvaidlustes ei ole põhjendatud mõista lepingulise esindaja kulusid vastaspoolelt välja suuremas ulatuses, kui see on võimalik haldusasjades; 4) on maakohtu järeldused põhistamata osas, milles maakohus vastas küsimusele, kas haldusorgan tegutses põhiülesannete raames.

VASTUSTAJA SEISUKOHAD JA VASTUVÄITED

12.Kostja vaidles määruskaebusele vastu ja taotles selle rahuldamata jätmist. Vastuväidete kohaselt: 1) on käesoleval juhul menetluskulude jaotus otsustatud Tartu Ringkonnakohtu 26. novembri 2015 otsusega ja seoses sama tsiviilasjaga Riigikohtu 29. veebruari 2016 määrusega, millega on jäetud kõik menetluskulud hageja kanda. Hageja taotleb määruskaebusega sisuliselt ringkonnakohtu ja Riigikohtu lahendite revideerimist, milleks puudub alus ja ka menetlusõiguslik võimalus; 2) oli maakohtul pädevus (sh kaalutlusõigus), õiguslik alus ja ka kohustus määrata kindlaks kostjale hüvitatavate kostja advokaadist lepingulise esindaja kulude suurus ulatuses, mida maakohus pidas vajalikuks ja põhjendatuks. Asjaolu, et kostja on avalik-õiguslik juriidiline isik, ei omanud seejuures tähendust. Antud juhul ei ole ülema astme kohtul õigust maakohtu diskretsiooniotsust muuta; 3) ei osale tsiviilkohtumenetluses poolena haldusorganid. Tsiviilkohtumenetluses on kohaliku omavalitsusega seotud kohtuvaidluses menetlusosaliseks kohalik omavalitsus avalik-õigusliku juriidilise isikuna. Tsiviilkohtumenetluse seadustik ei näe ette erisusi juhuks, kui pooleks on avalik-õiguslik juriidiline isik. Õiguslikult ja sisuliselt mõistetamatu ja põhjendamatu on hageja väide, et antud juhul puudub tsiviilkohtumenetluses norm, mis reguleeriks haldusorgani poolt lepingulise esindaja kulude hüvitamist ja et seetõttu tuleb kohaldada halduskohtumenetluses välja kujunenud kohtupraktikat; 4) on sisuliselt põhjendamatu ja asjakohatu hageja seisukoht, et antud juhul ei oleks tohtinud hageja kanda jätta kostja menetluskulusid ka põhjusel, et kostja hinnangul oli käesolevas asjas õigusvaidlus seotud ühistranspordi korraldamisega ja et KOKS § 6 lg 1 kohaselt on vallasisese ühistranspordi korraldamine üks omavalitsusüksuse ülesandeid. Asjakohatu on ka viide ühistranspordi seaduse §-le 12; 5) on maakohus õigesti ja põhjendatult tuvastanud, et käesoleva asja puhul oli tegemist eraõiguslikust võlasuhtest tuleneva vaidlusega, mis ei kuulu kohaliku omavalitsuse üksuse igapäevase tegevuse valdkonda, mistõttu ei saa eeldada, et kostja töötajal või teenistujal pidid olema kostja esindamiseks piisavad teadmised ja kogemused.

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT JA PÕHJENDUSED

13.Ringkonnakohus leiab, et määruskaebus tuleb jätta rahuldamata ja Tartu Maakohtu 29. aprilli 2016 määrus muutmata. Ükski määruskaebuses esitatud väide ei anna alust vaidlustatud maakohtu määruse tühistamiseks. Ringkonnakohus nõustub maakohtu määruse põhjendustega ning kooskõlas TsMS § 654 lg-ga 6 ja §-ga 659 ei pea vajalikuks neid kõiki korrata. Määruskaebuses ei ole esitatud vastuväiteid maakohtu hinnangule kostja menetluskulude (õigusabikulude) vajalikkuse ja põhjendatuse ega väljamõistetavate menetluskulude rahalise suuruse osas. Maakohus on kulude põhjendatuse hindamisel järginud diskretsiooni piire. Seega ei kontrolli ringkonnakohus selles osas maakohtu määruse põhjendatust ega seaduslikkust, nõustudes maakohtu hinnangutega.
14.Ringkonnakohus nõustub maakohtu seisukohaga, et käesolevas asjas oli vaidluse all eraõiguslikust võlasuhtest tulenev kahju hüvitamise nõue, mistõttu ei saa aluseks võtta halduskohtumenetluse põhimõtteid. Vaidluse põhiliseks sisuks oli, kas kostja ütles pooltevahelise veolepingu õigustatult üles ennetähtaegselt või oli lepingu kehtivus lõppenud äramuutva

tingimuse saabumise tõttu ning kas sellele järgnenud aja eest olnuks hagejal õigus saada kostjalt tasu. Pooltevahelised lepinguõiguslikud vaidlused jäävad tsiviilõiguslikuks ka siis, kui üheks pooleks on avalik-õiguslik juriidiline isik (vt ka Riigikohtu 24. märtsi 2015 erikogu määrus nr 33-4-1-15). Veoleping on tsiviilõiguslik leping, millega tekib poolte vahel eraõiguslik suhe ja mida reguleerib võlaõigusseadus. Vaidlusalust õigussuhet ei muuda avalik-õiguslikuks ka asjaolu, et veolepingu üheks pooleks oli kohaliku omavalitsuse üksus Palamuse valla näol. Kohaliku omavalitsusüksuse poolt tsiviilõiguslike lepingute sõlmimine ja nende täitmine ei ole automaatselt kvalifitseeritav täidesaatva võimu teostamisena.

15.Ebaõige on määruskaebuse esitaja seisukoht, et tsiviilasjas tuleks menetluskulude määramisel analoogia korras juhinduda halduskohtumenetluse kohtupraktikas väljakujundatud põhimõtetest. Asjaolu, et tsiviilkohtumenetluse seadustiku ja halduskohtumenetluse seadustiku menetluskulude sätted on sarnased, ei anna alust kohaldada halduskohtumenetluses väljakujunenud kohtupraktikat tsiviilkohtumenetluses menetluskulude vastaspoolelt väljamõistmisel. Analoogia kohaldub olukorras, kus puudub õigussuhet reguleeriv säte. Tsiviilkohtumenetluse seadustikus on olemas sätted, mis vaidlusalust õigussuhet reguleerivad, mistõttu ei saa analoogia korras rakenduda halduskohtumenetluse kohtupraktika TsMS § 175 lg 1 kohta. Ringkonnakohtu arvates oleks halduskohtumenetluses kohaldatavate põhimõtete rakendamine vastuolus tsiviilkohtumenetluse põhimõtetega. HKMS § 2 lg 1 kohaselt on halduskohtumenetluse põhiülesandeks isikute õiguste kaitse õigusvastase tegevuse eest täidesaatva võimu teostamisel. Seega seatakse halduskohtumenetluses esikohale nende isikute huvide kaitse, kellel on tekkinud avaliku võimu teostamisega seotud õiguslik vaidlus haldusorganiga. Asjaolu, et halduskohtumenetluses kontrollitakse haldusorgani tegevuse seaduslikkust, õigustab muuhulgas põhimõtet, mille kohaselt haldusorganile ei hüvitata enamasti ka tema kasuks tehtava lahendi puhul üldjuhul nn haldusvälise õigusabiteenuse kulusid. Tsiviilõigussuhetes seevastu on menetluse pooled eelduslikult võrdsed, seda eriti hagimenetluse puhul (TsMS § 7).
16.Riigikohtu praktika kohaselt võib juriidiline isik ajada kohtus asju seadusliku esindaja või lepingulise esindaja kaudu ning lepingujärgseks esindajaks kohtus võib muu hulgas olla advokaat. Samas on Riigikohus väljendanud seisukohta, et advokaadi kaudu menetluses osalemine ei pruugi olla põhjendatud, kui vaidluse vähese keerukuse tõttu oleks menetlusosaline ilmselt saavutanud oma menetluslikud eesmärgid ka ilma advokaadi abita, kasutades lepingulise esindajana oma töötajat või teenistujat, kellel on kohtu arvates esindamiseks piisavad teadmised ja kogemused (vt ka Riigikohtu tsiviilkolleegiumi 10. veebruari 2016 määrus nr 3-2-1-177-15 ja Riigikohtu tsiviilkolleegiumi 20. juuni 2005 otsus nr 3-2-1-78-05). Käesolevas asjas on maakohus õigesti leidnud, et vaidluse keerukuse tõttu oli kostjal põhjendatud kasutada advokaadist lepingulise esindaja õigusabi. Tsiviilasi läbis kõik kolm kohtuastet ning ka asja teistkordsel läbivaatamisel ringkonnakohtus olid vaidluse all pooltevahelise suhte õigusliku kvalifitseerimisega seotud küsimused.
17.TsMS § 178 lg 4 kohaselt ei hüvitata menetluskulude kindlaksmääramise vaidlustamisel tekkinud kulusid.

/allkirjastatud digitaalselt/ Üllar Roostoja

/allkirjastatud digitaalselt/ Kersti Kerstna-Vaks

/allkirjastatud digitaalselt/ Kai Kullerkupp

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.

  • 14.07.20262-26-114762/3Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 13.07.20262-23-116107/17Harju Maakohus Tallinna kohtumaja