lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKohtudValdkonnadMCPKonto
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKohtudValdkonnadMCPKonto
lahend.eeKohtudValdkonnadRiigi TeatajaEesti kohtulahendite otsing · nimistu.ee andmetel
Kohtulahendid/2-15-12045/15

Asjaõigus › Omandiasjad

TsiviilasiJõustunudTallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium · 21.06.2016

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
Kohtuasja number
2-15-12045/15
Asja liik
Tsiviilasi
Kategooria
Asjaõigus › Omandiasjad
Menetlusliik
Hagimenetlus
Kuulutamise aeg
21.06.2016
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
1440
Lahend PDF →Riigi Teatajas →

Viidatud sätted

Riigi Teataja
TsMS § 392 lg 1, 2Eelmenetluse ülesandedTsMS § 173 lg 3Menetluskulude jaotuse kindlaksmääramine kohtulahendisTsMS § 403 lg 1Kirjalik menetlus poolte nõusolekulTsMS § 656 lg 2Menetlusõiguse normi rikkumise tagajärjedTsMS § 657 lg 1Ringkonnakohtu õigused apellatsioonkaebuse lahendamisel

Sama asja menetluskäik

Riigi Teataja
2-15-12045/44Harju Maakohus Tallinna kohtumaja22.02.2019

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Eesti Vabariigi nimel Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Margo Klaar (eesistuja), Ele Liiv, Kaupo Paal

Otsuse tegemise aeg ja koht

21.06.2016, Tallinn

Tsiviilasja number

2-15-12045

Tsiviilasi

A. N’i hagi K. T. vastu kinnisasja omandiõiguse üleandmiseks vajalike tahteavalduste tegemiseks kohustamise nõudes

Vaidlustatud kohtulahend

Harju Maakohtu 18.02.2016 otsus

Tsiviilasja hind apellatsioonimenetluses

37 750 eurot

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

A. N’i apellatsioonkaebus

Menetlusosalised ja nende esindajad

Hageja (apellatsioonimenetluses apellant): A. N. (isikukood XXXXXXXXXXX), lepinguline esindaja vandeadvokaat Urmas Kukk Kostja (apellatsioonimenetluses vastustaja): K. T. (isikukood XXXXXXXXXXX), lepinguline esindaja vandeadvokaat Erik Lepikson

Menetluse liik

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1.Harju Maakohtu 18.02.2016 otsus tühistada. Saata tsiviilasi Harju Maakohtule uueks läbivaatamiseks.
2.Apellatsioonkaebus rahuldada. Edasikaebamise kord ja selgitused Otsuse peale võib kassatsiooni korras edasi kaevata, esitades kaebuse vahetult Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kassaatorile kättetoimetamisest, kuid mitte pärast viie kuu möödumist otsuse avalikult teatavaks tegemisest. Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada Riigikohtule menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada

Sarnased lahendid

Asjaõigus
  • 15.07.20262-23-11372/67Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 02.07.20262-25-12070/29Tartu Maakohus Tartu kohtumaja
  • 30.06.20262-25-5079/16Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 26.06.20262-24-11472/30Tartu Maakohus Tartu kohtumaja
  • 25.06.20262-25-17304/15Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
  • 22.06.20262-20-12865/44Pärnu Maakohus Kuressaare kohtumaja

1(5)

teise menetlusosalise kaebuse või muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Menetlusabi andmise taotlus ei peata seaduses sätestatud ega kohtu poolt määratud tähtaja kulgemist. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb. Hagi ja selle aluseks olevad asjaolud

1.13.08.2015 esitas A. N. (hageja) maakohtule K. T. (kostja) vastu hagi (täiendatud 07.12.2015), milles palus kohustada kostjat tahteavalduse tegemiseks asjaõiguslepingu sõlmimiseks, millega kostja annab hagejale üle omandiõiguse kostjale kuuluvale 1⁄2 suurusele mõttelisele osale registriosa nr XXXXXXX all registreeritud kinnistust asukohaga XXX Tallinnas koos oluliste osade ja päraldistega, ja nõusoleku kinnistusraamatusse kande tegemiseks, millega 1⁄2 suuruse mõttelise osa omanikuna kantakse kinnistusraamatu registriossa nr XXXXXXX kostja ja 1⁄2 suuruse mõttelise osa omanikuna hageja.
2.Korteriomand asukohaga XXX Tallinnas oli poolte kaasomandis - 1⁄2 suurune mõtteline osa kuulus hagejale ja 1⁄2 suurune mõtteline osa kostjale. 20.11.2014 lepinguga kinkis hageja 1⁄2 mõttelist osa korteriomandist kostjale ja korteriomand koormati hageja kasuks tähtajatu ja tasuta isikliku kasutusõigusega. Kinkelepingu sõlmimise soovi avaldas kostja ja põhjendas seda kartusega, et hagejaga võib välisriikides viibides midagi juhtuda ning ühine omand võib siis kostjale õiguslikke probleeme tekitada.
3.Pärast kinkelepingu sõlmimist hakkasid kostja ja tema poeg M. M. käituma hageja suhtes provokatiivselt, mille tulemusel on hageja sisuliselt jäetud ilma elukohast, s.t on tehtud võimatuks kinkega seotud tingimuse täitmine, mida tuleb käsitleda jämeda tänamatusena. 13.05.2015 võttis kostja hagejalt ära korteri võtmed. Hageja usaldust kuritarvitades tegi kostja hageja teadmata hageja ja OÜ XXX arvelduskontolt korduvalt ülekandeid enda arvelduskontole. Eeltoodu tõttu hageja taganeb kinkelepingust. Kostja vastuväited
4.Kostja vaidles hagile vastu ja palus jätta selle rahuldamata.
5.Hagejal puudub alus kinkelepingust taganemiseks. Hageja ja kostja suhted halvenesid 2015. aasta alguses. Hageja tarvitas regulaarselt alkoholi ning oli vägivaldne, mistõttu poolte faktiline kooselu katkes ning hageja enam korteris alaliselt ei elanud. 13.05.2015 leidis aset intsident, mille raames hageja tarvitas kostja poja M. M’i vastu füüsilist vägivalda. M. M. pöördus kõnealuse intsidendi osas politseisse, algatati kriminaalmenetlus (kriminaalasja number XXXXXX). Kuna hageja tunnistas oma süüd, siis lõpetas Põhja Ringkonnaprokuratuur kriminaalmenetluse. Hageja jätkas vägivallaga ähvardamist. 24.05.2015 ja 07.06.2015 telefonikõnedes lubas hageja M. M’i maha lüüa. Kostja esitas 17.06.2015 Harju Maakohtule avalduse kostja suhtes lähenemiskeelu kohaldamiseks. Kohus rahuldas kostja taotluse õigussuhet esialgselt reguleerida ning tuvastas, et esineb kostjast tulenev oht avaldaja elule ja tervisele. Esimese astme kohtu otsus ja selle põhjendused
6.Harju Maakohus 18.02.2016 otsusega jättis hagi rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda.

2(5)

7.Hageja ja kostja omandasid juunis 2009 korteriomandi asukohaga XXX Tallinnas. Korter omandati selliselt, et korter kuulus 1⁄2 mõttelises osas hagejale ja 1⁄2 mõttelises osas kostjale. Hageja ja kostja sõlmisid 20.11.2014 korteri mõtteliste osade kinkelepingu, isikliku kasutusõiguse seadmise lepingu ja asjaõiguslepingu. Lepinguga kinkis hageja talle kuuluva 1⁄2 mõttelise osa korteriomandist kostjale ja korteriomand koormati hageja kasuks tähtajatu ja tasuta isikliku kasutusõigusega. Kinkeleping on seega täidetud.
8.Hageja ei ole oma väidete tõendamiseks lisanud ühtki tõendit. Hageja ei ole tõendanud, et kostja on teinud hageja ja hagejale kuuluva äriühingu arveldusarvelt ülekandeid omavoliliselt. Hageja sellekohased väited on paljasõnalised. Hagile lisatud tõendid tõendavad üksnes ülekannete tegemist hageja arveldusarvelt ja OÜ XXX arveldusarvelt kostja arveldusarvele nii enne kinke saamist kui ka pärast kinke saamist (aastatel 2013–2015), kuid mitte hageja väidet, et nimetatud ülekanded on tehtud kostja poolt ja et need ülekanded on tehtud kostja poolt hageja nõusolekuta.
9.Hageja väited kostja ja kostja poja provotseerivast käitumisest on samuti paljasõnalised ja tõendamata. On tõendatud, et hageja ise on kasutanud kostja poja suhtes füüsilist vägivalda (põhistused 14.05.2015 koostatud kriminaalmenetluse nr XXXXXXXX lõpetamise juurde). Samuti on kohus tsiviilasjas nr XXXXX pidanud põhjendatuks lähenemiskeelu kohaldamist hageja suhtes, kuna leidis, et hageja kujutab ohtu kostja ja kostja poja elule ja tervisele.
10.Tõendamata on korteri võtmete varastamine kostja poolt, mis annaks aluse hageja väitele, et kostja on teinud võimatuks kinkega seotud tingimuste täitmise. Kinkelepingust taganemiseks puudub alus. Apellatsioonkaebus ja selle põhjendused
11.Hageja esitas apellatsioonkaebuse, milles palub maakohtu otsuse tühistada ja teha uue otsuse, millega hagi rahuldada või saata tsiviilasi esimese astme kohtule uueks läbivaatamiseks.
12.Maakohus oleks pidanud juhtima poolte tähelepanu asjaolule, et hageja väited on kohtu hinnangul tõendamata, ja andma võimaluse täiendatavate tõendite esitamiseks (3-2-1-54-04, p 18). Maakohus ei teinud ühtki TsMS § 403 lg-s 1 ettenähtud toimingut ja seetõttu oli hagejale üllatav, et maakohus tegi 18.02.2016 juba lõpplahendi.
13.Maakohus on jätnud hindamata esitatud tõendid. Jääb selgusetuks, kuidas oli hagejal võimalik tõendada asjaolu, mida ei ole toimunud, s.t volituse mitteandmist. Kostja ei ole esitanud ühtki tõendit tõendamaks väidet, et kostja tegi hageja arveldusarvelt ülekandeid hageja korraldusel. Kui maakohus asus seisukohale, et hagejal tuleb tõendada asjaolu, mida ei ole toimunud, oleks maakohus pidanud selgitama, kuidas seda teha.
14.Korteriomandi kasutusõiguse rikkumist kostja poolt kinnitavad alusetu lähenemiskeelu avalduse esitamise kohtule tsiviilasjas nr

XXXXX

ja keeldumine hagejale eluruumi võtme andmisest. Kinkega seotud tingimuse täitmata jätmine ilmneb kostja esitatud tõenditest. Maakohus on lähtunud ebaõigetest asjaoludest, kostja avaldus hageja suhtes lähenemiskeelu kohaldamiseks tsiviilasjas nr

3(5)

XXXXX jäi rahuldamata. Kostja on olnud ja jätkuvalt on hageja suhtes jämedalt tänamatu. Vastustaja seisukoht

15.Vastustaja vaidleb apellatsioonkaebusele vastu ja palub jätta selle rahuldamata. Ringkonnakohtu seisukoht
16.Ringkonnakohus, tutvunud apellatsioonkaebusega ja vastusega sellele ning tsiviilasja materjalidega, leiab, et TsMS § 657 lg 1 p 3 alusel tuleb maakohtu otsus tühistada seoses menetlusõiguse normide olulise rikkumisega ja tsiviilasi saata maakohtule uueks läbivaatamiseks. Apellatsioonkaebus tuleb rahuldada.
17.TsMS § 392 lg 1 järgi eelmenetluses selgitab kohus muuhulgas välja hageja nõuded ja menetlusosaliste seisukohad nende nõuete suhtes, menetlusosaliste faktilised ja õiguslikud väited esitatud nõuete ja väidete kohta, tõendid, mida menetlusosalised esitavad oma faktiliste väidete põhjendamiseks ja kas asja lahendamine on võimalik kompromissi sõlmimisega või muul viisil määrusega või kirjalikus menetluses. TsMS § 392 lg 2 sätestab, et kui asi tuleb läbi vaadata kohtuistungil, valmistab kohus asja arutamise ette niisuguse põhjalikkusega, et asja saaks katkematult lahendada ühel kohtuistungil. Vajadusel peab kohus TsMS § 392 lg-s 1 toodud eesmärkide täitmiseks selgitama pooltele õiguse kohaldamisega seonduvat, tõendamiskoormuse jagunemist ja muid olulisi aspekte ning määrama pooltele tähtajad taotluste ja tõendite esitamiseks. Riigikohus on tsiviilasjas nr 3-2-1-145-14 selgitanud, et kohus peab hageja nõude kvalifitseerimisel ise selgeks tegema, milliseid asjaolusid peavad pooled tõendama, ja seda pooltele ka selgitama. Riigikohtu selgituste kohaselt (tsiviilasi nr 32-1-40-14) kohaselt tuleb kirjalikus menetluses kohtul pooltele anda selgelt määratletult tähtajad tõendite ja taotluste esitamiseks.
18.Tsiviilasja toimiku kohaselt on pärast hagiavalduse menetlusse võtmist maakohus kohustanud kostjat hagile vastama, mida kostja on 07.09.2015 teinud. 16.10.2015 on hageja teinud ettepaneku kompromissi sõlmimiseks ja pärast seda on pooled pidanud läbirääkimisi kompromissi üle. 01.12.2015 pidas maakohus kohtuistungi, kus arutati lühidalt ainult kompromissiga seonduvat. Kohtuistungi protokolli järgi jätkus menetlus kirjalikult. 18.02.2016 on maakohus teinud otsuse.
19.Kolleegiumi arvates ei nähtu kohtutoimiku materjalidest, et maakohus oleks tsiviilasjas läbi viinud eelmenetluse mahus, mis tagab õige ja seadusliku otsuse tegemise. Kolleegium leiab, et maakohus on rikkunud selgitamiskohustust. Olukorras, kus maakohtu seisukoha kohaselt ei ole hageja oma väidete tõendamiseks lisanud ühtki tõendit, pidi maakohus ringkonnakohtu arvates hagejale selgitama vajadust esitada tõendeid oma väidete tõendamiseks. Lisaks jättis maakohus selgitamata, kuidas jaguneb tõendamiskoormus tõendamaks väidet, et kostja tehtud rahaülekanded olid õigustamatud.
20.Asja materjalidest nähtuvalt jättis maakohus asja kirjalikus menetluses lahendades määramata tähtaja avalduste ja dokumentide esitamiseks, samuti otsuse avalikult teatavakstegemise aja, rikkudes oluliselt TsMS § 403 lg 1 teist lauset. Maakohus tegi otsuse sisuliselt eelmenetlust läbi viimata. Maakohtu 01.12.2015 istungi protokollist ei nähtu, et maakohus oleks istungil asja üldse sisuliselt arutanud.

4(5)

21.Menetlusnormide rikkumised võisid kolleegiumi arvates võtta pooltelt võimaluse esitada täiendavaid avaldusi ja tõendeid ning oluliselt mõjutada lahendit. Eeltoodu annab aluse maakohtu otsuse tühistamiseks TsMS § 656 lg 2 järgi. Ringkonnakohus ei pea antud juhul võimalikuks asja ise lahendada. Eelmenetlus tuleb läbi viia maakohtul.
22.Apellatsioonkaebusele lisatud dokumentide tõenditena vastuvõtmisest keeldumine jääb maakohtu otsustada.

vastuvõtmine

või

23.Menetluskulude jaotus jääb TsMS § 173 lg 3 teise lause järgi maakohtu otsustada.

Margo Klaar /allkirjastatud digitaalselt/

Ele Liiv /allkirjastatud digitaalselt/

Kaupo Paal /allkirjastatud digitaalselt/

5(5)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.

  • 22.06.20262-26-5187/9Tartu Maakohus Tartu kohtumaja
  • 22.06.20262-26-4373/6Harju Maakohus Tallinna kohtumaja