lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKohtudValdkonnadMCPKonto
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKohtudValdkonnadMCPKonto
lahend.eeKohtudValdkonnadRiigi TeatajaEesti kohtulahendite otsing · nimistu.ee andmetel
Kohtulahendid/3-2-1-54-04

Kohtulahend

TsiviilasiJõustunudRiigikohus · 05.05.2004

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Riigikohus
Kohtuasja number
3-2-1-54-04
Asja liik
Tsiviilasi
Kuulutamise aeg
05.05.2004
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
1734
Lahend PDF →Riigi Teatajas →

Viidatud sätted

Riigi Teataja
ÄS § 5 lg 2, 4Ettevõte ja selle üleminekTsMS § 91 lg 2Kindlustuslepingust tuleneva hagi kohtualluvusTsMS § 164 lg 1Menetluskulude jaotus hagilises perekonnaasjasTsMS § 167 lg 1Iseseisva nõudeta kolmanda isiku menetluskuludTsMS § 171 lg 1Kõrgema astme kohtu menetluskulude kandmise erisusedTsMS § 229 lg 2Tõendi mõisteTsMS § 330 lg 6Avalduste esitamise tähtajadTsMS § 363

Hilisemad lahendid, mis sellele viitavad (19)

lahend.ee
2-23-2429/45Tartu Maakohus Tartu kohtumaja28.02.20252-21-19329/29Harju Maakohus Tallinna kohtumaja13.12.20232-20-3519/107Harju Maakohus Tallinna kohtumaja11.07.20232-19-18713/67Harju Maakohus Tallinna kohtumaja25.07.20222-20-16299/21Tartu Maakohus Valga kohtumaja08.10.20212-19-17639/27Harju Maakohus Tallinna kohtumaja21.09.2020

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Eesti Vabariigi nimel Kohtuasja number 3-2-1-54-04 Otsuse kuupäev Tartu, 5. mai 2004. a Kohtukoosseis Eesistuja L. Laarmaa, liikmed J. Luik ja T. Tampuu Kohtuasi Eero Ilmari Kettuneni hagi OÜ Defni Invest vastu 184 100 krooni saamiseks. Vaidlustatud kohtulahend Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegiumi 25. novembri 2003. a otsus tsiviilasjas nr 2-2/1275/03 Kaebuse esitaja ja kaebuse liik Eero Ilmari Kettuneni kassatsioonkaebus Asja läbivaatamise kuupäev 5. aprill 2004. a, kirjalik menetlus Resolutsioon

1.Tühistada Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegiumi
25.novembri 2003. a otsus ja saata asi samale ringkonnakohtule uueks läbivaatamiseks.
2.Kassatsioonkaebus rahuldada.
3.Tagastada OÜ-le Advokaadibüroo Sorainen Law Offices
22.detsembril 2003. a Eero Ilmari Kettuneni kassatsioonkaebuselt tasutud kautsjon 1841 (üks tuhat kaheksasada nelikümmend üks) krooni.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1.29. juulil 2002. a esitas Eero Ilmari Kettunen Tallinna Linnakohtule hagi OÜ Defni Invest vastu, paludes kostjalt välja mõista 184 100 krooni.
2.Hagiavalduse kohaselt oli OÜ Solidar Invest (pankrotis) tegevuseks sanitaartehnika tootmine ja müük. 2001. aasta suvel lõpetas OÜ Solidar Invest (pankrotis) rendi- ja töölepingud ning võõrandas kõik tootmisvahendid ja pooltooted OÜ-le Defni Invest, kes jätkas samades ruumides samade töötajatega sama ettevõtlust. Seega toimus ettevõtte üleminek. OÜ-l Solidar Invest (pankrotis) olid kohustused hageja ees, mis on tänaseni täitmata. OÜ-le Defni Invest üleläinud kohustused hageja ees on järgmised: OÜ-le Solidar Invest 16. augustil 2000. a erinevate arvete tasumiseks üle kantud summa 35 00 FIM, OÜ Solidar Invest eest tasutud rendimaksed summas 25 000 FIM, OÜ Solidar Invest eest OÜ-le Grendoola tasutud elektriarve summas 10 000 FIM. Nõuded esitati 11. septembril 2001. a ja selle kuupäeva Eesti Panga kursi seisuga moodustab hageja nõue 184 100 krooni. Asjaolu, et esialgselt oli hageja nõue suunatud pankrotis oleva isiku vastu, ei oma tähtsust, kuna äriseadustiku kohaselt on kohustused hageja ees üle läinud kostjale koos ettevõttega enne OÜ Solidar Invest pankroti väljakuulutamist.
Hagiavalduse sisu
TsMS § 61 lg 1Valdkonna eest vastutava ministri pädevus toimiku osas
TsMS § 68Tähtaja ennistamise otsustamine
2-19-18878/20
Pärnu Maakohus Pärnu kohtumaja Rüütli tänaval
07.05.2020
2-18-2908/47Riigikohtu tsiviilkolleegium12.06.2019
2-17-3948/71Harju Maakohus Tallinna kohtumaja09.11.2018
2-15-6561/28Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium08.01.2018
2-16-317/50Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium18.10.2017
2-17-3948/26Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium30.08.2017
2-15-16649/39Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium09.11.2016
2-14-41372/50Pärnu Maakohus Pärnu kohtumaja Rüütli tänaval28.10.2016
2-15-12045/15Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium21.06.2016
2-13-55643/28Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium04.11.2014
2-12-29120/20Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium04.11.2013
2-12-55127/5Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium21.01.2013
2-05-15575/8Harju Maakohus Tartu mnt kohtumaja27.04.2007
3.Kostja ei tunnistanud hagi. Kostja väitis, et hagejal puudub igasugune nõue OÜ Solidar Invest (pankrotis) vastu. Kostja ei tunnistanud hageja väiteid rendi-, töö- ega muude lepingute ülemineku kohta OÜ-lt Solidar Invest OÜ-le Defni Invest.
4.Tallinna Linnakohtu 2. juuni 2003. a otsusega jäeti hagi rahuldamata.
5.Otsuse põhjenduste kohaselt leidis kohus, et äriseadustiku § 5 lg 1 järgi koosneb ettevõte asjadest, õigustest ja kohustustest, mis on määratud või olemuselt peaksid olema määratud ettevõtte tegevuseks. Ettevõtte üleminekut reguleeris 1. juulini 2002. a kehtinud redaktsioonis ÄS § 5 lg 2, mille kohaselt ettevõttesse või selle organisatsiooniliselt iseseisvasse osasse kuuluvate asjade ja õiguste omandi või valduse tervikuna üleminekul lähevad omandajale või valduse saajale üle kõik

ettevõtte või selle organisatsiooniliselt iseseisva osaga seotud kohustused. Seega saavad ettevõtte kohustused üle minna, kui üle läheb ettevõtte omand või valdus tervikuna. Hageja tugineb ettevõtte ülemineku tõendamisel Kerstin Pildi kirjadele, mis aga ei saa üleminekut tõendada. Ei ole esitatud tõendeid Kerstin Pildi volituste kohta OÜ Solidar Invest (pankrotis) esindamiseks. Samuti ei tõenda ettevõtte üleminekut ainuüksi OÜ Solidar Invest (pankrotis) poolt OÜ-le Defni Invest esitatud arved. Arvetel on märgitud, et vara ja kauba omanikuks saab ostja pärast kauba eest tasumist, kuid tasumise kohta andmed puuduvad. Seega ei ole hageja esitanud tõendeid, mis tõendaks ettevõtte ja tema kohustuste üleminekut OÜ-le Defni Invest ja annaksid aluse hagejal nõuda OÜ Solidar Invest (pankrotis) kohustuste täitmist kostjalt.

6.Apellatsioonkaebuse esitas Eero Ilmari Kettunen, kes taotles linnakohtu otsuse tühistamist ja hagi rahuldamist. Ringkonnakohtu lahend ja põhjendused
7.Tallinna Ringkonnakohus jättis 25. novembri 2003. a otsusega linnakohtu otsuse muutmata, arvestades ringkonnakohtu otsuses toodud motiive.
8.Ringkonnakohtu otsuse kohaselt ei tõenda hageja esile toodud asjaolud ja esitatud tõendid ettevõtte üleminekut, millisele väitele on hageja oma nõude rajanud. Otseseid tõendeid, millest nähtuks ettevõtte üleminek ÄS § 5 mõttes, hageja ei esitanud. Hageja möönab, et ettevõtte üleminekut ei ole kirjalikult vormistatud, kuid leiab, et seda tuleb järeldada asjaoludest, et OÜ Solidar Invest võõrandas tootmisvahendid ja pooltooted kostjale, kes jätkas samades ruumides samade töötajatega sama ettevõtlust. Kostja eitab ettevõtte ülevõtmist. Kostja väidetel lõpetas OÜ Solidar Invest oma tootmistegevuse, kuna oli sisuliselt pankrotiseisus. Järelejäänud tootmisvahendite ja pooltoodete müük, samuti asjaolu, et kostja jätkas nende tootmisvahenditega sanitaartehnika tootmist, ei tähenda iseenesest ettevõtte kui terviku üleminekut. Esitatud asjaolude põhjal ei saa seda otsustada. Hageja ei ole välja toonud, millest koosnes üldse OÜ Solidar Invest vara, millised olid tema varalised õigused ja kohustused. Seetõttu puuduvad vajalikud andmed otsustamaks, kas tegemist võis olla ettevõtte üleminekuga. Kohustuste ülevõtmine saab tuleneda pooltevahelisest kokkuleppest. Hageja ei ole esitanud ühtki tõendit sellise kokkuleppe olemasolu kohta. Asja materjalidest ei nähtu, et kohus ei oleks võimaldanud hagejal asjaolusid välja tuua ja vajalikke tõendeid esitada. TsMS § 229 lg 2 alusel ei või kohus asjas, mis ei riiva avalikku huvi, rajada otsust asjaolule, mida pool ise ei ole asja läbivaatamisel esitanud.

ASJAOSALISTE PÕHJENDUSED

9.Kassatsioonkaebuses palub Eero Ilmari Kettunen tühistada ringkonnakohtu otsuse ja saata asi samale ringkonnakohtule uueks läbivaatamiseks.
10.Kassatsioonkaebuse kohaselt kohaldas ringkonnakohus vääralt ÄS § 5 lg 2. ÄS § 5 lg 2 sisaldunud asjade ja õiguste omandi või valduse tervikuna ülemineku nõue eeldab järgmiste asjaolude tuvastamist: a) selliste asjade ja õiguste kogumi olemasolu tuvastamist, mis võimaldavad ettevõtjal teenida tulu kogumi koostoimest (nn ettevõtte tuvastamine) ja b) ettevõtte olemist ühe ettevõtja omandis/valduses ning seejärel teise ettevõtja omandis/valduses ning selliste asjaolude teatavat

seotust ajas (nn ülemineku tuvastamine). Ettevõtte tuvastamiseks tuleb vaadelda asjade ja õiguste omavahelisi seoseid otsides vastust küsimusele, kas need võimaldavad iseseisvat, individualiseeritud majandustegevust. Ringkonnakohtu otsuse põhjenduse alusel võib oletada, et kohus on lugenud tuvastatuks terve rea asjaolusid, mis kõik on sellise majandusliku iseloomuga, et võimaldavad hinnata ettevõtte olemasolu ja selle üleminekut.

11.Ringkonnakohus kohaldas vääralt ÄS § 5 lg 2 ja 4, märkides, et kohustuste ülevõtmine saab tuleneda pooltevahelisest kokkuleppest. ÄS § 5 lg 2 kohaselt lähevad kohustused üle koos ettevõttega. Selleks ei ole vaja eraldi kokkulepet. Kokkulepete olemasolul on need võlausaldajale ÄS § 5 lg 4 järgi siduvad vaid juhul, kui võlausaldajad on selliste kokkulepetega kirjalikult nõustunud.
12.Ringkonnakohus ei ole vastanud apellatsioonkaebuse põhjendustele, et linnakohus ei taganud menetluses TsMS § 171 lg 1 järgi hageja nõude, ettevõtte ja selle ülemineku asjaolude väljaselgitamise võimalust, rikkudes sellega TsMS § 330 lg 6. Esimese astme kohus ei selgitanud välja, millised on kostja vastuväited, nende põhjendused ja tõendid. Ringkonnakohtu seisukoht, et "asja materjalidest ei nähtu, et kohus ei oleks võimaldanud hagejal asjaolusid välja tuua ja vajalikke tõendeid esitada", ei ole käsitatav vastusena apellatsioonkaebuse põhjendusele. TsMS § 171 lg 1 regulatsioon ei ole suunatud kohtu hoidumisele tegudest, vaid vastupidi - tegudele, mis menetluses kujunevat olukorda arvestades soodustaks vaidluse asjaolude väljaselgitamist.
13.Ringkonnakohus rikkus TsMS § 61 lg 1 p 1, mõistes hagejalt kuludena välja rohkem kui 5% hagisummast.
14.OÜ Defni Invest leiab vastuses kassatsioonkaebusele, et ringkonnakohtu otsus on seaduslik ja põhjendatud.

TSIVIILKOLLEEGIUMI SEISUKOHT

15.Kolleegium leiab, et apellatsioonikohtu otsus tuleb tühistada TsMS § 363 p-de 1 ja 2 alusel materiaalõiguse normi väära kohaldamise ning protsessiõiguse normi olulise rikkumise tõttu ning asi tuleb saata samale apellatsioonikohtule uueks läbivaatamiseks.
16.Ebaõige on ringkonnakohtu seisukoht, mille kohaselt saab kohustuste ülevõtmine tuleneda kokkuleppest ja et hageja pidanuks esitama tõendina kokkuleppe kohustuste ülevõtmise kohta. Äriseadustiku § 5 lg 2 kuni 1. juulini 2002. a kehtinud redaktsioonis ei nõutud ettevõttega seotud kohustuse üleminekuks kokkuleppe sõlmimist. Äriseadustiku selle sätte eesmärk oli võlausaldajate ja äriühingu töötajate huve silmas pidades vastupidine - kohustused läksid koos ettevõtte üleminekuga üle automaatselt. Teatud erandeid kohustuste jagunemise osas, tingimusel, et nendega on nõustunud võlausaldaja, nägi ette ÄS § 5 lg 4.
17.Ringkonnakohus on jätnud tähelepanuta, et esimese astme kohus rikkus TsMS § 164 lg 1 p 1 ja § 171 lg 1. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 164 lg 1 p 1 kohaselt selgitab kohus eelmenetluses muu hulgas välja hageja nõuded ja kostja vastuväited. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 171 lg 1 kohaselt tagab kohus kohtuistungil protsessiosalistele asjas tähtsate asjaolude väljaselgitamise võimaluse.
18.Kohtud on hagejale ette heitnud asjaolu, et hageja ei ole suutnud oma nõuet tõendada.

Kolleegiumi arvates tuleneb eespool nimetatud sätetest ka kohtu kohustus (õigus on sätestatud TsMS § 91 lg-s 2) selgitada pooltele asjaolude tõendamise koormust. Juhul, kui pool on mingile asjaolule tuginedes jäänud paljasõnaliseks või on esitanud ilmselgelt ebakohaseid või ebapiisavaid tõendeid, peab kohus juhtima sellele poole tähelepanu. Asja materjalide kohaselt on hageja eelistungil küll teatanud, et tal täiendavaid tõendeid esitada ei ole (linnakohtu tl 49), kuid protokollist ei nähtu, et kohus oleks esitanud küsimusi, miks ei ole võimalik täiendavaid tõendeid mõne asjaolu osas esitada.

19.Tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 91 lg 1 kohaselt peab kumbki pool tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited. TsMS § 167 lg 1 p 3 järgi on kostja kohustatud kohtule teatama, mis tõenditega ta oma vastuväiteid põhjendab ning mida ta iga tõendiga tõendada tahab. Eelnimetatud sätetest tuleneb kostja kohustus esitada hageja nõudele põhjendatud vastuväited ja kohtu kohustus juhtida sellele nõudele kostja tähelepanu. Kostja on esitanud eelistungil muuhulgas järgmised väited: "...Ettevõtte üleminekut ei ole toiminud. Raha on saanud, aga ma ei tea, mis alusel. Kostja ei tegutse samades ruumides. Võib-olla midagi tehti väikese aja jooksul..." (linnakohtu tl 49). Samal istungil on kostja veel väitnud: "...Töötajatele tasuti lühikese aja jooksul mingit raha. Reaalset üleminekut ei toimunud. Majandustegevust ei jätkatud. Defni Invest rendilepingut Pärnus ei sõlminud..." (linnakohtu tl 50). Kuna nimetatud asjaolude tõendamiseks said olla tõendid eelkõige kostjal endal, oleks kohus pidanud tegema kostjale ettepaneku nimetatud asjaolusid tõendada. Seda pidanuks kohus lisaks kostjale saadetavas teates hagile vastamise kohta tegema ka istungil, kui hagivastus ei ole põhjendatud. Alles sel juhul, kui kohus juhib sellele nõudele tähelepanu ja kostja ei lisa oma väidetele midagi täiendavat, tuleb vaidlus lahendada olemasolevate tõendite alusel. Siinjuures tuleb kostja kahjuks arvestada ka TsMS §-s 68 sätestatut, et protsessiosalised on kohustatud kasutama oma protsessiõigusi heauskselt ning et kohus ei luba protsessiosalistel õigusi kuritarvitada, protsessi venitada ega kohut eksitusse viia.
20.Lisaks on kostja hagivastuses lubanud eelistungil esitada ja nimetada oma väiteid kinnitavad tõendid (linnakohtu tl 38). Asja materjalidest nähtub, et kostja on tõendid esitanud (linnakohtu tl 41), kuid kohus on need tagastanud (tl 41 pöördel). Kostja ei vaielnud protokolli järgi tõendite tagastamisele vastu ega viidanud nende tagastamise ebaõigsusele ka vastuses apellatsioonkaebusele, mis võib samuti tingida TsMS § 68 kohaldamise.
21.Arvestades asja uuel läbivaatamisel käesoleva otsuse p-des 17-20 märgituga, tuleb ringkonnakohtul pärast olemasolevate tõendite analüüsi otsustada, kas ja milliste asjaolude tõendamiseks on vajalik esitada täiendavaid tõendeid ning kellel lasub tõendamise koormus.
22.Õige on kassatsioonkaebuse väide, et ringkonnakohus on rikkunud TsMS § 61 lg 1 p 1, mõistes hagejalt õigusabikuludena välja rohkem kui 5% hagi rahuldamata jäetud osast. Nimetatud sättest kinnipidamise vajadust on Riigikohus väljendanud näiteks oma lahendites tsiviilasjades nr 3-2-1-4-00 (RT III 2000, 4, 42) ja nr 3-2-1-69-02 (RT III 2002, 18, 214). Asja uuel läbivaatamisel peab ringkonnakohus TsMS § 61 lg 1 p 1 nõuetega arvestama. L. Laarmaa, J. Luik, T. Tampuu

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.