Pankrotiõigus › Muud hagimenetluse pankrotiasjad

MAAKOHTU LAHEND

Olukorras, kus hageja ei ole hagi aluseks olevaid asjaolusid sisuliselt tõendanud, esineb TsMS § 371 lg 2 p-s 1 sätestatud hagi menetlusse võtmisest keeldumise alus, s.o hageja ja teiste võlausaldajate ühiste huvide rikkumine ei ole hagi alusena toodud faktilistele asjaoludele tuginedes üldse võimalik, eeldades hageja esitatud faktiliste väidete õigsust. Hageja poolt kohtule esitatud asjaoludest ei järeldu võlausaldajate ühiste huvide rikkumist. Hagiavaldusest nähtuvalt on hageja sisuliselt taotlenud tsiviilasjas nr 2-08-68233 menetluse jätkamist ilma kompromissi sõlmimata. Esitatud hagiga ei ole võimalik seda eesmärki saavutada. Seega esineb hagi menetlusse võtmisest keeldumise ühe alusena TsMS § 371 lg 2 p 2, s.o hagiga ei ole võimalik hageja taotletavat eesmärki saavutada. Kohus osundas siinjuures asjaolule, et üldkoosoleku otsusega on antud üksnes nõusolek kompromissi sõlmimiseks. Kompromissi sõlmimise asjaolud tulenevad menetlusosaliste tahteavaldustest tsiviilasjas nr 2-08-68233. Pankrotihaldur on pankrotimenetluses ka iseseisvalt ilma võlausaldajate üldkoosoleku nõusolekuta õigustatud võlgniku nimel otsustusi tegema, k.a osalemine kompromissi sõlmimisel. Pankrotimenetluses eeldatakse, et pankrotihaldur tegutseb võlgniku ja võlausaldajate huvidest lähtuvalt. Kui võlausaldajad annavad haldurile nõusoleku mingite tehingute tegemiseks, siis see pigem kinnitab asjaolu, et võlausaldajad usaldavad pankrotihaldurit oma huvidest lähtuvalt.

MÄÄRUSKAEBUSE ESITAJA TAOTLUS JA PÕHJENDUSED

nr 2-08-68233 kompromissi sõlmimiseks. Selline olukord on esitatud hagiga ilmselgelt saavutatav, millest tulenevalt on väär kohtu viide TsMS § 371 lg 2 p-le 2; 3) on oluline vahe järgnevas: a) kui halduril on võlausaldajate üldkoosoleku nõusolek kompromissi sõlmimiseks, siis väheneb oluliselt tema vastutus võimaliku tekkiva kahju eest: haldur on võlausaldajaid teavitanud oma kavatsustest ja on võlausaldajate riisiko aktsept anda või mitte – juhul, kui haldurit otseselt ei keelata, siis on halduril igal juhul võlgniku seadusliku esindajana volitus kompromissi sõlmimiseks olemas; b) kui halduril puudub võlausaldajate üldkoosoleku aktsept, siis tegutseb haldur enda riisikol, vastutades ainuisikuliselt võimaliku tekkiva kahju eest PankrS § 63 lg 1 alusel. Halduri seadusjärgsele vastutusele on Riigikohus viidanud lahendites nr 3-2-1-91-07, 3-2-1-116-04, 3-2-1-53-05 ja 3-2-1-39-12. PankrS § 55 lg 1 sätestab, et haldur kaitseb kõigi võlausaldajate, samuti võlgniku õigusi ja huve ning tagab seadusliku, kiire ja majanduslikult otstarbeka pankrotimenetluse. Antud juhul haldur rikub mh märgitud kohustust, kuna võlausaldajatele ei ole esitatud selget ning kirjalikult taasesitatavas vormis selgitust, miks on kompromissi sõlmimine võlausaldajate huvides ja majanduslikult põhjendatud. Kui haldur leiab, et kompromissi sõlmimine on otstarbekas, siis seda tehes peab ta selle otsuse eest ka vastutatama. Kui üldkoosoleku otsus jääb kehtima, on halduril võimalik vastutusest kõrvale hiilida. Märgitu ära hoidmisele ongi suunatud esitatud hagi; 4) võib haldur ka ilma võlausaldajate üldkoosoleku otsuseta kompromissi sõlmida, kuid hageja eesmärgiks on see, et haldur ei teeks seda ajal, kui võlausaldajate üldkoosoleku otsus kehtib, sest haldur võib oma vastutuse välistamisel tugineda väitele, et sõlmis kompromissi olukorras, kus tal oli kehtiv võlausaldajate nõusolek kompromissi sõlmimiseks. Kui halduril nõusolek puuduks, oleks küsitav, kas haldur julgeks võtta riski vastutada ise tekkiva kahju eest (millega ilmselgelt on tegemist, kui haldur kompromissi korras loobub 26 kinnisasja tagasivõitmise nõudest). Seega on hagi tagamise eesmärk vältida menetluse jooksul olukorda, kus haldur saaks sõlmida kompromissi ja oma vastutuse välistada viitega kompromissi sõlmimise hetkel kehtinud võlausaldajate üldkoosoleku otsusele. Kuna märgitu on kooskõlas ka hagi enda eesmärgiga ning hagi tagamata jätmisel jääks hageja eesmärk saavutamata, on äärmiselt oluline lahendada ja rahuldada hagi tagamise taotlus. Hagi tagamise taotluse saab lahendada pärast asja menetlusse võtmist. TsMS § 667 lg 2 sätestab, et kui ringkonnakohus leiab, et määruskaebus on põhjendatud, tühistab ta vaidlustatud määruse ja teeb võimaluse korral ise uue määruse. Vajaduse korral saadab ringkonnakohus asja uueks lahendamiseks tagasi tühistatud määruse teinud kohtule. Antud juhul puudub vajadus saata asi uueks lahendamiseks maakohtule, kuivõrd asjaolud ja maakohtu rikkumised on selged. Märgitu on kooskõlas ka menetlusökonoomika põhimõttega, millest tulenevalt peab ringkonnakohus esmajoones püüdma asja ise lahendada (3-2-1-93-06). Ringkonnakohtul puuduvad piirangud asja menetlusse võtmiseks. TsMS §-st 384 tuleneb, et kohus lahendab hagi tagamise avalduse põhjendatud määrusega hiljemalt avalduse esitamise päevale järgneval tööpäeval. Avalduse esitamisest on möödunud 10 tööpäeva. Arvestades asja kiiret iseloomu ning efektiivse õiguskaitse ja menetlusökonoomika põhimõtteid, taotleb hageja hagi tagamise taotluse lahendamist viivitamatult ringkonnakohtu poolt.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

Kersti Kerstna-Vaks

Andra Pärsimägi

Üllar Roostoja

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.