3-26-1767/5 - Planeerimine ja ehitus - Ehitus- ja kasutusload - Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja - lahend.ee

tee 4 kinnistute piiril) hiljemalt Vägeva tee 4 kinnistu ehitusõiguse realiseerimisel huvitatud isiku poolt või Tallinna väikese ringtee projekti realiseerimisel. (Vastav tekst on fikseeritud muudatusprojektis „Muudatusprojekti kirjeldused, muudatused M3“); 2.1.2. Materjalide veod korraldada rajatava juurdepääsutee kaudu; 2.1.3. Vältida pinnase (muda, kruus jms) kandumist riigiteele. Vajadusel näha ette vastavaid leevendavaid meetmeid, näiteks sõidukite puhastamine enne riigiteele sõitmist; 2.1.4. Transpordiamet ei võta kohustusi projektiga seotud rajatiste väljaehitamiseks; 2.1.5. Kooskõlastame ainult eelnõus (menetlus nr 505470) nimetatud ehitiste ehitusload. Teistele projektis sisalduvatele ehitistele kooskõlastus ei laiene; 2.1.6. Kooskõlastus ei laiene reklaamtahvlile ja/või mistahes liiklusvälisele teabevahendile. Nende paigaldamiseks tuleb Transpordiametile esitada eraldi kooskõlastustaotlus koos täpse kujunduse, kauguse ja paiknemissuunaga, et oleks võimalik hinnata liiklusseaduse § 53 nõuetele vastavust. 2.2. Tööde teostamisel arvestada Aktsiaselts ELVESO seatud tingimustega: 2.2.1. Kooskõlastatud töö nr: 24015 (muudatus); 2.2.2. Vähemalt 5 tööpäeva enne ehitustöödega alustamist teavitada: [email protected];. 2.2.3. Ühisveevärgi ja -kanalisatsioonirajatiste (edaspidi ÜVK) kaitsevööndis teostada kaevetööd käsitsi; 2.2.4. Ehitustööde tegemisel pidada kinni Aktsiaselts ELVESO tehnilistest üldnõuetest, mille leiab: http://elveso.ee/vesi/tehnilised-yldnouded-/; 2.2.5. Aktsiaselts ELVESO ÜVK rajatiste kaitsevööndis tööde teostamise järgselt, enne kasutusloa taotlemist, esitada tehtud tööde teostusjoonis elektroonselt ja paberkandjal mõõtkavas 1:500 ning korraldada koos Aktsiaselts ELVESO esindajatega objekti ülevaatus. ÜVK rajatiste kaitsevööndis tehtud tööd kooskõlastada esindajaga; 2.2.6. Tööde käigus ÜVK rajatiste vigastamise korral kannab kõik ÜVK rajatiste korda tegemise kulud tööde Tellija.

puudusid vastavad kokkulepped (mh parkimisala servituudi ja selle juurdepääsude osas) oli kolmanda isiku teadlik äririsk. Kogu kolmanda isiku ehitustegevus on toimunud olukorras, kus kolmas isik on teadlikult jätnud menetlejale esitamata detailplaneeringu juurdepääsuga kooskõlas oleva ning detailplaneeringu koostamise eesmärki arvestava Tuleviku tee projektlahenduse. Kolmas isik võttis teadlikult enda kanda kõik kokkulepete sõlmimata jätmisest tulenevad riskid, mistõttu igasugune viide tekkida võivale majanduslikule kahjule on alusetu. Kaebaja kinnistule detailplaneeringuga tagatud juurdepääsude puudumine ja seeläbi ehitusõiguse väärtusetuks muutumine on pöördumatu ning ei ole hiljem hüvitatav. Vastustaja pole taganud enne ehitusloa ning kasutusloa väljastamist detailplaneeringu seletuskirja p-s 8.4 ettenähtud parkimisala servituudi seadmist kaebaja kinnistu kasuks. Asjaolu, et kaebaja kinnistule on olemas kaebaja kinnistu tagumisest osast, kaubaautodele mõeldud juurdepääs, välistab ka asjaõigusseaduse (AÕS) § 156 järgi planeeringujärgse juurdepääsu nõude esitamise (üle kolmanda isiku kinnistu). Planeeringulahenduse järgse kaubanduskeskuse rajamine ei ole mõeldav ilma juurdepääsuta kaubanduskeskuse esisele parkimisalale Tuleviku teelt. Kasutusloa peatamata jätmisel kinnistub faktiline olukord, kus kaebaja kinnistule puuduvad detailplaneeringu koostamise eesmärgiga kooskõlas olevad juurdepääsud Tuleviku teelt ning juurdepääsude hilisem rajamine ei ole haldusaktidega tagatud. Vaidlustatud kasutusloa kehtivus loob täiendava riski, et vastustaja annab Tuleviku tee kasutusloa kehtivuse eeldusel välja järgmise, Tuleviku tee 14 hoone ja rajatiste kasutusloa, mis muudab kaebaja õiguste kaitse võimatuks. Mida pikemalt vaidlustatud kasutusluba kehtib ja selle alusel rajatud lahendust kasutatakse, seda suuremaks muutub avalik ja eraõiguslik huvi säilitada juba realiseeritud olukord. Vaidlustatud kasutusloa alusel kujuneb välja püsiv liiklus- ja juurdepääsulahendus, millele hakkavad tuginema kolmas isik, tema kliendid, lepingupartnerid ning haldusorgan ise. Sellise olukorra hilisem ümberkujundamine on oluliselt komplitseeritum, kui selle kehtivuse ajutine peatamine kohtuvaidluse lõpuni.

5.Vastustaja esitas 25.06.2026 seisukohad esialgse õiguskaitse taotlusele. Vastustaja palus jätta taotluse rahuldamata ning kaebuse tagastada halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 121 lg 2 p-de 1 ja 2 alusel. Esialgse õiguskaitse kohaldamine ei ole vajalik, kuna kaebajale ei kaasne pöördumatuid tagajärgi ning kaebajale ei teki vaidlustatud korraldusest kahju. Kaebajal ei ole võimalik saavutada soovitud eesmärki, so taastada endist olukorda, seada servituute ega ehitada ühtset parklat ja kaubanduskeskust. Vaidlustatud korralduse kehtetuks tunnistamisega seab kaebaja ennast olukorda, kus tal puudub teine juurdepääs avalikult kasutatavalt teelt. Esialgse õiguskaitse kohaldamine tooks kaasa kolmandale isikule pöördumatu kahju. Vaidlustatud korralduse andmise vajadus tekkis asjaolust, et kaebaja ei olnud nõus seadma servituute Vägeva tee kinnistule Tuleviku tee 14 kinnistu kasuks. Ka ei andnud kaebaja nõusolekut Vägeva tee 4 kinnistul ehitustegevuseks. Kui kaebaja oleks seadnud servituudid ning andnud nõusoleku Vägeva tee kinnistul ehitustegevuseks, siis oleks saanud kolmas isik rajada ühise juurdepääsu vastavalt korralduses nr 1975 toodule. Vastustajal puudub alus takistada kolmandal isikul viia ellu oma kinnistul detailplaneeringut. Korralduse nr 306 andmise aluseks on ehitusprojekt, milles on näidatud ära juurdepääs Tuleviku tee 14 kinnistule, mida on võimalik kasutada Vägeva tee 4 kinnistule juurdepääsuks. Võrreldes korraldusega nr 1975 on juurdepääsu nihutatud, kuna kaebaja kinnistul ei ole olnud võimalik ehitustegevust teostada. Juurdepääsu nihutamine samalt liikluspinnalt (st samalt tänavalt või teelt) loetakse tavaliselt asukoha täpsustamiseks, kuna see ei muuda planeeringuala üldist liikluse jaotust ega maakasutuse juhtotstarvet. Korralduse nr 593 andmise aluseks on korraldus nr 306. Ligipääsu nihutamine Tuleviku tee 14 kinnistule ei takista Vägeva tee 4 kinnistule juurepääsu ehk tegemist on Tuleviku tee 14 kinnistule juurdepääsuga, mida on võimalik kasutada ka Vägeva tee 4 kinnistule juurdepääsuks. Ka ei ole tegemist pöördumatu olukorraga ega riiva kaebaja õigust Vägeva tee 4 kinnistu Tallinna väikese ringtee projekteerimistingimuste järgsete juurdepääsude rajamise ning hoonestamise võimalust vastavalt detailplaneeringule. Kaebajal on võimalik 3(9)

hoonestada oma kinnistut, juurdepääs Tuleviku tee liikluspinnalt on olemas ning vajadusel on võimalik Tuleviku tee liikluspinnalt juurdepääsu viia vastavusse Tallinna väikese ringtee projektiga. Tagatud on parkimise ristkasutuse võimalus ning kaebaja kinnistu siseteed lahendatakse Vägeva tee 4 hoone ehitusloa juures. Selleks peab kaebaja ise esitama hoone ehitusloa taotluse ning liikluslahenduse. Peale detailplaneeringu kehtestamist on Transpordiamet väljastanud projekteerimistingimused Tallinna väikese ringtee rajamiseks, millega tuleb arvestada detailplaneeringu alal juurdepääsude lahendamisel. Tuleviku tee (katastritunnus 65301:001:5415) on ala, mis on üks osa planeeritavast Tallinna väikese ringteest. Juurdepääsu nr 3 (kaebuse joonis nr 2) ei ole hetkel võimalik rajada, sest see ei vasta Tallinna väikese ringtee projekteerimistingimustele ja tee projekteerimisnormidele. Varasemalt Tuleviku tee 14 (endine Vägeva tee 2) ehitusloa (19.12.2024 nr 2412271/08948) aluseks olevas projektis kavandati ristumiskoht Tuleviku tee 14 (65301:001:5413) ja Vägeva tee 4 (65301:001:5414) kinnistute ühisele piirile vastavalt Tallinna väikese ringtee projekteerimistingimustele (01.06.2022 nr 1.1-3/22/419) tagades mõlemale kinnistule juurdepääsu läbi ühise ristumiskoha (Transpordiameti 09.10.2024 kooskõlastuskiri nr 7.1 2/24/12962-6). Tuleviku tee paikneb riigitee 2 Tallinna-Tartu-Võru-Luhamaa tee kaitsevööndis ning on projekteeritud riigiteed teenindavaks kogujateeks Tallinna väikese ringtee projekti „Riigitee nr 96 Tallinn - Peetri alevik – Tallinn (Tallinna väike ringtee)“, (Reaalprojekt OÜ töö nr P19077) mahus. Tuleviku tee 14 kinnistule rajatud ristumiskoht on ajutine ristumiskoht, mis tuleb viia vastavusse Tallinna väikese ringtee projekteerimistingimuste kohase lahendusega (so ühise ristumiskohana Tuleviku tee 14 ja Vägeva tee 4 kinnistute piiril) hiljemalt Vägeva tee 4 kinnistu ehitusõiguse realiseerimisel huvitatud isiku poolt või Tallinna väikese ringtee projekti realiseerimisel. Juurdepääsu nr 4 ei ole hetkel võimalik rajada, sest ei vasta tee projekteerimisnormidele (tagatud ei ole ohutus), kuid see ei välista, et juurdepääsu nr 4 ei ole võimalik tulevikus rajada (nt peale Tallinna väikese ringtee realiseerumist või normide muutumist). Ehitusloamenetluses on Tarnspordiamet teinud 27.08.2025 märkuse „Tuleviku tee on kavandatud Tallinna väikese ringtee eelprojekti mahus ja Transpordiamet ei nõustu kahe täiendava juurdepääsu kavandamisega Vägeva tee 4 kinnistule. Selgitame, et Transpordiamet on väljastanud Tallinna väikese ringtee eelprojekti koostamiseks projekteerimistingimused 01.06.2022 korraldusega nr 1.1 3/22/419. Projekteerimistingimustega täpsustati Vägeva tee 4 kinnistul kehtiva „Peetri aleviku Vägeva viadukti kinnistute piirkonna ja lähiala detailplaneering“ (TARK Projekt OÜ töö nr KAH1204) juurdepääsu lahendust ning Vägeva tee 4 kinnistule on Tallinna väikese ringtee eelprojektiga ette nähtud üks ühine juurdepääs Vägeva tee 2 ja Vägeva tee 4 kinnistute piiril. Projekteerimistingimused on haldusakt, mille avalikku menetlusse olid kaasatud kõik puudutatud isikud, sh Vägeva tee 2 ja Vägeva tee 4 kinnistute esindajad ning menetluse käigus tehti koostööd juurdepääsude lahendamiseks ega esitatud vaideid juurdepääsude muutmiseks. Kuigi varem kehtestatud planeeringud jäid ehitusseadustiku ja planeerimisseaduse rakendamise seaduse § 2 kohaselt kehtima, ei ole õigustatud ootus 12 aasta pärast planeeringu elluviimiseks absoluutne. Kuna planeerimisseadus (PlanS) § 140 lg 1 p 1 lubab pärast viie aasta möödumist elluviimata planeeringu kehtetuks tunnistada, peab isik arvestama riskiga, et muutunud avalike huvide või ruumilise arengu vajaduste tõttu võib omavalitsus planeeringulahendust muuta või ka selle kehtetuks tunnistada. Antud juhul ongi olukord selline, et juurdepääsude nr 3 ja 4 osas seoses Tallinna väikese ringtee kavandamisega on muutunud ruumiline lahendus. Detailplaneeringu kehtestamise ajal kehtis teede- ja sideministri 28.09.1999 määrusega nr 55 kinnitatud „Maanteede projekteerimisnormid“, mis olid osa määrusest „Tee projekteerimise normid ja nõuded“. Majandus- ja taristuministri 05.08.2015 määrusega nr 106 kehtestati „Tee projekteerimise normid“, mis kehtisid kuni 25.11.2023. Kliimaministri 17.11.2023 määrusega nr 71 kehtestati uued „Tee projekteerimise normid“. Detailplaneeringu kehtestamise järgselt on kehtiv juba kolmas versioon tee projekteerimisnormidest. Samamoodi on muutunud ka Linnatänavate standard EVS 843:2003, mis kehtestati 01.09.2003 ja see kehtis kuni 04.04.2016. Alates 04.04.2016 kehtib 4(9)

Linnatänavate standard EVS 843:2016. Seega ei ole võimalik ka kaebusega saavutada kaebuse eesmärki ehk taastada endist olukorda. Juurdepääsude asukohad on muutunud seoses Tallinna väikese ringtee projekteerimistingimustega ja tee projekteerimisnormide muutumisega. Juurepääse on võimalik juurde rajada, kui need vastavad Tallinna väikese ringtee projektile ja kehtivatele tee projekteerimise normidele. Lisaks on kolmas isik välja ehitanud Vägeva tee T4 (katastritunnus 65301:001:1123) liikluspinnalt Vägeva tee 4 kinnistule juurdepääsu, millele on väljastatud kasutusluba. Vägeva tee 4 kinnistule on hetkel tagatud juurdepääs avalikult kasutatava Vägeva tee T4 (katastritunnus 65301:001:1123) ja Tuleviku tee (joonisel Vägeva tee L2, katastritunnus nr 65301:001:5415) kaudu. Tuleviku tee (joonisel Vägeva tee L2, katastritunnus nr 65301:001:5415) on hetkel küll kolmanda isiku omandis, kuid vastavalt halduslepingule on kolmandal isikul kohustus peale Tuleviku tee (joonisel Vägeva tee L2, katastritunnus nr 65301:001:5415) valmimist ja kasutusloa andmist anda üle vastustajale. Kaebajale on tagatud juurdepääs avalikult kasutatavale teele ning servituutide seadmine ei ole seotud ehitus- ega kasutuslubadega, vaid servituutide seadmiseks peab kaebaja koos kolmanda isikuga pöörduma notarisse. Vastustaja omandis olevatele kinnistutele ei ole vaja servituute seada. Korralduse nr 593 osaline kehtetuks tunnistamine pigem kahjustab kaebaja enda huve, sest see takistab kolmandal isikul üle anda vastustajale Tuleviku tee (joonisel Vägeva tee L2, katastritunnus nr 65301:001:5415) ehk kaebaja oma kaebusega piirab oma võimalust saada teine juurdepääs Vägeva tee 4 kinnistule avalikult kasutatavale teele. Kasutusloa olemasolu oli eelduseks anda Tuleviku tee kinnistu (joonisel Vägeva tee L2, katastritunnus nr 65301:001:5415) üle valla omandisse. Antud lahendus ei välista hoonete rajamist kaebaja omandis olevale Vägeva tee 4 kinnistule. Detailplaneeringu elluviimise kava kohaselt on detailplaneeringut võimalik ellu viia etappide kaupa. Tänaseks on kolmas isik valmis ehitanud ehituslubade alusel hoone ning seda teenindavad rajatised, sh osaliselt kaebaja tarbeks ning hoonele on antud kasutusluba. Kaebaja käitub pahatahtlikult kolmanda isiku ja vastustaja suhtes. Kaebaja ei saa eeldada, et 12 aastat realiseerimata detailplaneeringut on võimalik ellu viia samadel tingimustel, mis detailplaneeringu kehtestamisel. Kaebajal ei ole õigustatud ootust, et 12 aasta jooksul ei muutu ruumiline lahendus ning seadused. Kaebajal on täna veel võimalik oma kinnistul viia ellu detailplaneeringuga määratud ehitusõigust. Kaebaja kaasamine Tuleviku tee kasutusloa menetlusse ei olnud vajalik, vastustajal olid teada kaebaja seiskohad haldusasja nr 3-26-885 raames. Täiendav ärakuulamine ei oleks andnud uut informatsiooni ega mõjutanud asja otsustamist. Tuleviku teele kasutusloa andmine ei riku kaebaja subjektiivseid õigusi ega ka piira omandiõigust. Tuleviku teele kasutusloa andmisel on arvestatud kaebaja huvidega ning tagatud juurdepääsud avalikult kasutatavalt teelt Vägeva tee 4 kinnistule. Kaebajal on võimalik hoonestada oma kinnistut, juurdepääs Tuleviku tee liikluspinnalt on olemas ning vajadusel on võimalik Tuleviku tee liikluspinnalt juurdepääsu viia vastavusse Tallinna väikese ringtee projektiga. Tagatud on parkimise ristkasutuse võimalus ning kaebaja kinnistu siseteed lahendatakse Vägeva tee 4 hoone ehitusloa menetluses. Selleks peab kaebaja ise esitama hoone ehitusloataotluse ning liikluslahenduse. Kaebusega ei ole võimalik kehtetuks tunnistada Tallinna väikese ringtee projekteerimistingimusi ega ka üldkohustuslikke norme.

kolmanda isiku vaheline küsimus, mida ei saa lahendada halduskohtus. Kaebus tuleb jätta läbi vaatamata HKMS § 151 lg 2 p 1 ja § 121 g 2 p-de 1 ja 2 alusel. Kaebaja õiguslik ega faktiline positsioon ei muutu sellest, kas kasutusluba kehtib kohtumenetluse ajal või mitte. Kaebaja ei too välja, mis on see pöördumatu või raskesti kõrvaldatav tagajärg ning miks selle kõrvaldamine kaebuse rahuldamise korral ei ole mõistlikult võimalik. Kasutusloa kehtivuse peatamata jätmine kohtumenetluse ajaks ei saa muuta servituudi seadmise eesmärgi saavutamist võimatuks pärast kohtuotsuse jõustumist. Kolmas isik on korduvalt ja pikaajaliselt üritanud jõuda kaebajaga parkimisservituudi osas kokkuleppele, kuid seni edutult üksnes kaebaja enda vastuseisu ja soovimatuse tõttu. Kasutusloa õiguspärasuse kohtuliku kontrolli tõhusus ei sõltu esialgse õiguskaitse kohaldamisest. Vaidlus puudutab tänaseks juba faktiliselt väljaehitatud Tuleviku tee kasutusloa tühistamist. Vastav faktiline olukord ei muutu sõltumata sellest, kas esialgse õiguskaitse korras on kasutusloa kehtivus peatatud või mitte. Juhul, kui kohus peaks kaebuse rahuldama, siis on kohtuotsuse jõustumise tagajärjel faktiline olukord täpselt sama, Tuleviku tee on välja ehitatud. Isegi juhul, kui väljaehitatud Tuleviku tee muutub õigusvastaseks ehitusloa õigusvastasuse tuvastamise ja kasutusloa tühistamise tõttu, saab vald uue ehitus- või kasutusloa väljastamisel ehk Tuleviku tee seadustamisel seada ehitusloa väljastamise tingimuseks juurdepääsuservituutide seadmise ja lahendada uue ehitusloaga juurdepääsud Tuleviku teelt kaebaja kinnistule. Tuleviku tee 14 kinnistu hoone ja rajatiste kasutusluba on juba väljastatud. Kasutusluba väljastati 22.06.2026 Rae Vallavalitsuse korraldusega nr 953. See tähendab, et esialgse õiguskaitse seadmine ei saa mõjutada Tuleviku tee 14 kinnistul asuvale hoonele ja rajatistele kasutusloa väljastamist. Seega ei saavuta kaebaja soovitud eesmärki. Vaidluse esemeks ei ole vastustaja kohustamine kindla sisuga ehitus- ja kasutusloa väljastamiseks. Seega väljub esialgse õiguskaitse eesmärk sisuliselt vaidluse esemest. Kõik halduskohtu 01.04.2026 määruses nr 3-26-855 esitatud seisukohad on asjakohased ka käesolevas asjas nii ehitus- kui kasutusloa vaidlustamise osas. Juurdepääsude lahendamine kaebaja kinnistule olukorras, kus kaebaja ei ole alustanud oma arendustegevusega, oleks vastuolus otstarbekuse ja menetlusökonoomia põhimõttega. Ei ole selge omaniku tegelik kinnistu arendamise plaan ega aeg ja seetõttu ei ole võimalik lahendada juurdepääsu kinnistu tegelikest vajadustest lähtuvalt. Seda on võimalik teha siis, kui omanik alustab oma arendustegevusega. Kaebaja kinnistul ei toimu veel arendustegevust. Kaebaja kinnistule on tagatud juurdepääs Vägeva tee kaudu. Kaebaja arendustegevuse alustamise korral saab kaebaja nõuda vallalt kaebaja kinnistule juurdepääsu küsimuse lahendamist vastavalt kehtivale detailplaneeringule. Kolmas isik on valmis seadma kaebaja kasuks juurdepääsuservituudi oma kinnistu kaudu. Kaebaja õigusi ei riiva asjaolu, et vaidlusaluse ehitusloaga ei ole lahendatud kaebaja kinnistule ettenähtud juurdepääse. Tegemist on detailplaneeringu lahenduse etapiviisilise realiseerimisega, mida detailplaneering lubab.

28.Kaebaja leiab, et 23.02.2026 korralduse nr 306 punktidega 1.1 ja 1.4 on rikutud tema omandiõigust. Kaebaja selgitab, et DP-st tuleneb kaebaja kinnistu ehitusõigus, sh ehitusõigus juurdepääsude ja parkimislahenduse osas. Vaidlusalune haldusakt ei taga kaebaja kinnistu DP kohast hoonestamist ega sihipärast kasutamist kaubanduskeskusena, kuna ei ole tagatud planeeringus ette nähtud juurdepääsude ja parkimislahenduse realiseerimine. Kaebuse kohaselt muudab vaidlustatud ehitusluba kaebaja kinnistu kaubanduskeskusena hoonestamise võimatuks ning seab selle sõltuvusse kolmandast isikust (läbisõit üle kolmanda isiku kinnistu, kolmanda isiku otsustada on jäetud kinnistusiseste liiklusvoogude regulatsioon), mida DP ette ei näe. Kaebaja toob välja järgmise: 1) DP-ga ettenähtud kaubanduskeskuse juurdepääsudest puuduvad juurdepääsud nr 3 ja nr 4; 2) liikumisteed kinnistutel ja tervikliku parklalahenduse ristkasutus on teostamata ja ehituslubadejärgne uus lahendus on avalikku arutelu mitteläbinud lahendus; 3) kaebaja ja kolmanda isiku vahel on notariaalselt sõlmitud juurdepääsu servituutide vastastikkused eelmärked, mis eeldavad DP-s kirjeldatud juurdepääsulahenduste elluviimist ning 4) ehitusload, mis ignoreerivad DP järgsete juurdepääsude lahendust muudavad kaebaja jaoks servituutide eelmärgete realiseerimise kokkulepitud kujul võimatuks ning uute kokkulepete saavutamise võimatuks, sest kaebajal puudub seadusest tulenev õigus nõuda juurdepääsu üle kolmanda isiku kinnistu (AÕS § 156), kuivõrd kaebaja kinnistul on olemas kaubaautode juurdepääs hoone tagant (ent selline juurdepääs ei rahulda kaubanduskeskuse külastajate vajadusi). 29. Ehitusluba annab õiguse ehitada ehitist, mis vastab ehitusloa andmise aluseks olevale ehitusprojektile (EhS § 38 lg 1). Ehitis on hoone või rajatis (EhS § 3 lg 2). Käesoleval juhul on kolmas isik taotlenud ehitusluba oma kinnistule sõidutee rajamiseks. Seega ei saa vaidlusaluse ehitusloa esemeks olla juurdepääsuteed kaebaja kinnistule ega ka kaebaja kinnistu sisesed liikluslahendused, sest see väljuks ehitusloa taotluse esemest. 30. Kaebaja on õigesti märkinud, et ehitusluba peab olema kooskõlas kehtiva DP-ga. Samas aga nähtub asja materjalist, et peale DP kehtestamist on Transpordiamet väljastanud Tallinna väikese ringtee PT. Vaidlusaluse ehitusloa kooskõlastamisel on Transpordiamet ka sellele viidanud ning kooskõlastanud ehitusloa kõrvaltingimusega. Ka vaidlusaluses ehitusloas on punktis 2.1.1 märgitud vastav kõrvaltingimus: „Tuleviku tee 14 kinnistule rajatud ristumiskoht on ajutine ristumiskoht, mis tuleb viia vastavusse Tallinna väikese ringtee [PT] kohase lahendusega (s.o ühise ristumiskohana Tuleviku tee 14 ja Vägeva tee 4 kinnistute piiril) hiljemalt Vägeva tee 4 kinnistu ehitusõiguse realiseerimisel huvitatud isiku poolt või Tallinna väikese ringtee projekti realiseerimisel.“ (dtl 123). Seejuures on vaidlusaluse korralduse punktis 4.6 mh märgitud, et praegusel hetkel ei ole teada, millal realiseeritakse Vägeva tee 4 kinnistu ehitusõigus ja ei ole teada ka Tallinna väikese ringtee projekti realiseerumine (dtl 122). 31. Eeltoodust tulenevalt ei muuda vaidlusalune ehitusluba (sõidutee rajamine) kaebaja kinnistu hoonestamist võimatuks. Küsimus sellest, kas kolmas isik võis oma kinnistule hoone püstitada, mis ei moodusta käesoleval hetkel ühtset tervikut kaebaja kinnistule kavandatud hoonega, ei ole praeguse vaidluse esemeks. Nimelt ei reguleeri vaidlusalune ehitusluba hoone püstitamist kolmanda isiku kinnistule, vaid selline ehitusluba anti 19.12.2024 korraldusega nr 1975, mida on märkinud ka vastustaja korralduse nr 306 punktis 4.2 (dtl 122). Seetõttu on ilmne, et vaidlusalune ehitusluba sõidutee rajamiseks ei saa rikkuda kaebaja omandiõigust ehitada oma kinnistule DP-ga ette nähtud hoone. 32. Ühtlasi ei reguleeri vaidlusalune korraldus nr 306 kinnistusiseseid liiklus- või parklalahendusi, mistõttu ei saa kaebajal ka selles osas kaebeõigust ilmselgelt olla. 33. Tõendamist ei ole leidnud ka kaebaja väide, et DP-d ei ole lubatud etapiviisiliselt ellu viia. Nimelt nähtub DP seletuskirjast, et detailplaneeringu järgselt on kinnistuid võimalik hoonestada korraga või etapiviisiliselt, rajades hoone ja selle teenindamiseks vajaliku infrastruktuuri (dtl 147). 34. Ka ei välista vaidlusalune ehitusluba kaebaja kinnistule juurdepääsutee rajamist, kuivõrd nagu eelnevalt on välja toodud, siis on tegemist ajutise lahendusega (vt korralduse nr 306 punkt 2.1.1). Lisaks ei saa kaebaja kehtivast DP-st tuletada õigust nõuda oma kinnistule kahe juurdepääsutee (DP-le märgitud nr 3 ja nr 4) rajamist, kuivõrd 7(9)

peale DP kehtestamist on väljastatud Tallinna väikese ringtee PT, millega muudeti juurdepääsuteede lahendust. PT on käesoleval ajal kehtiv. 35. Transpordiamet on oma 27.08.2025 kirjas nr 7.1-1/25/13319-2 jätnud kooskõlastamata ehitusloa muudatuse, millega sooviti rajada Vägeva tee 4 kinnistule juurdepääse Tuleviku teele (dtl 270). Transpordiamet on selgitanud järgmist: „Vägeva tee 2 /.../ ja Vägeva tee 4 /.../ kinnistud asuvad riigitee nr 2 Tallinn-TartuVõru-Luhamaa kaitsevööndis km 6,34-6,60. Võttes arvesse riigitee perspektiivseks ümberehitamiseks koostatud Tallinna väikese ringtee eelprojekti /.../, jätame ehitusloa kooskõlastamata järgmiste vastuolude ja puuduste tõttu: 1. Tuleviku tee on kavandatud Tallinna väikese ringtee eelprojekti mahus ja Transpordiamet ei nõustu kahe täiendava juurdepääsu kavandamisega Vägeva tee 4 kinnistule. Selgitame, et Transpordiamet on väljastanud Tallinna väikese ringtee eelprojekti koostamiseks projekteerimistingimused /.../. Projekteerimistingimustega täpsustati Vägeva tee 4 kinnistul kehtiva [DP] juurdepääsu lahendust ning Vägeva tee 4 kinnistule on Tallinna väikese ringtee eelprojektiga ette nähtud üks ühine juurdepääs Vägeva tee 2 ja Vägeva tee 4 kinnistute piiril. [PT] on haldusakt, mille avalikku menetlusse olid kaasatud kõik puudutatud isikud, sh Vägeva tee 2 ja Vägeva tee 4 kinnistute esindajad ning menetluse käigus tehti koostööd juurdepääsude laehndamiseks ega esitatud vaideid juurdepääsude muutmiseks. Samuti peame vajalikuks märkida, et Tuleviku tee PK 2+20-2+50 sõidutee vertikaalplaneeringu (sh restkaevude ja kanalisatsioonitorude asukohad) muutmisega nõustuda ei saa.“ (dtl-d 270-271). 36. Ka vaidlusaluse korralduse nr 306 punktides 4.4.-4.6. on eelnevale viidatud ning selgitatud, et PT-ga on DP lahendust juurdepääsu tee osas muudetud ning Tuleviku tee 14 kinnistule on ette nähtud kaks (2) juurdepääsuteed (dtl 122). 37. Eelnev tähendab, et pelgalt korralduse nr 306 vaidlustamisega ei ole kaebajal võimalik saavutada olukorda, kus Vägeva tee kinnistule oleks tagatud kaks juurdepääsuteed, kuivõrd selline lahendus oleks vastuolus kehtiva PT-ga. See tähendab, et korralduse nr 306 punktide 1.1 ja 1.4 vaidlustamisega ei ole kaebajal võimalik saavutada olukorda, kus Vägeva tee 4 kinnistule rajatakse kaks täiendavat juurdepääsu, mistõttu on kaebuse eesmärgi saavutamine võimatu (HKMS § 121 lg 2 p 2). Vastavalt HKMS § 121 lg 2 punktile 2 võib kohus määrusega kaebuse tagastada selle esitajale, kui kaebuse rahuldamisega ei oleks võimalik saavutada kaebuse eesmärki. 38. Kaebaja on oma õiguste riivena välja toonud ka asjaolu, et kaebaja ja kolmanda isiku vahel on notariaalselt sõlmitud juurdepääsu servituutide vastastikkused eelmärked, mis eeldavad DP-s kirjeldatud juurdepääsulahenduste elluviimist. Kohus selgitab, et vaidlusalune ehitusluba ei reguleeri AÕS §-s 156 sätestatut, vaid servituutide seadmise küsimus on oma olemuselt tsiviilõiguslik ning kaebaja ja kolmanda isiku vaheline küsimus. Seetõttu ei aitaks vaidlusaluse korralduse tühistamine kuidagi kaasa kaebaja ja kolmanda isiku vahelise küsimuse lahendamisele, mistõttu ka selles osas kuulub kaebus tagastamisele (HKMS § 121 lg 2 p 2).“ Haldusasjas nr 3-26-855 tehtud määrus ei ole jõustunud. Vaatamata eelnevale nõustub kohus halduskohtu seisukohtadega, kuivõrd asjaolud ei ole muutunud ning kaebaja tugineb samadele seisukohtadele ka praeguses haldusasjas.