Eesistuja Maris Kuurberg, liikmed Indrek Soots ja Neve Uudelt
Otsuse tegemise aeg ja koht
28.08.2024, Tallinn
Kohtuasja number
2-23-8376
Kohtuasi
X hagi C ja W vastu elatise väljamõistmiseks
Vaidlustatud kohtulahend
Harju Maakohtu 26.04.2024 otsus
Kaebuse esitaja ja liik
X apellatsioonkaebus
Kaebuse hind
2025 eurot kummagi kostja suhtes
Menetlusosalised ja nende esindajad ringkonnakohtus
Hageja: X (isikukood XXXXXXXXXXX), seaduslik esindaja Y (isikukood XXXXXXXXXXX), lepinguline esindaja Suido Västra Kostja I: C (isikukood XXXXXXXXXXX) Kostja II: W (isikukood XXXXXXXXXXX) Kostjate lepinguline esindaja Irina Vassiljeva
Menetluse liik
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Jätta vastu võtmata X apellatsioonkaebusega koos esitatud tõendid (Swedbank AS arvelduskonto väljavõte, väljatrükk Rootsi krooni kursi kohta).
2.Võtta vastu X apellatsioonkaebusega koos esitatud tõend (kohtutäituri 13.05.2024 õiend) ja 14.08.2024 esitatud tõendid (kohtutäituri 13.08.2024 õiendid).
5.Jätta ringkonnakohtus kantud menetluskulud poolte endi kanda. Edasikaebamise kord ja kohtu selgitused Otsuse peale võib Riigikohtule esitada kassatsioonkaebuse 30 päeva jooksul alates otsuse kassaatorile kättetoimetamisest, kuid mitte pärast viie kuu möödumist otsuse avalikult teatavaks tegemisest.
2-23-8376 Hagimenetluses võib menetlusosaline Riigikohtus menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada Riigikohtule menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Kui menetlusosaline taotleb kassatsioonkaebuse esitamiseks menetlusabi, tuleb kaebetähtaja kestel lisaks menetlusabi taotlusele esitada ka kassatsioonkaebus.
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
Hageja nõue ja selle aluseks olevad asjaolud
1.X (hageja) esitas 08.06.2023 (terviktekst 30.10.2023) Harju Maakohtule hagiavalduse C (kostja I) ja W (kostja II) vastu elatise väljamõistmiseks.
2.Hagiavalduse ja selle täienduste kohaselt on kostjad hageja vanavanemad (hageja isa vanemad). Hageja nõuab neilt elatist perekonnaseaduse (PKS) § 106 lg 2 alusel.
3.Hageja vanemad sõlmisid 18.09.2018 notariaalse kokkuleppe, mille järgi maksab hageja isa W hagejale elatist 450 eurot kuus kuni lapse täisealiseks saamiseni. Lapse isa ei ole lapse ülalpidamiskohustust täitnud. Tallinna kohtutäitur Mati Kadaku täitemenetlustes nr 008/2021/2960 ja nr 008/2021/2964 on lapse elatise võlg 2021. a detsembrist kuni 09.05.2023 kokku 6684,49 eurot. Lapse ema arvestuse järgi on lapsele maksmata elatis 18.09.2020 kuni 08.06.2023 vähemalt 13 644 eurot. Viimati maksis lapse isa elatist 300 eurot 14.11.2022. Lapse tervise tõttu on igakuise elatise vajadus tavapärasest suurem. Lapse isale ja kostjatele saadetud ettepanekule tasuda elatise võlg lapse isa ega kostjad reageerinud ei ole. Kostjad said ettepaneku kätte 29.05.2023. Lapse isa töötas lapse ema andmetel Soomes. Elatise nõude sundtäitmine Eestis ei ole tulemust andnud. Elatise nõude sundtäitmine Soomes Euroopa täitmisavalduse alusel on välistatud, kui lapse isa elukoht on Eestis.
4.Kinnistusraamatu järgi kuulub kostjale I korteriomand aadressil NNN, Tallinn ja kostjale II kuulub korter aadressil SSS, Tallinn. Kuna NNN korter on koormatud hüpoteegiga Swedbank AS kasuks, siis on kostjatel eeldatavasti laenukohustus panga ees, mille täitmiseks peab neil olema piisav sissetulek. Kostjatelt hageja elatise tagasiulatuvalt ühe aasta eest nõude rahuldamiseks on seega alus olemas. Kostjad vastutavad vanavanematena ülalpidamiskohustuse täitmise eest osavõlgnikena. Tagasiulatuva elatise nõude arvestus on järgmine: 12 x 450 = 5400 – 300 = 5100 : 2= 2550 eurot.
5.Hageja palus 30.10.2023 hagi terviktekstis mõista kostjalt I hageja kasuks elatis 225 eurot kuus alates 08.06.2023 kuni hageja täisealiseks saamiseni ja tagasiulatuvalt 2030,73 eurot 08.06.2022 kuni 07.06.2023 eest. Kostjalt II palus hageja samuti välja mõista elatis 225 eurot kuus alates 08.06.2023 kuni hageja täisealiseks saamiseni ja tagasiulatuvalt 2030,73 eurot 08.06.2022 kuni 07.06.2023 eest. Elatis tuleb maksta iga kuu 10. kuupäevaks Y pangakontole nr XXXXXXXXXXXXXXXXXXXX Swedbank AS-is selgitusega „X elatis“. Lisaks palus hageja tunnistada kohtuotsus viivitamatult täidetavaks kostjalt I edasiulatuva elatise nõudes vähemalt 130,17 euro ulatuses kuus ja kostjalt II edasiulatuva elatise nõudes vähemalt 130,17 euro ulatuses kuus. Menetluskulud palus hageja jätta solidaarselt kostjate kanda. Kostja vastuväited
6.Kostjad palusid jätta hagi rahuldamata ja menetluskulud poolte endi kanda.
2-23-8376
7.Kostjate väitel ei ole täidetud tingimused, mis võimaldaksid nõuda elatist lapse isa asemel vanavanemalt. Üksnes asjaolu, et vanema suhtes on algatatud täitemenetlus, ei tõenda, et kõiki vahendeid elatisevõlgniku survestamiseks on kasutatud. Alus nõude esitamiseks PKS § 106 lg 2 alusel tekib siis, kui isikult ei ole võimalik ülalpidamist saada või seda on ülemäära raske saavutada. Ülalpidamine on iga lapsevanema kohustus ja kui hagejal on võimalik nõuda lapse isalt kohustuse täitmist Soomes, puudub alus kostjate koormamiseks. Hageja enda väitel töötab lapse isa Soomes, s.t tal on sissetulek, mille hageja saab sisse nõuda elatisena. Hageja oleks pidanud kasutama ära kõik võlgniku survestamise meetodid, sh esitama kohtutäiturile avalduse lapse isa juhiloa peatamiseks, saatma dokumendid täitemenetluse algatamiseks Soomes, esitama kohtutäiturile avalduse isiku tuvastamise dokumentide peatamiseks.
8.Kostjad on seisukohal, et kui hageja soovib saada elatist 450 eurot, mis ületab kehtiva PKS § 101 alusel hageja kohta arvutatud elatise suuruse, peab hageja tõendama, et tema vajadused kuus on vähemalt 900 eurot.
9.Kostjad paluvad jätta tagasiulatava nõude täielikult rahuldamata. Kostjale I kuulub korteriomand aadressil NNN, Tallinn ja kostjale II kuulub korter aadressil SSS, Tallinn. Korterid ei ole koormatud laenudega, kuid mõlemad kostjad on pensioniealised. Kostja I saab pensionit 595,06 eurot kuus ja kostja II 492,63 eurot kuus. Tervislikel põhjustel kostjad ei tööta ning muid sissetulekuid neil ei ole. Kostjad vajavad rahalisi vahendeid enda ülalpidamiseks ja toitmiseks. Kostjate hinnangul ei tõenda lapsevanemate vahelised kokkulepped kostjate võimalusi. Lapsevanemad võisid leppida kokku ka 1000 eurot kuus, kuid sellist kokkulepet ei ole selle tegemise ajal arutatud vanavanematega. Kostjad on seisukohal, et tagasiulatuvat elatist saab seetõttu nõuda vaid lapsevanemalt, mitte vanavanematelt. Seejuures ei ole hageja seaduslik esindaja pöördunud kostjate poole igakuise elatise maksmiseks ning kostjatel puudus teave, et lapsevanem ei täida oma ülalpidamiskohustust. Esimese kirja said kostjad hagejalt alles 29.05.2023. Selles oli tehtud ettepanek tasuda kogunenud võlgnevus, mitte maksta igakuist elatist. Sellise nõude rahuldamine paneks kostjate sissetulekut arvestades nad raskesse majanduslikku olukorda.
10.Kostjate hinnangul asetaks taotletud suurema elatise väljamõistmine nad olukorda, kus neil ei ole võimalik säilitada enda minimaalselt vajalikku elustandardit. Muu hulgas tuleb arvestada, et kostjad on juba palju aastaid lahus, kuigi suhtlevad tihedalt laste tõttu. Kostjate ühine sissetulek on 1087,69 eurot. Kostjate igakuised kulud (kahe peale) on järgmised: toit keskmiselt 360 eurot, hügieen 8 eurot, kommunaalkulud keskmiselt 117 eurot + 121 eurot, telefonikulud keskmiselt 38,90 eurot, Eesti Energia tasu keskmiselt 23,29 eurot + 26,43 eurot, STV 15,50 eurot, kindlustus 9,87 eurot, ravi keskmiselt 45 eurot, riided 33,33 eurot ja jalatsid 26,67 eurot, s.o kokku 825,06 eurot. Kui kohus siiski leiab, et esineb alus PKS § 106 lg 2 kohaldamiseks ja kostjad peavad täitma ülalpidamiskohustust lapsevanema asemel, paluvad kostjad arvestada nende igakuist sissetulekut ning nende igakuiseid kulusid. Maakohtu otsus ja põhjendused
11.Harju Maakohtu 26.04.2024 otsusega jäeti hagi rahuldamata ning menetluskulud poolte endi kanda.
12.PKS § 96 lg-te 1 ja 2 kohaselt on ülalpidamist kohustatud andma täisealised esimese astme ülenejad ja alanejad sugulased. Teise astme ülenejad sugulased on ülalpidamiskohustuslased oma alaealiste alanejate sugulaste suhtes. Alaealisele lapsele elatise maksmise kohustus läheb vanemalt üle vanavanemale PKS § 106 lg 2 järgi, mis sätestab, et kui isikult ei ole võimalik ülalpidamist saada või seda on ülemäära raske saavutada, annab ülalpidamist isik, kes on seda
2-23-8376 kohustatud tegema järgmisena. Esimeses lauses nimetatud juhul läheb kohustatud isiku asemel ülalpidamist andnud isikule üle õigustatud isiku nõue kohustatud isiku vastu. Nõudeõiguse üleminek ei tohi olla vastuolus ülalpidamist saama õigustatud isiku huvidega.
13.Maakohus tuvastas, et poolte vahel ei ole vaidlust järgmiste asjaolude osas: − Y (hageja seaduslik esindaja) ja W kooselust on XX.XX.XXXX sündinud poeg X (hageja) (dtl 15); − hageja elab oma emaga; − Tallinna notar Kaata Kartau on 18.09.2018 tõestanud kokkuleppe elatise tasumise kohta ja kokkuleppe kohesele sundtäitmisele allumise kohta. Kokkuleppe p-s 1.2 on vanemad kokku leppinud, et W maksab Y (praegune Y) ja W ühisele lapsele Xle alates 2018. oktoobrist igakuist elatist 450 eurot kuni X 18-aastaseks saamiseni (dtl 11); − W vanemateks on C (kostja I) ja W (kostja II), kes on hageja isapoolsed vanavanemad; − W suhtes on algatatud täitemenetlused täiteasjades nr 008/2021/2960, kus elatise võlg oli 09.05.2023 seisuga 1015 eurot (dtl 19), ja nr 008/2021/2964, kus elatise võlg oli 09.05.2023 seisuga 5669,49 eurot (dtl 21); − hageja seadusliku esindaja arvestuse järgi on hagejale maksmata elatise summa alates 18.09.2020–08.06.2023 vähemalt 13 644 eurot. − hageja seaduslik esindaja on 14.08.2023 esitanud elatise nõude sundtäitmiseks Soomes avalduse ja palunud Justiitsministeeriumilt selgitust selle avalduse edasise menetlemise kohta (dtl 131-133; dtl 134-135). Lisaks on hageja seaduslik esindaja esitanud 01.08.2023 Tallinna kohtutäitur Mati Kadakule avalduse võlgniku dokumentide kehtetuks tunnistamiseks lapse elatisevõlgnevuse korral täiteasjas nr 008/2021/2964 (dtl 136). - 28.09.2023 teatas hageja, et hetkeseisuga elab hageja isa Eestis oma vanemate juures aadressil NNN, Tallinn.
14.Hageja palub mõista kummaltki kostjalt hageja kasuks elatise 225 eurot kuus alates 08.06.2023 kuni hageja täisealiseks saamiseni ning tagasiulatuvalt 2030,73 eurot 08.06.2022 kuni 07.06.2023 eest. Kostjad vaidlevad hageja nõudele vastu.
15.Riigikohtu tsiviilkolleegium on 19.10.2011 lahendis tsiviilasjas nr 3-2-1-75-11 selgitanud, et vanavanemal tekib PKS § 106 lg 2 esimese lause järgi alaealise lapse ülalpidamiseks asenduskohustus eelkõige juhul, kui vanema viibimiskoht ei ole teada, mistõttu on välistatud või raskendatud tema vastu nõude rahuldamine kohtus, aga ka juhul, kui tema vastu esitatud nõue on küll kohtus rahuldatud ja temalt on elatis välja mõistetud, kuid kohtulahendi täitmine täitemenetluses ei ole viinud soovitud tulemuseni, kuna vanemal puudub vara, mille arvel kohustust täita. Olukorras, kus hageja esitab nõude asenduskohustuse täitmiseks vanavanemate vastu põhjusel, et kohtulahendi täitmine täitemenetluses ei ole viinud soovitud tulemuseni, kuna vanemal puudub vara, mille arvel kohustust täita, tuleb kohtul esmajärjekorras selgitada välja täitemenetlusega seotud asjaolud. Seejärel, kui kohus tuvastab PKS § 106 lg 2 kohaldamise eeldused, tuleb hinnata, kas vanavanem võib vabaneda asenduskohustuse täitmisest PKS § 102 järgi. Asenduskohustuse eelduste esiletoomise ja tõendamise kohustus on poolel, kes asenduskohustuse kohaldamisele tugineb (PKS § 106 lg 2). Mõjuva põhjuse olemasolu peab tõendama pool, kes mõjuvale põhjusele tugineb (PKS § 102).
16.Esmalt selgitab kohus välja täitemenetlusega seotud asjaolud. Kohtutäitur Mati Kadaku 09.05.2023 õiendist nähtub, et kohtutäituri menetluses on täiteasi nr 008/2021/2960 elatisevõla nõudes W suhtes hageja ülalpidamiseks. Nõude sisuks on elatise võlgnevus 01.12.2021– 31.12.2021. Täitemenetlus on algatatud 29.12.2021 ja täitedokumendiks on Tallinna notar
2-23-8376 Kaata Kartau 18.09.2018 notariaalne leping nr 2917. Elatise võlg selles täiteasjas oli 09.05.2023 seisuga 1015 eurot. Lisaks nähtub kohtutäitur Mati Kadaku 09.05.2023 õiendist, et kohtutäituri menetluses on täiteasi nr 008/2021/2964 elatisevõla nõudes W suhtes hageja ülalpidamiseks. Nõude sisuks on igakuine elatis 450 eurot alates 01.01.2022–08.06.2034. Täitemenetlus on algatatud 30.12.2021 ja täitedokumendiks on sama notariaalne leping nr 2917. Elatise võlg selles täiteasjas 09.05.2023 seisuga oli 5669,49 eurot.
17.03.08.2023 peeti täitemenetluses nr 008/2021/2964 hageja isa kontolt kinni 1862,66 eurot elatise katteks (dtl 248). 25.08.2023 on kohtutäituribüroo töötaja selgitanud, et võlgniku pangakontod on arestitud. Lisaks sellele on arestitud võlgniku Pensionregistri II sammas (võimaliku väljamakse puhuks), tulumaksu tagastamise nõue Maksu- ja Tolliametis ja võimalik ajutise töövõime hüvitis Tervisekassas. Regulaarselt teostatakse päringuid võimaliku registervara kohta. Registervara puudub. Igapäevaselt teostatakse kontrolli võimalike töökohtade suhtes töötamise registris. Võlgnikul puudub ametlik sissetulek, millele sissenõuet pöörata. Kohtutäituri kaudu on seisuga 09.08.2023 sissenõudjale elatise katteks üle kantud kokku 3044,55 eurot võlgniku pangakontode arestimisena laekunud summadest (dtl 266). 10.08.2022 ja 09.08.2023 on hageja seaduslikule esindajale laekunud kohtutäiturilt elatise katteks täitemenetluses kokku 2877,57 eurot (1038,53 + 1839,04) (dtl 267). Tallinna kohtutäitur Mati Kadaku 29.02.2024 õiendi kohaselt on täitemenetluses nr 008/2021/2960 nõue 1015 eurot kohtutäituri ametialase arveldusarve vahendusel rahuldatud 11.01.2024 ja asjaomane täitemenetlus on 23.01.2024 lõpetatud TMS § 48 lg 1 p 3 alusel (dtl 415). Tallinna kohtutäitur Mati Kadaku 29.02.2024 õiendi kohaselt on nõue täitemenetluses nr 008/2021/2964 kohtutäituri ametialase arvelduskonto vahendusel rahuldatud 10 424,13 euro ulatuses: 30.04.2022 - 166,98 eurot, 10.08.2022 - 1038,53 eurot, 09.08.2023 - 1839,04 eurot ja 11.01.2024 - 6604,58 eurot. Elatise võlg täiteasjas nr 008/2021/2964 on seisuga 29.02.2024 1275,87 eurot (dtl 417).
18.Asenduskohustuse tekkimine PKS § 106 lg 2 teise alternatiivi alusel on üldjuhul seotud sellega, et kohustatud isikul ei ole vara. Asenduskohustus võib kohalduda ka siis, kui ülalpidamist andma kohustatud vanem hoidub kohustuse täitmisest kõrvale. Kohtu hinnangul ei ole PKS § 106 lg-s 2 sätestatud teise alternatiivi alusel tekkiva asenduskohustuse eeldused täidetud. Kuigi kostjad ei ole tõendanud, et hageja isa töötab, on oluline, et hageja isa on asunud oma ülalpidamiskohustust täitma. Hageja seisukohtadest ja tõenditest nähtub, et hetkeseisuga elab hageja isa Eestis oma vanemate juures aadressil NNN, Tallinn. Täitemenetlus nr 008/2021/2960 lõpetati 23.01.2024, kuivõrd hageja isa tasus täitemenetluses võla 1015 eurot. Täitemenetluse nr 008/2021/2964 raames on hageja isa tasunud võlgnevusest 10 424,13 eurot ning selles täiteasjas on elatise võlg 29.02.2024 seisuga 1275,87 eurot. Seega ei ole hageja käesolevas menetluses tõendanud, et hageja isal puudub vara, mille arvelt kohustusi täita ning et ülalpidamiskohustuse täitmine oleks ülemäära raskendatud. Olukorras, kus isik on sedavõrd suures ulatuses kohustust (kuigi tagantjärele) täitnud, tuleb eeldada, et isikul on kohustuse täitmiseks piisavalt vara. Vastupidist ei ole esile toodud. Kuigi ülalpidamiskohustuse rikkumisega on tegemist ka siis, kui vanem annab lapsele ülalpidamist ebapiisavalt või kui vanem annab lapsele ülalpidamist ebaregulaarselt, ei ole praegusel juhul asjas esitatu põhjal võimalik asuda seisukohale, et hageja isalt on ka tulevikus elatise saamine ülemäära raske. Kohus leiab, et asenduskohustuse tekkimise eeldused ei ole täidetud, kuivõrd hageja isa on asunud täitemenetluste raames nõuet täitma ning on käesoleva otsuse tegemise seisuga enamuse võlgnevusest likvideerinud.
2-23-8376
19.Kuivõrd kohus on tuvastanud, et eeldused asenduskohustuse tekkimiseks ei ole täidetud, puudub vajadus hinnata kostjate majanduslikku seisundit ja lapse igakuised vajadusi. Tuginedes eelnenule jättis maakohus hagi rahuldamata. Apellatsioonkaebus
20.Hageja esitas apellatsioonkaebuse, milles palub tühistada maakohtu otsuse ja teha uus otsus, millega mõista alates 08.06.2023 kummaltki kostjalt eraldi hageja kasuks välja elatis 225 eurot kuus kuni hageja täisealiseks saamiseni. Lisaks palub hageja mõista enda kasuks kummaltki kostjalt eraldi 928,03 eurot tagasiulatuvalt 10.50.2022–10.05.2023 eest. Menetluskulud palub hageja jätta solidaarselt kostjate kanda.
21.Koos apellatsioonkaebusega esitas hageja uued tõendid (pangakonto väljavõtted, väljatrükk vahetuskursi kohta, teave uue täitemenetluse nr 008/2024/1319 alustamise kohta). 14.08.2024 menetlusdokumendiga koos esitas hageja kohtutäitur Mati Kadaku 13.08.2024 õiendid täitemenetluste nr 008/2024/1319 ja 008/2021/2964 seisu kohta.
22.Hageja leiab, et maakohus on vääralt kohaldanud PKS § 106 lg-t 2 ning on rikkunud otsuse põhjendamise kohustust. Hagi rahuldamata jätmise aluseks ei saa olla see, et hageja isa on menetluse ajal elatise võlga vähendanud, sest võlg ei ole täielikult tasutud ja lapse isal puudub muu vara, millele sissenõuet pöörata (tõendid dtl-del 397–398, 144, 251, 266).
23.Hageja esitas uuesti tagasiulatuva elatise nõude arvestuse 12 kuu eest, mis hõlmab võlga oktoobrist 2018 kuni 08.06.2023 kokku 1856,05 eurot, s.o 928,03 eurot kummaltki kostjalt. Hageja väitel on tasutud elatis arvestatud enne hagi esitamist tekkinud elatise võla katteks, mistõttu on tal elatise nõue hagi esitamisest alates kokku 5400 eurot (12 * 450). Hageja on seisukohal, et elatis 450 eurot kuus on hagejale hädavajalik. Vastustaja seisukoht
24.Kostjad vaidlevad apellatsioonkaebusele vastu, paluvad jätta selle rahuldamata ja menetluskulud poolte endi kanda. Apellatsioonkaebusele lisatud ja 14.08.2024 esitatud uute tõendite kohta märkisid kostjad, et nad ei vaidle nende vastuvõtmisele vastu, kuna asjaomased tõendid kinnitavad, et asjas ei ole täidetud PKS § 106 lg 2 tingimused.
25.Kostjate hinnangul on maakohtu otsus seaduslik ja põhjendatud. PKS § 106 lg 2 tingimused vanavanematelt elatise väljamõistmiseks ei ole täidetud, kuna lapse isalt ei ole raskendatud elatist saada. Lapse isa on noor inimene, kes asub tööle ja saab ise oma kohustusi täita. Hageja ei ole esitanud tõendeid, mis tõendaksid vastupidist.
26.Kostjate ainus sissetulek on pension ning nende varaline seisund ei võimaldaks tasuda 450 eurot kuus elatisena. Sellist vajadust ei ole hageja ka tõendanud. Laps saab lisaks toetusi, elatisabi (200 eurot kuus) ning tema tervisega seotud kulutusi tasutakse fondi kaudu.
RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
27.Ringkonnakohus leiab, et apellatsioonkaebus tuleb jätta TsMS § 657 lg 1 p 1 alusel rahuldamata ja maakohtu otsus muutmata.
2-23-8376
28.Ringkonnakohus kontrollib maakohtu otsuse seaduslikkust ja põhjendatust ulatuses, milles see on vaidlustatud (TsMS § 651 lg 1). Kuna hageja vaidlustas maakohtu otsuse tervikuna, siis hindab ringkonnakohus maakohtu otsust täies ulatuses.
29.Ringkonnakohus lahendab esmalt hageja tõendite taotluse (I), apellatsioonkaebuse väidetele (II) ning jagab menetluskulud (III). I
vastab
seejärel
Uued tõendid
30.Koos apellatsioonkaebusega ja 14.08.2024 esitas hageja järgmised uued tõendid. 1) Hageja seadusliku esindaja (ema) Y Swedbank AS-is oleva arvelduskonto väljavõtted W poolt perioodil 01.10.2018 – 29.12.2020 elatise maksmise kohta; 14.11.2022 makse kohta, mis on edastatud kolmanda isiku arvelt; ning kohtutäitur Mati Kadakult hageja emale laekunud maksete kohta (30.04.2022 – 11.01.2024), samuti hageja ema poolt kohtutäitur Mati Kadakule tõendite eest tasu maksmise kohta (28.02.2024–10.05.2024). 2) Väljatrükk Rootsi krooni kursi kohta 2019. aastal. 3) Kohtutäitur Mati Kadaku 13.05.2024 õiend täiteasjas nr 008/2024/1319. 4) 14.08.2024 menetlusdokumendiga koos esitas hageja 13.08.2024 kohtutäitur Mati Kadaku õiendid täitemenetluste nr 008/2021/2964 ja 008/2024/1319 seisu kohta.
31.TsMS kohaselt on uute tõendite ja asjaolude esitamine ringkonnakohtus piiratud. TsMS § 652 lg 1 järgi lähtub ringkonnakohus otsust tehes üldjuhul üksnes maakohtus esitatud asjaoludest ja tõenditest. Ringkonnakohus tuvastab esimese astme kohtu otsuses tuvastamata asjaolusid ja hindab kohtuotsuses hindamata tõendeid TsMS § 652 lg-s 3 sätestatud juhtudel, sh juhul, kui asjaolu või tõendit ei saanud varem esitada põhjusel, et see tekkis või sai poolele teatavaks või kättesaadavaks pärast asja lahendamist esimese astme kohtus (TsMS § 652 lg 3 p 2). TsMS § 238 lg-st 1 tulenevalt võtab kohus vastu ainult sellise tõendi ja arvestab asja lahendamisel ainult sellist tõendit, millel on asjas tähtsust. TsMS § 238 lg 1 teise lause kohaselt ei ole tõendil asjas tähtsust eelkõige, kui tõendatavat asjaolu ei ole vaja tõendada, muu hulgas kui asjaolu ei ole vaidlusalune või kui asjaolu kohta on juba piisavalt tõendeid esitatud.
31.1.Ringkonnakohus leiab, et puudub alus Swedbank AS-i arvelduskonto väljavõtete vastuvõtmiseks. Nimetatud väljavõtetest suurem osa kajastab teavet ülekannete kohta, mille kohta on juba tõendid toimikus (nt dtl 16, 17, 415, 417), mistõttu ei ole vajadust neid dubleerida. Hageja ei ole ka selgitanud, miks ta need andmed uuesti esitab. Samuti sai ja pidigi need andmed esitama maakohtus. Pangakonto väljavõtted hõlmavad elatise katteks laekunud makseid seisuga kuni 11.01.2024, mil laekus 6604.58 eurot kohtutäitur Mati Kadakult. Digitoimikust nähtuvalt on hageja esitanud maakohtule viimase seisukoha koos tõenditega 08.03.2024 (dtl 409–423) ning selle seisukoha lisaks on kohtutäitur Mati Kadaku 29.02.2024 õiendid kahe täitemenetluse (nr 008/2021/2960; 008/2021/2964) seisu kohta. Kohus on seejärel ka oma otsuses viidanud sellele, millises suuruses elatise võlg oli täiteasjades 29.02.2024 seisuga. Seega olid asjaomased andmed maakohtul olemas ning maakohus on ringkonnakohtule esitatud pangakonto väljavõtetel kajastuvaid andmeid otsuse tegemisel arvesse võtnud. Ka Rootsi krooni 2019. a kursi kohta sai teabe esitada maakohtus. Mis puudutab esitatud arvelduskonto väljavõtetel kajastuvat viimast kannet, s.o 10.05.2024 hageja ema poolt kohtutäitur Mati Kadakule tasutud 3.05 eurot tõendi väljastamise eest, siis ei ole see käesolevas asjas asjassepuutuv. Eeltoodust tulenevalt jäävad arvelduskonto väljavõtted ja Rootsi krooni kursi väljatrükk vastu võtmata (TsMS § 238 lg 1, § 652 lg 3 p 2). Kuna tõendid on esitatud elektrooniliselt, siis ei ole vaja neid tagastada.
2-23-8376
31.2.Kohtutäitur Mati Kadaku 13.05.2024 õiendiga täiteasjas nr 008/2024/1319 soovib hageja näidata, et täitur on alustanud uut täiteasja lapse isalt elatise sissenõudmiseks. Õiend on koostatud pärast maakohtu 26.04.2024 otsuse tegemist, mistõttu ei olnud seda võimalik esitada maakohtule (TsMS § 652 lg 3 p 2). Samuti on tegemist asjakohase tõendiga, kuna asjaolu, et lapse isalt nõutakse elatist sisse täitemenetluses, võib olla oluline lapse isa vanavanemate vastu esitatud elatisenõude lahendamisel (TsMS § 238 lg 1). Ringkonnakohus võtab kohtutäituri 13.05.2024 õiendi vastu.
31.3.14.08.2024 esitatud kohtutäitur Mati Kadaku 13.07.2024 õienditega soovib hageja tõendada, et nõue kostjate vastu on põhjendatud, kuna laste isalt ei ole alates apellatsioonkaebuse esitamisest mais 2024 täitmist saadud. Kuigi tegemist on hilinemisega esitatud tõenditega, on tegemist asjakohaste tõenditega, kuna asjaolu, et lapse isalt nõutakse elatist sisse täitemenetluses, võib olla oluline lapse isa vanavanemate vastu esitatud elatisenõude lahendamisel (TsMS § 238 lg 1). Ringkonnakohus võtab kohtutäituri 13.08.2024 õiendid vastu ning hindab neid otsuse tegemisel. II
Hageja apellatsioonkaebus
32.Harju Maakohus jättis oma otsusega hagi täielikult rahuldamata, asudes seisukohale, et PKS § 106 lg-s 2 sätestatud asenduskohustuse tekkimise eeldused ei ole täidetud. Hageja on apellatsioonkaebuses selle seisukoha vaidlustanud, leides, et maakohus ei ole võtnud arvesse, et lapse isal ei ole enam mingit vara ning tema vastu algatatud täitemenetlusest ei ole enam midagi saada. Hageja soovib, et ringkonnakohus mõistaks kummaltki vanavanemast kostjalt välja 225 eurot igakuise elatisena, st kokku 450 eurot kuus. Samuti nõuab hageja PKS § 108 alusel tagasiulatuva elatise väljamõistmist ühe aasta eest enne hagi esitamist (2 * 928,03 eurot 10.05.2022–10.05.2023 eest). Ringkonnakohus leiab, et apellatsioonkaebuse väited ei anna alust maakohtu otsuse tühistamiseks.
33.Käesoleval juhul on vaidlus selles, kas PKS § 106 lg 2 kohaldamise eeldused on täidetud. PKS § 106 lg 2 järgi juhul, kui lapse vanemalt ei ole võimalik ülalpidamist saada või seda on ülemäära raske saavutada, annab ülalpidamist isik, kes on seda kohustatud tegema järgmisena.
34.Ringkonnakohus nõustub maakohtuga esiteks selles, et puudub alus väita, et lapse isalt ei ole võimalik ülalpidamist saada. Maakohtu menetluse ajal oli hageja isa suhtes pooleli kaks täitemenetlust: kohtutäitur Mati Kadaku menetluses olevad täitemenetlused nr 008/2021/2960 ja nr 008/2021/2964. Maakohtu menetluse ajal, 23.01.2024, lõpetati täitemenetlus nr 008/2021/2960, kuna selle esemeks olnud 1015 euro suurune nõue sai 11.01.2024 rahuldatud (dtl 415). 30.12.2021 algatatud täitemenetluse nr 008/2021/2964 sisuks oli elatise 450 eurot kuus nõue 01.01.2022–08.06.2034. Täituri 29.02.2024 õiendi kohaselt sai sellest kohtutäituri ametialase arvelduskonto vahendusel rahuldatud nõue 10 424,13 euro ulatuses (30.04.2022 – 166,98 eurot, 10.08.2022 – 1038,53 eurot, 09.08.2023 – 1839,04 eurot, 11.01.2024 – 6604,58 eurot). 29.02.2024 seisuga oli selles täitemenetluses täitmata elatise võlgnevus 1275,87 eurot. Sellistel asjaoludel ei saa väita, et lapse isalt ei ole võimalik elatist saada (PKS § 106 lg 2 esimese lause esimene alternatiiv), kuna on tõendatud, et täitemenetluste kaudu olid selleks hetkeks tekkinud elatisenõuded suures osas rahuldatud.
35.Ringkonnakohus nõustub maakohtuga ka selles, et kuigi lapse isalt on tulnud elatist välja nõuda muu hulgas täitemenetluste kaudu, ei saa seda pidada ülemäära raskeks PKS § 106 lg 2 esimese lause teise alternatiivi tähenduses.
2-23-8376
36.Hageja tugineb sellele, et ka maakohtu menetluse ajal ei saanud teise täitemenetluse (nr 008/2021/2964) raames elatis kogu ulatuses tasutud (võlg 29.02.2024 seisuga oli 1275,87 eurot). Samuti on hageja esitanud kohtutäitur Mati Kadaku 15.05.2024 õiendi, millest nähtub, et 09.05.2024 on algatatud uus täitemenetlus nr 008/2024/1319 hageja isalt elatise 895 euro saamiseks perioodi 01.01.2020–01.01.2021 eest. Lisaks võttis kohus vastu hageja 14.08.2024 esitatud tõendid, millest nähtub, et kohtutäitur Mati Kadaku täitemenetluses nr 008/2024/1319 on jätkuvalt täitmisel 895 euro suurune elatisenõue (nagu 15.05.2024) ning täiteasjas nr 008/2021/2964 (elatisenõue alates 01.01.2022) on täitmisel 3975,87 euro suurune nõue (09.02.2024 seisuga oli see 1275,87 eurot). Samas täitemenetluses on nõue kohtutäituri ametialase arvelduskonto vahendusel rahuldatud 10 424,13 euro ulatuses.
37.Ringkonnakohus leiab, et lapse vanemate notariaalne kokkulepe elatise maksmiseks annabki aluse algatada kohustatud vanema suhtes sundtäitmine ja teha seda täiendavalt kohtusse pöördumata. Pelgalt täitemenetluse algatamine ja sundtäitmise läbiviimine lapse isa suhtes ei saa olla asjaoluks, mis tooks automaatselt kaasa nõude esitamise õiguse vanavanemate (käesoleval juhul hageja isa vanemate) vastu. Kuigi hageja isal oli kohtule esitatud kohtutäituri õiendite kohaselt nende väljastamise ajal jätkuvalt elatisevõlgnevus hageja ees, ei ole tõendatud, et neid nõudeid ei ole võimalik täita. Samuti leiab ringkonnakohus, et hageja ei ole varem võtnud piisavaid samme lapse isalt elatise kättesaamiseks.
38.25.08.2023 selgitas kohtutäitur Mati Kadaku asendaja hagejale täitemenetluste kohta, et võlgniku (lapse isa) pangakontod on arestitud, samuti on arestitud „võlgniku Pensionregistri II sammas (võimaliku väljamakse puhuks), tulumaksu tagastamise nõue Maksu-ja Tolliametis ja võimalik ajutise töövõime hüvitis Tervisekassas“ (dtl 266). Märgiti, et regulaarselt teostatakse päringuid võimaliku registervara kohta ning igapäevaselt teostatakse kontrolli võimalike töökohtade suhtes töötamise registris, kuid hetkel puudub võlgnikul ametlik sissetulek (dtl 266). Läbi täituri toimingute on siiski hageja isalt maakohtu menetluse jooksul, sh pärast 25.08.2023 täituri selgitust, sel ajal täitemenetluste esemeks olnud elatis suuremas ulatuses kätte saadud. Nii pöörati sissenõue II samba pensioni väljamaksetele (11.01.2024), aga ka hageja isa Soomest laekunud maksutagastusele. Nimelt nähtub hageja isa pangakontolt, et 03.08.2023 on tema kontole laekunud 2231,54 eurot Soomest maksutagastusena (henkilön tuluvero palautus), millest on samal päeval kohtutäituri kontole laekunud 1862,66 eurot (lisaks on hageja isa arvelt sel päeval maha võetud ülekandetasu ja teenustasu) (dtl 248). See kanne tõendab, et hageja isa töötas Soomes ametlikult, kuna talle on tagastatud tulumaksu. Ringkonnakohus leiab, et see tõendab ka seda, et hageja oleks saanud võtta ja oleks pidanud varem võtma samme selleks, et saada Soomes töötavalt hageja isalt elatist.
39.Ringkonnakohus märgib eelnevaga seoses, et kuigi hageja on esitanud 21.08.2023 maakohtule e-kirjad, mis väidetavalt tõendavad, et ta on proovinud lapse isalt Soomest elatist saada (dtl 132–135), nähtub neist e-kirjadest üksnes see, et Justiitsministeeriumi ametnik on selgitanud, mida asjaomase nõude (s.o piiriülene elatis) esitamiseks peaks tegema. Samuti on e-kirjavahetuse hulgas soomekeelne tekst, mis on adresseeritud Soome kohtule, ent on saadetud e-postiaadressile [email protected] (dtl 132). Seega ei ole tõendatud Soome kohtu poole pöördumist ega ka seda, et hageja oleks vastavalt Justiitsministeeriumi ametniku selgitusele vajalikud tõendid Justiitsministeeriumile esitanud. Arvestades, et lapse isale on Soomest tagastatud tulumaksu, tuleb eeldada, et ta töötas seal ametlikult, mistõttu oleks varasematel aastatel olnud ilmselt võimalik saada piiriülest täitmist lapse isalt endalt. See, kui hageja seda võimalust lapse isa Soomes töötamise ajal ei kasutanud, ei anna alust pöörduda elatise saamiseks lapse isa vanemate poole, sh tagasiulatuva elatise nõudega.
2-23-8376
40.Ka on hageja esitanud 01.08.2023 kohtutäiturile esitamiseks koostatud avalduse lapse isa dokumentide (juhiluba, pass) kehtetuks tunnistamiseks (dtl 136), kuid ei ole esitanud kohtule teavet selle kohta, kuidas see avaldus lahendati. Seetõttu ei saa ringkonnakohus asuda seisukohale, et hageja on võtnud kõik meetmed, et survestada lapse isa elatise maksmiseks.
41.Arvestades, et maakohtu menetluse ajal lapse isa suhtes toimunud kahes täitemenetluses sai elatisevõlg maakohtu otsuse tegemise ajaks suuremas osas tasutud ning et hageja teine seaduslik esindaja ei võtnud varem samme piiriülese elatise saamiseks, ei ole praegusel hetkel alust rahuldada elatisenõuet hageja vanavanemate vastu. Kuigi hageja isal puudub kinnisvara ja registreeritud vallasvara, puudus see ka maakohtu menetluse ajal toimunud täitemenetluste ajal, ent sellest hoolimata sai elatisenõue täitemenetluse kaudu suuremas osas rahuldatud. Ringkonnakohus märgib, et hageja viidatud kohtuasja (RKTKo 19.10.2011, 3-2-1-75-11) asjaolud erinesid põhimõtteliselt käesolevast asjast, kuna selles asjas oli lapse isale mõistetud 14 aastat vanglakaristust ning ta viibis kinnipidamisasutuses, st tema puhul oli ettenähtav, et tal ei ole võimalik vanglas oleku ajal piisavat tulu teenida. Seetõttu leiab ringkonnakohus, et pelgalt elatise võla olemasolu, kui elatist on siiski täitemenetluse kaudu võimalik kätte saada, kuigi hilinemisega, ei ole aluseks PKS § 106 lg 2 kohaldamiseks.
42.Kuna ringkonnakohus nõustub maakohtuga, et hagi rahuldamiseks alust ei ole, puudub vajadus hinnata menetlusosaliste kulutustega seonduvaid väiteid ja tõendeid, st ühelt poolt kostjate majanduslikku seisundit ning teiselt poolt hageja vajadusi, ent ka saadavaid toetusi. Ringkonnakohus märgib siiski, et isegi kui hageja ema ja isa sõlmisid notariaalse kokkuleppe, mille alusel pidi hageja isa tasuma 450 eurot igakuise elatisena, ei ole see kokkulepe siduv teiste isikute suhtes. Seega kolmandatelt isikutelt (kelle suhtes notariaalne kokkulepe ei kehti) seaduses ette nähtud n-ö miinimumelatisest suurema elatise nõudmisel tuleks hagejal tõendada kulutuste suurust ja põhjendatust. Kostjatel on aga võimalik tõendada seda, millised on nende enda vajadused ja millist elatist nemad oleksid suutelised maksma. Seejuures tuleb võtta arvesse, et vanavanematel ei ole kohustust hankida endale alaealise lapse ülalpidamiseks lisasissetulekut (erinevalt lapse vanematest) ega piirata enda vajadusi ega kasutada nende käsutuses olevaid vahendeid enda ja lapse ülalpidamiseks ühetaoliselt (vrd RKTKo 24.10.2012, 3-2-1-118-12, p 15, ja TrtRnKo 15.01.2021, 2-20-9162, p 10).
43.Hageja tagasiulatuva elatise nõudega seoses selgitab ringkonnakohus, et kuigi PKS § 108 järgi võib õigustatud isik nõuda ülalpidamiskohustuse täitmata jätmise tõttu tekkinud kahju hüvitamist tagasiulatuvalt kuni ühe aasta eest enne elatishagi kohtule esitamist, siis võib sellise nõude esitamine PKS § 106 lg 2 alusel olla vastuolus hea usu põhimõttega, kui kohustatud isikult – praegusel juhul vanavanematelt – ei ole enne kohtusse pöördumist elatist üldse küsitud. Näiteks on Riigikohus ka vanema vastu esitatud elatisenõude puhul selgitanud, et tagasiulatuvalt välja mõistetava elatise suuruse määramisel tuleb arvestada ka asjaolu, kas sellise nõude rahuldamine koormab vanemat ebamõistlikult, kui lapsed ei ole varem kordagi ülalpidamist nõudnud (RKTKo 27.10.2021, 2-19-18082, p 13, viitega RKTKo 25.05.2016, 32-1-35-16, p 20 ja seal viidatud varasemad lahendid). Lisaks tähendab elatise tagantjärele ühe aasta eest nõudmine ajaliselt ühte aastat enne hagiga kohtusse pöördumist. See nõue ei saa tuleneda väidetavalt aastaid varem tasumata jäänud elatise arvestusest. III
Menetluskulude jaotus
44.Maakohus jättis menetluskulud poolte endi kanda (TsMS § 164 lg 1) ega määranud neid seetõttu kindlaks. Hageja ei ole menetluskulude jaotust eraldi vaidlustanud.
2-23-8376
45.TsMS § 164 lg 1 järgi kannab alaealise lapse ülalpidamisasjas kumbki pool oma menetluskulud ise. Kolleegiumi hinnangul ei esine asjaolusid, mis õigustaksid TsMS § 164 lgs 1 sätestatud menetluskulude jaotuse üldreeglist kõrvalekaldumist. Seega jäävad menetluskulud ka ringkonnakohtus TsMS § 164 lg 1 kohaselt poolte endi kanda sõltumata sellest, et apellatsioonkaebus jääb rahuldamata.
46.Menetluskulude jaotust saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati (TsMS § 178 lg 1 esimene lause). (allkirjastatud digitaalselt) Maris Kuurberg
(allkirjastatud digitaalselt) Indrek Soots
(allkirjastatud digitaalselt) Neve Uudelt
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.