lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKohtudValdkonnadMCPKonto
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKohtudValdkonnadMCPKonto
Otsi
  • Kohtulahendid
  • Õigusaktid
  • ELi õigus
  • Kohtud
  • Valdkonnad
Tööriistad
  • Brauserilaiendus
  • MCP-server
  • Minu konto
  • Paketid ja hinnad
Nimistu
  • Kontakt
  • Privaatsus
  • nimistu.ee
  • Toeta tegevust
Allikad
  • Riigi Teataja
  • EUR-Lex
  • HUDOC
  • Riigikohus
lahend.eeKohtulahendid ja seadused Riigi Teatajast, ELi õigus EUR-Lexist, ettevõtete andmed nimistu.ee-st.Nimistu MTÜ
Kohtulahendid/2-16-3776/4

Asjaõigus › Kinnistusraamatu asjad

TsiviilasiJõustunudTallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium · 30.05.2016

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
Kohtuasja number
2-16-3776/4
Asja liik
Tsiviilasi
Kategooria
Asjaõigus › Kinnistusraamatu asjad
Menetlusliik
Hagita menetlus
Kuulutamise aeg
30.05.2016
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
2170
Lahend PDF →Riigi Teatajas →

Viidatud sätted

Riigi Teataja
AÕS § 244Koormatise püsimajäämineAÕS § 63 lg 2Märke kandmine kinnistusraamatusseTsÜS § 88 lg 1, 2Käsutuskeeldu rikkuv tehingAÕS § 62Kande tegemineKRS § 46 lg 1, 3KRS § 64 lg 1TsMS § 172 lg 2Menetluskulud hagita menetlusesTsMS § 442 lg 5Otsuse sisuTsMS § 596 lg 4Kandemäärus

Seotud ettevõtted

nimistu.ee
Osaühing Thorsten10891023Suur Ameerika Jäähalli OÜ11038632OÜ EJHL Kinnisvara12981687(Avaldaja)Sihtasutus Lastestaadioni Jäähall90006609

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Tsiviilasi nr 2-16-3776

KOHTUMÄÄRUS

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtuasja number

Tsiviilasi 2-16-3776

Määruse tegemise aeg ja koht

30.05.2016, Tallinn

Kohtukoosseis

Krista Kirspuu, Ande Tänav, Tiit Kollom

Kohtuasi

OÜ EJHL Kinnisvara määruskaebus Tartu Maakohtu kinnistusosakonna 17.02.2016 kandemäärusele nr 173912016 kinnistamisasjas nr 8146201650

Vaidlustatud kohtulahend

Tartu Maakohtu 173912016

17.02.2016

kandemäärus

nr

Kaebuse esitaja ja kaebuse OÜ EJHL Kinnisvara määruskaebus liik Menetlusosalised esindajad

Menetluse liik

ja

nende Avaldaja (määruskaebuse esitaja): OÜ EJHL Kinnisvara (registrikood 12981687, asukoht Asula tn 4c, Kesklinna linnaosa, Tallinn, Harju maakond, 11312), lepingulised esindajad vandeadvokaat Indrek Lillo (e-post: XXX) ja vandeadvokaat Aarne Akerberg (e-post: XXX)

Kirjalik menetlus

Resolutsioon:

1.Jätta Tartu Maakohtu kinnistusosakonna 17.02.2016 kandemäärus nr 173912016 kinnistamisasjas nr 8146201650 muutmata.
2.OÜ EJHL Kinnisvara määruskaebus jätta rahuldamata.
3.Jätta määruskaebuse esitamisest tingitud menetluskulud avaldaja kanda.

Sarnased lahendid

Asjaõigus
  • 15.07.20262-23-11372/67Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 02.07.20262-25-12070/29Tartu Maakohus Tartu kohtumaja
  • 30.06.20262-25-5079/16Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 26.06.20262-24-11472/30Tartu Maakohus Tartu kohtumaja
  • 25.06.20262-25-17304/15Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
  • 22.06.20262-20-12865/44Pärnu Maakohus Kuressaare kohtumaja
TsMS § 599Kandemääruse peale määruskaebuse esitamine
VÕS § 108 lg 2Kohustuse täitmise nõudmine
4.Määruse peale võib Riigikohtule esitada määruskaebuse 15 päeva jooksul määruse ärakirja kättesaamisest alates.

1(6)

Tsiviilasi nr 2-16-3776 Asjaolud

1.03.02.2016 sõlmisid Sihtasutus Lastestaadioni Jäähall (registrikood 90006609) müüjana, OÜ EJHL Kinnisvara (registrikood 12981687) ostjana ning Osaühing Thorsten (registrikood 10891023) hüpoteegipidajana kinnistu müügilepingu, hüpoteegiga tagatavate nõuete muutmise lepingu, hoonestusõiguse omanikule langemise ning hoonestusõigust koormavate märkuste ja keelumärke kustutamise, reaalkoormatise, ostueesõiguse ja hoonestusõiguse kustutamise avalduse, asjaõiguslepingud ja kinnistamisavaldused (edaspidi leping), milline leping tõestati Tallinna notar Priidu Pärna poolt notari ametitegevuse raamatu registri nr 447 all.
2.Lepingu kohaselt: 1) müüs Sihtasutus Lastestaadioni Jäähall avaldajale kinnistu (registriosa nr 2340001); 2) leppisid ostja ja müüja tulenevalt hoonestusõiguse tagasilangemisest omanikule kokku kinnistut koormava hoonestusõiguse (registriosa nr 15159801) omandi üleandmises ostjale; 3) esitati kandeavaldused mõlema registriosa II jao kannete muutmiseks, hoonestusõiguse registriosa III jao kannete (sh käsutamise keelumärke) kustutamiseks, hoonestusõiguse registriosa sulgemiseks ning kinnistu registriosa III jakku sisse kantud hoonestusõiguse ja ostueesõiguse kustutamiseks. Leping edastati Tartu Maakohtu kinnistusosakonnale kannete tegemiseks. Maakohtu määrus
3.Tartu Maakohtu kinnistusosakond tegi kinnistamisasjas nr 8146201650 17.02.2016 kandemääruse nr 173912016, millega rahuldas kinnistamisavalduse osaliselt.
4.Määruse kohaselt avaldati kinnistamisavaldusega soovi kustutada Tartu Maakohtu kinnistusosakonna kinnistusregistri registriosa nr 2340001 teises jaos senine kanne müüja kohta ning ainuomanikuna sisse kanda OÜ EJHL Kinnisvara, milline kanne on tehtud.
5.Kuna hoonestusõiguse registriosa nr 1515981 on kantud keelumärge käsutamise keelamiseks Suur Ameerika Jäähalli OÜ (registrikood 11038632) kasuks 04.01.2016 kohtumääruse alusel 12.01.2016, siis hoonestusõiguse registriosas jäävad kanded tegemata.
6.Notar on lepingus selgitanud, et TsÜS § 88 kohaselt kohtu või muu seadusega selleks õigustatud ametiasutuse või ametiisiku poolt antud käsutuskeeldu rikkuv käsutustehing on tühine. TsÜS § 88 lõikes 1 sätestatu ei laiene enne käsutuskeelu andmist tekkinud asjaõiguste teostamisele.
7.Osalejad soovisid tagasilangemise käsutustehingu ja koormavate õiguste kustutamise avalduse tõestamist hoolimata nimetatud selgitustest ning sätte erinevatest tõlgendamisvõimalustest.
8.Keelumärge keelab vastavalt märke sisule kannete tegemise kinnistusraamatusse kas täielikult või osaliselt (AÕS § 63 lg 2). TsÜS § 88 lg-st 1 tulenevalt on kohtu või muu seadusega selleks õigustatud ametiasutuse või ametiisiku poolt antud käsutuskeeldu rikkuv käsutustehing on tühine. Tühine on ka täitemenetluses, hagi tagamiseks või pankrotihalduri poolt tehtud käsutus, mis rikub eelmises lauses nimetatud käsutuskeeldu. Samal arvamusel on ka Riigikohtu tsiviilkolleegium (15.04.2004 määrus 3-2-1-48-04). Kinnistusraamatusse kantud või märkega tagatud õigustest või seadusest tulenevalt on kinnistamine välistatud (KRS § 46 lg 1 p 2). Määruskaebus
9.Maakohtu määruse peale esitas määruskaebuse avaldaja, kes palub maakohtu kinnistusosakonna kandemääruse tühistada osas, millega jäeti kinnistamisavaldus

2(6)

Tsiviilasi nr 2-16-3776 rahuldamata ning saata asi tühistatud osas Tartu Maakohtu kinnistusosakonnale uueks läbivaatamiseks.

10.Tartu Maakohtu kinnistusosakonna 17.02.2016 kandemäärusega nr 173912016 rahuldati kinnistamisavaldus osaliselt. Kandemääruse resolutsioonist ei ole võimalik aru saada, millises osas kinnistamisavaldus rahuldati ja millises osas jäeti kinnistamisavaldus rahuldamata. Järeldused on võimalik teha kandemääruse kirjeldavast ja põhjendavast osast. Kinnistusosakonna põhjendus seonduvalt käsutamise keelumärkega on ebaõige.
11.Kuna hoonestusõiguse registriossa on kantud keelumärge, tuleb kontrollida asjaõiguslepingu kehtivust hoonestusõiguse omandi üleandmiseks. Käsutuskeelu olemasolul on TsÜS § 88 lg 2 alusel asjaõiguslepingu kehtivuse jaoks oluline, et asjaõigus, mida teostatakse, on tekkinud enne käsutuskeelu andmist. AÕS § 2441 lg-st 1 tulenev omanikule langemise õigus tekib TsÜS § 88 lg 2 mõttes hoonestusõiguse registriosa avamisest.
12.TsÜS § 88 lg-st 2 lähtudes on võimalik enne käsutamise keelumärke sisse kandmist kinnistusraamatusse kantud hoonestusõiguse omanikule langemise õiguse teostamine AÕS § 2441 lg 1 alusel, mille tulemusena muutub hoonestusõiguse omanik ja keelumärge kehtetuks AÕS § 2443 lg 2 alusel. Hoonestusõiguse omaniku muutmiskanne ja keelumärke kustutamiskanne tuleb teha üheaegselt. Kuna hoonestusõiguse registriosas asuv keelumärge muutub hoonestusõiguse omanikule langemise tõttu kehtetuks ja tuleb registriosast kustutada, siis ei ole AÕS § 62 lg-st 3 tulenevat keeldu kannete tegemiseks kinnistusraamatusse.
13.AÕS § 2441 lg 1 kohaselt kui hoonestaja ei ole hoonestusõiguse seadmisel kokkulepitud tähtaja jooksul nõutavat ehitist püstitanud või kui hoonestaja rikub oluliselt oma lepingulisi kohustusi, on kinnisasja omanikul õigus nõuda hoonestajalt nõusolekut hoonestusõiguse enda nimele kandmiseks (omanikule langemine). Omanikule langemine on omanikule kuuluv õigus ning suunatud hoonestusõiguse omandi saamisele. Selles mõttes on hoonestusõigus koormatud seaduse alusel (AÕS § 2441 lg 1 alusel) maa omaniku vastava õigusega, mis tekib alates hoonestusõiguse registriosa avamisest. Hoonestusõiguse maaomanikule langemise nõue on omandi ülekandmise nõue hoonestaja vastu. Nimetatud täitmisnõude aluseks on VÕS § 108 lg 2 esimene lause ja tagasilangemise täitmiseks sõlmitava asjaõiguslepingu aluseks on hoonestusõiguse seadmise lepingu alusel kindlaksmääratud hoonestusõiguse kui asjaõiguse sisu.
14.Käesoleval juhul sätestab 27.08.2003 sõlmitud hoonestusõiguse seadmise lepingu punkt 8.3 hoonestusõiguse omanikule tagasilangemise eeldused. Nimetatud hoonestusõiguse kui asjaõiguse sisu on kantud hoonestusõiguse registriosa nr 15159801 esimesse jakku. Kanne on tehtud 16.12.2003. Praegusel juhul tekkis hoonestusõiguse suhtes omanikule langemise õigus alates 16.12.2003 hoonestusõiguse registriosa avamisel. Keelumärge hoonestusõiguse käsutamise keelamiseks on sisse kantud 12.01.2016. Järelikult on hoonestusõiguse omanikule langemise õigus tekkinud enne käsutuskeelu tekkimist.
15.Määruskaebuse esitaja leiab, et kinnisasja omanikule kuuluv õigus nõuda hoonestajalt nõusolekut hoonestusõiguse enda nimele kandmist (AÕS § 2441 lg 1 alusel omanikule langemine) tuleb lugeda asjaõiguse teostamiseks TsÜS § 88 lg 2 tähenduses ning see teostamine on lubatud, kui hoonestusõigus on kinnistusraamatusse kantud enne käsutamiskeeldu (vt analoogset seisukohta hüpoteegist tuleneva õiguse teostamise kohta Riigikohtu lahend nr 3-2-1-79-06, p 23). TsÜS § 88 lg-s 1 sätestatu ei laiene TsÜS § 88 lg 2 järgi enne käsutuskeelu andmist tekkinud asjaõiguste teostamisele.

3(6)

Tsiviilasi nr 2-16-3776 Seega ei ole SA Lastestaadioni Jäähall poolt teostatud käsutustehing hoonestusõiguse üleandmiseks keelumärke tõttu kehtetu.

16.Eeltoodust tulenevalt ei olnud kinnistusosakonnal alust keelduda kande tegemisest ning seega oleks kinnistusosakonnal tulnud hoonestusõiguse 2. jakku omanikuna kanda määruskaebuse esitaja kui kinnistu nr 2340001 omanik. Kinnisasja omaniku õigus nõuda hoonestajalt nõusolekut hoonestusõiguse enda nimele kandmiseks tuleneb AÕS § 2441 lg-st 1. Seda õigust ei saa piirata Harju Maakohtu 04.01.2016 määrusega tsiviilasjas nr 2-15-18488.
17.Kinnistamisavalduses sisalduv kandetaotlus hoonestusõiguse registriosa 3. jao kannete kustutamiseks tulnuks kinnistusosakonnal rahuldada, kuna AÕS § 2443 lg 2 kohaselt kaotavad need kanded kehtivuse hoonestusõiguse omanikule langemise tõttu. Samuti ei ole mingit takistust pärast eeltoodud kannete tegemist rahuldada määruskaebuse esitaja taotlus hoonestusõiguse registriosa sulgemiseks. Hoonestusõiguse registriosa 3. jao kannete kustutamine nende kehtetuse tõttu ei ole keelumärkega mingil moel seotud. Vastupidisel juhul muutub AÕS § 2443 lg 2 sisutühjaks ja hoonestusõiguse omanikule langemine on oluliselt takistatud.
18.Eeltoodud põhjendustel on kinnistusosakond 03.02.2016 notariaalakti p-des 6.2 – 6.4 sisalduvate kinnistamisavalduste alusel kannete tegemisest keeldumisega rikkunud AÕS § 2441 lg 1 ja § 2443 sätteid. Kinnistusosakond on määruse tegemisel põhjendamatult kohaldanud AÕS § 63 lg 2, TsÜS § 88 lg 1 ja KRS § 46 lg 1 p 2. Viidatud norme ei oleks tulnud kohaldada.
19.Kui asuda seisukohale, et hoonestusõiguse registriossa nr 1515981 Suur Ameerika Jäähalli OÜ kasuks kantud keelumärge ning märkused üürilepingute kohta on muutunud kehtetuse tõttu AÕS § 2443 lg 2 alusel ebaõigeks ning nende kustutamine toimub AÕS §-s 65 sätestatud korras, oleks kohtunikuabil tulnud asjaolusid täpsustada. Ebaõige kande parandamiseks on määruskaebuse esitajal õigus nõuda märke järgi õigustatud isiku nõusolekut. Asja materjalide kohaselt ei ole kohtunikuabi andnud määruskaebuse esitajale tähtaega puuduste kõrvaldamiseks ja vastava nõusoleku esitamiseks. Kui kinnistusosakond oleks tegutsenud kooskõlas KRS § 46 lg 3, siis oleks määruskaebuse esitaja saanud pöörduda Suur Ameerika Jäähalli OÜ vastu kohtusse nõudega kohustada Suur Ameerika Jäähalli OÜ-d andma nõusolek ebaõigeks muutunud keelumärke ning märkuste kustutamiseks. Menetluse edasine käik
20.08.03.2016 kandemäärusega võttis kohtunikuabi määruskaebuse menetlusse ja andis selle lahendamiseks edasi pädevale Harju Maakohtu kohtunikule. Kohtunikuabi leidis, et määruskaebuse väited ei anna alust kinnistamisavalduse rahuldamiseks.
21.Harju Maakohus jättis määruskaebuse rahuldamata ja edastas selle lahendamiseks Tallinna Ringkonnakohtule. Määruse põhjendused
22.Tallinna Ringkonnakohus, tutvunud tsiviilasja materjalidega, leiab, et vaidlustatud Tartu Maakohtu kinnistusosakonna kandemäärus on seaduslik ja põhjendatud ning määruskaebuses esitatud väited ei anna kandemääruse tühistamiseks alust. Ringkonnakohus nõustub maakohtu määruse põhjendustega ning TsMS §-st 659 ja 654 lg-st 6 tulenevalt põhjendusi ei korda. Vastuseks määruskaebusele märgib ringkonnakohus järgmist.
23.Iseenesest on õige määruskaebuse esitaja väide, et kandemääruse resolutsioonist ei ole võimalik aru saada, millises osas kinnistamisavaldus rahuldati ja millises jäeti rahuldamata. TsMS § 442 lg 5 2. lause kohaselt peab resolutsioon olema selgelt

4(6)

Tsiviilasi nr 2-16-3776 arusaadav ja täidetav ka muu otsuse tekstita. Teisalt sätestab TsMS § 596 lg 4 registriasjades tehtavate kandemääruste puhul erisuse, mille kohaselt kui kohus rahuldab avalduse osaliselt, teeb ta rahuldava osa kohta kande ning muu osa kohta rahuldamata jätmise kandemääruse.

24.Vaidlustatud kandemääruse põhjendustest tulenevalt asub ringkonnakohus seisukohale, et kandemäärus on sisuliselt eitav kandemäärus TsMS § 596 lg 4 mõttes. Sellisena on määruskaebuse kohaselt seda mõistnud ka avaldaja. Eeltoodust tulenevalt on ringkonnakohtu hinnangul võimalik vaatamata resolutsiooni ebatäpsusele asjas teha otsustus ilma kandemäärust tühistamata ja asja maakohtule uueks läbivaatamiseks saatmata.
25.Määruskaebuse põhiväite kohaselt on kinnistusosakond mõistnud valesti hoonestusõigusele kantud käsutamise keelumärke toimet hoonestaja omandiõigusele. Määruskaebuse esitaja on viidates Riigikohtu lahendile nr 3-2-1-79-06 asunud seisukohale, et käesoleval juhul tuleb kinnisasja omanikule kuuluv õigus nõuda hoonestajalt nõusolekut hoonestusõiguse enda nimele kandmist lugeda asjaõiguse teostamiseks TsÜS § 88 lg 2 tähenduses ning see teostamine on lubatud, kuna hoonestusõigus on kinnistusraamatusse kantud enne käsutamise keelumärget ning kinnistamisavalduses sisalduvad kandetaotlused tulnuks rahuldada. Ringkonnakohus eeltooduga ei nõustu.
26.Tsiviilasja materjalidest nähtuvalt kanti käsutamise keelumärge hoonestusõigusele 04.01.2016 kohtumääruse alusel 12.01.2016 (tlk 13), hoonestusõiguse registriosa on avatud 16.12.2003 (tlk 9). Kohtute infosüsteemi andmete kohaselt on käsutamise keelumärge hoonestusõigusele seatud hagi tagamise korras tsiviilasjas nr 2-15-18488 tehtud kohtumääruse alusel, mille põhjenduste kohaselt leidis kohus, et kohtumenetluse ja üürilepingu kehtivuse ajaks tuleb hageja Suur Ameerika Jäähalli OÜ (registrikood 11038632) taotlusel tagada hoonestusõiguse (registriosa nr 15159801) säilimine. Kohtumäärus toimetati hoonestajale (Sihtasutus Lastestaadioni Jäähall) kätte 27.01.2016. Lepingu, mille alusel sooviti kannete tegemist mh hoonestusõiguse registriossa, sõlmisid avaldaja ja hoonestaja 03.02.2016 (tlk 16-30).
27.Käsutamise keelumärke aluseks olevast kohtumäärusest nähtub, et hoonestajal (Sihtasutus Lastestaadioni Jäähall) on 04.01.2016 määrusega keelatud hoonestusõiguse käsutamisele suunatud tehingud. Tsiviilasja materjalide kohaselt on hoonestaja 03.02.2016 lepinguga käsutanud hoonestusõigust ja sõlminud selle omandi üleandmiseks avaldajale asjaõiguslepingu (lepingu p 6.2.; tlk 22), tulenevalt hoonestusõiguse omanikule tagasilangemise nõude esitamisest avaldaja poolt.
28.TsÜS § 88 lg 1 kohaselt on kohtu või muu seadusega selleks õigustatud ametiasutuse või ametiisiku poolt antud käsutuskeeldu rikkuv käsutustehing tühine. Tühine on ka täitemenetluses, hagi tagamiseks või pankrotihalduri poolt tehtud käsutus, mis rikub eelmises lauses nimetatud käsutuskeeldu.
29.Määruskaebuse esitaja on leidnud, et hoonestusõiguse omandi üleandmine on olnud lubatav, kuivõrd TsÜS § 88 lg 2 kohaselt ei laiene käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatu enne käsutuskeelu andmist tekkinud asjaõiguste teostamisele.
30.Ringkonnakohus eeltooduga ei nõustu ning selgitab, et TsÜS § 88 lg 2 puudutab kolmandatele isikutele, mitte eseme omajale endale (antud juhul hoonestajale) kuuluva(te) asjaõigus(t)e teostamist. Andes käsutamise keelumärkele määruskaebuse esitaja poolt antud tõlgenduse, muutuks käsutamise keelumärge sisutuks, kuna keelumärke eesmärgiks on olnud piirata hoonestusõiguse käsutamist, sh selle omanikuvahetust ükskõik millisel alusel. Ringkonnakohus rõhutab, et käsutamise keelumärke seadmisega on maakohus piiranud hoonestajale kuuluva omandiõiguse teostamist. Seega ei oma asjas tähtsust asjaolu, et hoonestusõiguse kanne on ajalises

5(6)

Tsiviilasi nr 2-16-3776 mõttes käsutamise keelumärkest tehtud varem ega ka see, millisel ajahetkel tekkis hoonestusõigusega koormatud kinnistu omanikule (avaldajale) hoonestusõiguse tagasilangemise nõudeõigus. Tähtsust omab, et hoonestajal on kohtumäärusest tulenevalt keelatud hoonestusõiguse üle andmine, st asjaõiguslepingu sõlmimine.

31.Seega ei oma asjas puutumust ka määruskaebuse esitaja poolt viidatud Riigikohtu lahendi nr 3-2-1-79-06 p-s 23 toodud seisukohad. Nimetatud lahendis käsitleti kinnistule enne käsutamise keelumärke sissekandmist seatud hüpoteegi realiseerimise võimalikkust täitemenetluses. Käesolevas asjas puudub kolmas isik, kelle poolt tehtud käsutus oleks lubatav TsÜS § 88 lg 2 alusel, hoonestusõiguse omanikule TsÜS § 88 lõikes 2 sätestatud regulatsioon ei kohaldu. Ka viidatud lahendis on Riigikohus rõhutanud, et: /“..eelnev kehtib vaid juhul, kui täitemenetlus toimub enne käsutuskeelu seadmist kinnisasjale seatud asjaõiguse realiseerimiseks. Muu täitemenetlus omaniku suhtes on TsÜS § 88 lg 1 teise lause järgi välistatud, kuna see rikuks seatud käsutuskeeldu.“/ (p 24). Seega on Riigikohus selgelt eristanud, et eseme omajale kuuluva omandiõiguse käsutamisele suunatud tehingud on TsÜS § 88 lg 1 mõttes käsutuskeeldu rikkuvad. Kokkuvõttes leiab ringkonnakohus, et määruskaebuse esitaja on vääralt mõistnud TsÜS § 88 lg 2 sätte mõtet koosmõjus sama paragrahvi lõikega 1.
32.AÕS § 63 lg 2 kohaselt keelab keelumärge vastavalt märke sisule kannete tegemise kinnistusraamatusse kas täielikult või osaliselt. KRS § 64 lg 1 kohaselt selgitab kinnistamisavalduse läbivaatamisel kinnistamiseks pädev isik välja, kas: 1) on esitatud nõutavad dokumendid (§ 35), mis vastavad nõutavale vormile; 2) kinnistusraamatusse kantud või märkega tagatud õigustest või seadusest tulenevalt ei ole kinnistamine välistatud.
33.Ringkonnakohtu hinnangul on kohtunikuabi vaidlustatud kandemääruses õigesti leidnud, et seadustest tulenevalt on hoonestusõiguse registriosas nr 15159801 kannete tegemine käesoleval juhul välistatud. Määruskaebuses märgitud seaduserikkumisi kohtunikuabile ette heita ei saa. Eeltoodust tulenevalt jääb määruskaebus rahuldamata.
34.Määruskaebuse menetlemisega seotud kulud jäävad TsMS § 172 lõike 2 alusel kaebuse esitaja kanda.
35.Käesolev määrus on edasikaevatav tulenevalt TsMS § 599.

/allkirjastatud digitaalselt/ Krista Kirspuu kohtunik

/allkirjastatud digitaalselt/ Ande Tänav kohtunik

/allkirjastatud digitaalselt/ Tiit Kollom kohtunik

6(6)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.

  • 22.06.20262-26-5187/9Tartu Maakohus Tartu kohtumaja
  • 22.06.20262-26-4373/6Harju Maakohus Tallinna kohtumaja