lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKohtudValdkonnadMCPKonto
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKohtudValdkonnadMCPKonto
Otsi
  • Kohtulahendid
  • Õigusaktid
  • ELi õigus
  • Kohtud
  • Valdkonnad
Tööriistad
  • Brauserilaiendus
  • MCP-server
  • Minu konto
  • Paketid ja hinnad
Nimistu
  • Kontakt
  • Privaatsus
  • nimistu.ee
  • Toeta tegevust
Allikad
  • Riigi Teataja
  • EUR-Lex
  • HUDOC
  • Riigikohus
lahend.eeKohtulahendid ja seadused Riigi Teatajast, ELi õigus EUR-Lexist, ettevõtete andmed nimistu.ee-st.Nimistu MTÜ
Kohtulahendid/3-2-1-48-04

Kohtulahend

TsiviilasiJõustunudRiigikohus · 15.04.2004

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Riigikohus
Kohtuasja number
3-2-1-48-04
Asja liik
Tsiviilasi
Kuulutamise aeg
15.04.2004
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
1399
Lahend PDF →Riigi Teatajas →

Viidatud sätted

Riigi Teataja
AÕS § 63 lg 1, 2Märke kandmine kinnistusraamatusseAÕS § 363Kohtuliku hüpoteegi mõisteAÕS § 631 lg 6KRS § 27 lg 3KRS § 34KRS § 46TsMS § 156 lg 1Sõidukulude hüvitamineTsMS § 157 lg 1Muude kulude hüvitamineTsÜS § 88 lg 1Käsutuskeeldu rikkuv tehing

Hilisemad lahendid, mis sellele viitavad (59)

lahend.ee
2-25-20742/3Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium12.02.20262-25-7193/11Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium27.06.20252-21-10060/31Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium25.11.20222-22-13129/3Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium23.09.20222-21-14227/3Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium10.12.20212-17-8832/133Riigikohtu tsiviilkolleegium20.10.2021

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Kohtuasja number Määruse kuupäev Kohtukoosseis Kohtuasi Vaidlustatud kohtulahend Kaebuse esitaja ja kaebuse liik Asja läbivaatamise kuupäev Istungil osalenud isikud Resolutsioon

MÄÄRUS

3-2-1-48-04 Tartu, 15. aprill 2004. a Eesistuja A. Kull, liikmed H. Jõks ja V. Kõve Arvo Lauri hagi Ervin Veimani vastu kaasomandi lõpetamise nõudes ja Ervin Veimani vastuhagi Arvo Lauri vastu ostueesõiguse teostamise tunnustamiseks. Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegiumi 15. detsembri 2003. a määrus tsiviilasjas nr 2-2-274/2003 Ervin Veimani erikaebus 22. märts 2004. a E. Veimani esindaja vandeadvokaat M. Lemetti. Jätta Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegiumi 15. detsembri 2003. a määrus muutmata ja erikaebus rahuldamata.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1.A. Lauri ja E. Veimani kaasomandisse kuulus Tartus Lootuse tn 20 asuv kinnistu. 8. oktoobri 2002. a ostu-müügilepinguga müüs Kamlesh Kumari Meos E. Veimanile " mõttelise osa Lootuse tn 20 asuvast kinnistust. 6. jaanuaril 2003. a esitas A. Laur notar Mati Alliku kaudu avalduse, et soovib kaasomanikuna kasutada ostueesõigust. 6. veebruaril 2003. a esitas A. Laur notariaalselt tõestatud avalduse, milles teatas, et tühistab 6. jaanuaril 2003. a tehtud avalduse. Hageja palus hagiavalduses lõpetada kinnistu kaasomand. Kostja palus vastuhagis tunnustada hageja poolt ostueesõiguse teostamist Lootuse tn 20 kinnistu suhtes.
2.Tartu Maakohtu määrusega kohaldati kinnistu suhtes hagi tagamise abinõuna käsutamise keelumärget. Käsutamise keelumärge kanti kinnistusraamatusse 19. detsembril 2002. a.
3.Tartu Maakohtu 27. mai 2003. a otsusega rahuldati hagi osaliselt ning vastuhagi jäeti rahuldamata. Maakohtu otsuse peale esitasid apellatsioonkaebuse nii hageja kui kostja. Ringkonnakohtu lahend ja põhjendused
2-21-7646/3
Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
15.06.2021
3-11-2971/167Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium20.11.2020
2-20-5691/23Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium22.07.2020
2-19-13745/5Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium25.11.2019
2-18-13663/94Riigikohtu tsiviilkolleegium22.05.2019
2-18-1633/29Riigikohtu tsiviilkolleegium23.10.2018
2-18-10140/6Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium28.09.2018
2-18-7177/5Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium24.05.2018
2-18-1458/14Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium10.04.2018
2-17-8832/38Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium28.02.2018
2-16-3776/4Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium30.05.2016
2-15-15584/12Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium08.12.2015
2-15-16506/6Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium25.11.2015
2-15-11691/5Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium04.09.2015
2-15-2622/5Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium13.04.2015
2-14-59951/15Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium15.01.2015
2-14-57849/6Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium08.12.2014
2-14-58628/13Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium28.11.2014
2-13-16205/39Pärnu Maakohus Kuressaare kohtumaja29.09.2014
2-14-51493/8Tartu Ringkonnakohus19.06.2014
2-14-15011/4Tartu Ringkonnakohus26.05.2014
2-14-12477/8Tartu Ringkonnakohus19.05.2014
3-2-1-18-14Riigikohus09.04.2014
2-14-6122/16Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium28.03.2014
4.Ringkonnakohtu menetluses esitas A. Laur 12. detsembril 2003. a taotluse, paludes tagada Tartu Ringkonnakohtu kuulutatava kohtuotsuse täitmise võimalikkus. A. Laur põhjendas oma taotlust sellega, et 3. detsembri 2003. a Tartu Maakohtu määrusega kinnitati E. Veimani ja K. K. Meose vahel kokkulepe, millega loeti E. Veiman taganenuks 8. oktoobril 2002. a tema ja K. K. Meose vahel sõlmitud " mõttelise osa Tartus Lootuse tn 20 asuva kinnistu ostu-müügilepingust. Tartu Ringkonnakohtu 15. detsembri 2003. a määruse järgi tehti eelmärge Tartus Lootuse tn 20 E. Veimanile kuuluva " mõttelise osa omandi ülekandmise tagamiseks A. Lauri kasuks. Eelmärge kanti kinnistusraamatusse 30. detsembril 2003. a.
5.Tartu Ringkonnakohtu 24. detsembri 2003. a otsusega rahuldati A. Lauri apellatsioonkaebus ning uue otsusega lõpetati Tartus Lootuse 20 asuva kinnistu kaasomand, kinnistu ainuomanikuks tunnistati A. Laur ning kohustati A. Lauri välja maksma 400 000 krooni E. Veimanile. E. Veimani apellatsioonkaebus jäeti rahuldamata.
6.Riigikohtu 18. veebruari 2004. a määrusega otsustati mitte võtta menetlusse E. Veimani

kassatsioonkaebust ringkonnakohtu otsuse peale.

ASJAOSALISTE PÕHJENDUSED

7.Erikaebuses Tartu Ringkonnakohtu 15. detsembri 2003. a määruse peale leidis E. Veiman, et kuna Tartu Maakohtu määrusega oli tehtud kinnistusraamatusse käsutamise keelumärge E. Veimani " osale Lootuse 20 kinnistust, on vaidlustatava määrusega teostatud hagi tagamise abinõu asendamine TsMS § 157 lg 1 mõttes. Ringkonnakohus ei ole põhjendanud, miks ta leiab, et juba eelnevalt kohaldatud hagi tagamise abinõu ei olnud hagi tagamiseks piisav. TsMS § 156 lg 1 sätestab, milliseid hagi tagamise abinõusid võib kohus rakendada. Kohtumäärusest ei selgu, millist abinõu kohus käesoleval juhul silmas peab. Kohus ei ole põhjendanud, miks on hagi tagamine vajalik, st miks oleks jõustunud kohtuotsuse täitmine võimatu.
8.Vastuses erikaebusele leidis A. Laur, et ringkonnakohus ei asendanud hagi tagamise abinõud, vaid kohaldas apellatsioonimenetluses tehtava otsuse täitmise tagamist. Asjaõigusseaduse § 631 lg 2 järgi ei ole eelmärke kinnistusraamatusse kandmist nõudev isik kohustatud tõendama eelmärkega tagatava nõude täitmise raskendamise või võimatuks muutumise ohtu.
9.Riigikohtu istungil jäi E. Veimani esindaja erikaebuses toodud seisukohtade juurde.

TSIVIILKOLLEEGIUMI SEISUKOHT

10.Kolleegium leiab, et apellatsioonikohtu määruse tühistamiseks alus puudub.
11.Esmalt käsitleb kolleegium märkeid kinnistusraamatus kui hagi tagamise abinõusid. Hagi tagamise eesmärgiks on tagada kohtuotsuse täitmise võimalus, juhul kui hagi rahuldatakse. Samas ei või hagi tagamine olla kostjale põhjendamatult koormav. Kostja jaoks on hagi tagamine põhjendamatult koormav ka siis, kui hagi tagamiseks valitud vahend piirab kostjat rohkem, kui on vaja hagi rahuldava kohtuotsuse täitmiseks. Millise märkega millist nõuet tagada, seda reguleerib AÕS § 63. Selle paragrahvi esimese lõike esimese punkti kohaselt tagab eelmärge asjaõiguse omandamise või kustutamise või selle õiguse sisu või järjekoha muutmise nõuet, sealhulgas tulevast või tingimuslikku nõuet. Vastuväide tagab kinnistusraamatu ebaõige kande muutmise või kustutamise nõuet (AÕS § 63 lg 1 p 2). Keelumärge keelab vastavalt oma sisule omandi või piiratud asjaõiguse käsutamise täielikult või osaliselt (AÕS § 63 lg 1 p 3). Seega ei ole keelumärge ainus hagi tagamise vahend kinnistusraamatus, küll on see aga kinnisasja omanikule kõige koormavam märge, sest AÕS § 63 lg 2 kohaselt keelab ta kannete tegemise kinnistusraamatusse kas täielikult või osaliselt. Seega "lukustab" keelumärge kinnistusraamatu kas täielikult või osaliselt. Kinnistusraamatuseaduse (KRS) 1. juulini 2003. a kehtinud § 27 lg 2 sätestas, et eelmärge ja vastuväide kantakse kinnistusregistrisse ka hagi tagamise määruse alusel. Alates 1. juulist 2003. a on sama sätestatud AÕS § 631 lg-tes 2 ja 5. Keelumärke kandmise kinnistusraamatusse hagi tagamise abinõuna sätestavad praegu TsMS § 156 lg 1 p 2 ja AÕS § 631 lg 6. Enne 1. juulit 2003. a sätestas keelumärke kui hagi tagamise vahendi lisaks tsiviilkohtumenetluse seadustikule ka KRS § 27 lg 3. Rahalise nõude täitmise tagamiseks piisab

TsMS § 156 lg 1 p 1 ja AÕS § 363 järgi seatavast kohtulikust hüpoteegist nõudesumma ulatuses. Eelnevat tuleb kohtutel hagi tagamise liigi valikul arvestada.

12.Hageja nõude lõpetada kaasomand ja jätta Lootuse tn 20 asuv kinnistu tema ainuomandisse tagamise adekvaatseks abinõuks on eelmärge. Eelmärke puhul on hageja huvid kaitstud sellega, et pärast eelmärke sissekandmist on asjaõiguse käsutamine AÕS § 63 lg-te 3 ja 4 kohaselt tühine osas, milles see eelmärkega tagatud nõuet kahjustab või piirab. Samas on tagatud ka kostja õigused, sest eelmärge ei takista kinnistusraamatusse kannete tegemist. Käesolevas vaidluses tegi Tartu Ringkonnakohus määruse A. Lauri hagi tagamiseks eelmärkega 15. detsembril 2003. a, s.o ajal, mil kinnistusraamatusse oli kantud keelumärge A. Lauri hagi tagamiseks. Apellatsioonikohtu määrus on tehtud enne 27. detsembrit 2003. a, mil jõustus tsiviilseadustiku üldosa seaduse § 88 muudatus, mille kohaselt on tühine ka hagi tagamiseks tehtud kohtu käsutus, mis rikub kohtu või muu seadusega selleks õigustatud ametiasutuse või ametiisiku poolt antud käsutuskeeldu.
13.Apellatsioonikohtu määruse tegemisel 15. detsembril 2003. a ja selle alusel kinnistusraamatuse eelmärke sissekandmise ajal 30. detsembril 2003. a sätestas AÕS § 63 lg 2, et keelumärge keelab vastavalt märke sisule kannete tegemise kinnistusraamatusse kas täielikult või osaliselt. Seega ei tulenenud seadusest kohtule keeldu otsustada hagi tagamine eelmärkega. Samuti ei sätestanud seadus sellise otsustuse tühisust. Järelikult puudub alus kasseeritud apellatsioonikohtu määruse tühistamiseks põhjusel, et keelumärge keelas kohtul teha määrust hagi tagamiseks eelmärkega. Küsimus sellest, kas kinnistusraamatusse A. Lauri kasuks kantud keelumärge takistas tema kasuks ka eelmärke sissekandmist, tuli lahendada kinnistamismenetluses arvestades KRS § 46 lg-tes 1 ja 2 sätestatut. Tulenevalt AÕS § 63 lg-st 2 keelab keelumärge kinnistusraamatus üldjuhul kannete tegemise kinnistusraamatusse ka kohtulahendi alusel. Kinnistamismenetluses leiti, et A. Lauri kasuks seatud käsutamise keelumärge ei takista tema nõude tagamist ka eelmärkega kinnistusraamatus. Kuna käesolevas asjas pole vaidluse all eelmärke kandmine kinnistusraamatusse, siis ei käsitle kolleegium seda, kas keelumärge A. Lauri kasuks keelas tema kasuks eelmärke sissekandmise sama nõude tagamiseks. Kolleegium märgib vaid, et kui hagi tagamisel järgida määruse p-s 11 märgitut, siis on reeglina välditud ka kirjeldatud olukord.
14.Alates 27. detsembrist 2003. a sätestab TsÜS § 88 lg 1, et kohtu või muu seadusega selleks õigustatud ametiasutuse või ametiisiku poolt antud käsutuskeeldu rikkuv käsutustehing on tühine. Tühine on ka täitemenetluses, hagi tagamiseks või pankrotihalduri poolt tehtud käsutus, mis rikub eelmises lauses nimetatud käsutuskeeldu. Eelnevast järeldub, et kohtu poolt hagi tagamise abinõu valik eeldab kinnistusraamatu seisu teadmist, et vältida sellise hagi tagamise määruse tegemist, mis küll formaalselt kehtib, kuid millel pole materiaalõiguslikku tagajärge, sest selle alusel ei saa kannet teha kinnistusraamatusse. Samas ka jõustunud hagi tagamise määrus, milles sisalduv käsutus on TsÜS § 88 lg 1 alusel tühine, ei võimalda kinnistusraamatusse vastavat kannet teha. Vastav otsus võetakse vastu kinnistamismenetluses KRS § 46 lg-te 1 ja 2 alusel.
15.Kinnistusraamatusse hagi tagamiseks kantud märke, sh keelumärke saab kustutada kohtulahendi alusel hagi tagamise asendamisel või tühistamisel TsMS §-de 157 ja 160 järgi. Lisaks sellele saab

hagi tagamiseks kinnistusraamatusse kantud märke, sh keelumärke kustutada ka ilma hagi tagamise asendamise või tühistamiseta KRS § 34 ja § 341 lg 2 p 6 sätestatud korras.

16.Kassaator eksib, väites, et ringkonnakohus on asendanud ühe hagi tagamise abinõu teisega TsMS § 157 lg 1 järgi asendamist põhjendamata. Hagi tagamise abinõu asendamisel seab kohus varasema tagamise abinõu asemele uue. Seda pole apellatsioonikohus kasseeritud määruses teinud. Kehtima on jäänud ka varasem tagamise abinõu, keelumärge. Seega on apellatsioonikohus eelmärkega taganud hagi täiendavalt ja käesoleva määruse punktides 11 ja 12 toodud põhjustel on eelmärge M. Lauri hagi tagamise õige abinõu. A. Kull, H. Jõks, V. Kõve

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.